otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Kellel polnud Ateenas kodaniku õigusi Ega igal Ateena elanikul ei olnud kodanikuõigusi. Kodanike hulka ei kuulunud naised, välismaalased ja orjad kelle arv oli väga suur. Välismaalased pidasid tavaliselt käsitöölise või kaupmehe ametit ja neid pidi kohtus esindama mõni ateenlane. Suur osa ateenlasi oli ka kodaniku õigustest ilma jäetud. Talupojad Ateena talupojad elasid tavaliselt linnast väljas ja tegelesid põlluharimise või karjakasvatusega. Maa oli Ateenas enamasti viljatu ja suurem osa viljast saadi Musta mere ääres olevatelt Kreeka aladelt. Talupojad kasvatasid peamiselt oliive ja viinamarju, millest hiljem tehti kas õli või veini. Ateena veinid said tuntuks kogu Kreekas ja kaugemalgi. Orjad Kreekas tegid kõige raskemaid ja ebameeldivamaid töid orjad
uudishimulik. Ta lihtsalt pidi teadma, mis laekas peidus on. Kord kergitas ta laeka kaant ja välja lendas loendamatu hulk nuhtlusi, muresid ja õnnetusi inimsoole. Kohkunud Pandora lõi laeka kinni ja sinna jäi ainuke hea asi, mis laekas oli olnud - lootus (Elpis). Maratoni jooks. Leidub üks tänapäeva spordiala, mis kannab kreeka nime, kuid millel antiikkreeka atleetikas ei olnud mingit kohta. See on maraton. Kui pärslased aastal 490 e.m.a maandusid Maratoni tasandikul, et ateenlasi rünnata, saatsid ateenlased jooksja Pheidippidese nendega liidus olevaid spartalasi appi kutsuma. Herodotos jutustab, et Pheidippides jõudis Spartasse järgmisel päeval, s.t. läbis nende kahe linna 160 miili pikkuse vahekauguse Arkaadia mägisel maastikul vähem kui neljakümne kaheksa tunniga. Plutarchose palju hilisema versiooni järgi jõudis ateenlane Eukles välismaalt koju pärast seda, kui sõjavägi oli Maratoni tasandikule marssinud. Ta asus joostes teele,
linnademokraatia. Otsused, nagu näiteks kui palju kulutada raha laevastiku uuendamisele, langetati häälteenamuse alusel kõigi kodanike (keda oli umbes 25% kogu elanikkonnast ülejäänud olid naised, orjad välismaalased) koosolekul. Esmakordselt arutati ka poliitilisi probleeme valijate ees. Demokraatia üks tagajärgi oli see, et suure tähtsuse omandasid poliitiku veenmisoskused , mitte aga tema võimed. Ehkki Ateena kultuurielu oli mitmekülgne, asus enamik ateenlasi tagasihoidlikes majades, kus oli vähe luksust või rikkalikke kaunistusi. Tänu Kreeka pehmele kliimale leidis suurem osa üritustest aset vabas õhus. Ateena elu keskpuntkiks kujunes akropoli jalamil asunud agoraa (turuplats). Agoraa oli müügi-, ostu- ja rahaasjade ajamise paik, seda ümbritsevates hoonetes asusid aga linnavalitsus, kohtud ja rahapaja. Avalikud teadetahvlid hoidsid linlasi kursis viimaste vaidluste ning otsustega. Kodanike kasvatus ja haridus
tulnud. Lastele anti mitmekülgne haridus, polises tegutsesid filosoofid, teadurid, kirjanikud. Elu võis Ateenas küll peenem olla, kuid teistele riikidele jättis see nõrga ning isegi ara mulje, mistõttu linna rünnati üsna kergemeelselt. Ateenas hinnati kõrgelt välissuhteid, polise suurim rikkus oli Pireuse sadam. Kaubeldi aktiivselt erinevate rahvastega, võeti neilt tollimakse, vermiti münte - ühiskonda iseloomustas avatus. See muutis ateenlasi küll materiaalselt rikkamateks, kuid samas ka kaitsetumateks. Avatud ühiskonnas oleks olnud hädavajalik teha suuremaid pingutusi linna kaitse arendamiseks. Sparta seevastu oli teistele kultuuridele suletud. Seal olid kauplemine välismaaga ja välisreisid täielikult keelatud. See seadus ei mõjutanud sealset majandust, mis oli niikuinii täiesti sõltumatu, kuid hoidis väljas võõrad ideed ning jättis neile rünnakutes üllatusemomendi, sest
roomaaegsete koopiate põhjal. Kreeka plastika suurimaks keskuseks oli Ateena. Parimad ehitusplastika teosed loodi Ateena Parthenoni templi jaoks, kuid 1799. aastal viidi neist suur osa Londonisse Briti muuseumi. Parthenoni metoopidel kujutakse kreeklasi võitlemas kentauride ja amatsoonidega. Võitlus on tasavägine ja raiske, kuid metsikud stseenid on jaotatud tasakaalukalt ja harmooniliselt metoopide nelinurksele pinnale. Naose linditaolisel, algselt 159 m pikkusel friisil on kujutatud ateenlasi oma jumalate vastu austust avaldamas. 4. sajand e.m.a. 4. sajandil e.Kr. taandub skulptuuris pidulik, enesekindel rahu. Skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Mõned skulptorid hakkasid rõhutama dramaatikat ja kasutama rahutumat, maalilisemat vormi, näiteks Skopas. Teised skulptorid lisasid figuuridele inimlikku, maist ilu. Kreeka kunstis kujutati inimesi jumalatena ja jumalaid inimestena, aga 5.sajandil e
Loengu sõlmpunktid. -antiikaegsed vaidlused õnne üle *õnne olemus *voorus jaõnn *õnneliku elu erinevad vormid Õnne (eudaimonia) olemus antiigis -keskne küsimus:"kuidas ma peaksin elama" -see küsimus puudutab eesmärke (telos) -õnn kui lõpp-eesmärk -erinevad arusaamad sellest, kuidas õnne mõista *tava-arusaam *Platon, Aristoteles,stoikud-voorus *epikuurlased-naudingud Tava-arusaama kriitika -Platoni ,,Sokratese apoloogia".Sokrates noomib ateenlasi valede eesmärkide eest. -Aristotelese ,,Nikomachose eetika", eristab kolme sorti inimesi ning selle alusel kolme sorti elu: 1.kes taotlevad naudinguid 2.kes hindavad kuulsust ja on valinud poliitiku-tee 3.need kes hindavad voorust-mõtte-tööga seotud elu VOORUSE TÄHTSUS *Arete:voorus, täiuslikkus, loomutäius *Paideia:noore mehe kasvatamine vooruslikuks (vastand: banausia) *antiikfilosoofid nõustuvad, et voorus on õnne paratamatu tingimus PLATON (ca 428-348 eKr)
ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Kellel polnud Ateenas kodaniku õigusi Ega igal Ateena elanikul ei olnud kodanikuõigusi. Kodanike hulka ei kuulunud naised, välismaalased ja orjad kelle arv oli väga suur. Välismaalased pidasid tavaliselt käsitöölise või kaupmehe ametit ja neid pidi kohtus esindama mõni ateenlane. Suur osa ateenlasi oli ka kodaniku õigustest ilma jäetud. Ateena mereliit Pärslaste kätte langenud Kreeka linnriikide vabastamiseks loodi Ateena mereliit. Iga riik pidi teatud hulga sõjalaevu välja paneks või maksma maksu liidukassasse. Liidukassa asukohaks valiti Delose saar. Hiljem toodi liidukassa üle Ateenasse. Need liitlased, kes keeldusid maksude maksmisest allutati jõuga. Ehitustööd Ateenas Ateena oli juba varem tugevate müüridega ümbritsetud. Periklese ajal ehitati aga
Küllap oli Ateenas ka piiratud volitustega rahvakoosolek, kuid allikad selle kohta varase perioodi osas teateid ei anna. Ateena ajaloo esimene kindlalt teadaolev sündmus on Kyloni vandenõu, tõenäoliselt kas 636. või 632. a. Suurtsugu päritolu endine olümpiavõitja Kylon püüdis oma äia, naaberlinna Megara türanni toel Ateenas türannivõimu haarata. Selleks vallutas ta olümpiamängude ajal (mitte samade, millel ta võitnud oli) Ateena akropoli, ilmselt lootes, et oluline osa ateenlasi teda toetab. Kuid oodatud toetus jäi tulemata ja ateenlased koondusid arhoonide juhtimisel akropoli piirama. Kylon pääses põgenema, tema kaaslased asusid piirajatega läbirääkimistesse ja neil lubati alistumise korral elu säästa. Kuid allaandmise hetkel vandenõulasi rünnati sõnamurdlikult ja nad tapeti, osa ka pühamute altarite juures, kust nad pääsu otsisid. Vastutus selle pühaduseteotuse eest jäi Alkmeoniidide ülikusoole, kelle seast pärines tol aastal esimene arhoon
vaha, ega madalalt- tiivad saavad märjaks ja muutuvad raskeks. 7. Kui isa poega lennates mõnda aega ei kontrollinud, tõusis Ikaros kõrgele, vaha sulas ära ja poeg kukkus merre. 8. Daidalos mattis oma poja Ikaria (poja järgi nime saanud) saarele, poja hauakünkale lendas kiivitaja, kes meenutas kisades D. kunagist tegu. 9. D. lendas Sitsiiliasse, kuid ei leidnud surmani õnne ega rahu. Theseus 1. Ateena kuninga poeg Aigeus oli läinud laia maailma, ateenlasi ähvardas sõda, kuningas saatis teele käskjalad poega otsima. 2. Aigeus oli võtnud võõras kuningriigis naiseks kuningatütre ja neili oli sündinud poeg Theseus. 3. Aigeus pani kivimüra alla oma mõõga ja sandaalid, kui ta poeg kord piisavalt tugev on, et kivimürakas tõsta, peab ta isale järgi tulema. 4. Theseus läks läbi metsade, tappis röövlid, ümbruskondade inimesed olid õnnelikud 5
Kord kui Archimedes vett täis vanni ronis ja vesi üle vanniääre tõusis, taipas ta, et vannist välja voolava vee hulk on võrdne tema keha ruumalaga. Ta hüüdis: Heureka- ma olen leidnud! See avastus aitas Archimedesel mõista, kuidas kehad ujuvad. Sokratese arvates oli oluline, et inimesel oleks otsiv vaim. Tema õpilased pidid juurdlema inimese käitumise üle ja selle üle, mis on tõde, õiglus, mehisus, hüve ja pahe. Sokratese õpetus ärritas paljusid ateenlasi. Lõpuks mõisteti ta surma, süüdistatuna noorte eksitamises. Sokrates ei ole midagi kirjutanud, kuid tema ideed on meieni jõudnud Platoni teoste kaudu. Kreeka köök Kreeklastele meeldib hästi süüa ning nad on selles valdkonnas jõudnud nii oivaliste tulemusteni, et Kreeka kööki tuntakse ja tunnustatakse kõikjal maailmas. Geograafiline asend on soosinud nii Lähis-Idast,
Preestrid kirjutasid tema imelikud häälitsused hoolikalt üles ning panid need värsivormi. Värsid anti Apolloni ilmutusena neile, kes olid tulnud oraaklilt nõu küsima. Värsid sõnastati nii, et neil oleks mitu tähendust. Sageli vaieldi oraakli õige tõlgenduse üle, kuid kui toodi uusi ande, võidi oraaklilt saada täiendav kuulutus. Näiteks enne Salamise lahingut ennustas püütia algul hukku ning hiljem ennustas, et ateenlasi võib päästa "puust müür", mida tõlgendati siis kui laevu. Et Delfi oraakliga polnud seotud kindlat usudogmat, siis kogunesid Delfisse õpetlased, samuti oli Delfi vaenlaste läbirääkimiskohaks. Kõik, kes Delfist nõu küsisid, tõid ande. Kuningate, riikide ja üksikisikute poolt toodud ohvriandide hoidmiseks ehitati suured varakambrid. Rooma keiser Nero olevat varastanud 500 raidkuju, kuid 3000 jäi alles. Tänapäeval on väljakaevamiste käigus avastatud
kuuldavale mõned seosetud häälikud. Preestrid kirjutasid tema imelikud häälitsused hoolikalt üles ning panid need värsivormi. Värsid anti Apolloni ilmutusena neile, kes olid tulnud oraaklilt nõu küsima. Värsid sõnastati nii, et neil oleks mitu tähendust. Sageli vaieldi oraakli õige tõlgenduse üle, kuid kui toodi uusi ande, võidi oraaklilt saada täiendav kuulutus. Näiteks enne Salamise lahingut ennustas püütia algul hukku ning hiljem ennustas, et ateenlasi võib päästa "puust müür", mida tõlgendati siis kui laevu. Et Delfi oraakliga polnud seotud kindlat usudogmat, siis kogunesid Delfisse õpetlased, samuti oli Delfi vaenlaste läbirääkimiskohaks. Kõik, kes Delfist nõu küsisid, tõid ande. Kuningate, riikide ja üksikisikute poolt toodud ohvriandide hoidmiseks ehitati suured varakambrid. Rooma keiser Nero olevat varastanud 500 raidkuju, kuid 3000 jäi alles
Kord, kui Archimedes vett täis vanni ronis ja vesi üle vanniääre tõusis, taipas ta, et vannist välja voolava vee hulk on võrdne tema keha ruumalaga. Ta hüüdis: Heureka- ma olen leidnud! See avastus aitas Archimedesel mõista, kuidas kehad ujuvad. Sokratese arvates oli oluline, et inimesel oleks otsiv vaim. Tema õpilased pidid juurdlema inimese käitumise üle ja selle üle, mis on tõde, õiglus, mehisus, hüve ja pahe. Sokratese õpetus ärritas paljusid ateenlasi. Lõpuks mõisteti ta surma, süüdistatuna noorte eksitamises. Sokrates ei ole midagi kirjutanud, kuid tema ideed on meieni jõudnud Platoni ja teiste tema õpilaste teoste kaudu. Esimesed teatrietendused toimusid Dionysose auks peetud pidustuste raames. Ateenas korraldati kaks korda aastas näitekirjanikele võistlusi, mille peaauhinnaks 19 oli luuderohust pärg
Periklese ajal elas ateenas kümmnied tuhandeid inimesi. Agoraa oli kõige rahvarohkem koht. Teine suurim agoraa oli Pireuse sadamas. Rahvakoosolekuid peeti koosolekuplatsil mis asus kõrgel künkal agoraa ja akropoli läheduses. Ateenas oli mitmeid templeid jumalatele ja uhkeim neist oli Parthenoni tempel akropolol. Elumajad olid ühekorruselised ja nad olid valmistatud põletamata tellisest. Majadel polnud aknaid tänava poole vaid olid siseõue poole. Suurem osa ateenlasi olid käsitöölised. Kuulsaimad nende seast olid pottsepad kelle valmistatud vaase ostetu igas Kreeka polsies. Suur osa ateenlastest elas ka linnast väljas külades. Nad tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Atika talupojad kasvatasid oliive ja viinamarju. Neist saadi õli ja veini. Ateena veinid sai Kreekas ja mujal maailmaski väga tuntuks. Parthenoni tempel. Vana Kreeka kaart. Peloponnesose sõda. V sajandil eKr olid tugevaimad linnriigid Kreekas Ateena ja Sparta. Pärast
Eesmärgiks oli ülemvõim Kreekas. Sõda toimus kolmes etapis: 1.431-421 eKr 2.421-413 eKr 3.413-404 eKr Kogu aeg sõda ei toimunud, vahepeal olid ka pikad rahuajad. Sõda algas Sparta rünnakuga Atikasse. Ateenlased varjusid müüride varju, spartalastel polnud kedagi rünnata ning piirasid 3 aastat Ateenat. Siis puhkes Ateenas katk, mis levis ka linnast välja ning spartalased nakatusid, seetõttu otsustati taanduda. Katku suri suur hulk ateenlasi, sealhulgas ka esimene strateeg Perikles. Ateena kaotas väga hea väejuhi. Selle retkega midagi olulist ei saavutatud. 421 sõlmiti vaherahu. Seejärel oli paar aastat sõjategevuses paus. Järgnes Sitsiilia aktsioon/sõjakäik, mille algatasid ateenlased. Kreeka kolooniaid oli kõige rohkem Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias. Ateenlastel tekkis plaan need kolooniad enda poole meelitada, Sparta vastu võitlusse tõmmata. Moodustati tugev laevastik, mis saadeti
Lõpuks oli võidukas noormees labürindi uksel. Kujutage ette Ariadne rõõmu! Kiiruga päästsid nad seitse Ateena noormeest ja seitse neidu ja tõttasid sadamasse, et siis kõik koos Kreetalt kibekähku põgeneda. Peatunud hingetõmbeks Naxose saarel, pani Theseus toime esimese inetu teo. Kui Ariadne oli sügavasse unne vajunud, andis ta kõigile kaaslastele märku laevale asuda. Purjed tõsteti üles ja mindi merele ilma Ariadneta, kes nii siiralt ateenlasi aidanud oli. Kuid Theseuse seesugune tänamatus ei jäänud taevaste jõudude poolt karistamata. Enne Kreetale purjetamist oli Theseus isale lubanud, et kui kõik laabub hästi ja ta jääb ellu, tõmbab ta Ateenale lähenedes masti valge purje. Kui aga peaks juhtuma, et ta Kreetal hukkub, käsib ta kaptenil laevale musta purje üles tõmmata. Ateenale lähenedes oli aga Theseuse rõõmujoovastus nii suur, et ta unustas purjed vahetamata. Juhtuski nii, et vana Aigeus, näinud
Periklese suund välispoliitiaks oli imperialistlik, ta soovis suurendada võimu merel ja liitlaste üle. See oli türannia tegelt, aga käest seda anda ei saanud. Ta oli ka selgelt Sparta-vaenulik. Sellest tulenevalt sai alguse esimene suurkonflikt Ateena mereliidu ja Sparta vahel See oli I Peloponnesose sõda, jõud jäid võrdseks. Al 443 tuli Periklese kõrgaeg. Nime poolest oli see demokraatia, tegelikuses aga esimese mehe valitsus. Ateenlased ei juhtinud teda, vaid tema juhtis ateenlasi. Perikles oli samas hea ja tugev juht. Algas Ateena suur väljaehitamine. Ehitati kindlustuste süsteem, müürid, Pireuse sadama ja Ateenat ühendava koridori, millega muudeti Ateena suht vallutamatuks. Seni, kuni neil oli laevastik, polnud neil midagi karta. Ehitati välja ka Phyx, rahvakoosolekuplats. Kogu selle üldvastujata oli Pheidias, kes oli ju Periklese sõber. Tekkis ka poliitline skandaal. 430Ndatel hakkasid oponendid süüdistama Periklese kaaslasi Pheidiast
saada, millest Sokratesele eluks piisas. Süüa võttis ta meetod. Skeptiline tees: "Ma tean, et ma midagi ei tea" oli ainult nii palju, kui talle maitses, ja sööma läks ta alati nii talle lähtepunktiks. Ta ei olnud ise rahul ja ei lasknud ka (näljasena), et söögiisu oli talle maiuspalaks; ka iga jook teistel rahul olla. Ta äratas ateenlasi pidevalt nende unest. oli talle meeldiv, sest ta jõi vaid siis, kui oli janu." Xenophon, Erinnerungen I/3, S.49 · Vrdl. Descartes'i "Ma mötlen, järelikult olen." Cogito, ergo sum. · Selle kirjelduse taustal on mõistetav, miks Platoni · Sokratese dialektika
alt. Ta kirjutab, et „raha teeb inimese” 5. Milles seisnes nn Soloni konstitutsiooni olemus ja eripära? 6. sajandist e.m.a. pärineb nn Soloni konstitutsioon. Ateena riigimees ja luuletaja (640 - 560 e.m.a.) Solon, keda antiikajal loeti üheks nn seitsmest targast, oli pärit suursugusest, kuid vaesunud aristokraadiperest. Ta pidi endale kaupmehena elatist hankima ja reisis seetõttu palju. Tuntuks sai Salamise vallutamisel, kus ta innustas oma luuletustega ateenlasi võitlema. Solon sai 594 aastal e.m.a. arhondina (kõrgem valitav võimukandja) erakorralised volitused, et teha lõpp Ateenas kaua kestnud majanduslikule ja poliitilisele kriisile. Solon teostas palju reforme, tühistas võlad, kaotas võlaorjuse, riik ostis juba välismaale müüdud ateenlased tagasi, ei lubanud ka võlgnikke oma võlgade katteks orjusesse müüa. Reformis kaalu-, mõõdu- ja rahasüsteemi, keelas teravilja väljaveo,
-eesmärgid (telos) Epictetos – sündmused ei ole kahjulikud, vaid meie arvamus nendest. -õnn kui lõppeesmärk > lõplik, kõrgeim hüve> mitteinstrumentaalne ÕNN=VOORUS (stoikud arvavad) Erinevad arusaamad: Epikuurlased Tavaarusaam: Platon: Sokrates noomib ateenlasi nende valede Ainus hüve on nauding- ataraxia – vaba ärevusest, valust. eesmärkide eest (rikkus, kuulsus, au), õiges on tarkus, tõde, au) Eeldused: Kolme sorti inimesed: nauding, kuulsus, voorus head sõbrad (nende ringis) Voorus - arete – täiuslikkus, loomutäius
30 liikmeline komisjon isade korra taastamiseks, see koosnes veendunud oligarhidest , mees kelle nimi oli Kritias, oligarhide liider, Platoni suguane, Sokratese kuulaja, poliitiline publitsist, tragöödia kirjanik. Toonassesse vaimue- eliii kuuluv mees.Tema juhtimisel hakkasid need kolmkümmend omavolitsema, hakati tapma , oponente , hakati tapma ka raha pärast, ka metoike, rikkaid. Tekitas arusaadavalt väga teravaid vastuolusid, hulgaliselt ateenlasi läks pagendusse, Teebalaste juurde, kes olid valmis neid toetama. Oligarhide vastaseid põgenesid, hakkasid tülid ka nende endi sees. Oligarhide vastu oli ka Spartalased, Lysandros, kaotas Ateenas sisepositsiooni ja tema oponendid spartas hakkasid toetama pigem neid ateena demokraate. Hulgaliselt pagulased vallutasid Piraeuse. 403 taastati demokraatlik riigikord.30 tyranni võimutsemisaeg.Üldine amnestia , et kõiki lepitada, see küll ei laienenud kõige
12.Mida tähendab kõnekäänd „deus ex machina“? INIMESTE MÕISTMATUSEST JA JUMALATE KÄTTEMAKSUST (Theognis „Eleegiad“) Mõõtu ei pea inimmeel ega mõtle ta, taotledes rikkust: needki, kes uppumas on rikkuses, ihkavad just kaks korda rohkemat veel! Kuis täita nii kõikide soovi? Just raha ning vara suur põrmlased meeletuks teeb. Äkitselt ilmus siis Ate. Ja kellele Zeus tema saadab, hullusest hukkub see pea, ning vara viivad talt muud. SOLONI VÄRSID, MIS HOIATAVAD ATEENLASI ÄHVARDAVA TÜRANNIA EEST Pehmete pilvede põu heidab lung ning hoograhet alla, välkudest alguse saab raskesti raksuja kõu. Suurtest meestest riik võib hukkuda. Mõistmata rahva kergesti orjusse võib tõugata ainult türann. Neid, kes vaiksel algul on tõusnud, ei saa enam hoida ka vaikselt vaos. Kõike peab mõtlema nüüd. Kaotust kanda kui tulnud on teil oma arguse tõttu, misjaoks tõukate siis taevaste kaela tee süü?
Ateenas olid orjad eraomanduses vallasvaraga võrdsustatud objektid, kes olid enamasti võõrad, mittekreeklased. Heloodid olid reeglina kohalikud maaelanikud ning nad ei olnud eraomandis, vaid olid riigi omanduses. Orjade funktsionaalsusest on ka ateenalaste puhul räägitud. Väidetavalt demokraatia arenes tänu orjusele, kus ateenalased ei pidanud tegelema igapäevaste töödega, vaid said arendada poliitikat ja religiossete toimingutega. Helootide õiguslikolukord segane. Ateenlasi ajas segadusse see, kuid orjad said olla kreeklased ( heloodid olid koralikud mittevõõrad) ning ka see kui Messenia orjad vabanesid massiliselt. Heloodid jäid täielikult kohalikuks elanikkonnaks. Neid ei tohtinud müüa või vahetada vaid võis loovutada vaid koos maaga, eraldi maast ei tohtinud heloote müüa. Vabastada võis heloote, kuid sellele pidi samuti eelnema rahvakoosolek. Ükski spartalane ise ei võinud heloote tappa, kuiig neid võis anda spartalaste käsutusse
Ateenlaste Sürakuusa-retk ebaõnnestub, rahutused Ateena arhees, spartalased sõlmivad salalepingu pärslastega, süveneb Ateena dem. kriis. Spartalaste blokaadi tõttu nälga jäänud ateenlased alistuvad. Sõda lõppes Sparta täieliku võiduga, kuid ka too väga kurnatud, nii et ainuke tegelik võitja on Pärsia. Ateena mereliit saadeti laiali, Ateena astus Peloponnesose liitu, kehtestati oligarhia. Spartalased sundisid ateenlasi valima 30 mehe komisjoni, mida kutsuti "kolmekümne türanniaks". Eesotsas Kritias ja Theramenes. Rahutused Ateenas, 403. a. taastatakse Ateenas demokraatia. Lääne-Vahemeremaade Kreeka linnad klassikalisel ajastul Lääne-Vahemere kreeka linnade areng kulges põhiliselt sama rada kui Balkani-Kreekas. Läänepoolsete linnade maj. iseloomustab varajane maa kontsentratsioon. Türannia pikemat püsimist siin soodustas välispoliitiline olukord. Läänepoolsed Kr. linnad olid sunnitud
annaabi.ee 
