mäger Koostas: Kristiina Veelaid välimus Mäger on jässaka kehaga Tal on lühikesed jalad Hallikas karv Valge koon Üle silmade ja kõrvade jooksevad mustad triibud Mäger on keskmise koera suurune elukohad Elab urus Mäger on levinud peaaegu terves Euraasias Elupaiga valikul on määravaks urgude rajamist võimaldav maapinna reljeef, asugu sobiv koht lehtmetsas, segametsas, rabasaartel või mujal Eestis on ta sagedasem lõunaosas, Hiiumaal aga puudub hoopis söök Mägra menüü on väga mitmekesine Ta tuhnib mullast ja kõdust usse ning tõuke, otsib maapinnal pesitsevate lindude mune ja poegi, püüab konni ja hiiri ent ei ütle ära ka tigudest ja putukatest Mäger sööb ka seeni, marju ning rohttaimi Hävitades hulgaliselt metsakahjureid, toovad
Mida suurem on elektroskoobi elektrilaeng, seda suurem on osuti kalle. Osuti kõrvalekalde paremaks jälgimiseks on elektroskoobi kestale tehtud jaotised. Kuidas sõltub elektroskoobi osuti kalle elektroskoobi laengu suurusest? Juhid ja mittejuhid. Teatavasti võib elektrilaeng kanduda ühelt kehalt teisele. Kas elektrilaengu ülekandel on oluline ka see, mis ainest need kehad on? Seda on lihtne uurida katse abil. Asugu kõrvuti laetud ja laadimata elektroskoop. Kui elektroskoobid metallvarda abil ühendada, kaldub kõrvale ka teise elektroskoobi osuti, esialgselt laetud elektroskoobilt laadimata elektroskoobile. Kui laetud ja laadimata elektroskoobid ühendada aga näiteks plastjoonlaua abil, siis teise elektroskoobi osuti kõrvale ei kaldu. Teine elektroskoop ei laadu. Mööda plastjoonlauda ei kandu elektrilaenng üheld elektroskoobilt teisele. Millist ainet nimetatakse elektrijuhiks?
kontseptsioone (nagu funktsioonid, võrrandid, võrratused jm). Modelleerimise peamine eesmärk on süsteemi oleku kirjeldamine abistada inimest otsustamisel ja prognoosimisel. SÜSTEEMI OLEK (seisund) väljendub tema elementide (olekumuutujate) omaduste kaudu. ANDMED on süsteemi elementide omaduste arvulised väärtused. PROTSESSID (sündmused) on süsteemi elementide omaduste ajalis-ruumilised muutused. Süsteemi olek. Entroopia Asugu mingi süsteem olekus X (x1,x2 .. xn), kus süsteemi iga elemendi esinemise tõenäosustõenäosus oleks P(xi)= pi Süsteemi entroopia = - = ENTROOPIA H(X) mõõdab juhusliku suuruse X juhuslikkust. Mida väiksem entroopia seda korrastatum on süsteemi olek, mida suurem on entroopia, seda korratum e. juhuslikum on X. Konstant ei ole juhuslik, seetõttu on konstandi entroopia 0.
tsiviilkaitse valveposti poole. Ta ütleb teile, mida teha. Autobussis, trollibussis või trammis viibides oodake, kuni sõiduk peatub. Pärast seda väljuge ja minge lähimasse varjesse. Kui te olete linna ääres, kasutage transporti, et kiiremini linnast välja sõita. Seal on ohutum. «Õhuhäire» signaali korral te võite olla ka tööl. Täitke täpselt tootmisjuhtide korraldusi ja minge kiiresti varem valmistatud kaitseehitisse. Kes ei saa töökohast lahkuda, asugu spetsiaalsesse individuaalvarjesse. Kui te olete põllul, katsuge leida mõni org või auk. Loomafarmide töötajad lähevad varjule samadesse hoonetesse või varjuvad nende vahetus läheduses. Karjamaal asuv kari tuleb orgudesse, madalamatesse maakohtadesse või metsa ajada. Võib ka nii juhtuda, et tuumaplahvatuse momendil te olete siiski korteris. Siis heitke kohe välisseina äärde, akende vaheseina kohtadesse põrandale pikali või minge kapi taha, laua või muu mööblieseme alla
Koherentsuse eeltingimusena peab neil lainetel olema ühesugune sagedus. Koherentsete lainete liitumisel tekib interferents. See tähendab, et nendes keskkonna punktides, kus lained kohtuvad samas faasis, nad tugevdavad üksteist ja tekib suurema amplituudiga liitvõnkumine. Neis keskkonna punktides, kus lained kohtuvad vastandfaasis, nad nõrgendavad üksteist ja tekib väiksema amplituudiga liitvõnkumine. Vaatleme kahte punktallikat O1 ja O2 , mille võnkefaasid on t +1 ja t + 2 . Asugu mingi ruumipunkt P esimesest allikast kaugusel r1 ja teisest kaugusel r1 . O1 O2 r2 r1 P Nimetatud laineallikad tekitavad punktis P kumbki eraldi võnkumise: 1 = A1 cos( t - kr1 + 1 ) 2 = A2 cos( t - kr2 + 2 ) . (8.10) Kui punktis P nende faaside erinevus
4. Sõnastada ja tõestada Fermat’ teoreem. Kui funktsioonil f on punktis x1 lokaalne ekstreemum ja funktsioon on diferentseeruv selles punktis, siis f′(x1) = 0. Tõestus. Vaatleme juhtu, kui funktsioonil f on punktis x 1 lokaalne maksimum. Siis, vastavalt lokaalse maksimumi definitsioonile, leidub punkti x1 ümbrus nii, et iga x korral sellest ümbrusest kehtib võrratus f(x) − f(x1) ≤ 0, Selles ümbruses asuva arvu x me saame võtta punktist x1 nii vasakult kui ka paremalt. Asugu x punktist x1 vasakul. Siis x − x1 < 0. Jagame võrratuse negatiivse arvuga x − x1. Kuna negatiivse arvuga jagamisel f ( x )−f ( X 1) võrratuse märk muutub vastupidiseks, saame ≥0, See võrratus jääb kehtima ka X− X 1 siis, kui me võtame temast piirväärtuse protsessis x → x1. Seega tuletise definitsiooni põhjal
kuumeneksid siseseinad tunduvalt kiiremini, paisuksid ja tekitaksid veel mitte kuumeneda jõudnud välispinnal pragusid - ahju paisumine on ebaühtlane. Selle vältimiseks tuleb ahjulõõride vaheseinad, see on ahju kogu massiiv tuleb laduda lapiti tellistega. Soovitav on teha lõõrid ristküliku kujulised, sest siis on lõõri sisesinte pind suurem. Mida suurem on lõõri sisepind, seda rohkem soojust võtab ta vastu. Pikliku ristlõikega lõõri pikem külg asugu alati lõõri välisküljel. Pikliku ristlõikega lõõr tehakse 10-15 cm lai. Lõõri siseseinte konarused, nukid, sisseulatuvad kivid jne takistavad gaaside sujuvat voolu Katikud Kohtades kus hoonete puitosad asuvad korstnate, ahjude ja seintes asuvate suitsulõõride lähedal, tuleb nad lõõridest eraldada nn. tuletõrjevahedega. Viimased võivad olla tühjad või täidetud mittesüttiva materjaliga. Harilikult täidetakse see vahe
5.2 Väikelapseiga Väikelapse eas jätkub hüperaktiivset last piltlikult öeldes igale poole. Ta ärkab hommikul vara, uut päeva tervitades, kuigi eilne uinumine venis võibolla hilisele õhtutunnile. Peale ärkamist on ta kohe valmis tegutsema. Pisut tunneb ehk huvi oma mänguasjade vastu, kuid tavaliselt kipub laps võtma neid asju, mida võtta ei lubata. Kõige enam köidavad nägemisulatuses olevad esemed- asugu need põrandal või kapi otsas. Täiskasvanu korraldused või keelud ei mõju sageli üldse- laps ei pane neid tähelegi. Kui ta hetkeks kuuletubki, on need mõne aja pärast ununenud. Impulsiivsena tormab laps õues mängides samamoodi jooksujalu maailma uurima, arvestamata ohte, mis teda tabada võivad. Liikumise kohmakuse tõttu võib laps sageli komistada ja kukkuda. Õues mängivaid lapsi nähes, ei jää ta nende mängu vaatama, vaid tormab kohe mõtlematult keset mängu.
Need on inimesed, kelle elu ei pruukinud veel aasta tagasi küll olla jõukas, kuid ei erinenud palju sellest, kuidas elame meie siin Tallinnas, Võrus või Jõhvis. Eesti pole tänaseni pakkunud kaitset kellelegi. 58 taotlejast üheksa on saanud meilt juba äraütleva vastuse. Pole meie sõda, pole meie probleemid, öeldakse. Meil on konservatiivne immigratsioonipoliitika, kõlab valitsuse mantra. Asugu ümber oma riigi piires, Lvivi mahub palju Donetski põgenikke, võib õlgu kehitades ja ÜRO konventsioonide üldreeglitele viidates kogu probleemi Kiievi kanda jätta. ÜRO põgenikeorganisatsiooni väitel ei suuda aga Ukraina sisepagulastega toime tulla. Kuid mis meil sellest, jõuab siis väike Eesti kõiki maailma probleeme lahendada? Seesama väike Eesti, kes sõnadega seisab häälekalt Ukraina eest
Nad toodi taas Joosepi ette, kes lubas kõigil peale Benjamini koju minna. Selle peale astus Juuda ette ja palus Benjamin tema vastu välja vahetada, sest isa ei ela üle noorima poja kaotust. Kuulnud, et Jaakob elab, puhkes Joosep nutma ja lausus vendadele emakeeles: "Kas te siis mind ära ei tunne? Ma olen teie vend Joosep!" Ta embas oma nooremat venda, siis ka teisi vendi, kes tema ees põlvitasid, ja jätkas: "Tõtake mu isa juurde ja öelge, et tema poeg Joosep on Egiptuse asevalitseja! Asugu isa kohe teele Egiptusesse, kus ta saab elupaiga minu läheduses. Tulgu kõik meie sugulased koos oma vara ja loomadega siia. Loomulikult rääkis Joosep ka vaaraole, et kavatseb kogu oma suguseltsi Egiptusesse tuua. Vaarao kiitis selle mõtte heaks, sest heebrealasi peeti töökateks ja ausateks inimesteks. Nii saabuski Jaakob kogu oma suguseltsiga Egiptusesse. Siin elas ta veel seitseteist aastat. Surma eel palus ta Joosepit, et too viiks tema põrmu Kaananimaale
Nad toodi taas Joosepi ette, kes lubas kõigil peale Benjamini koju minna. Selle peale astus Juuda ette ja palus Benjamin tema vastu välja vahetada, sest isa ei ela üle noorima poja kaotust. Kuulnud, et Jaakob elab, puhkes Joosep nutma ja lausus vendadele emakeeles: "Kas te siis mind ära ei tunne? Ma olen teie vend Joosep!" Ta embas oma nooremat venda, siis ka teisi vendi, kes tema ees põlvitasid, ja jätkas: "Tõtake mu isa juurde ja öelge, et tema poeg Joosep on Egiptuse asevalitseja! Asugu isa kohe teele Egiptusesse, kus ta saab elupaiga minu läheduses. Tulgu kõik meie sugulased koos oma vara ja loomadega siia. Loomulikult rääkis Joosep ka vaaraole, et kavatseb kogu oma suguseltsi Egiptusesse tuua. Vaarao kiitis selle mõtte heaks, sest heebrealasi peeti töökateks ja ausateks inimesteks. Nii saabuski Jaakob kogu oma suguseltsiga Egiptusesse. Siin elas ta veel seitseteist aastat. Surma eel palus ta Joosepit, et too viiks tema põrmu Kaananimaale. Joosep täitis isa palve
2.7. ,,Eludrooge ego-ordule" 2008. aastal ilmunud kogu on pühendatud puhtalt palindroomidele. Neis on kohati "satanismi" hõngu selle väljendi parimas mõttes, sellist noort kõhetavat rõõmu, mis valdab, kui altariornamendist tipul seisva viisnurga avastad. Näiteks proovige aduda: ,,Ropu urinaga lapsi tootis palagani ruupor; Liitperssest nirp, ilutu, tulutu, tuli printsess-reptiil; Neeger, usu! Sure, geen!; Sirel, tihene Vene Hitleris!; See aval laip asugu sugusapi all-ava ees."(Ilves, 18.01.09) 15 3. TEKSTINÄITED Ma armastan teid Tapeedi põlismetsas eksleva suu ei suure ega väikese on minkind põleva kuseloigu kuma mille tagant paistab kehitavaid õlgu ja õlgu ja veelkord õlgu iga järgmine paar kehitamas pisut vähem kui eelmine kõige lõpuks liikumatuna roosa veidi sadistlik kolmnurk Keedusoolast sõdurite vaikus keda pedantne äike on rivistand üles taevaservale kuna laualamp
ekstreemumiteks. Sõnastada ja tõestada Fermat' lemma. Kui funktsioonil f on punktis x1 lokaalne ekstreemum ja funktsioon on diferentseeruv selles punktis, siis f'(x1) = 0. T~oestus. Vaatleme juhtu, kui funktsioonil f on punktis x1 lokaalne maksimum. Siis, vastavalt lokaalse maksimumi definitsioonile, leidub punkti x1 u¨mbrus nii, et iga x korral sellest u¨mbrusest kehtib v~orratus f(x) - f(x1) 0 Selles u¨mbruses asuva arvu x me saame v~otta punktist x1 nii vasakult kui ka paremalt. Asugu x punktist x1 vasakul. Siis x - x1 < 0. Jagame v~orratuse negatiivse arvuga x - x1. Kuna negatiivse arvuga jagamisel v~orratuse m¨ark muutub vastupidiseks, saame f(x) - f(x1)/ x - x1 0. See v~orratus j¨a¨ab kehtima ka siis, kui me v~otame temast piirv¨a¨artuse protsessis x x1. Seega tuletise definitsiooni p~ohjal F'(x1) = lim f(x) - f(x1)/ x - x1 0. xx1 J¨argnevalt olgu x punktist x1 paremal. Siis x - x1 > 0. Jagades v~orratuse positiivse arvuga x - x1 saame
Keha algkiirusvektori lahutamine komponentideks koordinaattelgedel 9. Paigalseisva, ühtlaselt ja kiirendusega liikuva keha kaal. Kaalutus. Raskusjõudu , millega keha tõmbub Maa poole, tuleb eristada keha kaalust. Kaalu mõistet kasutatakse igapäevaelus laialdaselt. Keha kaaluks nimetetakse jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub toele (alusele) või riputile (riputusvahendile). Seejuures eeldatakse, et keha on toe või riputi suhtes liikumatu. Asugu keha Maa suhtes liikumatul horisontaalsel laual (joon. 9.1). Kehale mõjub raskusjõud , mis on suunatud vertikaalselt alla, ja elastsusjõud , millega tugi mõjub kehale. Jõudu nimetatakse aluse reaktsioonijõuks ehk toereaktsiooniks. Kehale mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist: . Vastavalt Newtoni kolmandale seadusele mõjub keha toele teatud jõuga , mis on arvväärtuselt võrdne toereaktsiooniga, kuid suunatud sellele
Selle eest sai naine tuuseldada. Naine põgenes mehe eest aita varjule ning pani ukse riivi. Pearu vihastas seetõttu nii hullusti, et oleks kättemaksuks peaaegu kaevu urineeerinud, aga sulane suutis ta ümber veenda. Hiljem tahtis Pearu ka Anrese poole minna, aga perenaine takistas teda. V Veeti kive ja alustatu kraavi kaevamist. Kuid peagi jõuti naabri maani ning Andresel tuli minna Pearuga sel teemal rääkima. Mõne aja pärast esitas Pearu oma tingimused ( krrav asugu täielikult tema maal, muld tema pool kraavi kaldal) kraavi kaevamise suhtes. VI Saabusid Nelipühad ning toad ja majaümbrus kaunistati kaskedega. Mindi kirikussegi. Järgmisel päeval tulid külalised (rohkem huvi pärast naabrite vastu, kui pühade pärast). Katsuti rammu. Esialgu oli tugevaim Pearu sulane, kuid kui ta Andresega vastamisi oli, siis võitis Andres ta mitmel korral üsna lihtsalt ära. Samuti tegi ta Pearu sulase kaika veoga naerualuseks. VII
lokaalseteks ekstreemumiteks. Fermat' lemma - Kui funktsioonil f on punktis x1 lokaalne ekstreemum ja funktsioon on diferentseeruv selles punktis, siis f(x1) = 0. Tõestus : funktsioonil f on punktis x1 lokaalne maksimum. Siis, vastavalt lokaalse maksimumi definitsioonile, leidub punkti x1 ümbrus nii, et iga x korral sellest ümbrusest kehtib võrratus Selles ümbruses asuva arvu x me saame võtta punktist x1 nii vasakult kui ka paremalt. Asugu x punktist x1 vasakul. Siis x - x1 < 0. Jagame võrratuse negatiivse arvuga x - x1. Kuna negatiivse arvuga jagamisel võrratuse märk muutub vastupidiseks, saame See võrratus jääb kehtima ka siis, kui me võtame temast piirväärtuse protsessis x x1. Seega tuletise definitsiooni põhjal Järgnevalt olgu x punktist x1 paremal. Siis x - x1 > 0. Jagades võrratuse positiivse arvuga x - x1 saame Võtame piirväärtuse: Võrratused ja näitavad, et f(x1) 0 ja f(x1) 0. See on
võrratus 1. Kui f(x) > 0 iga x (a, b) korral, siis f on kasvav vahemikus (a, b). Selles ümbruses asuva arvu x me saame võtta punktist x1 nii vasakult kui ka paremalt. Asugu x punktist x1 vasakul. Siis 2. Kui f(x) < 0 iga x (a, b) korral, siis f on kahanev vahemikus (a, b).Tõestus. Tõestame väite 1. Olgu f(x) > 0 iga x x - x1 < 0. Jagame võrratuse negatiivse arvuga x - x1. Kuna negatiivse arvuga jagamisel võrratuse (a, b) korral. Valime vahemikus (a, b) kaks suvalist punkti x 1 ja x2 nii et x1 < x2. Kui meil õnnestub näidata, et kehtib
seotud soojuskadusid. Reaalses keskkonnas toimub sumbumine P Pmax e 0,46 D ekspotentsiaalse seaduspärasusega: Hajumine on energia peegeldumine õhus hõljuvatelt tahke keha või veeosakestelt. Enim sumbuvad ja hajuvad 3.2 cm pikkused lained. 10 cm lainealal on sumbumine ja hajumine vaevumärgatav. Sademete mõju vähendamiseks kasutatakse raadiolokaatorite vastuvõtjates eraldi skeemi. Merepinna mõju raadiolokaatori tööle. Asugu antenn punktis A, mille kõrgus merepinnast on h 1. Antenni kiire laius püsttasandis on θ. Asugu objekt antennist kaugusel D, punktis C, kõrgusel h2. Raadiolained levivad punktini C nii otse, kui peegelduses veepinnalt. Veepinnalt peegeldunud raadiolainete tee on pikem, seepärast saabuvad nad punkti C erinevas faasis kui otse sinna jõudnud raadiolained. Kui merepind on sile, siis peegeldustegur on 1 ja raadiolained jõuavad punkti C samas faasis ning võimsused summeeruvad:
Sõnastada ja tõestada Fermat’ lemma. Kui funktsioonil f on punktis x1 lokaalne ekstreemum ja funktsioon on diferentseeruv selles punktis, siis f’(x1) = 0. Tõestus. Vaatleme juhtu, kui funktsioonil f on punktis x1 lokaalne maksimum. Siis, vastavalt lokaalse maksimumi definitsioonile, leidub punkti x1 ümbrus nii, et iga x korral sellest ümbrusest kehtib võrratus f(x) − f(x1) ≤ 0 Selles ümbruses asuva arvu x me saame võtta punktist x1 nii vasakult kui ka paremalt. Asugu x punktist x1 vasakul. Siis x − x1 < 0. Jagame võrratuse negatiivse arvuga x − x1. Kuna negatiivse arvuga jagamisel võrratuse märk muutub vastupidiseks, saame f(x) − f(x1)/ x − x1 ≥ 0. See võrratus jääb kehtima ka siis, kui me võtame temast piirväärtuse protsessis x → x1. Seega tuletise definitsiooni põhjal F’(x1) = lim f(x) − f(x1)/ x − x1 ≥ 0. x→x1 Järgnevalt olgu x punktist x1 paremal. Siis x − x1 > 0. Jagades võrratuse positiivse arvuga x −
- Keppide vahelduvale tõukele ja pidevale toele. Jooksusammuga käärtõusu õpetetakse neile, kel astesammuga variant on selge, kel on hea kehaline ettevalmistus ja kaasaegne suusavarustus. 3.5.4. Trepptõus. Seda kasutatakse pehmes lumes matkates, väga järsust nõlvast ülesminekul, slaalomi – ja hüppemäe nõlva kinnitampimisel ning algajatel tõusudel. Liigutakse kanditud suuskadel juurdevõtusammuga, külg tõususuunas. Õpetamisel rõhutatakse: suusad asugu rõhtsalt, s.o. toetugu kantidega mäe poole, juurdevõtu mammu ajal aidatakse keppidele toetudes allalibisemist vältida. Juurdeviiva harjutusena kasutatakse külgsuunas juurdevõtusammuga liikumist tasasel, pehmes lumes tasasel, laugel tõusul ja jooksusammuga tasasel. 3.6. LASKUMISED 3.6.1. Tasakaalu- ja osavusharjutused suuskadel 1) laskumine laugel nõlval heas jäljes, mõlemad suusas lumel: - käsi ringitades (ühes suunas, eri suundades),
Koherentsete lainete liitumisel tekib interferents. See tähendab, et nendes keskkonna punktides, kus lained kohtuvad samas faasis, nad tugevdavad üksteist ja tekib suurema amplituudiga liitvõnkumine. Neis keskkonna punktides, kus lained kohtuvad vastandfaasis, nad nõrgendavad üksteist ja tekib väiksema amplituudiga liitvõnkumine. Vaatleme kahte punktallikat O1 ja O2 , mille võnkefaasid on t 1 ja t 2 . Asugu mingi ruumipunkt P esimesest allikast kaugusel r1 ja teisest kaugusel r1 . O1 O2 r2 r1 P Nimetatud laineallikad tekitavad punktis P kumbki eraldi võnkumise: 1 A1 cost kr1 1 . (8.10) 2 A2 cost kr2 2
Sõnastada ja tostada Fermat' lemma. Kui funktsioonil f on punktis x1 lokaalne ekstreemum ja funktsioon on diferentseeruv selles punktis, siis f(x1) = 0. Tõestus. Vaatleme juhtu, kui funktsioonil f on punktis x1 lokaalne maksimum. Siis, vastavalt lokaalse maksimumi definitsioonile, leidub punkti x1 ümbrus nii, et iga x korral sellest ümbrusest kehtib võrratus f(x) - f(x1) 0. (3.21) Selles .umbruses asuva arvu x me saame võtta punktist x1 nii vasakult kui ka paremalt. Asugu x punktist x1 vasakul. Siis x - x1 < 0. Jagame võrratuse (3.21) negatiivse arvuga x - x1. Kuna negatiivse arvuga jagamisel võrratuse märk muutub vastupidiseks, saame [f(x) - f(x1)]/x - x1 0. See võrratus jääb kehtima ka siis, kui me võtame temast piirväärtuse protsessis x x1. Seega tuletise definitsiooni põhjal f(x1) = lim[ f(x) f(x1)]/ x - x1 0. (3.22) xx1 Järgnevalt olgu x punktist x1 paremal. Siis x - x1 > 0. Jagades võrratuse (3
olemasolu "tunnetamist". Et välitöödega sageli kaasneb ka teatud biogeo- graafilise andmestiku kogumine, peaks nende teostaja olema tuttav leviku- kaartide koostamise tänapäevaste meetoditega (grid-süsteemid. eriti UTM- võrgustik; levikukaartide koostamine arvutiprogrammide abil; oma asukoha = leiukoha koordinaatide määramine kaasaskantava suhteliselt odava ja kerge aparatuuri abil). 13.2. Kollektsioonide kasutamine, asugu need kustahes, on süstemaatiku 32 töös endastmõistetav. Selleks peab omama neist mingi ülevaate (botaanikutel on vastavaks käsiraamatuks P.K. Holmgren et al. (eds.), Index Herbariorum; viimane, 8. trükk ilmus 1990. a.). Enamus kollektsioone saadab eksemplare laenuna tunnustatud teadusasutustele ajutiseks kasutamiseks. Nende kasuta- misel tuleb piinliku täpsusega kinni pidada laenutamisel kehtestatud reeg-
ahima v¨a¨ artuse vahel. Selle omadusel on j¨argmine geomeetriline sisu. Kui me t~ombame l~oigu [a, b] kohal oleva pideva joone k~orgeima ja madalaima punkti vahele horisontaalsirge, siis see sirge peab antud joont kuskil l~oikama. N¨aiteks vaatleme joonisel 2.13 toodud pidevat joont. Selle joone k~orgeima punkti koordinaadid on (x1 , M ) ja madalaima punkti koordinaadid on (a, m). T~ombame nende kahe punkti vahele suvalise horisontaalsirge. Asugu see sirge x-telje suhtes k~orgusel h. Jooniselt n¨aeme, et see sirge l~oikab vaadeldavat joont u ¨hes punktis (kui valiksime h suurema, l~oikaks koguni mitmes punktis). Olgu l~ oikepunkti x-koordinaat c. Kuna l~oikepunkt asub funktsiooni f graafikul, siis kehtib v~ordus f (c) = h. See t¨ahendabki, et funktsioon f saavutab (suvaliselt valitud) v¨a¨artuse h oma suurima ja v¨ahima v¨a¨artuse vahel. yy M ·
ahima v¨a¨ artuse vahel. Selle omadusel on j¨argmine geomeetriline sisu. Kui me t~ombame l~oigu [a, b] kohal oleva pideva joone k~orgeima ja madalaima punkti vahele horisontaalsirge, siis see sirge peab antud joont kuskil l~oikama. N¨aiteks vaatleme joonisel 2.13 toodud pidevat joont. Selle joone k~orgeima punkti koordinaadid on (x1 , M ) ja madalaima punkti koordinaadid on (a, m). T~ombame nende kahe punkti vahele suvalise horisontaalsirge. Asugu see sirge x-telje suhtes k~orgusel h. Jooniselt n¨aeme, et see sirge l~oikab vaadeldavat joont u ¨hes punktis (kui valiksime h suurema, l~oikaks koguni mitmes punktis). Olgu l~oikepunkti x-koordinaat c. Kuna l~oikepunkt asub funktsiooni f graafikul, siis kehtib v~ordus f (c) = h. See t¨ahendabki, et funktsioon f saavutab (suvaliselt valitud) v¨a¨artuse h oma suurima ja v¨ahima v¨a¨artuse vahel. yy M ·
Palju ööbikuid! Muidu ei luba vana meid kunagi öösiti välja, aga kevadel lubab. Ütleb: ,,Minge ja kuulake! Istuge pingile ja kuulake, kuulake hoolega, ja teist saavad teised inimesed." Indrek püüdis kujutella, mis võiks siin olla kevadel, kui on õied ja ööbikud, aga ta ei suutnud kuidagi uskuda, et siin võiks olla, nagu on kõrgel Vargamäel, kui kudrutab ja lööb sihku teder, karjub kauge kurg, mökitab taevakits ja häälitseb tuhat teist linnukest ning loomakest, asugu nad õhus, vees või mullas. Ei ole siis ilusamat paika ilmas, kui on Vargamäe. Kaugel rohelisel lagendikul sinavad metsatukad kuni taevaääreni. Aga praegu? Mis on seal praegu? Vilguvad seal ka tuled? Ei! Seal on pime! Vargamäe ümbrus on pime. Ainult ükskord -- Indrek mäletab seda nii selgesti -- vilkusid keset kottpimedat ööd Vargamäe soos tuled, nagu lehvitaks tuul hõlma laterna eest, ja hommikul käisid nad seal hundi jälgi otsimas.
annaabi.ee 
