Riigi majanduse analüüs Norra Norra on riik Euroopas, üks Põhjamaadest. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Põhjuseks on Golfi hoovus, mille haru Norra hoovus toob 4..
Kätriin Vossi 10.D klass Kunstiteose analüüs ,,Surmatants" Maal on loodud Bernt Notke poolt 15.sajandil. Bernt Notke oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas. See maal mis asetseb Niguliste kirikus on tehtud sama kunstniku poolt maali "Surmatants" järgi, mis asus Lübecki Maria kirikus ning mis hävis Teises maailmasõjas liitlaste pommitamise tagajärjel. Maal on loodud õlimaalina. Maali praegune asukoht on Niguliste kirikus. Lisaks erakordselt kõrgele kunstilisele tasemele teeb teose unikaalseks fakt, et tegemist on kogu maailmas ainukese säilinud lõuendile maalitud keskaegse surmatantsuga. Maal on 7,5 meetri pikkune, algselt oli selle pikkuseks 30 meetrit,
,,Isa Goriot'" 1.Kirjelda Vauquer' pansioni. Mida see sümboliseerib? Iseloomusta selle perenaist. Kasuta tekstinäiteid. See asetseb Neuve-Sainte-Geneviève'i tänava lõpus, kohal, kus maapind laskub Arbalète'i tänava poole nii järsu ning kõrge kallakuga, et hobused siit harva üles või alla sõidavad. Tänavakivid on siin kuivad, rentsleis pole muda ega vett, rohi kasvab piki müüre. Muretuimgi inimene hakkab siin nukrutsema nagu kõik möödaminejadki; vankrimürin saab siin sündmuseks, majad on mornid, müürid lõhnavad vangla järgi. Äraeksinud pariisla- ne näeb siin ainult perekondlikke pansione ning
Periood T=10,50ms Sagedus F=1/T= 95,24Hz 6. Impulssvalimise signaalid ja analüüs. Ühe numbri pulssimisperiood T=700ms Üksiku valimisimpulsi pikkus t=98ms Ühenduse kestus t=72ms Pinge abonentliini ühenduse osas U=56V Katkestuse kestus t=28ms Pinge abonentliini katkestuse osas U=10V 7. Toonvalimise signaali parameetrid ja kuju ning spekter ja sagedused. Amplituut U/2=800mV Periood T=2,1 ms Sagedus F=1/T= 476,2Hz Vajutasime klahvi 8 ja 2 Klahv 8 vajutamisel Cursor1 asetseb kohal 850 Hz Cursor2 asetseb kohal 1,33kHz Tabelis asetseb number 8 vastavalt 852 Hz ja 1336 Hz Klahv 2 vajutamisel Cursor1 asetseb kohal 700 Hz Cursor2 asetseb kohal 1,33 kHz Tabelis asetseb number 2 vastavalt 697 Hz ja 1336 Hz 8. Liini suurim lubatav kogutakistus ja pikkus ning suurima lubatava pikkusega liini läbiv vool. Tehtud 5 katset suurendades liini järjestikku ühendatava takistusmagasini takistust ja kuulates valimistooni.
SISUKORD 16.sajandi koolilaud 17.sajandi koolilaud 18.sajandi koolilaud 19.sajandi koolilaud 20.sajandi koolilaud 21.sajandi koolilaud 22.sajandi koolilaud (tuleviku koolilaud) Halva disainiga koolilaud Hea disainiga koolilaud 16.sajandi koolilaud See laud on pärit 16.sajandist ning valmistatud täispuidust.Tool ja laud on neljal jalal.Laud asetseb horisontaalselt. Lauale ja toolile on tehtud väljalõiked puidust.Lauda ja tooli on viimistletud käsitsi kuna vanasti polnud selliseid sobivaid tööriistu nagu tänapäeval.Laud on väga väärtuslik ehk antiikne. 17.sajandi koolilaud See laud on pärit 17.sajandist ning see laud on täispuidust.Laud ja pink on kokku töödeldud.Pink
8 sekundit Kui palju ulatub võrgu küljes olev antenn üle võrgu ülemise ääre? 80cm (antenni pikkus 1,8m ja võrgu laius 1m) Mitu mängijat võib maksimaalselt olla võistkonnas? Mitu liberot võib maksimaalselt olla võistkonnas? 12 ja 2 Kas tagaliini mängija võib eestliinist rünnata? Ei tohi. Va juhul kui löögi hetkel on osa pallist võrgu ülemisest äärest madalamal. Kas tempomängija on (kaitsemängija või ründaja)? Ja mis liinis ta asetseb ning mis on tema ülesanded? Tempomängija on ründaja, kes asetseb eesliinis, tsoonis 3 (tagaliinis tsoonis 5 või 6). Tema ülesandeks on rünnata palli. Kes on libero, mis on tema ülesanded ja kus liinis ta mängib? Libero on tagaliinis olev mängija, kes mängib tsoonides 5, ja 6 (oleneb kuidas võistkond on kokkuleppinud), tema ülesandeks on pallide kaitsesmängimine. Ei tohi sooritada ründelööki, pallingut ega sulustada või osaleda sulustamise katsel
Pleurakottide vahele jääb keskseinad ehk mediastiinum, mis ulatub rinnakust selgrooni ja diafragmast kraniaalse rinnakorviavani ning on täidetud sidekoekihti sulundunud organitega. Eristatakse kraniaalset, keskset ja kaudaalset mediastiinumit. Kraniaalses mediastiinumis paiknevad tüümus, söögi- ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved ning kraniaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Keskses mediastiinumis asetseb südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja südamest väljuvad veresooned. Kaudaalses mediastiinumis paiknevad söögitoru, uit- ja vahelihasenärvif ning kaudaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Kõhuõõs asetseb rinna ja vaagnaõõne vahel, olles neist märgatavalt ruumikam. Rinnaõõnest eraldab vahelihas. Vaagnaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses, kusjuures piiri märgitud õõnte vahel tähistab luuse vaagna eesserval kulgev terminaaljoon
suubuv Terek. Järved Venemaal on väga palju järvi, eriti riigi loode osas. Kuid kõige suuremad järved paiknevad lõunas: Kaspia meri, mille pindala on 371020 km2 ja Baikali järv (30510 km2), mis on kõige sügavam (1637 m) ja kõige mahukam (23000 km3) mageveejärv maailmas. Baikalis sisaldub viiendik kogu maakera magevee varudest. Järgmised suuruselt on Ladoga ja Oneega järved jää-ajal tekkinud mageveejärved. Reljeef Ida-Euroopa lauskmaa Venemaa Euroopa osa asetseb peaaegu tervenisti suurel lauskmaal, mille keskmine kõrgus ei ületa 180 m merepinnast. Lauskmaa piirneb mäestikega. Põhjas on need Hibiini mäed maksimaalse kõrgusega 1191 m, lõunas Kaukasuse põhjanõlva mäeahelikud. Osa Ida-Euroopa lauskmaast on soine, eriti piirkonna põhjapoolses osas, Vologda ja Arhangelski oblastites. Uurali mäed Vana madal mäestik, mille keskmine kõrgus on ligi 600 m, aga kõige kõrgem tipp on Narodnaja mägi (1894 m). Mägedes leidub rikkalikult
Deviis : Einigkeit und Recht und Freiheit Riigihümn : Das Lied der Deutschen Pealinn : Berliin Pindala : 357 023 km² Riigikeel(ed) : saksa Rahvaarv : 82 251 000 (2007) Rahvastiku tihedus : 230 in/km² Riigikord : parlamentaalne liitvabariik President : Horst Köhler Kantsler : Angela Merkel Iseseisvus : 843 SKT : 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta : 33 023 USD Rahaühik : euro Ajavöönd : Kesk-Euroopa aeg 2.Iseloomusta valitud riigi geograafilist asendit(lisa ka kaart). Skasamaa asetseb Kesk-Euroopas ning piirneb põhjast Taaniga, idas Tsehhiga , kagust Austriaga,lõunast Sveitsiga,edelast Prantsusmaaga,läänest Luksemburgi ja Belgiaga ning loodest Hollandiga,kirdest Poolaga. Riigipiiri kogupikkus on 3757 km.Kuna loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. 3.Koosta lühike ülevaade looduslikest tingimustest(pinnamood,kliima, loodusvarad jne.) Pinnamood
70.-ndate lõpus õnnestus ameeriklastel saada kujutis umbes kümnendikust Veenusest pinnast lahutusvõimega umbes mõnikümmend km-t Kõige põhjalikuma uuringu Veenuse pinnavormidest tegi 1990-94 ,,Magellan", mille piltide lahutusvõime jäi vahemikku 120-300 m Veenuse geograafia (2) Veenus on üldiselt tasane, umbes pool Veenuse pindalast jääb poolekilomeetrisesse kõrgusvahemikku Suurim kõrgustevahe 12 km (Maal 20 km) Veenuse põhjapoolkeral asetseb Austraalia- suurune maa või manner, mille idaosas asetseb Veenuse kõrgeim tipp Maxwelli mägi Lõunapoolkeral asetseb umbes Aafrika- suurune 7-10 km-i kõrgune Aphrodite maa Lõunas on veel üks kontinent Lada maa Veenuse geograafia (3) Kõrgematest aladest Beta regioonis on kaks suurt vulkaani: Theia ja Rhea suurema kraatri läbimõõt on 60-90 km Ishtari maa lääneosas asuval Lakshmi platool asub kaks kraatrit, mis meenutavad vulkaanilisi
nim. hüaloplasmaks. 3) Kudede mõiste ja jaotus kude organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi. Jaotus: Epiteelkoed e. epiteel (ka 4.vastus) siia kuuluvad katteepiteel ja näärmeepiteel. Iseloomustavad pinnalise asendiga, puhtakujulise koostisega ja õhukeste kihtide moodusta- misega. Asetseb alati sidekoe peal ja on sellest eraldatud õhukese kile (basaalmembraani) varal. Tugikoed Tugikudedeks on side- , kõhr- ja luukude. Arenguliselt kuuluvad sellessekudede rühma ka veri ja lümf. a)Vedelkoed (veri ja lümf). b) Sidekoed c) Kõhrkude - toetuslikku talitlust kandev kõhrkude esineb lõikekonsistensiga tugikoeliigina kõhredeks nim. Organites, olles neis pinnalt kaetud sidekoelise kestaga perikondriga).
San Marino 301 a. p.Kr ja väidetavalt on ta ka vanim vabariik maailmas. Selles väikeses riigis elab 29,251 inimest (2006 aasta juuli andmed), riigi pealinnaks on nagu riigi nimigi - San Marino. Räägitakse Itaalia keelt, rahaühikuks on euro, sest riik kuulub Euroopa liitu. 1.2 Geograafiline asend ning looduslikud tingimused San Marino on kõigist külgedest ümbritsetud Itaaliaga st. San Marino on enklaav.Ta on suhteliselt mägine maa, asetseb vahe- merelises kliimas, soojad suved ning pehmed talved. Riigis ei leidu praktiliselt üldse loodusvarasid, erandiks on ehituskivi. 3 1.3 San Marino kuuluvus majandusorganisatsioonidesse. Kuulub Euroopa nõukogusse, Euroopa liitu, 2. RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS. San Marino rahvastikust vaid 17% moodustavad alla 15 aastased, 59% moodustavad
Nimetage tahukate liike - tahukas, prismatoid, ideaaltahukas Mille poolest erinevad tasakõver ja ruumikõver? - tasakõver asetseb üleni ühel tasandil, ruumikõver mitte Nimetage kõik teist järku jooned - ellips, hüperbool, parabool, pöördkoonus, pöördsilinder Kuidas tekib silindriline kruvijoon? - Silindriline ehk harilik kruvijoon tekib kui, pöördsilindri moodustajat mööda liigub ühtlaselt punkt, kui silinder samaaegselt pööleb ümber oma telje. Mis on kruvijoone samm ehk keerd? - Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje nimetatakse kruvijoone keeruks.
Pleurakottide vahele jääb keskseinad ehk mediastiinum, mis ulatub rinnakust selgrooni ja diafragmast kraniaalse rinnakorviavani ning on täidetud sidekoekihti sulundunud organitega. Eristatakse kraniaalset, keskset ja kaudaalset mediastiinumit. Kraniaalses mediastiinumis paiknevad tüümus, söögi- ja hingetoru, veresoonte ja närvide tüved ning kraniaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Keskses mediastiinumis asetseb südamepaun koos südamega, südamesse suubuvad ja südamest väljuvad veresooned. Kaudaalses mediastiinumis paiknevad söögitoru, uit- ja vahelihasenärvif ning kaudaalsed mediastiinumi lümfisõlmed. Kõhuõõs asetseb rinna ja vaagnaõõne vahel, olles neist märgatavalt ruumikam. Rinnaõõnest eraldab vahelihas. Vaagnaõõnega on kõhuõõs otseses ühenduses, kusjuures piiri märgitud õõnte vahel tähistab luuse vaagna eesserval kulgev terminaaljoon
............................................................ 8 Kasutatud allikad..................................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb Rootsist läänes ja loodes, põhjaosas omab lisaks maapiiri Venemaaga (idas) ja Soomega (idas ja lõunas). Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud rannajoonega, mida iseloomustavad kuulsad fjordid. Maa asub Atlandi ookeani põhjaosa ääres, piirnedes Skagerraki, Põhjamere, Norra mere ja Barentsi merega. Norra 3 Üldandmed
Nad suudavad sigida ka täielikult munadest pungil vastsejärgus. emakat. Ring- ja pikilihased. Ringlihased võimaldavad keha Kutiikula all asetseb Lihaskond kokku tõmmata, Kutiikula all asetseb nahklihasmõik. nahklihasmõik. pikilihased seda lühemaks või pikemaks muuta.
2 keelealust süljenääret; 2 lõuaalust süljenääret; 2 kõrvasüljenääret. Sülje ülesanded: soodustab seedimist; soodustab rääkimist; omab bakteriotsiidset toimet (baktereid surmavat toimet); omab suuõõne pesemisfunktsiooni. 58. Kurgu lümfaatiline rõngas: (Joonis 11) Koosneb kuuest lümfoidse koe kogumikust, mis omakorda moodustavad mandlid: suulaemandel/kurgumandel (2); neelumandel (1)- asetseb neelu laes; keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas, paralleelselt neelumandliga; tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu. Need kuus mandlit saadavad välja õgirakke ehk lümfotsüüte, mis muudavad kahjutuks haigust tekitavaid mikroorganisme. 59. Mao asend, osad, mao seina ehitus. (Joonis 11) Magu asetseb vasakul pool roidekaarte all. Magu mahutab 1-4 liitrit (enamasti 1-2 liitrit).
y=ax a>0 y=2x y y=2x x y= a.x a<0 y= -2 x X -3 -2 -1 0 1 2 3 y 6 4 2 0 -2 -4 -6 Võrdelise seose graafik y=ax, kui a<0 y=-2x y y=-2x x y=ax a nimetatakse sirge tõusuks · Kui a>0, siis sirge tõus on POSITIIVNE ja sirge asetseb I ja III veerandis · Kui a<0, siis sirge tõus on NEGATIIVNE ja sirge asetseb II ja IV veerandis LANGEV SIRGE, TÕUSEV SIRGE y a<0 a>0 6 1 2 5 3 4 x 1
Tänu munajuha peristaltikale ja ripsepiteeli ripsme lääkidele, liigub munarakk munajuha ampulli. Umbes 2h pärast suguühet jõuab seemnerakk munajuha ampulli. Viljastatud munarakk hakkab jagunema, liigub edasi ja jõuab emakaõõnde. Emakas Kusepõie ja pärasoole vahel. Emakas on 7 - 8cm pikk, 4 - 5cm lai, kaalub 60 - 80g. Sünnitanud naise emakas umbes 2cm pikem. Tupp Elastsete seintega, 8 - 9cm pikkune torujas organ, mis asetseb kusepõie ning kusiti ja pärasoole vahel. Mehe suguelundid Jagunevad sise- ja välissuguelunditeks. Sisesuguelundid Munandid. Munandimanused. Seemnejuhad. Seemne põiekesed. Eesnääre. Välis suguelundid Suguti. Kusiti. Munandikott. Munand. Munandimanus Liibub munandi tagumisele servale. Munandimanuse juha on 0,4mm läbimõõduga ja 5cm pikkune. Seemnejuha 40cm pikk, 3mm läbimõõduga torujas organ
Poola, Austria, Luksemburg, Belgia ja šveits • Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Kliima Saksamaal valitseb mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine õhutemperatuur on 0 °C. Sademete hulk on mõõdukas, 500 mm. Maastik • Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. • Kesk-Saksamaad kujutab mustritu mägine maa. • Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Šveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Veekogud
74. Hamba ehitus: (Joonis 77) Hammaste nähtavat osa nimet krooniks ja igeme sees olevat osa kaelaks. Hamba juured on igeme sees, hambaõõnes on säsi närvid ja veresooned, mis juureosas kitseneb juurekanaliks. Hambad koosnevad dentiinist (sisemine) ja emailist (välimine). 75. Kurgu lümfaatiline rõngas, nimeta mandlid, paiknemine Kurgu lümfaatiline rõngas moodustub 6 mandlist · Kurgumandel (2) (neelu mõlemalpoolel) · Neelumandel (1)- asetseb neelu laes; · Keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas, · Tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu. 76. Mao asend, osad. (Joonis 79) Magu asetseb vasakul pool roidekaarte all. Magu mahutab 1-4 liitrit. Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka tagasihoidlik seedimine. Magu paikneb kõhuõõnes diafragma all. Mao osad: maolävis, maopõhi, maokeha, suur kõverik, väike kõverik, lukuti. 77
74. Hamba ehitus: (Joonis 77) Hammaste nähtavat osa nimet krooniks ja igeme sees olevat osa kaelaks. Hamba juured on igeme sees, hambaõõnes on säsi – närvid ja veresooned, mis juureosas kitseneb juurekanaliks. Hambad koosnevad dentiinist (sisemine) ja emailist (välimine). 75. Kurgu lümfaatiline rõngas, nimeta mandlid, paiknemine Kurgu lümfaatiline rõngas moodustub 6 mandlist Kurgumandel (2) (neelu mõlemalpoolel) Neelumandel (1)- asetseb neelu laes; Keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas, Tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu. 76. Mao asend, osad. (Joonis 79) Magu asetseb vasakul pool roidekaarte all. Magu mahutab 1-4 liitrit. Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka tagasihoidlik seedimine. Magu paikneb kõhuõõnes diafragma all. Mao osad: maolävis, maopõhi, maokeha, suur kõverik, väike kõverik, lukuti. 77
" Nõustun Leibniziga öelduga, et unenägudes tõesti mõtleme välja ilma vaevata asju, (millest ärkvel olles tuleks kaua mõelda, et neid üldse avastada) kuigi minuarust näevad und ka loomad. Vähemalt osa neist. Teksti lõpus Autor kirjeldab peamiselt, et Jumal pakub meile armastusväärselt ja omakaupüüdmatult naudingut ja ülimat heaolu. Kuid miks siis osad kogevad seda rohkem ja teised jälle vähem. Ning mille järgi otsustab kes kui palju kogeb. Ja üleüldse kus asetseb Jumal? Tema looming on küll meie ümber aga tema ise? Kas ta asetseb nurkadest koosnevas eraldi ruumis või on Jumal maailma algallikas, kes kasutas selle loomiseks iseendalt võetud osasid ja ise haihtus või jäi igaveseks lihtsubstantsiks. Kuigu Autor väidab, et kõik on Jumalat täis. Antud teksti põhjal jäi palju nö. lahtisi otsi ja küsimusi. Muidugi oli samas ka väga õpetlikke ja meeldejäävaid lauseid. Nagu ,,Eimiski on lihtsam ja kegem kui miski".
E(-3 ; -1) või F(3 ; -2) P = (x ; y). algusesse eelmine slaid järgmine slaid esitluse lõpp Näide 1 Võrdkülgne kolmnurk külgedega 10 ühikut paikneb koordinaattasandi esimeses veerandis nii, et üks kolmnurga tipp asetseb koordinaatide alguses ja üks külg ühtib x-teljega. Leida kolmnurga tippude koordiaadid. Lahendus Teeme esmalt ülesandele vastava joonise y Ülesade tingimuse kohaselt on 8 kolmnurga üks tipp (A) koordinaatidega (0; 0). 6 Kuna üks külg, mille
selle kõige terviklikuks loomisel. Ühes alanurgas firma logo, teises veebiaadress. Tegemist on minu arvates nii naistele kui ka meestele suunatud reklaamiga. Reklaami visuaalilt pole otseselt välja loetav ükski peibutis, milleks naiste puhul oleks ehk ideaali kuju ja meeste puhul ihaldusobjektina kujutatav naine. Aparaadid pildil on vastavalt mõlemale soole- see ehk viitab isegi soolisele võrdsusele. Kuid üsnagi kütkestavalt mõjub pildil olev kingipakk, mis asetseb tumeda pakendi ja erksa lindiga kokkuseotuna Brauni toodete taga. Pigem oleks minu arvates siiski tegemist meestele suunatud reklaamiga. Kingi võlujõudu...kingi Braun on lööklause reklaami ülaosas, koheselt märgataval kohal. Tegemist on kui ideaalse pealkirjaga, mis samas annab nõu sellisele inimesele, kes tahab oma lähedasele inimesele ehk midagi kvaliteetset ning intiimset kinkida. See lause äratab kohe
suulaemandel/kurgumandel (2) suulae-keele ja suulae-neelu kaarte vahel neelumandel (1)- neelu laes keelemandel (1)- keelejuure piirkonnas tõrvemandlid (2)- kuulmetõrve neelu avanemise piirkonnas Need kuus mandlit saadavad välja õgirakke ehk lümfotsüüte, mis muudavad kahjutuks haigust tekitavaid mikroorganisme. 76. Mao asend ja osad Asetseb valdavalt vasakul pool diafragma all. Magu mahutab 1-4 liitrit (enamasti 1-2 liitrit). Magu on põhiliselt alla neelatud toidu reservuaar, kus toimub ka toidu läbisegamine, keemiline lõhustamine ja edasitoimetamine soolde. Mao osad: põhimik väike kõverik suur kõverik maolävis maolukuti
aparaati. Objektiivi saab kasutada ka pildi suumimiseks ja teravustamiseks muutes selle ava suurust. Objektiivi ees paiknevad läätsed. Läätsed on erineva efekti, värvi ja tundlikkusega. Objektiivi pikkus võib olla erinev ja sinna saab panna lisa läätsesid. Fotoaparaadi filmil on erinevad tundlikkused ja seda säriaja suhtes. Säriaeg on ajavahemik, mil fotoparaadi värvifilm paljastatakse läbi objektiivi valgusele. Erineva objektiivi avasuuruse kohta käib erinev säriaeg. Film ise asetseb väikese peeglikese taga, mis varjab filmi valguse eest, kuniks seda vaja. Valguse levimisel filmile tekib selle kujutis, antud juhul negatiiv. Filmi ilmutamine Tavaline ilmutamine (v.a. kiirilmutus) on üpriski pikk protsess ja ühe pildi ilmutamine käsitsi võtab aega 12-18 min., negatiivide stabiliseerimine kuni 20 min., sõltuvalt kemikaalidest, nende tugevustest ja soovitud tulemusest. Kuna film ei kannata valguse sattumist juba olemasolevale negatiivile, tuleb film aparaadist
Nivoopinnad on paralleelsed ühe ekraaniga, st risti kahe ülejäänud ekraaniga. (Horisontaalpind , frontaalpind v, profiilpind). Tasandi jälgsirged Tasandi jälgsirge (jälg) on sirge, mida möödad tasand lõikab ekraani. Jälgsirged lõikuvad paarikaupa telgedel x, y, z punktides X, Y, Z. Neid punkte nim telgpunktideks. Tasandi jälgede tuletamiseks on vaja leida kahe sel tasandil asetseva sirge jälgpunktid ning samanimelised... Punkt ja sirge tasandil Punkt on tasandil, kui ta asetseb selle tasandi mingil sirgel. Sirge on tasandil, 1)kui tema kaks punkti on sellel tasandil; 2)kui ta läbib tasandi punkti ning on paralleelne tasanil asetseva sirgega. Tasandil asetsevate sirgete jälgpunktid on selle tasandi vastavatel jälgsirgetel- see lause on aluseks tasandi jälgede tuletamisel, sest tasandi kahe sirge jälgpunktid määravad selle tasandi jälgsirged. Tasandi nivoosirgeks nim sirget, mis asetseb sellel tasandil ja on paralleelne ühe ekraaniga.
abc S = pr ; S= 4R 5. Kolmnurga kõrgus (h on ristlõik külje ja selle vastastipu vahel) , mediaan (m on lõik külje keskpunkti ja selle vastastipu vahel. Mediaanid lõikuvad ühes punktis ja see lõikepunkt jaotab mediaani osadeks, mis suhtuvad nagu 2:1, lähtudes tipust) ja nurgapoolitaja (k on lõik, mis poolitab sisenurga ja nurgapoolitaja iga punkt asetseb nurga haaradest võrdsel kaugusel) 6. Kolmnurga sisenurga poolitaja omadus (Kolmnurga sisenurga poolitaja jaotab vastaskülje osadeks, mis suhtuvad nagu selle nurga lähisküljed ) 7. Kolmnurga sise-ja ümberringjoone keskpunkti leidmine(1. nurgapoolitajate lõikepunkt, 2. külgede keskristsirgete lõikepunkt). 8. Kolmnurga kongruentsuse tunnused(1. tunnus KNK, 2. tunnus NKN, 3. tunnus KKK ja tunnus KKN) 9
abc S pr ; S 4R 5. Kolmnurga kõrgus (h on ristlõik külje ja selle vastastipu vahel) , mediaan (m on lõik külje keskpunkti ja selle vastastipu vahel. Mediaanid lõikuvad ühes punktis ja see lõikepunkt jaotab mediaani osadeks, mis suhtuvad nagu 2:1, lähtudes tipust) ja nurgapoolitaja (k on lõik, mis poolitab sisenurga ja nurgapoolitaja iga punkt asetseb nurga haaradest võrdsel kaugusel) 6. Kolmnurga sisenurga poolitaja omadus (Kolmnurga sisenurga poolitaja jaotab vastaskülje osadeks, mis suhtuvad nagu selle nurga lähisküljed ) 7. Kolmnurga sise-ja ümberringjoone keskpunkti leidmine(1. nurgapoolitajate lõikepunkt, 2. külgede keskristsirgete lõikepunkt). 8. Kolmnurga kongruentsuse tunnused(1. tunnus KNK, 2. tunnus NKN, 3. tunnus KKK ja tunnus KKN) 9
(põhjatahul). Prismatoidi kumbki põhi võib esineda ka sirglõiguna. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid. c) Ideaaltahukad on korrapärased tahukad, kus tahkudeks korrapärased võrdsed hulknurgad. Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder (4-tahk), heksaeeder (6-tahk) ehk kuup, oktaeeder (8-tahk), dodekaeeder (12-tahk) ja ikosaeeder (20-tahk). 34. Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast? Tasakõver asetseb üleni ühel tasandil, ruumikõver mitte. 35. Nimetage kõik teist järku jooned a) ellips-tasandiline joon, mille igast punktist kuni joone tasandi kahe kindla punktini (joone fookusteni) mõõdetud kauguste summa on jääv b) hüperbool-mille igast punktist kuni joone tasandi kahe kindla punktini (joone fookusteni) mõõdetud kauguste vahe on jääv. c) parabool-mille iga punkti kaugused sama tasandi kindlsa punktini (fookuseni) ja kindla sirgeni (juhtjooneni) on võrdsed. 36
Elektrivints koosneb järgmistest osadest. Karprauast alusraamile on monteeritud trummel, hammasreduktor, pidur ja reserviiv, s.o. mõlemas suunas pöörlev elektrimootor, mis reduktoriga on ühendatud elastse tapppukssiduri abil.( pidur on asetatud vedavale võllile). Friktsioon- ehk hõõrdsidurvintsidel mida ehitusel kasutatakse, on tõmbejõud trossis on keskmiselt 0,5...5 tonni. Kasutatakse peamiselt ühe ja kahe trumliga vintse, kuid ka kolme ja isegi viie trumliga. Vintsi trummel asetseb teljel vabalt. Samal teljel asetseb vabalt ka suur Joonis 3.2.2. Ühetrumliline hammasülekandega käsivints hammasratas. Mootori käivitamisel hakkab pöörlema rihmaratas, mille teljel asuv väike hammasratas paneb pöörlema trumli teljel asuva suure hammasratta. Telje parempoolsel osal on keermed, millel koos lülituskangiga on survemutter, mis lülituskangi pöörates surutakse koos trumliga hammasratta suunas. Kuna hammasratas pidevalt pöörleb, haarab ta klotside
AIDS inimorganismis avalduv haigus, tekitajaks HIV viirus, mille käigus ei suuda organism enam vajalikul määral antikehi toota ning immuunsüsteem nõrgeneb pidevalt. Lõpuks ei suuda organism enam haigustekitajatega võidelda. AIDS lõpeb alati surmaga. Aminohape koosneb aluseliste omadustega aminorühmast ja happeliste omadustega karboksüülrühmast. Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Antikeha neljast ahelast koosnev valk, mis asetseb selgroogsete organismis ja mille ülesandeks on organismist välja tõrjuda kahjulikud bakterid. Biheeliks DNA ruumiline kuju, teist järku struktuur, on biheeliks bioaktiivne aine ensüüm, vitamiin, hormoon, mis juba väikestes kogustes mõjutab organismi funktsioneerimist. Biomolekul organismis asetsevad orgaanilised ained, milleks on sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Kuuluvad rakkude ehitusse, reguleerivad rakkude talitlusi, osalevad
vanakreeka keeles 'neitsi elukohta', mis viitab jumalanna Athenale. Templi sees asus Pheidiase loodud aastal 449 eKr , kullast ja elevandiluust Athena kuju. Perikles lasi selle teha et tähistada ateenlaste võitu pärsialaste üle. Kuju nägu, käed ja jalad olid elevandiluust, silmad kalliskividest. Kiivri keskel oli sfinksi sarnane kuju ja mõlemal pool sfinksi olid greifid. Ateena kuju seisab sirgelt, tema kullast tuunika ulatub maani ning elevandiluust tehtud medusa pea asetseb ta rinnal. Ta hoiab umbes nelja küünrapikkust Victory(võit ing.k) kuju ühes ja oda teises käes. Jalge ees asetseb kilp ning oda läheduses on ka madu. Jumalanna kuju oli valmistatud puust, selle riided kaetud pronkist plaatidega mis omakorda olid kaetud ära käivate kuldplaatidega ja ihuosad elevandiluuga. Väiksemad detailid olid tehtud klaasist, vasest , hõbedast ja juveelidest ning kuld kaalus umbes 1140 kilogrammi, seetõttu oli see küllaltki suur osa Ateenlaste varandusest
2 keelealust süljenääret; 2 lõuaalust süljenääret; 2 kõrvasüljenääret. Sülje ülesanded: soodustab seedimist; soodustab rääkimist; omab bakteriotsiidset toimet (baktereid surmavat toimet); omab suuõõne pesemisfunktsiooni. 58. Kurgu lümfaatiline rõngas: (Joonis 11) Koosneb kuuest lümfoidse koe kogumikust, mis omakorda moodustavad mandlid: suulaemandel/kurgumandel (2); neelumandel (1)- asetseb neelu laes; keelemandel (1)- asetseb keele tagaosas, paralleelselt neelumandliga; tõrvemandlid (2)- asetsevad piirkonnas, kus keskkõrv avaneb neelu. Need kuus mandlit saadavad välja õgirakke ehk lümfotsüüte, mis muudavad kahjutuks haigust tekitavaid mikroorganisme. 59. Mao asend, osad. Maomahl. (Joonis 11) Magu asetseb vasakul pool roidekaarte all. Magu mahutab 1-4 liitrit (enamasti 1-2 liitrit).
paralleelprojekteerimisel nullist lõpmatuseni 8. sirglõigu projektsiooni pikkus võrdub sirglõigu pikkuse ja kaldenurga koosinuse korrutisega. 9. sirglõigu kaldenurk ekraani suhtes on teravnurk sirglõigu ja tema projektsiooni vahel 10. teravnurga ristprojektsiooni suurus võib muutuda nurga asendist tingituna nullist 180 kraadini 11. täisnurk projekteerub ristprojekteerimisel täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb ekraanil või on sellega paralleelne ning teine haar pole ekraaniga risti 12. joonis peab olema lihtne, mõõdetav ja piltlik -- objekti määrav. 13. objekti määravate jooniste saamise põhimeetodid: monge'i meetod, aksonomeetria meetod, kvooditud ristprojektsiooni meetod. 14. põhikvoot - kaugus põhiekraanist, delta z ehk z-koordinaat; esikvoot - kaugus esiekraanist, delta y ehk y-koordinaat; külgkvoot - kaugus külgekraanist, delta x ehk x- koordinaat. 15
1. Mis vahe on paralleel ja tsentraal ristprojektsioonis täisnurgaks, kui tema üks projekteerimisel? Tsentraal projekteerimisel haar asetseb tasandil või on sellega lähtuvad kujutamiskiired kõik ühest paralleelne ja teine haar ei ole ekraaniga punktist, paralleel projekteerimisel on risti. kujutamiskiired paralleelsed ja neil on ühine 11. Millistes piirides võib muutuda teravnurga siht. ristprojektsiooni suurus? 0<<180. 2. Kuidas jaguneb paralleel projektsioon ja 12. Mis kujundiks projekteerub ring paralleel
antud sirgetest sellise paralleeli, mis lõikab teist sirget. SIRGE JA TASANDI VASTASTIKUSED ASENDID - on paralleelsed, ristuvad ja lõikuvad. TASANDIGA PARALLEELSETEKS - nim sirget millel pole tasandiga ühtki ühist punkti. SIRGE JA TASANDI PARALLEELSUSE TUNNUS - Kui sirge s, mis ei asetse tasandil a(alfa) on paralleelne mingi sellel tasandil oleva sirgega t, siis sirge on parallelne tasandiga. SIRGET NIM TASANIGA LÕIKUVAKS SIRGEKS - kui sirgel ja tasandil on 1 ühine punkt. SIRGE ASETSEB TASANDIL - kui neil on enam kui üks ühine punkt. SIRGE ON TASANDIGA RISTI - kui sirge on risti kahe lõikuva sirgega tasandil. TASANDI RISTSIRGE - nim tasandi normaaliks. SIRGE JA TASANDI RISTSEISUTUNNUS - Kui sirge on risti kahe lõikuva sirgega tasanil, siis on see sirge risti ka tasandiga PUNTKI P PROJEKTSIOONI TASANDIL - nim seda punkti läbiva tasandi lõikepunkti. PUNKTI KAUGUSEKS TASANDIST - nim punkti ja tema projektsiooni vahelist kaugust.
tükist ühendatud liimi või kruviga. Kitarri pea küljes olevate kruvimehhanismide külge kinnitatakse keeled, mida saab häälestuskruvidega häälestada. Kael Kaela eesküljel on sõrmlaud, millel mängitakse tavaliselt vasaku käega (joonis 3). Kaelal asetsevad krihvid ehk astmetraadid. Kahe krihvi vahele sõrmega vajutades ja keelt mängides muudetakse keele võnkuva osa pikkust ja seeläbi ka helikõrgust. Kaela alguses, sõrmlaual, asetseb sadul, mis fikseerib keelte asetuse, et nad peaosa juures ei võnguks. Sõrmlaual on ka mõne krihvi vahel sõrmlaua marker. Täppe, mis asuvad III, V, VII, IX, XII, XV, XVII ja XIX astmel, kutsutakse sõrmlaua markeriteks ning need aitavad vajaliku noodi kiirelt üles leida. Olenevalt tootjast ja pilli mudelist, võivad sõrmlaua markerid olla ka teise kujundusega, näiteks neli- või kolmnurksed. Joonis .Fenderi P-bassi kael. Kere
6. Ettavalmistusse kuulub söögiriistade, tasside, pokaalide, taldrikute poleerimine ja sorteerimine 7. Asetan kõik enda käe järgi 8. Lauale asetan kohanäitamistaldriku, et saaks paika panna muud riistad ja tassid 9. Paremale poole tulevad noad, teraga taldriku poole, vasakule poole kahvlid. 10. Riistad asetan nii, et eelroa riistad on väljaspool ja iga järgneva roaga liigutakse sissepoole 11. Asetan lauale vee pokaali, mis asetseb noaga ühel joonel 12. Magustiodu riistad asetsevad aga kohanäitamis taldriku kohal, kahvel varrega vasakule poole ja nuga varrega paremale poole. 13. Võtan vastu kliendid 14. Juhatan nad lauda 15. Kuna toidud olid ette tellitud ei pea ma menüüd tutvustama vaid alustan eelroa toomisega 16. Kliente on 2 ja enne eelroa toomist pakun klientidele vett/veini 17. Vee või veini valamisel on tähtis, et hoiaksid pudelit alt ja näitaksid enne
Valemid Ruut Ruut Kolmnurk Kolmnurk kus Täisnurkne kolmnurk Täisnurkne kolmnurk Ringjoon, ring, sektor Ring , C on ümberringjoone pikkus , S on täispindala , Ss on sektori pinda , l on sektori kaare pikkus Ristkülik Ristkülik Romb Romb Näited 1. Rombi ümber asetseb minimaalse suurusega ring. Leia mitu korda on romb ringist väiksem, kui antud on rombi lühem diagonaal ja alus. Vastus: Romb on ringist korda väiksem.
rajaja. Tartus õppis ta arstiteadusi ja sai selles doktorikraadi. Ta oli Peterburi Teaduste Akadeemia liige, Vene Geograafia Seltsi asutaja,Vene Entomoloogia Ühingu asutajaliige ja Eesti Loodusuurijate Seltsi esimees. Baer on maetud Tartusse Raadi kalmistule. Baeri portree oli ka Eesti kahekroonisel rahatähel. Baeri monument on loodud tema 10. surma-aastapäeva Aleksandr Opekusini poolt. See on silmapaistev saavutus monumentaalplastika alal, see on skulptuuri liik, kus teos asetseb aluse peal. Opekusin kujutab Baeri raugaeas, tugitoolis, avatud raamat põlvedel, mõtlikult pead toetades. Mälestussammas avati 16. novembril 1886. aastal. Mälestussamba püstitamise mõtte algatasid Tartu ülikooli professorid, kes panid aluse ka rahakogumisele. Raha laekus välismaalt, põhiliselt Venemaa suurematest keskustest. Kahe aasta jooksul koguti 22 000 kuldrubla. Samba projekti saamiseks kuulutati välja konkurss, mille võitis A. Opekusin. Kuju on valatud pronksi Peterburis
(moodustaja) ehk joondpind tekib sirgjoone liikumisega. Laotuvad pinnad: a. Silindriline pind b. Kooniline pind c. Puutujatepind Mittelaotuvad pinnad: d. Silindroid e. Ühekatteline hüperboloid 11. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? Pöördsilindrilise pinna lõikamisel tasandiga saame kas ringjoone, kaks paralleelset sirget või ellipsi vastavalt sellele, kas tasand asetseb silindri telje suhtes risti, paralleelselt või kaldu. 12. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Kui tasand lõikab pöördkoonuse kõiki moodustajaid, kuid ei läbi koonuse tippu, siis on lõikejoon ellips (sealhulgas ringjoon). 13. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda? Kui lõikav tasand on paralleelne pöördkoonuse üheainsa moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu, siis lõikejoon on parabool. 14
(moodustaja) ehk joondpind tekib sirgjoone liikumisega. Laotuvad pinnad: a. Silindriline pind b. Kooniline pind c. Puutujatepind Mittelaotuvad pinnad: d. Silindroid e. Ühekatteline hüperboloid 11. Milliseid jooni võib saada pöördsilindri lõikamisel tasapinnaga olenevalt viimase asendist? Pöördsilindrilise pinna lõikamisel tasandiga saame kas ringjoone, kaks paralleelset sirget või ellipsi vastavalt sellele, kas tasand asetseb silindri telje suhtes risti, paralleelselt või kaldu. 12. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust ellipsit mööda? Kui tasand lõikab pöördkoonuse kõiki moodustajaid, kuid ei läbi koonuse tippu, siis on lõikejoon ellips (sealhulgas ringjoon). 13. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust parabooli mööda? Kui lõikav tasand on paralleelne pöördkoonuse üheainsa moodustajaga, kuid ei läbi koonuse tippu, siis lõikejoon on parabool. 14
Koostaja: Gerly Glükk Pärnu 2 SISUKORD 1. AJU 3 Närvisüsteemi keskus on peaaju, mis kontrollib enamikku keha liigutusi, kogub ja salvestab teavet ning tagab inimese mõtlemis- ja õppimis- võime. Aju kaalub umbes 1kg. Aju mass on sültjas ning tema pealispinnal on rohkem kortse kui kreeka pähklil. Aju asetseb löökide ja põrutuste eest kaitstuna ajukolju kolju lae all nn. luulises karbis. Kaitseülesandeid täidavad peale luu ka kolm membraankihti, mis paiknevad aju välispinna ja koljuluu sisepinna vahel. Üheksa kümnendiku ajumassist moodustab suuraju. Enamik tundeid, mõtteid ja tundeelamusi tekib suuraju käärulises närvirakkude kogumikus. Suuraju jaguneb kaheks ajupoolkeraks, need on omavahel ühenduses närvikiududest silla abil, mida nimetatakse mõhnkehaks. Suuraju all
kloostriruumides tegutseb tänapäeval Gustav Adolfi gümnaasium, endise kloostri kiriku kohale on aga ehitatud hiljem Tallinna Issandamuutmise kirik. Tallinna linnamüür, Suur-Kloostri värav ning Saunatorn Saunatorn on Tallinna linnamüüri kaitsetorn, mis asetseb Click to edit Master text styles linnamüüri põhjaküljel, Second level aadressil Gümnaasiumi tänav 1. Third level Saunatornist vasakul Fourth level asetseb Nunnatorn ja paremal Fifth level pool Kuldjala torn. Torn sai oma nime
kolmnurga kaaatetid? Nendeks on kas 1) lõigu pealtvaate pikkus ja lõigu otspunktide põhikvootide vahe või 2) lõigu eestvaate pikkus ja lõigu otspunktide esikvootide vahe. 9. Sirglõigu ristprojektsiooni pikkus võrdub Lõigu tõelise pikkuse ja tema kaldenurga koosinuse korrutisena. 10. Lause täisnurga ristprojektsiooni kohta: Täisnurk projekteerub ristprojektsioonis täisnurgaks, kui tema üks haar asetseb tasandil või on sellega paralleelne ja teine haar ei ole ekraaniga risti. 11. Teravnurga ristprojektsiooni suurus muutub 0°...180°. 12. Ring projekteerub paralleelprojekteerimisel *sirglõiguks, kui ringi tasand ühtib kiirtega. *ringiks, kui ring on paralleelne ekraaniga (ristprojekteerimisel). *ellipsiks, kui ring on paralleelne ekraaniga (kaldprojekteerimisel) 13
Lipp: Rahaühik: Norra rahaühik on kroon (NOK). Aeg: Norra aeg on eesti ajast tund aega taga ja maailmaajast üks tund ees. Kaart ja asend Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool (põhjaosa loode pool) ning selle põhjaosal on maapiir ka Venemaaga (idast) ja Soomega (idast ja lõunast). Maa asub Atlandi ookeani põhjarannikul, piirnedes kagust Skagerraki, läänest ja edelast Põhjamere, loodest Norra mere ja kirdest Barentsi merega. Norra põhiosa asetseb kitsa ribana Skandinaavia poolsaare looderannikul. Selliseid pindala ja rahvaarvu kohta kitsa kujuga maid on maailmas vähe, umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. Tallinna ja Oslo vaheline kaugus on 790,5 km. Geoloogiline asend Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Ta kujutab endast võrdlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa. Suur osa Norrast kuulub Kaledoonia orogeneesi piirkonda.
Akvarell-vesivärv Akrüül-paksu konsistensiga vesi lahustuv, kuivades veekindel Guass-Paksu konsistendiga vesi lahustuv,kuivades ei ole veekindel Pigment-värvitooni andja Palett-värvialus,värvide valik töös Toon-heledus-tumedus aste värvis Natüürmort-vaikelu,esemeline kunstiteos Portree-inimest kujutav näopilt Profiil-külgvaade Sabloon-Vorm või mudel mille järgi tehakse piirjoon Srift-kirjastiil Ornament-sümeetriall põhinev pinna kujutis Esiplaan-asetseb esiplaanil Horisont-silmapiir Visand-kiiresti joonistatud või maalitud üld kujutis Eskiis-detailneja viimistletud visand Poos-kehaasend,hoid kolmemõõtmeline-ruumilinekeha Kontuur-eseme objekti piirjoon Kollaaz-tehnika, kus erinevatest materjalidest kleebitakse kokku pilt
profaanne - mittekiriklik, ilmalik profaanarhitektuur, ka sekulaararhitektuur ladina rist - kõrge rist lühema põikpuuga, ristiusu sümbol Kristuse ristilöömise meenutajana kreeka rist - rist nelja ühepikkuse haruga, mis ristuvad täisnurga all. Sümboliseeris algselt looduse nelja algelementi vene rist - kolme põikpuuga rist, mille kõige ülemine põikpuu on lühem (Kristuse süüplaat) ja kõige alumine (jalgade tugipuu, Kolgata tee) asetseb kallakuga vasakult (halb röövel-põrgusse) paremale (hea röövel-taevasse) pühitsusrist - kiriku sisseõnnistamise puhul mitmele poole (näit. kirikuseintele, altarilauale jm.) maalitud rõngas asetsev kreeka rist svastika - haakrist, kreeka rist, mille kõik harud on painutatud ühele poole sama nurga all (haril. täisnurkselt). Maagilise märgina on svastika tuntud paljude rahvaste juures eelajaloolisest ajast saadik. Indias näit
annaabi.ee 
