avastatud viiendat väikeplaneeti. Kui asteroidi orbiit on usaldatavalt kindlaks tehtud ja asteroidi on vaadeldud vähemalt 2 positsioonis, siis omistatakse talle number. Alles pärast nummerdamist võib asteroidile anda nime. Traditsiooniliselt kuulub nime panemise õigus avastajale. Tavaliselt kirjutatakse asteroidi nime ette ka tema number. Selline mitmeastmeline tähistuste andmine on vajalik seepärast, et paljud esialgse tähistuse saanud asteroididest on tegelikult juba kunagi varem avastatud, paljusid aga ei nähta enam iialgi. Algul pandi asteroididele mütoloogiast pärinevaid nimesid, kusjuures need pidid kindlasti olema naissoost, siis võeti kasutusele geograafilised nimed. Hiljem hakati asteroididele andma ka tuntud meessoost isikute nimesid. Soome astronoom Yrjö Väisälä andis tema poolt 1939 avastatud asteroidile number 1541 nimeks "1541 Estonia".
KEPLERI SEADUSED Friedrich Johannes Kepler oli saksa astroloog, astronoom, optik, matemaatik, natuurfilosoof. 1.) Iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. 2.) Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad (kui planeet on fookusele lähemal, siis on tema liikumise kiirus suurem) 3.) Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende planeetide orbiitide suurte pooltelgede kuubid ASTEROIDID Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Sõna ,,asteroid" tuleb vanakreeka keelest ja tähendab õieti ,,tähesarnane (taevakeha)", kuid see nimetus on veidi eksitav asterodide ja tähtede vahel pole mingit füüsikalist sarnasust. Tegelikult on asteroidid sarnased planeetidele, erinevus on põhiliselt suuruses. Nimetus tuleb sellest, et enamikus teleskoopides paistavad asteroidid erinevalt ...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Linnutee galaktika Referaat Liisa Marie Orav 4.d klass Tallinn 2016 SISUKORD 1. Päikesesüsteem 2. Päike 3. Merkuur 4. Veenus 5. Maa 6. Marss SISSEJUHATUS Selles referaadis tutvustan teile selle imelise ja kauni Linnutee (inglise keeles: Milky Way) nähtusi ning loodan, et siit leiate vajaliku infot ja huvitavaid fakte Linnutee kohta. Siit leiate infot planeetide, Päikese ning muu huvitava kohta. Antud teema jõudis siia, sest selles on palju ilusaid ja lummavaid asju mille saladust ei suudeta tänapäevani leida. Enne tööd tahan väga teada neid saladusi mida igapäevaselt internetist ja raamatutest planeetide kohta ei otsi. Peatükid on: Päikese süsteem, Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Ja Asteroidid. Foto: http://www.muuseum.ut.ee/vvebook/pages/1_9.html 1. PÄIKESE SÜS...
SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks Päikesesüsteemi väikekehad, kuna antud teema tundus huvitav ja müstiline. Palju on räägitud Kaali meteoriidikraatrist ja meteoriitidest, komeetidest ja asteroididest, mis võivad Maad tabada. Otsustasin lähemalt uurida: · mida need väikekehad endast kujutavad; · millest nad koosnevad; · kus kohas nad asetsevad; · kuidas nad on tekkinud; · millist ohtu kujutavad nad Maale. Referaadi materjali kogusin internetist. Antud referaadist on kasu neile, kes soovivad saada põgusat ülevaadet komeetidest, asteroididest ja meteoriitidest ja saada aru, mis vahe neil taevakehadel on. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD
Hiroshima tuumapommi tugevusega plahvatus, ilma et seda maa peal oleks märgata. Mõningatel hinnangutel võib kuni 50-meetrise läbimõõduga kivitükkide puhul olla veel üsna rahulik, aga atmosfäär ei kaitse meid 100 meetrist suuremate kehade eest. Maale lähenevad asteroidid Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Umbes 160 asteroidi trajektoor võib aga lõikuda Maa orbiidiga. Hinnangute järgi on 1-kilomeetrise läbimõõduga asteroididest teada ainult 5% ja 100-meetrise läbimõõduga asteroididest üksnes 0,1%. Globaalset katastroofi põhjustada võivaid 1-kilomeetriseid ja suuremaid asteroide arvatakse olevat ligikaudu 2000, millest avastatud on 350. Nad võivad Maad tabada või sellest lähedalt mööduda. Kuulsad meteoriidikaatrid Mehhiko meteoriidikraater Arizona meteoriidikraater Kaali meteoriidikraater Tunguusi meteoriidikraater
• • 25143 Itokawa 25143 Itokava on Apollo ja Marsiga ristuv asteroid. See on esimene asteroid mis on asteroidi uurimise programmis. Itokawa asteroid avastati 26.septembril 1998. aastal LINEAR programmi käigus. 2000. aastal valiti see Hayabusa missiooni objektiks. Itokawa on S-tüüpi asteroid. S-tüüpi asteroidid on silikaatse (kivise) koostisega ja sellest ka nimi. Ligikaudu 17% asteroididest on seda tüüpi, mistõttu on teiseks kõige levinum peale C-tüüpi. Kuna Itokawa on S-tüüpi asteroid, siis see on mõõdukalt helge ja koosneb peamiselt raua-ja magneesiumi silikaatidest. (3) • Sellel pildil on Hayabusa pealt tehtud pilt 25143 Itokawa-st. 5 Missiooni kvaliteet Muud kosmoseaparaadid, eelkõige Galileo ja Near Shoemaker on külastanud asteroide varem,
Juhendaja : Heda Hanson 2009. õa Sisukord : 1. Sisukord 2. Päikesesüsteem 3. Maa areng 4. Maa kuju ja ehitus 5. Õhkkond 6. Vesi maal 7. Elu maal 8. Kokkuvõte 1. Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest, planeetidest, nende kaaslastest, asteroididest ja komeetidest. Päikesesüsteem moodustustohutust gaasi- ja tolmupilvest ligikaudu 4500miljonit aastat tagasi. Planeete hoiab kindlal Orbiidil Päikese külgetõmbejõud. Planeete on kahesuguseid siseplaneedid e. maa-tüüpi planeedid: Merkuur,Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid e. hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto 2. Maa areng Maa arengu muuseum on kivimid. lubjakivis võib näha mitmesuguse kujuga moodustisi
vaadeldakse kaksikplaneedina (kaksikkääbusplaneedina). On välja pakutud mitmeid hüpoteetilisi planeete, nagu näiteks Nibiru Pluutost kaugemal ja Vulkaan Merkuurist Päikesele lähemal, mida on senini tulutult otsitud. Kui 1801 leiti Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlev taevakeha Ceres, siis võeti teda uue planeedina, kui aga samas piirkonnas leiti tiirlevat palju väikesi taevakehi, hakati neid koos Ceresega nimetama asteroidideks. Et aga Ceres on teistest asteroididest suurem ning on enam-vähem kerakujuline, mahub ta mõne astronoomi arvates planeedi definitsiooni alla. Alates 1992. aastast on leitud palju Neptuuni-taguseid objekte Kuiperi vöös. Mõned neist on kerakujulised ja asteroididest suuremad ning sarnanevad suuruse, orbiidi ja ehituse poolest Pluutole. Seetõttu oleks alust nimetada neid planeetideks. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon ei ole ühtki neist seni siiski planeediks tunnistanud
On välja pakutud mitmeid hüpoteetilisi planeete, nagu näiteks planeet X Pluutost kaugemal ja Vulkaan Merkuurist Päikesele lähemal, mida on senini tulutult otsitud. Taevakehad, mis on pretendeerinud planeedi staatusele Kui 1801 leiti Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlev taevakeha Ceres, siis võeti teda uue planeedina, kui aga samas piirkonnas leiti tiirlevat palju väikesi taevakehi, hakati neid koos Ceresega nimetama asteroidideks. Et aga Ceres on teistest asteroididest suurem ning on enam- vähem kerakujuline, mahub ta mõne astronoomi arvates planeedi definitsiooni alla. Alates 1992. aastast on leitud palju Neptuuni-taguseid objekte Kuiperi vöös. Mõned neist on kerakujulised ja asteroididest suuremad ning sarnanevad suuruse, orbiidi ja ehituse poolest Pluutole. Seetõttu oleks alust nimetada neid planeetideks. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon ei ole ühtki neist seni siiski planeediks tunnistanud. Tähtsamad neist on
Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Varem peeti planeediks ka kääbusplaneet Pluutot, mida koos tema kaaslase Charoniga mõnikord vaadeldakse kaksikplaneedina (kaksikkääbusplaneedina). Taevakehad, mis on pretendeerinud planeedi staatusele Kui 1801 leiti Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlev taevakeha Ceres, siis võeti teda uue planeedina, kui aga samas piirkonnas leiti tiirlevat palju väikesi taevakehi, hakati neid koos Ceresega nimetama asteroidideks. Et aga Ceres on teistest asteroididest suurem ning on enam-vähem kerakujuline, mahub ta mõne astronoomi arvates planeedi definitsiooni alla. Päikesesüsteemivälised planeedid Alates 1992. aastast on leitud palju Neptuuni-taguseid objekte Kuiperi vöös. Mõned neist on kerakujulised ja asteroididest suuremad ning sarnanevad suuruse, orbiidi ja ehituse poolest Pluutole. Seetõttu oleks alust nimetada neid planeetideks. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon ei ole ühtki neist seni siiski planeediks tunnistanud
METEORIIDID Tallinn 2010 Meteoriit on planeetidevahelisest ruumist läbi atmosfääri tunginud ja Maa pinnale langenud tahke keha jääk; Algmaterjal pärineb Päikesesüsteemis ringlevatest asteroididest või komeetidest; Aine vanus on 4,5 4,8 miljardit aastat; Korrapäratu või ümarja kujuga ning neil pole teravaid nurki ja servi mass küünib sajandikest grammidest tuhandete tonnideni Koostises hapnik, raud, räni ja magneesium, mis moodustavad 90% meteoriitide massist; Kivimeteoriidid e. aeroliidid, esinemissagedus 92,7%; Raudmeteoriidid e. sideriidid, esinemissagedus 6%; segameteoriidid e. Palasiidid, esinemissagedus 1,3%. Aastas langeb Maale umbes 1000 meteoriiti, neist
asteroidideks. ASUKOHA JÄRGI Asteroidid, mille periheel jääb Marsi orbiidi sisse Amoritüüpi asteroidid Apollotüüpi asteroidid Atenitüüpi asteroidid Asteroidid, mille periheel jääb Jupiteri orbiidi sisse Asteroidide vöö Asteroidide vööst kaugemal paiknevad asteroidid Kreeklased Troojalased Hildas Asteroidid, mille periheel jääb Jupiteri orbiidist välja. Kuiperi vöö ASTEROIDIDE SUURUS On arvutatud, et tegelikult on 1kilomeetrise läbimõõduga asteroididest teada vaid 5%, 100 meetri suurustest objektidest aga ainult 0,1%. Globaalset katastroofi põhjustada võivate 1kilomeetriste ja suuremate asteroidide arv võiks olla umbes 2000. SUURIMAD ASTEROIDID Vaid 26 asteroidi on suuremad kui 200 km, 250 suuremad kui 100 km ja 700 suuremad kui 50 km. Väikseimate senivaadeldud asteroidide diameeter on vaid mõnisada meetrit. ASTEROIDIDE KUJU Asteroidid on ebakorrapärase kujuga, nende pinnal
avastatud viiendat väikeplaneeti. Kui asteroidi orbiit on usaldatavalt kindlaks tehtud ja asteroidi on vaadeldud vähemalt 2 positsioonis, siis omistatakse talle number. Alles pärast nummberdamist võib asteroidile anda nime. Traditsiooniliselt kuulub nime panemise õigus avastajale. Tavaliselt kirjutatakse asteroidi nime ette ka tema number. Selline miymeastmeline tähistuste andmine on vajalik seepärast et paljud esialgse tähistuse saanud asteroididest on tegelikult juba kunagi varem avastatud, paljusid aga ei nähta enam iial. Algul pandi asteroididele mütoloogiast pärinevaid nimesid, kusjuures need pidid kindlasi olema naissoost, siis võeti kasutusele geograafilised nimed. Hiljem hakati asteroididele andma ka tuntud meessoost isikute nimesid. Soome astreonoom Yrjö Väisälä andis tema pool 1939 avastatud asteroidile number 1541 nimeks ,,1541 Estonia". Asteroid number 2099 kannab kuulsa eesti astronoomi Ernst Öpiku nime ,,2099 Opik"
liiguvad öösel üle taevalaotuse. Planeedid ei tekita seda valgust ise, vaid peegeldavad päikesevalgust. nii palju kui praeguseks teada, on Maa ainus Päikesesüsteemiplaneet, millel on elu. Kuid universumis on miljoneid selliseid tähti nagu Päike ja paljud arvavad, et ka neil on oma planeedid. On tõenäoline, et mõnel neist võib olla elu. PÄIKESESÜSTEEM Päikesesüsteem koosneb Päikesest, planeetidest, nende kaaslastest, asteroididest ja komeetidest. Päikesesüsteem moodustust tohutust gaasi- ja tolmupilvest ligikaudu 4500 miljonit aastat tagasi. Planeete hoiab kindlal orbiidil Päikese külgetõmbejõud. Planeete on kahesuguseid: siseplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. PÄIKE Päike on täht - kõikidest planeetidest väga palju suurem kuum gaasikera. MERKUUR Merkuur on päikesele nii lähedal, et tal ei ole atmosfääri ega ookeane. Ta pinnas on
ü., avastati 1846.a. Mis aastal lõpetab Neptuun ümber Päikese oma esimese täistiiru, arvestades avastamise ajast? 1/T2ruudus=1/30kuubis. (164,3) 4. Spektrijoone punanihke järgi määrati galaktika eemaldumise kiiruseks 250km/s. Kui kaugel asub see galaktika meist? Vanus anda kilomeetrites. v=H*s s=v/H. S=250/75(see 75 on const)=3,33 Mpc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m 5. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesest, planeetidest, tähtedest, asteroididest. 6. Loetlege 8 suurt planeeti alates Päikesest! Merkuur, Veenus, Maa(kuu), Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 7. Mis on komeet? sabatäht, kivimitest ja jääst koosnev suure orbiidiga taevakeha, mida ümbritseb udu. 8. Mis on tähesuurus? Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv. 9. Mis on Linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem
asteroidide päritolu kohta neli hüpoteesi: · tekkinud algsest udukogust või eraldunud Päikesest · tekkinud üheaegselt komeetidega · tekkinud komeetidest asteroidid on gaasümbrise kaotanud komeetide tuumad · tekkinud hüpoteetilise planeedi Phaeton lagunemisel Asteroidide kogumass on 0,1 Maa massi. Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. On arvutatud, et 1-kilomeetrise läbimõõduga asteroididest on teada vaid 5%, 100 meetri suurustest kehadest ainult 0,1%. Globaalset katastroofi põhjustada võivate 1- kilomeetriste ja suuremate asteroidide arv on arvatud umbes 2000 ringis olevat. METEOORID Meteoorid ehk langevad tähed või lendtähed on kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm. Meteoorkehadeks peetakse kehi, mille läbimõõt on 10 5 kuni 104 meetrit.
Esimese hüpoteesi asteroidide tekke kohta esitas Heinrich Olbers. Selle järgi on asteroidid kunagi Marsi ja Jupiteri vahel tiirelnud planeedi jäänused. Selle vastu räägib siiski asjaolu, et kõikide (nii avastatud kui ka avastamata) asteroidide kogumass arvatakse olevat alla 10% Kuu massist. Teiseks pole teada ka mehhanismi, mis planeedi niiviisi purustaks. Asteroidide suurus Teadlased on arvutanud, et tegelikult on 1-kilomeetrise läbimõõduga asteroididest teada vaid 5%, 100 meetri suurustest objektidest aga ainult 0,1%. Globaalset katastroofi põhjustada võivate 1-kilomeetriste ja suuremate asteroidide arv võiks olla umbes 2000. Astronoomilises kirjanduses liiguvad väited, et 100- meetriste ja suuremate ohtlike asteroidide arv võib ulatuda 300 000-ni. Lisaks veel ohtlikud komeedid, mida on küll kergem avastada ja purustada. Tõeliselt globaalne katastroof algaks asteroidist läbimõõduga 1-1,5 kilomeetrit,
Vahtpolümeeri maailma planeedid on nii kerged, et tekib küsimus miks nad oma gravitatsiooni all kokku ei varise. Multitähe planeedid pöörlevad kuni nelja tähe ümber. Need süsteemid paeksid dünaamiliselt võimatud olema. Teemant maailm pöörleb ümber tähe 55 Cancri, mis on päikesest väiksem ja jahedam. Oletatavalt on 55 Cancri üheksa korda suurema massisga kui Maa ja kaks korda suurema raadiusega. Ümber tähe on tekkinud asteroididest vöö. 55 Cancri sisemus koosneb kuuma temperatuuri tõttu vedelatest metallidest. Pealispind on kivine ning võib oletada, et seal on ka nii öelda teemant vulkaane. Arvatavasti koosneb õhk süsinikust. Ilma täheta planeete nimetatakse Pettur planeetideks. Oletatakse, et kosmoses uitab Pettur planeete rohkemgi kui ümber tähe keerlevaid planeete. Nendel planeetidel võib samuti olla elu, kuigi neil pole energiat andvat tähte. Planeedile võib toiteks olla planeet ise, kui ta maha jahtub
MIS ON TÄHED ? Tähed on ise valgust kiirgavad plasmast koosnevad taevakehad, mille kiirguseenergiad pärinevad nende sisemuses aste leidvates tuumasünteesides. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad, mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Omadus ise valgust kiirata, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral. (1) Üks meile tuntuim täht on kindlasti Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem paistab ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. Tähtede eluiga sõltub suuresti massist: mida suurem on
et igaüks leiaks ühel päeval enda oma A. de Saint-Exupery 1. Mis on tähed? Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem on ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. Tähtede eluiga sõltub suuresti massist: mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneid kraade Kelvini järgi
.....4 Muutlikud tähed...................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 9 Tähed Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem on ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. Tähtede eluiga sõltub suuresti massist: mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneidkraade Kelvini järgi
Torma põhikool Referaat TÄHED Juhendaja: Koostaja: Torma 2010 Mis on tähed ? Et taevakeha oleks täht, selleks peab tema mass olema vähemalt kümnendik Päikese massist. Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirgata - olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Tähe kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähed toodavad oma valguse ise. Tähe keskosas töötab võimas aatomijõujaam, millest vabanev energia kuumutab tähte sedavõrd, et tema pinnalt vabaneb palju valgust, soojust ja ultraviolettkiirgust. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad punktideks ka kõige suurema suurenduse korral
SISSEJUHATUS Tähed on meist väga kaugel, seetõttu paistavad nad öötaevas väikeste säravate täpikestena, mis Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust. Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suuremana, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem on ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. 4 1. PÄIKE KUI TÄHT Päike on täht. Päike asub kõigist tähtedest meile kõige lähemal, selle kaugus Maast on 150
Füüsika konspekt (küsimused ja ülesanded lk 51-52) 12. klass 1.Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb ühest tähest Päikesest, kuudest, planeetidest, asteroididest, meteoriitidest, komeetidest ja meteooridest. 2.Loetlege 8 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. 3.Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt väikesed, suure tihedusega, tahke pinnaga, kõrgema pinna temperatuuriga ja neil on vähe kaaslasi. 4.Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma
kokkupõrget. Viimast on oodata vaid kord 100 000 aasta jooksul. Väikseimat kokkupõrkeohtu kujutab praegu vaid üks Maale lähenev asteroid aastal 2101. Skaala suuremaid numbreid ei ole isegi kasutusel. 2.6 Maale lähenevad asteroidid Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Umbes 160 asteroidi trajektoor võib aga lõikuda Maa orbiidiga. Hinnangute järgi on 1-kilomeetrise läbimõõduga asteroididest teada ainult 5% ja 100-meetrise läbimõõduga asteroididest üksnes 0,1%. Globaalset katastroofi põhjustada võivaid 1-kilomeetriseid ja suuremaid asteroide arvatakse olevat ligikaudu 2000, millest avastatud on 350. Nad võivad Maad tabada või sellest lähedalt mööduda. Astronoomiaalases kirjanduses on väiteid, et 100-meetriseid ja suuremaid ohtlikke asteroide võib olla kuni 300 000. Lisanduvad ohtlikud komeedid, mida on küll kergem avastada ja purustada
............................8 Tähtede surm.............................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................10 Kasutatud materjal.....................................................................11 Sissejuhatus Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest.(www.miksike.ee) Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneid kraade Kelvini järgi. Tähed toodavad energiat tuumareaktsioonide abil.
väikseimast planeedist ning Pluuto on ainuke planeet, mida ei ole külastanud ükski kosmoselaev. Selles referaadis selgitan Pluuto olemust, iseärasusi ja Pluuto avastamist. Räägin ka sellest, miks ei arvata Pluutot enam planeetide sekka. 3 Pluuto Päikesesüsteem koosneb Päikesest, planeetidest, nende kaaslastest, asteroididest ja komeetidest. Päikesesüsteem moodustus tohutust gaasi- ja tolmupilvest ligikaudu 4500 miljonit aastat tagasi. Planeete hoiab kindlal orbiidil Päikese külgetõmbejõud. Planeete on kahesuguseid: siseplaneedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Pluuto on kääbusplaneet, mis avastati 1930. aastal. Pluuto on kaugemal kõigist Päikesesüsteemi planeetidest ja väikseim
Kosmoloogia Päikesesüsteem koosneb Maa tüüpi planeetidest, Hiidplaneetidest, asteroididest, komeetidest, meteooridest, meteoriitidest ja kääbusplaneetidest. Päikesesüsteemi planeetideks on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Maa tüüpi planeetideks kutsutakse Merkuuri, Veenust ja Marssi. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. On olemas maapind. Hiidplaneetide rühma kuuluvad: Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad kui
tekkimist. Asteroide võib leida igas suuruses, alates mõnest meetrist kuni ca 1000 kilomeetrini välja. Suurimad asteroidid on liigitatud kääbusplaneetide hulka. Asteroidivöö sisaldab 1 2 miljonit asteroidi, mille diameeter on üle ühe kilomeetri. Kuid vaatamata sellele ei ole kogu piirkonna mass rohkem kui üks tuhandik Maa massist. Asteroidide vöö on väga hõredalt asustatud. Kosmoselaevad lendavad sealt läbi ilma kahjudeta. Asteroididest väiksemaid Päikesesüsteemi väikekehasid nimetatakse meteoorkehadeks. Komeedid on väikesed Päikesesüsteemi kehad, tavaline läbimõõt on kõigest mõni kilomeeter. Komeedid koosnevad põhiliselt jäätunud gaasidest ja vähesest osast mineraalidest. Kui komeet läheneb Päikesele, hakkab komeeti moodustav poorne jäine materjal aurustuma ning seejuures paiskub komeedist välja ka tolmu. Päikesevalgust peegeldav gaas ja tolm tekitavad komeedi saba
Nüüd, vanemaks saanuna, olen huvi universumi ja kogu selles sisalduva vastu aina süvendanud ning püüdnud leida vastuseid erinevatele tekkinud küsimustele. Nüüd on taas käes olukord, kus oleks vaja leida vastus ühele küsimusele: mis on päikesesüsteem? Sellele küsimusele püüangi antud töös vastust leida. Mis on päikesesüsteem? Päikesesüsteem, kus me elame ,koosneb tähest Päike, tema ümber tiirlevast üheksast planeedist ja nende kaaslastest ning väikeplaneetidest ehk asteroididest. Samuti kuuluvad sellesse süsteemi veel komeedid, millest ühed tiirlevad üsna väljavenitatud ellipsikujulistel orbiitidel, teised aga võivad sattuda Päikese mõjupiirkonda ajutiselt ja üsna ootamatult. Päikesesüsteemi tekkimine Kogu tähtede vahelisest ruumist võime leida hiiglaslikke hõredast gaasist ja tolmust koosnevaid nn. molekulaarpilvi. Need on tähetede toormaterjal ja nendes sünnivad uued tähed
....................................12 Kaksiktähed...........................................................................14 Kokkuvõte.............................................................................15 Kasutatud materjal ...............................................................16 Sissejuhatus Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneid kraade Kelvini järgi. Tähed toodavad energiat tuumareaktsioonide abil.
ka nime. Tänapäeval ollakse üksmeelel, et asteroidid tekkisid ja tekivad kamakatest, mis pole saanud võimalust korralikuks planeediks koonduda. Asteroide on liigitatud erinevatesse rühmadesse ja perekondadesse, vastavalt sellele, milliseid ühiseid orbiiditüüpe nad jagavad, milline on nende päritolu ja keemiline koostis. Ligikaudu 75% neist on C-tüüpi, ehk süsinikasteroidid-neid on õnnistatud rohke süsinikuga. S-tüüpi ehk räniasteroidid moodustavad 17% kõigist asteroididest. Usutakse, et nad on läbinud kuumenemise ja sulamisfaasi. Neil on ka suurem peegeldamisvõime. Kolmas kategooria on M-tüüpi asteroidid ehk metallilised asteroidid. Koosnevad rauast ja niklist ning asuvad põhivöö keskosas. On suhteliselt heledad objektid. 4.2. Komeedid Komeedid on väikesed Päikesesüsteemi kehad, mis koosnevad jää, kivi ja tolmu segust. Arvatakse, et nad moodustusid Päikesesüsteemi kaugemates äärealades, samal ajal kui seespool tekkisid planeedid.
praegusse asukohta sattunud. Sellest segadusest sündis uus, mõnest olulisest kitsaskohast hoolimata tegelikult ainus praegu üldiselt tunnustatud teooria. Seda nimetatakse suure matsu teooriaks. Idee pärineb 1960.aastatel Nõukogude Liidus sündinud teooriatest, iseäranis vene teadlase V. S. Safronovi uuringust, millega ta oli püüdnud selgusele jõuda, kas planeedid võivad tekkida sõna otseses mõttes miljonitest eri suurusega asteroididest, mida nimetatakse planetesimaalideks. Erinevalt nõukogulastest väljendasid Arizona osariigi Tucsoni Planeediteaduse instituudi nimekas vanemteadur William K. Hartmann ja tema kolleeg D. R. Davis arvamust, et Kuu tekkis kahe planeedi kokkupõrkel, millest üks oli Maa ja teine vähemalt Marsi-suurune 3 võõrplaneet. Hartmanni ja Davise hüpoteesi kohaselt olid need planeedid põrkunud nii, et
Punktlaenguteks nimetatakse laetud kehi, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Punktmassiks nimetatakse keha, millel pole ruumala, kuid mille mass on võrdne antud keha massiga. põhjapoolusele mõjuva jõu suunda. Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad. Päikesesüsteem koosneb Päikesest, selle ümber tiirlevatest planeetidest ja nende kaaslastest (kuudest), väikeplaneetidest (asteroididest), komeetidest ning meteoorsest ainest. Pöörlemine on ringliikumisega sarnane liikumine. Ringliikumine ja pöördliikumine erinevad ainult pöörlemiskeskpunkti või telje asukoha poolest. Pöörlemisel on keskpunkt kehas sees (Maa liikumine ümber oma telje). Pöörlemisest räägitakse suurte kehade, mitte punktmasside korral. Ringliikumisel on keskpunkt kehast väljas (Maa liikumine ümber Päikese). Püsimagneti ümber on alati magnetväli. Püsimagneti magnetväli on tema osakeste
või binoklita. Arvatakse, et väikeplaneedid on materjal, mis Päikesesüsteemi moodustamisel üle jäi. (1:22) Mitte kõik asteroidid ei liigu Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Esimese taolise asteroidina avastati Aethra, mille periheel jääb Marsi orbiidi sisse (vt Joonis 17). . Eros lähenes samal aastal Maale vaid 22 miljoni kilomeetri kaugusele. Tema periheel asub ainult natuke kaugemal Maa orbiidist. Kõige lähemale on Maale tulnud Hermes (800000 km). Maale lähenevatest asteroididest sai eriti kuulsaks Ikarus (Icarus), mille järjekordsel lähenemisel Maale 1968. aastal ennustati kokkupõrget. Selline hirm pole sugugi aluseta, on ju suured kraatrid Kuul, Marsil, Maal ja mujal tekkinud just asteroididega kokkupõrkamise tulemusel. Marsist lähemale tulevaid asteroide - neid on teada alla saja - võib jagada kolme tüüpi, mida nimetatakse tuntuima esindaja järgi. Amori-tüüpi asteroidide periheel jääb vahemikku 1 kuni 1,3 a.ü., st. natuke
Suurusjärgu tähena? UNIVERSUM 1. Mis on universum? 2. Kuidas mõista aja ja ruumi lõpmatust? 3. Sõnastage kosmoloogiline printsiip. Mis on selle printsiibi mõte (eesmärk)? 4. Milline on universumi praegune temperatuur? Milline oli ta minevikus? 5. Kirjeldage aine oleku muutumist Universumi paisumise käigus. 6. Miks saab galaktikate teke võimalikuks alls pärast H rekombineerumist? ≈ Päikesesüsteem koosneb Maa tüüpi planeetidest, Hiidplaneetidest, asteroididest, komeetidest, meteooridest, meteoriitidest ja kääbusplaneetidest. ≈ Päikesesüsteemi planeetideks on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. ≈ Maa tüüpi planeetideks kutsutakse Merkuuri, Veenust ja Marssi. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. On olemas maapind. ≈ Hiidplaneetide rühma kuuluvad: Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad kui eelmised ja palju väiksema tihedusega, samuti neil ei ole kõvat maapinda
astronoomilist ühikut). Arvatakse, et siit piirkonnast on pärit pikaajalised komeedid, mis on 34 sattunud sinna hiidplaneetide gravitatsiooni mõjul. Kehad Öpiku-Oorti pilves liiguvad väga aeglaselt. 9. TÄHED Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem on ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. Tähtede eluiga sõltub suuresti massist: mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneid kraade Kelvini järgi. Tähed
annaabi.ee 
