10.2.1. Patsiendi abistamine toolilt külg-eesvõttega voodisse istuma, seejärel selili asendisse, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Vajadusel korrigeerida patsiendi asendit toolil. · Ületada ebatasasused. · Asetada patsiendi tuhara alla abivahend: libilaud, libistusmatt (pilt 1). Pilt 1 Pilt 2 Pilt 3 Pilt 4 Tööergonoomika konspekt Maie Timm
ERGONOOMILINE KLAVIATUUR JA HIIR Vertikaalne hiir võimaldab hoida rannet neutraalses asendis ning ei põhjusta valu ja pingeid randmes, vt. Joonis 1: Joonis 1 Järgmisel joonisel 2 on selgelt näha, miks tuleks eelistada jaotatud klaviatuuri kasutamist. Jaotatud klaviatuuri parema ja vasaku käe klahvid on üksteise suhtes sellise nurga all, et kasutamise ajal säilib randmetes loomulik asend. See on väga tervisesõbralik ja säästev nii randmeliigestele kui seda liigest liigutavale liikumisaparaadile. Joonis 2
c) Alustada kunstliku hingamisega ja selle järgi kaudse südamemassaaziga d) Rakendada kompressioonid ülakõhule e) Esitada kutse häirekeskusele 4. Nimetage neli tähtsamat `soki tunnust a) teadvushäired b) nahanähud c) nõrk ja kiire pulss d) hingamishäired 5. Minestamisel tuleb kannatanut abistada järgmiselt a) Asetada istuvasse asendisse ja rahustada b) Asetada poolistuvusse asendisse ja vabastada rindkere pigistavatest riietest c) Asetada lamavasse asendisse ja tõsta jalad pea kõrgusele d) Asetada lamavasse asendisse ja anda juua 6. Raske hüpotermia algab kehatüvetemperatuurist a) < 36ºC b) < 34ºC c) < 32ºC d) < 30ºC 7. Kuumarabandust tuleb kahtlustada, kui kannatanul esineb a) Pearinglus b) Valguskartus c) Kehatüvetemperatuur >40ºC
KKP kontroll ja reguleerimine Kütuse eelsissepritse nurga kontroll ja reguleerimine : 1. Keerame lahti kütuse kõrgsurvetoru 2. Ühendame KKP kõrgsurvestutseri külge momentoskoobi (klaasist kapillaartoru) 3. Kütuselatt panna asendisse MAX 4. Teostada käsitsi KKP läbi pumpamine kuni õhk väljunud momentoskoobi kapillaartorust 5. Kallutada kapillaartoru, et muist kütust sealt väljuks 6. Pöörata aeglaselt väntvõlli kuni kütuse nivoo hakkab kapillaartorus tõusma 7. See koht hooratta põial vertikaalosuti all tuleb kriidiga ära märkida. Suurema täpsuse saavutamiseks tuleb seda korrata 2 – 3 korda 8. Loetakse nurga suurus leitud märgist kuni vastava silindri ÜSS – ini 9
Vastused: 1. Jah. 2. Vajutades lülitit ST annab see voolu K1-le mis lülitab sisse ka K1.2 mis annab voolu paralleelselt lülitiga ST. Põhimõtteliselt antakse releele voolu läbi enda lülitite. See on vajalik sellepärast, et K1 lülitaks iseennast välja, sest kui AR katkestab K1 ahelas voolu avaneb ka K1.2 ning AR-i uuesti sulgemiselt K1 enam voolu peale ei saa. 3. Ülesanne on anda voolu AR-ile kui silinder on jõudnud + asendisse. 4. NS kontakt on vajalik sellepärast, kuna K1 vajab voolu 0V magistraalist seni kuni AR saab signaali kontakti avamiseks, mis katkestaks voolu ahelas K1 +24V magistraalist. Sele EP4-1 EP4.H2 Küsimused: 1. Kirjeldada juhtimise protsessi väravate avamisest kuni sulgemiseni. 2. Mida tuleb aegrelee häälestamisel tingimata arvestada? 3. Võrrelda praktikumis kasutatud aegreleede erinevusi. Vastused: 1
Avan ülemised hingamisteed:painutan pea kuklasse, tõstan lõuga, et neelu tagasein tõuseks. Kontrollin,et suus poleks võõrkehi. Kutsun kiirabi. Kui ei hakka hingama ja pulss puudub alustab kaduse südamemassaažiga. Ootan kiirabi tulekut. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Infrakti. Kui mees seisab, panen istuma või poolistuvasse asendisse, ei lase tal kõndida. Keeratan pea halvatud küljele Vabastadan hingamisteed ja eemaldan pigistavad esemed(nööbid lahti) Kutsun kiirabi. Kontrollin elulisi näitajaid. Ootan kiirabi tulekut. 3. Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haavade tõsidus olene suurusest, sügavusest ja verevoolust. PINDMINE HAAV
0.7 * 40 t 0.119149 mm 235 Vastus: D=40mm F=549.36N L0=0.000628318m3/s Silindri minimaalne paksus on 0.119149 mm Ülesanne 5. Antud: Sele 1 Vastus: Sele 2 Sele 3 Põhimõte: Kook jõuab silindri S1 mille tuvastab ära andur A1. Andur A1 annab signaali Y1-le mis paneb S1 kolvi liikuma + asendisse. Kui kolb on täielikult + asendis, mis tuvastatakse ära anduri HE1 poolt, antakse signaal Y2-le mis paneb kolvi liikuma – asendisse. Kook on jõudnud silindri S2 ette, mille tuvastab ära andur A2. Andur A2 annab signaali Y3-le mis paneb S2 kolvi liikuma + asendisse. Kui kolb on täielikult + asendis, mis tuvastatakse ära anduri HE2 poolt, antakse signaal Y4-le mis paneb kolvi liikuma – asendisse. Lisaks on mõlemal silindril 2
Mis juhtus? Miks? 3. Asendada nupplüliti fikseeritava lülitiga ja käivitada seade. Mis toimub? Peatada seade lüliti tagasilülitamisega. Korrata katset. Millises asendis peatub kolb? Miks? 4. Käivitada seade ja püüda kolvi käigu pikkust muuta asendiandurite TK1 ja TK2 nihutamisega alusel. Kas kolvi käigu pikkus on reguleeritav? Milline probleem tekib anduri TK1 nihutamisel? Vastused: 1. Vajutan nuppu → kolb liigub + asendisse ning TK1 pealt maha kuni jõuab TK2-ni siis liigub järsult – asendisse tagasi. 2. Mitte midagi ei juhtunud. Vajutades nuppu annan õhu läbi TK1, kuid see on suletud mis tähendab, et jaoti ei lükata ümber mis laseks õhu silindrisse. 3. Masin jääb oma tegevust kordama. Kolb peatub – asendis sest ma ei anna õhku läbi TK1 lüliti 4. On reguleeritav. TK1 probleem seisneb selles, et ta peab pidevalt olema otsiku peal, vastasel korral masin ei käivitu.
temperatuuri hoitakse püsivana 25,0±0,1 °C juures, erijuhtudel ka mõnel teisel juhendaja poolt määratud temperatuuril. Kui lahus juhtivusnõus on saavutanud termostaadi temperatuuri (mitte varem kui 10 - 15 minuti pärast), ühendatakse elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõdetakse lahusekihi takistus. Lahusekihi takistuse mõõtmine vahelduvvoolusillaga P-38 toimub järgmiselt: 1) sild ühendatakse vooluvõrku; 2) toitelüliti lülitatakse asendisse ~, seejuures süttib punane lamp; 3) juhtivusnõu ühendatakse klemmidega RX; 4) galvanomeetri lüliti viiakse asendisse "rpyo ja sild tasakaalustatakse võrdlusõla ning reohordi abil. Seejärel viiakse lüliti asendisse " ja rehordi lüliti abil sild tasakaalustatakse uuesti; 5) mõõdetav takistus Rx=mR, kus m - reohordi skaala näit ja R - võrdlusõla takistus;
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.1. Patsiendi pööramine selili asendist külili asendisse ilma abivahendita kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel (kui patsient on jalutsisse ehk alla vajunud) nihutada patsienti voodi peatsi suunas. 2. Patsiendi nihutamine voodi serva poole nihutada patsient pöördest kaugemale voodiservale kätel tõmmates/lükates. 3
10.2017 a. Esmaabi aine vastutavale õppejõule Taimi Taimalu´le e-mailile või paberkandjal peale seminari. 4. Seminaril arutame situatsioonid läbi! Arutleme tekkinud probleemide ja erinevate tegutsemisvõimaluste üle. Kuidas tegutsed erinevates situatsioonides? 1. Inimene on muru peal teadvusetult pikali ja ei hinga, kuidas tegutsed? Helistan kiirabisse, kontrollin pulssi, kui puudub hakkan elustama. Pulsi olemasolul panen inimese stabiilsesse külili asendisse ning avan hingamisteed ja kontrollin, et poleks võõrkeha hingamisteedes. Olen kannatanu juures kiirabi saabumiseni. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen mehe poolistuvasse või istuli asendisse, ei lase tal kõndida. Kutsun kiirabi, tagan talle värske õhu(avan aknad näiteks), rahustan teda, küsin infot
temperatuuri hoitakse püsivana 25,0±0,1 °C juures, erijuhtudel ka mõnel teisel juhendaja poolt määratud temperatuuril. Kui lahus juhtivusnõus on saavutanud termostaadi temperatuuri (mitte varem kui 10 - 15 minuti pärast), ühendatakse elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõdetakse lahusekihi takistus. Lahusekihi takistuse mõõtmine vahelduvvoolusillaga P-38 toimub järgmiselt: 1) sild ühendatakse vooluvõrku; 2) toitelüliti lülitatakse asendisse ~, seejuures süttib punane lamp; 3) juhtivusnõu ühendatakse klemmidega RX; 4) galvanomeetri lüliti viiakse asendisse "rpyo ja sild tasakaalustatakse võrdlusõla ning reohordi abil. Seejärel viiakse lüliti asendisse " ja rehordi lüliti abil sild tasakaalustatakse uuesti; 5) mõõdetav takistus Rx=mR, kus m - reohordi skaala näit ja R - võrdlusõla takistus;
temperatuuri hoitakse püsivana 25,0±0,1 °C juures, erijuhtudel ka mõnel teisel juhendaja poolt määratud temperatuuril. Kui lahus juhtivusnõus on saavutanud termostaadi temperatuuri (mitte varem kui 10 - 15 minuti pärast), ühendatakse elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõdetakse lahusekihi takistus. Lahusekihi takistuse mõõtmine vahelduvvoolusillaga P-38 toimub järgmiselt: 1) sild ühendatakse vooluvõrku; 2) toitelüliti lülitatakse asendisse ~, seejuures süttib punane lamp; 3) juhtivusnõu ühendatakse klemmidega RX; 4) galvanomeetri lüliti viiakse asendisse "rpyo ja sild tasakaalustatakse võrdlusõla ning reohordi abil. Seejärel viiakse lüliti asendisse " ja rehordi lüliti abil sild tasakaalustatakse uuesti; 5) mõõdetav takistus Rx=mR, kus m - reohordi skaala näit ja R - võrdlusõla takistus;
Juhtivusnõu loputatakse paar korda uuritava lahusega ja seejärel pipeteeritakse vastavalt nõu mahule selline lahuse hulk, et elektroodid oleksid 3 - 5 mm ulatuses kaetud. Nõu täitmise pipetiga tingib nõue, et kõikide määramiste puhul oleks vedeliku hulk ühesugune. Pärast gaasimulli (mitte varem kui 10 - 15 minuti pärast), ühendatakse elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõdetakse lahusekihi 1) sild ühendatakse vooluvõrku; 2) toitelüliti lülitatakse asendisse ~, seejuures süttib punane lamp; 3) juhtivusnõu ühendatakse klemmidega RX; 4) galvanomeetri lüliti viiakse asendisse "rpyo ja sild tasakaalustatakse võrdlusõla ning reohordi abil. Seejärel viiakse lüliti asendisse " ja rehordi lüliti abil sild tasakaalustatakse uuesti; 5) mõõdetav takistus Rx=mR, kus m - reohordi skaala näit ja R - võrdlusõla takistus; 6) mõõtmise lõpul viiakse toitelüliti neutraalasendisse, galvanomeetri lüliti asendisse "K3".
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.10. Patsiendi pööramine kõhuli asendist näoga abistajate poolt selili asendisse, juurdepääs voodile ühelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Ühel abistajal tõsta patsienti õlgadest ja teisel abistajal tõsta patsiendi pea ja asetada padi patsiendi õlgade alla · Nihutada patsiendi ülakeha voodi serva poole: asetada üks käsi padja alt pea ja kaugema õla alla ja teine käsi abistaja poolse õla alla. Võtta tõmbamise lähteasend ja nihutada patsient voodi serva poole koos jalgade tööga.
13.Hõõrdejõud oleneb keha pinnast ja keha massist. 14.Hõõrdejõud on vastassuunaline elastsusjõule. 15. Dünamomeetriga eset mööda pinda lohistades. Dünamomeeter näitab jõudu N. 16. Vähendada :Hõõrdejõudu saab vähendada kui vähendada keha massi või pinna karedust. Suurendada : Suruda kehi kokku, suuremad pinnakonarused, muuta pindade kokkusurvet, muuta pinna karedust. 17. Elastne deformatsioon on see kui keha tõmbub esialgsesse asendisse tagasi. 18. Plastiline deformatsioon on see kui keha ei tõmbu esialgsesse asendisse tagasi. 19. Rõhu ühik on 1Pa(Paskal) ja see sõltub temperatuurist ja pinnast. 20. Rõhu suurust muudab surve ja temperatuur.
.................... Aruanne kaitstud: .............................................. Juhendaja allkiri: .................... 1 TÖÖ EESMÄRK Käesoleva laboratoorse töö eesmärgiks on tutvuda elementaarse võreantenni omadustega. 2 TÖÖVAHENDID Laborimakett, signaaligeneraator, signaali indikaator, ühenduskaablid. 3 TÖÖ KÄIK 1. Juhendi järgi koostasime alltoodud skeemi: 2. Keerasime attenuaatorid ja faasireguliaatorid asendisse 0. 3. Lülitasime sisse signaaligeneraator ja indikaator. Häälestasime generaatori sagedusele ~ 8,05 GHz. Samal ajal veendusime selles, et indikaator mõõdaks f = 1 kHz signaali. 4. Kontrollisime seda, et keskel (punkt 0), oleks väljatugevus maksimaalne. 5. Muutsime vastuvõtuantenni nurka = -24...24° sammuga 2° ning leidsime selles vahemikus üles väljatugevuse miinimumid ja maksimumid. Mõõtetulemused ja graafik (joonis 1) on toodud allpool 6
temperatuuri hoitakse püsivana 25,0±0,1 °C juures, erijuhtudel ka mõnel teisel juhendaja poolt määratud temperatuuril. Kui lahus juhtivusnõus on saavutanud termostaadi temperatuuri (mitte varem kui 10 - 15 minuti pärast), ühendatakse elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõdetakse lahusekihi takistus. Lahusekihi takistuse mõõtmine vahelduvvoolusillaga P-38 toimub järgmiselt: 1) sild ühendatakse vooluvõrku; 2) toitelüliti lülitatakse asendisse ~, seejuures süttib punane lamp; 3) juhtivusnõu ühendatakse klemmidega RX; 4) galvanomeetri lüliti viiakse asendisse "rpyo ja sild tasakaalustatakse võrdlusõla ning reohordi abil. Seejärel viiakse lüliti asendisse " ja rehordi lüliti abil sild tasakaalustatakse uuesti; 5) mõõdetav takistus Rx=mR, kus m - reohordi skaala näit ja R - võrdlusõla takistus;
temperatuuri hoitakse püsivana 25,0±0,1 °C juures, erijuhtudel ka mõnel teisel juhendaja poolt määratud temperatuuril. Kui lahus juhtivusnõus on saavutanud termostaadi temperatuuri (mitte varem kui 10 - 15 minuti pärast), ühendatakse elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõdetakse lahusekihi takistus. Lahusekihi takistuse mõõtmine vahelduvvoolusillaga P-38 toimub järgmiselt: 1) sild ühendatakse vooluvõrku; 2) toitelüliti lülitatakse asendisse ~, seejuures süttib punane lamp; 3) juhtivusnõu ühendatakse klemmidega RX; 4) galvanomeetri lüliti viiakse asendisse "rpyo ja sild tasakaalustatakse võrdlusõla ning reohordi abil. Seejärel viiakse lüliti asendisse " ja rehordi lüliti abil sild tasakaalustatakse uuesti; 5) mõõdetav takistus Rx=mR, kus m - reohordi skaala näit ja R - võrdlusõla takistus;
Tartu 2017 ASENDITE VAHETAMINE Selili asendis oleva patsiendi asendi vahetamise tegevused: Padi nihutada abaluude alla. Patsient nihutada pöördest kaugemale voodi servale. Ettevalmistused pööramiseks: Padja teisaldamine: * Külili asendi korral: asetada patsiendi käed rinnale risti, ergonoomilisi võtteid kasutades tõsta ülakeha ja pea ning nihutada padi abaluude alt ära ülespoole ja natuke kõrvale. Lasta pea ettevaatlikult padjale tagasi. * Kõhuli ja poolkõhuli asendisse pööramiseks: tõsta ülakeha ja pea ning nihutada padi abaluude alt ära ülespoole ja kõrvale, lasta pea ettevaatlikult voodile. Patsiendi pea: pöörata pöördepoolsele küljele. Patsiendi pöördepoolne käsi: * Külili asendi korral: pöördepoolne käsi küünarvarrest kõverdatult kõrval. * Kõhuli ja poolkõhuli asendi korral: pöördepoolne käsi sirgelt kõrval, peopesaga vastu reie tagumist külge.
temperatuuri hoitakse püsivana 25,0±0,1 °C juures, erijuhtudel ka mõnel teisel juhendaja poolt määratud temperatuuril. Kui lahus juhtivusnõus on saavutanud termostaadi temperatuuri (mitte varem kui 10 - 15 minuti pärast), ühendatakse elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõdetakse lahusekihi takistus. Lahusekihi takistuse mõõtmine vahelduvvoolusillaga P-38 toimub järgmiselt: 1) sild ühendatakse vooluvõrku; 2) toitelüliti lülitatakse asendisse ~, seejuures süttib punane lamp; 3) juhtivusnõu ühendatakse klemmidega RX; 4) galvanomeetri lüliti viiakse asendisse "rpyo ja sild tasakaalustatakse võrdlusõla ning reohordi abil. Seejärel viiakse lüliti asendisse " ja rehordi lüliti abil sild tasakaalustatakse uuesti; 5) mõõdetav takistus Rx=mR, kus m - reohordi skaala näit ja R - võrdlusõla takistus;
· Parem jalg libiseb kannal ja pannakse poia esiosale. · Parem jalg asetatakse ringi keskele. · Jalad asetakse maha peaaegu uheaegselt, kuid parem edestab vasakut. · Vasak jalg pannakse maha poia esiosa siseservale. KU U L I T Õ U G E . P Ö Ö R D E G A T E H N IKA FAASIDE KIRJELDUS · Poordega kuulitouge jaguneb nelja faasi. ETTEVALMISTUS, PÖÖRE, KUULI ARATÕUGE ja TÕUKAJA TASAKAALUSTAMINE. · Ettevalmistusfaasis liigub toukaja optimaalsesse asendisse, et alustada pooret ja luua kuuli mahajaamine. · Poordefaasis kogub kuul kiirust sedamooda, kuidas toukaja liigub aratouke-eelsesse asendisse. · Finaalpingutuse faasis luuakse taiendav kiirus, mis antakse edasi kuulile enne valjalendu. · Tasakaalustamisfaasis pidurdab toukaja liikumise jarsult, et valtida uleastumist. PÖIA ASETUS · Jalad asetsevad olgadelaiusest veidi laiemalt, poore vasakule toimub vasa- ku jala poia esiosal (1).
o kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda) o vaheta jalgade asend- vii vasak jalg ette o kanna keharaskus vaheldumisi eesolevalt jalalt tagumisele jalale (5 korda) o seisa jalad kergelt harkis o pööra keha puusadest vaheldumisi paremale ja vasakule ning lasta kätel vabalt kaasa liikuda o seisa kordamööda varvastel ja kandadel (10 korda) o puuduta parema jala kannaga vasaku jala varbaid o jää sellesse asendisse 10 sekundiks o korda sama vasaku jalaga o jää sellesse asendisse 10 sekundiks o kõnni mõned meetrid nii, et kand puudutab teise jala varbaid o Kõnd pingil, joontel või nööril (köiel): käed üleval, kõrval, rinnal, kuklal. o Kõnd pingil, joontel või nööril esemete korjamisega põrandalt. o Kaks last seisavad, seljad koos ja põimivad käed. Sellises asendis laskuvad nad aeglaselt, seljad tihedalt kokkusurutud, üles
põlvest täisnurgani ning pange jala alla padi. Voodihaige igapäevane pesemine · Teil läheb vaja pesukaussi, kannu, pesemiskinnast, siibrit, pesukreemi ja/või seepi ja/või sampooni, kaitsekilet ning vannilina. · Enne voodihaige pesemist paluge tal urineerida siibril. · Pesemise ajal peaks toatemperatuur olema 2124 °C, pesuvee temperatuur 3740 °C. · Voodihaige hambaid, nägu, kaela ja käsi peske igal hommikul. · Suu ja hammaste hoolduseks aidake haige poolistuvasse asendisse. Harjake tal hambaid ning laske suud loputada. Hammaste puudumisel kasutage ühekordseid glütseriinipulki, mida saab apteegist. Kui haige kannab hambaproteese, eemaldage need suust ja peske voolava vee all pehme harjaga. · Näo ja kaela pesemist alustage suunaga ülalt alla (pea poolt jalgade poole). Veega niisutatud pesukinda abil pühkige haige silmade välisnurgast sisenurga poole, siis otsmik, põsed, lõug, suu, nina, kõrvad, viimasena kael ja kaenlaalused.
Kui pulss kaelal puudub, siis alusta südamemassaažiga koos kunstlikku hingamega (teha kuni kiirabi tulemise või elu tunnuseni). Südamemassaaži ja kunstlikku hingamise vahekord peab olema 30:2. Selline vahekord nii täiskasvanul kui lapsel 2 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Helistan 112. Eemaldan kannatanul pitsitavad esemed, avan akna, rahustan teda. Kindlasti ei jäta ma kannatanut üksi. Küsin, milliseid ravimeid ta kasutab. Kui aga kannatanul teadvus või hingamine kaob, elustan kiirabi tulekuni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Pindmine haav: Tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda Tavaliselt ei veritse
oksendamine ning krambid. Patsiendil võivad ilmneda ka happe-alustasakaalu muutusi. Ravi põhimõtted Ravi eesmärgiks on vaba hingamise tagamine, küllaldane hapnikuga varustatus ning patsiendi ahistuse ja surmahirmu leevendamine, turvalise oleku loomine. Põetus · Avatakse pingutavad rõivad · Vajaduse korral aspireeritakse eritised hingamisteedest · Patsient aidatakse hingamist hõlbustavasse asendisse. Pane tähele pea asendit · Vahendatakse hüpokseemiat 1. Hapnikumaskist piisab, kui hüpokseemia saab likvideeritud, hingamine ei ole ülemäära sagenenud ning ventilatsioonipuudulikkust ei ole 2. Kui hapnikumaskist ei piisa hüpokseemia vähendamiseks, siis CPAP-mask 3. Ventilaatorravi rakendatakse, kui CPAP-maskist ei piisa hüpokseemia vähendamiseks või selle kasutamine on vastunäidustatud, kuid patsient vajab käsitsi ventilleerimist
poolele rõhk peale ning kui rõhud on võrdsed siis jääb jaoti ’’sisu’’ keskele ning seetõttu ei anna jaoti rõhku kusagile edasi. 2. Ei ole täpne, ning reguleerida täpseks saab kiiremini katse-eksitus meetodil. 3. Muutes rõhku suuremaks seisuaeg väheneb minimaalselt. Järeldus: rõhu suurenedes, suurenes paagi täituvuse kiirus. 4. K- lüliti ei tööta kui S-lüliti on ’’peal’’ ning kui silinder on või liigub + asendisse siis vajutades S-lülitit liigub kolb koheselt – asendisse. 5. NING-klapi puhul võttes ära kummagi sisendi siis väljundist õhku ei tule mõlemal juhul. 6. K – nupplüliti asemele tuleb panna fikseeritud lüliti. Sele PN5-1 PN5.H2 Küsimused: 1. Kas on võimalik jätta seade töötama nii, et ta kordab töötsüklit kuni peatumiskäsu saamiseni? Mida oleks selleks vaja teha? 2
Pärast gaasimullide eraldumist asetatakse juhtivusnõu vesitermostaati, mille temperatuuri hoitakse püsivana 25,0±0,1 °C juures. Kui lahus juhtivusnõus on saavutanud termostaadi temperatuuri (mitte varem kui 10 minuti pärast), ühendatakse elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõdetakse lahusekihi takistus. Lahusekihi takistuse mõõtmine vahelduvvoolusillaga P-38 toimub järgmiselt: 1) Sild ühendatakse vooluvõrku; 2) Toitelüliti lülitatakse asendisse ~, seejuures süttib punane lamp; 3) Juhtivusnõu ühendatakse klemmidega RX; 4) Galvanomeetri lüliti viiakse asendisse "rpyo ja sild tasakaalustatakse võrdlusõla ning reohordi abil; 5) Seejärel viiakse lüliti asendisse " ja rehordi lüliti abil sild tasakaalustatakse uuesti; 6) Mõõdetav takistus Rx = m R, kus m on reohordi skaala näit ja R on võrdlusõla takistus;
vesitermostaati, mille temperatuuri hoitakse püsivana 25,0±0,1 °C juures, erijuhtudel ka mõnel teisel juhendaja poolt määratud temperatuuril. Kui lahus juhtivusnõus on saavutanud termostaadi temperatuuri (mitte varem kui 10 - 15 minuti pärast), ühendatakse elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõdetakse lahusekihi takistus. Lahusekihi takistuse mõõtmine vahelduvvoolusillaga P-38 toimub järgmiselt: 1) sild ühendatakse vooluvõrku; 2) toitelüliti lülitatakse asendisse ~, seejuures süttib punane lamp; 3) juhtivusnõu ühendatakse klemmidega RX; 4) galvanomeetri lüliti viiakse asendisse "rpyo ja sild tasakaalustatakse võrdlusõla ning reohordi abil. Seejärel viiakse lüliti asendisse " ja rehordi lüliti abil sild tasakaalustatakse uuesti; 5) mõõdetav takistus Rx=mR, kus m - reohordi skaala näit ja R - võrdlusõla takistus;
temperatuuri hoitakse püsivana 25,0±0,1 °C juures, erijuhtudel ka mõnel teisel juhendaja poolt määratud temperatuuril. Kui lahus juhtivusnõus on saavutanud termostaadi temperatuuri (mitte varem kui 5...7 minuti pärast), ühendatakse elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõdetakse lahusekihi takistus. Lahusekihi takistuse mõõtmine vahelduvvoolusillaga P-38 toimub järgmiselt: 1) Sild ühendatakse vooluvõrku; 2) Toitelüliti lülitatakse asendisse ~, seejuures süttib indikaatorlamp; 3) Juhtivusnõu ühendatakse klemmidega RX; 4) Galvanomeetri lüliti viiakse asendisse "rpyo ja sild tasakaalustatakse (st galvanomeetri osuti viiakse nulli) võrdlusõla takistuse (10; 100; 1000 ) muutmise ning reohordi (numbriskaala) keeramise abil; 5) Seejärel viiakse lüliti asendisse " ja reohordi keeramise teel tasakaalustatakse sild uuesti;
Kordan senikaua kuni võõrkeha on neiu hingamisteedest väljunud või siis kuni kiirabi saabumiseni. Kui kannatanu kaotab teadvuse, alustan elustamisega. 6 Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 58 a naisterahvas kaebab nõrkust vasakus käes, tasakaaluhäireid kõndimisel ja raskust rääkimisel, mis pidevalt süveneb? Kahtlustan insulti. Tegutsen järgmiselt: Panen kannatanu poolistuvasse või istuvasse asendisse. Kutsun kiirabi ning rahustan kannatanut. Keeran pea halvatud poolele ( vasak pool) Avan hingamisteed ning eemaldan pigistavad esemed Vajadusel asetan kannatanu stabiilsesse külili asendisse Kontrollin elutähtsaid funktisioone. Kui isik kaotab teadvuse, alustan elustamisega. 7 Kuidas abistad 14 a. noormeest , kes mängides rannas võrkpalli sai palliga vastu nina ja tekkis ninaverejooks?
) 2) MITU INIMEST ON SAANUD VIGASTADA 3) VAJADUSEL TÄHISTA ÕNNETUSKOHT (liiklusavarii puhul nt. ohukolmnurga või sisselülitatud ohutuludega) KONTROLLI, KAS KANNATANU ON TEADVUSEL 1) Kannatanu teadvuse kontrollimiseks kõneta teda. Küsi ta nime ja mille üle ta kaebab. Teadvusel inimene vastab kõigile küsimustele teadvuseta inimene küsimustele ei vasta. 2) RASKES SEISUNDIS JA TEADVUSETA KANNATANU PANE LAMAMA KÜLILI ASENDISSE 2 3) MAHAJAHTUMISE VÄLTIMISEKS KATA KANNATANU SOOJALT, VÕIMALUSEL ISOLEERI KÜLMAST PINNAST TEADVUSETA INIMESEL KONTROLLI HINGAMIST - Kõrvaga sa kuuled hingamist - Põsega sa tunned õhu liikumist - Silmaga sa näed, kas kannatanu rindkere liigub hingamise taktis Norskav, lõrisev hingamine tähendab osaliselt suletud hingamisteid
Pneumojaotid ehk suunaventiilid muudava või suunavad suruõhu teekonda pneumo- torustikes. Pneumojaotid jagatakse olenevalt nende juhtimisviisist pideva juhtimisega- pneumojaoti on rakendunud asendis nii kaua kuni kestab juhttoime: kas manuaalne, pedaaliga, mehaaniline, pneumaatiline, elektriline (lülitus lähteasendisse toimub kas manuaalselt või vedruga). Neid nimetatakse ka monostabiilseteks pneumojaotiteks. Impulssjuhtimisega pneumojaoti viimiseks uude asendisse mõjutatakse jaotit juhtsignaaliga suhteliselt lühikese aja vältel (impulsiga). Peale juht- signaali lõppemist jääb jaoti uude asendisse. Pneumojaoti muudab oma asendit alles uue juhtimissignaali toimel. Neid pneumojaoteid nimetatakse ka bistabiilseteks. Konstruktsiooni järgi eristatakse klappjaoteid (kuul- ja plaatklapiga) ning siiberjaoteid (kolviga, plaadiga, pöördsiibriga). [3.] Sele 1. Suruõhuga juhitav 3/2 normaalselt suletud pneumojaoti. [1.]
c. laenuintressi ja amortisatsiooni liitmisel 66. Jäik akseleraator näitab: a. põhivara ja toodangu mahu vahelist suhet b. põhivara ja käibevara vahelist suhet c. käibevara ja toodangumahu vahelist suhet d. kui palju vähem muutub ta võrreldes paindliku akseleraatoriga 67. Graafikul on antud tarbimisfunktsioon C1. Kuhu poole nihkub tarbimiskõver pärast autonoomsete maksude lisamist? Alla liigub a. nihkub asendisse a b. nihkub asendisse b c. nihkub asendisse c d. jääb endisele kohale asendisse C1 68. Graafikul on antud säästufunktsioon S0. Kuhu (a, b või c) nihkub säästukõver pärast valitsuse kulude lisamist? Alla? a. nihkub asendisse b b. jääb endisele kohale S0 c. nihkub asendisse c d. nihkub asendisse a 69. Keynesi rist ehk 45 kraadi joone ja kogukulutuste joone lõikepunkt näitab: a
Esmaabi eesmärk päästa kannatanu elu õnnetuskohal vältida tema seisundi halvenemist hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest Tegutsemine õnnetuse korral Kõigepealt vaata üle õnnetuskoht ja selgita välja: Kas on midagi, mis ohustab sind või kannatanuid (süttimise või varingu oht) Mitu inimest on saanud vigastada Vajadusel tähista õnnetuskoht (ohukolmnurk jne) (2) Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel. Teadvuseta kannatanu pane lamama külili asendisse. Kata kannatanu soojalt. Helista 112! Helistades ütle: Mis juhtus Kus juhtus Kannatanute arv Mis seisundis nad on Kas on vaja elustada Kes helistab Tegutse nii, nagu sind juhendatakse; vasta küsimustele; räägi rahulikult ja selgelt ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON SELLEKS LOA ANDNUD! Suremine Ei ole momentaalne sündmus, vaid järkjärguline protsess, mis vältab teatud aja. Surma arengus eristatakse kolme staadiumi Agoonia
8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.7. Patsiendi pööramine selili asendist kõhuli asendisse ilma abivahendita, kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel nihutada patsient peatsi suunas. · Nihutada patsient hästi voodi servale kätel tõmmates /lükates. · Patsiendi pea tõstmine ja padja asetamine kõrvale: patsiendile lähemal olev
Nende mõjude tasakaalustamiseks korrigeeritakse statsionaarseid kompasse erinevatel viisidel. http://et.wikipedia.org/wiki/Kompass 5) Magneetumine on nähtus, mille korral magnetvälja paigutamise tulemusena hakkab aine ise tekitama magnetvälja. http://et.wikipedia.org/wiki/Magneetumine 6) Oerstedi katse - Oersted avastas, et juhet läbiv elektrivool avaldab magnetnõelale orienteerivat mõju. Magnetnõel pöördub juhtmega ristuvasse asendisse. Oerstedi katse on järgmine: teravikule asetatud magnetnõela kohale on paigutatud magnetnõelaga paralleelne juhe. Kui ühendada juhe vooluallikaga, tekib selles elektrivool ning samal hetkel pöördub juhtme all olev magnetnõel. Voolu katkestamisel läheb magnetnõel tagasi oma endisesse asendisse. Kui voolu suunda juhtmes muuta, pöördub ka magnetnõela põhjapoolus teisele poole. http://www.annaabi.com/oerstedi-katse-o.html
Staator koosneb püsimagnetitest, rootor aga mähistest (ankrud) ja kommutaatorist. Vaatame kuidas see toimib. Vooluga mähistraadile mõjub püsimagnetite tekitatud väljas Lorenzi jõud. Jõu suund on määratud parema käe reegliga. Lorenzi jõud keeraks rootorit kuni tasakaalu asendini. Sinna jõudes aga kommutaator pöördub nii palju, et ühendab mähisel pinge polaarsuse ümber, seega muutub ka voolu suund ja tekkib uuesti keerav jõud, mis viiks ta järgmisesse tasakaalu asendisse, siis toimub analoogiline ümber ühendamine ja nii võib mootor pöörelda lõpmatuseni või vähemalt esimese voolukatkestuseni, kui enne laagrid läbi ei kulu. Kui mootorile on rakendatud nõrk koormus (kui väliselt koormust pole, siis on selleks hõõrdejõud laagrites ja kommutatori ning harjade vahel) siis kasvab kiirus väga suureks, mis võib mõnedele mootoritele isegi kahjulik olla, tugev kulumine ja harjade ning kollektori kuumenemine
JÕUÜLEKANNE III Kristjan Teearu ÜLEKANNETE LIIGID Esivedu Tagavedu Täisvedu PEAÜLEKANDE LIIGID Samateljeline Hüpoid 1 2 REGULEERIV SIDURIKORV Siduri vahetusel tuleb korv seadistada null asendisse Kuidas? TOPELT SIDUR DCT TÄITUR SEADIS HALDEX
mille temperatuuri hoitakse püsivana 25,0±0,1 °C juures, erijuhtudel ka mõnel teisel juhendaja poolt määratud temperatuuril. Kui lahus juhtivusnõus on saavutanud termostaadi temperatuuri (mitte varem kui 5...7 minuti pärast), ühendatakse elektroodid vahelduvvoolusillaga ja mõõdetakse lahusekihi takistus. Lahusekihi takistuse mõõtmine vahelduvvoolusillaga P-38 toimub järgmiselt: 1) Sild ühendatakse vooluvõrku; 2) Toitelüliti lülitatakse asendisse ~, seejuures süttib indikaatorlamp; 3) Juhtivusnõu ühendatakse klemmidega RX; 4) Galvanomeetri lüliti viiakse asendisse "rpyo ja sild tasakaalustatakse (st galvanomeetri osuti viiakse nulli) võrdlusõla takistuse (10; 100; 1000 ) muutmise ning reohordi (numbriskaala) keeramise abil; 5) Seejärel viiakse lüliti asendisse " ja reohordi keeramise teel tasakaalustatakse sild uuesti;
• Tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale. • Kata kannatanu soojalt, kuna ta võib maha jahtuda. • Rahusta kannatanut. Väldi • Ära anna kannatanule juua (oksendamise vältimiseks). • Ära lase kannatanul püsti tõusta. 13. Kuidas aidata teadvusetut kannatanut? (kannatanu hingab ja ta süda töötab) Teadvuseta kannatanu abistamine • Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab ja tema pulss on tunda, siis aseta kannatanu lamama stabiilsesse külili asendisse. • Pea peab jääma ka küljeli olekus kuklasse. • Kannatanu alumine jalg on sirge, alumine käsi selja taga. • Pane tema pealmise käe laba põse alla, et pea püsiks paigal. • Kannatanu pealmine jalg on kõverdatud nii, et see fikseerib külili asendi ja kannatanu ei vaju kõhuli. 14. Kuidas ja missuguses järjekorras edastada teade kannatanu/kannatanute kohta häirekeskuse numbrile 112? Kuidas käituda siis, kui piirkonnas mobiililevi puudub? 15
patsienti vastavalt vajadusele. Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 11 Pilt 12 6. Asetada patsiendi ülakeha tagasi voodile töötada voodil oleva käega ja maas oleva jalaga (pilt 13, 14). Pilt 13 Pilt 14 7. Võtta käsi ära patsiendi pea alt, toetades teise käega pead ja asetada pea sobivasse asendisse (pilt 15). Tööergonoomika konspekt Maie Timm Pilt 15 3.2. Patsiendi pea hoidmine ja ülakeha tõstmine raske patsiendi korral kahekesi (padja nihutamiseks: abaluude alla, üles ja kõrvale, õlgade alla, ülakeha asendi korrigeerimiseks). Tegevuse järjekord: 1. Asetada patsiendi käed rinnale haarata patsiendi käsi randmeliigesest ja küünarliigese alt ning asetada käed küünarliigesest kõverdatult rinnale risti. 2
Selgitage ja näidake ette, jagu teeb järgi. a. Käskluse peale “RELVAD KONTROLLIKS NÄIT” tehke alljärgnevat. Astuge vasaku jalaga samm ette (vt joonist 6), hoidke parema käega automaadi püstolikäepidemest nii, et nimetissõrm on väljaspool päästikukaitset. Viige automaat horisontaalasendisse vöö kõrgusel. Vasaku käega toetage relva laesäärest. Sellises positsioonis LAETAKSE RELVA SEISTES. Vasaku käe pöidlaga asetage tuleümberseadur asendisse R. Vinnastage relv. Selleks kallutage relva kergelt paremale, võtke vasaku käe pöidla ja nimetissõrmega kinni vinnastushoovast ning tõmmake see lõpuni taha. Relva kontrollimiseks (ka siis, kui seda kontrollib mõni teine isik) kallutage seda vasakule nii, et kestaheiteava jääks ülespoole. Vaadake avasse ja veenduge, et lukukojas, padrunipesas ega kestatõmmiku küljes pole laskemoona ega võõrkehi.
minuti jooksul. Hinda hingamise kiirust, sügavust jne. Võimaldab saada ülevaate patsiendi hingamisfunktsioonist. Informeeri patsienti mõõtmistulemusest. Annab patsiendile ülevaate tema tervislikust seisundist ning vähendab teadmatusest tulenevat hirmu ja ebakindlust. Abista patsient mugavasse asendisse. Tagab patsiendile heaolutunde. Kontrolli patsiendi enesetunnet. Võimaldab varakult avastada muutused. Tagab patsiendile turvatunde. Lõpetamine · Tee käte antiseptika, vajadusel kätehügieen. · Dokumenteeri o mõõtmisekellaaeg, o patsiendi hingamissagedus, o teised mõõdetud hingamisfunktsiooni iseloomustavad näitajad (kiirus, rütm, sügavus jne).
.......................................................6 3. PNEUMOJAOTITE JUHTIMISMEETODID........................................................6 3.1 Juhtimisviiside liigitus............................................................................6 3.1.2 Pideva juhtimisega juhtimisviis..........................................................7 3.1.3 Impulssjuhtimine................................................................................7 Pneumojaoti viimiseks uude asendisse mõjutatakse jaotit juhtusignaaliga suhteliselt lühikese aja vältel, näiteks antakse hetkeks impulss. Peale juhtsignaali lõppemist jääb jaoti uude asendisse. Pneumojaoti muudab oma asendit alles uue juhtimissignaali toimel. Selliseid jaoteid nimetatakse bistabiilseteks.........................................................................7 3.1.4 Pneumojaotite juhtimismeetodid........................................................7 3.1.4.1 Vahetu jaoti juhtimine...........
B) Pikksilma suurenduse määramine 1. Tutvuge pikksilma ehitusega ja selle reguleerimisvõimalustega (kruvid teravus- tamiseks, pikksilma pööramiseks ning tõstmiseks ja langetamiseks). 2. Teravustage pikksilm laboratooriumi teisel seinal asuvale skaalale.( Vajaduse korral suunake skaalale lisavalgustus.) Õppige skaalat kahe silmaga korraga vaatama nii, et üks silm vaataks läbi pikksilma ja teine pikksilma kõrvalt. Pöörake pikksilm sellisesse asendisse, et mõlema silma võrkkestal tekkinud skaala kujutised tunduksid kokkulangevatena s.t et tekiks mulje, nagu asuks palja silmaga vaadeldava skaala foonil teine, suurendatud jaotisttega skaala. 3. Korrake mõõtmist 5-6 korda, kasutades iga kord erinevaid suurendatud skaala jaotisi ja varieerides ka nende arvu. Tulemused kandke tabelisse. 4. Määrake vastavalt valemile (4) piksilma suurendus. Saadud tulemustest võtke aritmeetiline keskmine ning hinnake viga.
kontoritöötajaid lausa pimedad. Televiisorit tuleks vaadata endale mugavas asendis, mugaval kaugusel. Lähedalt pildistamine ei kahjusta ju fotoaparaati ka (Haavel). Müüt: Hämaras lugemine mõjub silmadele halvasti. Tegelikkus: See võib põhjustada silmade väsimust suurema pingutamisese tõttu, kuid nägemist see ei kahjusta. Hämaras, näiteks küünlavalguses on näputööd tehtud lausa sajandeid. Müüt: Silmade kõõritamine võib põhjustada nende sellesse asendisse jäämist. Tegelikkus: Silmad ei jää sellisesse asendisse püsima. Müüt: Porgandi söömine parandab nägemist. Tegelikkus: Porgandid sisaldavad küll palju A vitamiini, mis on silmadele hea, kuid silmanägemist see paremaks ei muuda ning liigne A vitamiini tarbimine ja tasakaalust väljas dieet võib mõjuda hoopis halvemini. Lisaks sellele leidub A vitamiini ka paljudes teistes toiduainetes, millest porgand sugugi ei erine. 4.1 Veel huvitavaid müüte Müüt: Silmi saab siirdada
Ketaste kokkusurutud asendis on sidur sissellitatud. Siduri sissellitamiseks antakse lisurve siduri ja kolvi vahele,ning surveklapi kuul surutakse lisurve toimel tihedalt oma pesasse. lisurve lkkab kolbi paremale, ja see oma korda sidurikettad tihedalt kokku . Siduri uuesti lahutamiseks vabastatakse see ruum lirhust. Surveklapi kuul paiskub tsentrifugaal ju toimel oma pesast vlja ning kolb saab vedrude survel kiiremini liikuda vasakpoolsesse asendisse. LINTPIDUR 1. kolvivarras 2. tsilinder 3. automaatkasti veetav vll 4. piduri lint 5. siduri trammel 6. automaatkasti vedavvll Planetaarlekande reduktoris kasut. ketas ja lintpidurit. Ketaspidurid on mitte kettalised,sarnased mitmekettalise siduriga. Piduri trummel on henduses kasti korpusega. Kui vedavad ja veetavad kettad hendada,siis rumm lukustub. Lintpiduri thtsaks osaks on LINT ja SIDURITRUMMEL! Lindi pingutamisel trumm blokeerub
arvuti korpuse vastu, staatiline elekter võib jäädavalt rikkuda teie protsessori. Samuti maandage end enne kokkupuudet emaplaadi või mõne muu arvuti detailiga. Vihje: püüdke vältida arvuti monteerimise ajal sünteetilisest materjalist riideid ning kampsuneid! Ühendage arvuti lahti vooluvõrgust Eemaldage vana protsessori jahutus ja protsessor. Protsessori eemaldamiseks pöörake protsessori fikseerimishoob ülemisse asendisse. Hoidke protsessorit ainult külgedelt! Veenduge, et teie uus protsessor sobib teie emaplaadi protsessori pessa ja teie emaplaat toetab teie protsessori kiirust (tutvuge selleks oma emaplaadi kasutusjuhendiga). Asetage protsessor pessa, noolekesega nurk jääb fikseerimishoova poole. Ärge kasutage jõudu, vajutage protsessor rahulikult oma pesssa! Veenduge, et protsessor on lõpuni pesas. Fikseerige protsessor pöörates fikseerimishoob alumisse asendisse (hoob peab
külilisendisse. Kui inimene ei hakka hingama, siis jälgin pulssi kaelal. Kui pulss puudub, alustan kaduse südamemassaažiga (kuni kiirabi saabumiseni või elustamiseni). Võõrale inimesele kunstlikku hingamist ilma abivahenditeta ei tee. 2. Mida kahtlustad ja kuidas tegutsed, kui 65 a meesterahvas kaebab hingamisraskust, külma higi, rõhumistunnet rinnaku piirkonnas ja valu vasakus käsivarres? Kahtlustan infarkti. Panen kannatanu poolistuli või istuvasse asendisse. Kutsun kiirabi. Avan akna, et tagada meesterahvale värske õhk. Rahustan teda. Kindlasti ei jäta ma kannatanut üksi. Kui kannatanul teadvus või hingamine kaob, elustan kiirabi tulekuni. 3. Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haavatõsidust hindan haava suuruse, sügavuse ja verevoolu järgi. Pindmine haav tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda. Tavaliselt ei veritse, kuid võib
annaabi.ee 
