Arvutuslik võimsus Selleks, et valida el. tarbijatele toiteallikad ning juhtmestik, on vaja leida vastavate tarbijate summaarne võimsus, arvestades mitmesuguseid tegureid. Seda võimsust nimetatakse arvutuslikuks võimsuseks. Arvesse võetakse maksimaalse tarbimisega töövahetus (farmide korral - talvine päev, ventileeritavate hoidlate puhul - suvine päev, kui aga kasutatakse kütteseadmeid, siis sügisene või talvine ja ne). Tuleb arvestada ka, et 1) koormusgraafikud muutuvad ajas ning nende täitetegur Pkeskmine kt = Pmax suureneb (koormused ühtlustuvad) uute seadmete rakendamisega. 2) koormused pidevalt suurenevad. Energiavarustuse süsteemi projekteerimisel on seetõttu vaja arvestada arengu perspektiive (koormuste kasvu) lähema 10 aasta jooksul. Põhilised meetodid koormuste arvutamiseks võib jagad...
1.2 Antud andmed T= 950Nm Fa=1800N [S]=2,3 d=80mm d2=100mm l=100mm Ra=0.6m K=2 =0.1 Tiguratta rummu materjal on valuteras 1.0558 DIN 1681 ( = ReH = 300 MPa), võlli materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa). Liite koostamine - pressimine. Keskmine töötemperatuur on 40ºC. Tõrkedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95. 2. Lahenduskäik 2.1 Survepinge p määramine , kus 2.2. Arvutusliku pingu määramine , kus ja Terasel = E(21...22)*10^4 MPa E1;E2 Elastsusmoodulid ; poissoni tegurid 2.2.1. Leiame tegurid C1 ja C2 2.3. Nõutud minimaalse arvutusliku parandi pingu määramine , kus SIIN1.2 ASEMEL PEAB OLEMA 5,5 . ja 1,25 asemel etteantud Ra. Edasi teha samade valemitega ja õige U-ga ja tuleb kõik õige. 2.4. Sobiva istu valimine ja garanteerimine ES=25 ei-ES ei ei
122 4 106 2 40 10 70 60 65,1 5 60 20 34,6 4 280 a) 2.Arvutame ekvivalentse momendi üldotstarbeliseks kestevtalitluseks mõeldud mootori valimiseks. (Ti 2 * ti ) Tekv = => tvk + p * t p + * (t käiv + t pid ) 3. Arvutame mootori valikuks vajaliku arvutusliku võimsuse Parv = Tekv * n => Parv = 45,0 * 105 =4720W=4,72KW 2 4.Valime mootoriks -61 nimiandmetega Pn = 6 kW, In = 32,6 A ja n = 0,835. 5.Et arvutada mootori nimimomenti arvutame eelnevalt mootori ankrutakistuse ning mootorikonstruktsiooni ja magnetvoo vahelise korrutise c. => = 0,557 => = 1,92 V*s 6.Nüüd saamegi arvutada mootori nimimomendi
Kandevõime leidmine järgmiste etappidena: 1. Valtsprofiili IPE 240 jäiga toepinna pikkuse leidmine: 1. Suuruse m1 ja m2 ning koormuse mõjuva efektiivpikkuse ly leidmine: Kuna vaadeldava tala sein on suhteliselt sale, on tõenäoline et ning sel juhul: 1. Teguri kf leidmine 2. Kriitilise jõu leidmine: 3. Seina tingsaleduse leidmine kohaliku mõlkumise suhtes 4. Vähendusteguri leidmine: 5. Koormuse mõjuala arvutusliku efektiivpikkuse leidmine: 6. Seina arvutuslik kandevõime leidmine kohaliku mõlkumise suhtes: 17 Roovtala kohta: 1. Katusetala toetuspinna pikkuse leidmine: 2. Suuruse m1 ja m2 ning koormuse mõjuva efektiivpikkuse ly leidmine: Kuna , siis m2=0 3. Teguri kf leidmine 4. Kriitilise jõu leidmine: 5. Seina tingsaleduse leidmine kohaliku mõlkumise suhtes 6
nõuab väiksemat nähtavuskolmnurka. Kaugust, mille ulatuses peab olema tagatud nähtavus lõikuvale teele, nimetatakse nähtavuskauguseks ja sõltuvalt ristmiku liikluskorralduse tüübist võib see olla erinev 9. Millele peab vastada ristmiku geomeetriline lahendus ? Ristmiku geomeetriline lahendus peab vastama kõige ebasoodsamat tüüpi sõidukile, mis vaadeldaval ristmikul võib liikuda. 10. Arvutuslik auto. Arvutusliku auto pöördekoridori laius on määratud välise ratta ja üleulatuva esiosa jäljega ning sisemise tagaratta jäljega. Problemaatilise projektlahenduse sobivust tuleb kontrollidea antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto põõrdekoridori sablooniga. 11. Liiklusvoogude kanaliseerimine. Kui ristmiku summaarne liiklussagedus ületab 1500 sa/h, tuleb projektlahenduses ettenäha liiklusvoogude kanaliseerimine.
Infiltratsiooni erisisoojuskadu sõltub hoone korruselisusest Soojusjuhtivus Mida väikesm on soojustakistus seda suurem on soojusjuhtivus Välisseina soojusjuhtivus elamute puhul on soovitatavalt alla 0,22 W/m2*K Hoone kütteenergia kulu Hoone kütteenergia kulu sõltub hoones hoitavast siseõhutemperatuurist ning piirkondlikust temperatuurilisest välistemperatuuride kestvusest võrreldes arvutusliku siseõhutemperatuuriga Sõltub hoone erisoojuskadudest ning vabasoojuskoormustest Külmasilla soojusläbivus Akna külmasild on seda väikesm, mida rohkem on akna leng avatäites väljast poolt soojustatud Joonkülmasilla soojusläbivuse ühikuks on W/m2*K Külmasillad nagu: väliseina välisnurk, põrand pinnasel-välissein, katus-välissein liite kohas
Eemaldada muutuja x5_TOETUS. Teostada uus regressioon 3 sõltumatu muutujaga. Regressioonimudelis on kõik usaldusväärsed muutujad. Regressioonimudeli analüüs – graafikute ja tabelite koostamine Graafikud – menüü Graphs Graafikuid on võimalik koostada: a) Residual Plot (regressioonijääkide ja muud näitajad) Näide: regressioonijääkide sõltuvus vaatluse järjekorranumbrist b) Fitted, actual plot (hinnatud mudel, tegelikud andmed) Näide: tegeliku Y ja arvutusliku Ŷ vaheline seos c) regressioonijääkide normaaljaotuse kontrollimine Tabelid - menüü Analysis a) display actual, fitted data, residual (algandmed, arvutuslikud Y, ja regressioonijäägid (üks osa tabelist) b) forecasts - Y arvutusliku 95%-lised prognoosiväärtused c) confidence intervals – regressioonikordajate usalduspiirid d) ANOVA tabel (Excelis teostatud regressiooni väljundtabeli keskmine tabel (hajuvused, R2, F)) 5. Multikollineaarsuse testimine
4,08∗1 0 ∗6,02∗1 0 max M adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saan seosest: l0 = M = 74,12 g/mol ρ= 0,805 g/ cm³ = 805000 g/m3 4,08∗10−6∗74,12 l 0= =3,76∗10−10 m 805000 5) Punktis 4 arvutatud l0 väärtust vōrdlen molekuli arvutusliku pikkusega, mis on saadud sidemete keskmiste pikkuste alusel . Arvutustes loen kōigi sidemetevaheliste nurkade suuruseks 1090. . 109 ° L0= [L(O-H) + L(O-C) + 2L(C-C) + L(C-H)]* sin 2 = (0,10+0,14+ 0,30+0,10)*0,814 =0,521 nm = 5,21 * 10-10 m Järeldus Katse tulemusena sain molekuli pikkuseks l0= 5,21 * 10-10 m ja arvutuslikult l0=3,76*10-10 m. Erinevus arvutusliku ja tegeliku vahel on 1,45*10 -10 m ehk 0,145 nm
8709846411 x + 108093.44918316 1/Γ = f(1/C) f(x) = 64923.8709846411 x + 108093.44918316 6 7 8 9 10 11 1/C [l/mol] 11 Järeldus Antud töös määrasin pindaktiivse ainevesilahuse pindpinev kontsentratsioonist. Sellest lähtuvalt arvutasin: molekuli adsorptsioonikihi pindala: "1.7955*10^-19" 𝑚 molekuli adsorptsioonikihi paksus: "9.2512*10^-6" 𝑚 molekuli pikkus tuli samas suurusjärgus arvutusliku pikkuse Kasutatud allikad: Õppejõu poolt antud praktikumi juhend ainevesilahuse pindpinevust sõltuvalt lahuse alt arvutasin: a: "1.7955*10^-19" 𝑚^2 : "9.2512*10^-6" 𝑚, järgus arvutusliku pikkusega antud praktikumi juhend Siia tuleb lisada (skaneeritult või fotona) õppejõu poolt antud tööülesanne ja õppejõu p ülesanne ja õppejõu poolt allkirjastatud originaalkatseandmete leht.
Xn - normeeriv väärtus e. mõõtepiirkond Y = ±0,325V / 15V * 100% = ± 2,2% Kuna galvanomeetri täpsusklass = 1,5%, mis on täpsem kui saadud voltmeetri täpsusklass, siis saame voltmeetri täpsusklassiks 2,2%. Kokkuvõte: Galvanomeetrist tehtud voltmeeter on üsna töökindel, kuna selle mõõtmise täpsuse kõrvalekalle tavalisest voltmeetri 15V mõõteskaalal on kuni 0,1V. Kuna galvanomeetri enda täpsusklass on väiksem kui voltmeetri oma, siis peab mõõtmistel arvestama arvutusliku galvanomeetri täpsusklassiga, mis on ± 2,2%. eter M906 U1, V kahanedes U2, V kasvades jaotise väärtusest anomeetri ikutes (V). dud voltmeetri e mõõtmise oma, siis assiga, mis
...... 2 Viidatud allikad:.............................................................................................................. 4 Lähteülesanne Määrata stantsimise arvutuslik lõikejõud ja vajalik pressi survejõud kui stantsimise ava või sisselõiget järgmistes lehtmaterjalides Lähteandmed: variant 4 d) Teras 30, paksusega s=5mm ristkülikukujuline ava mõõtmetega 30x70mm Teras 30 tõmbetugevuse Rm leian lektori poolt antud materjalist [1: 15] Rm=500 (MPa) Stantsimise arvutusliku lõikejõu leian valemiga: P=L*s*ϭl Kõigepealt leian ristküliku ümbermõõdu P=2*(30+70)=200 P-ümbermõõt Sellel stantsimisel kasutan aeglasemaid kiirusi ϭl=(0,65...0,75)Rm (MPa) ϭl=0,75*500=375 N/mm2 P=L*s*ϭl=200*5*375=375000 N L—lõikeserva pikkus, mm; d—detaili (või templi) diameeter, mm; s—materjali paksus, mm; σl—materjali lõiketakistus, MPa. Arvutan kui suurt pressi survejõudu on selle jaoks vaja 375000/10=37,5 T Valin pressi survejõuga 38 T
Globaalne soojenemine Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul, antud juhul inimtegevuse tagajärjel. Kliimamuutus on seotud meie tänapäevase eluviisiga, eriti just rikkamates ja arenenud riikides, nagu näiteks Euroopa Liidus ja Ameerikas. Kliimamuutus tähendab palju rohkemat kui soojemat suve. Kliimamuutus tekitab äärmuslikke ilmastikuolusid torme, üleujutusi, põuda ja kuumalaineid. Samuti levivad ka troopilised haigused nagu malaaria, mis kandub põhja, ohustades väga paljusid inimesi
ning joonistatud on adsorptsiooniisoterm =f(c) Joonestan graafiku 1/=f(1/c), millest leian adsorptsiooni suuruse max pinna maksimaalselt täitumisel. Selleks kasutan Langmuiri võrrandi teisendatud kuju Leitud max järgi arvutan molekuli pindala adsorptsioonikihis S 0 ja adsorptsioonikihi paksuse l0, mis vastab molekuli paksusele. Ühe molekuli ristlõikepindala pindkihis: Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saan seosest: Leain butanooli arvutusliku pikkuse, võttes kõigi sidemete vaheliseks nurgaks 109° Järeldus Eksperimantaalne ja arvutuslik tulemus on natukene erinevad ()
Mis on Globaalne soojenemine? Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul Paljud arvavad, et see on põhjustatud inimtegevuse tagajärjel. Inimtegevuse tagajärjel paiskub õhku kasvuhoonegaas ehk CO2. Muidugi paiskub süsihappegaasi ka looduslikel põhjustel nagu näiteks vulkaaniliste tegevuse intensiivsusest, organismide kõdunemistest ja ka metsatulekahjudest aga rohkem tekib siiski majandustegevusest, fosiilsete kütuste põletamisel. Õhus on palju teisigi mürgiseid gaase mis tekivad põllumajanduse ja
Teisena väljus kolonnist müoglobiin, sest selle molekulid difundeerusid kasutatava geeli pooridesse. Kolmandana väljus kolonnist DNP aspartaat, sest selle aine molekulmass oli nii väike, et see difundeerus täielikult geeli pooridesse ja liikus kolonnist kõige aeglasemalt välja. Elueerimismaht on maksimaalne Vxmax D. Viimasena väljunud komponendi elueerimismahu võrdlus arvutusliku Vxmax väärtusega. Vxmax (tegelik) = 54 ml Vxmax (tegelik) = 78 ml Vxmax (arvutuslik) = 111,96 ml 112 ml Vxmax (arvutuslik) = 77,76 ml 78 ml Arvutuslik Vxmax-i on oluliselt suurem tegelikust Vxmax ist. Selline viga tekkis ilmselt seetõttu, et ma ei kandnud proovi geelile ühtlaselt. Viga võis tekkida ka kolonni diameetri ja kõrguse mõõtmisel, mis viis arvutusliku Vxmax-i veani. Arvestades kolonni diameetri mõõtmise viga, tulevad arvutuslik ja tegelik Vxmax võrdsed. E
Globaalne soojenemine Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul, antud juhul inimtegevuse tagajärjel. Globaalne soojenemine ei ole üksikute inimeste/riigi probleem. Seda olukorda tuleks paradada kõik koos. Globaalne soojenemine leiab rahvusvahelises meedias järjest enam kajastust. Ja põhjusega - tegemist on tõsise protsessiga, millel on vägagi tõsised tagajärjed, ja seda veel meie eluajal. Kahjuks on globaalne soojenemine ja sellega kaasas käivad kliimamuutused Eesti meedias vähe tähelepanu leidnud
Lõtkuta poltliite korral: Poldi tugevustingimusest nihkele: = 10,4 mm Lõtkuta poltliite korral võib kasutada polti M12, mille d = 10 mm. Järgnevalt kontrollitakse polt M12 muljumisele. 228 MPa Kuna lõtkuta keermesliide nõuab suuremat poldi ja poldiava valmistamise täpsust ja on seega kallim, valitakse lõtkuga eelpingestatud poltliide. Samas lõtkuta poltliide on töökindlam, sest võimaldab vältida kontrolli eelpingutusjõu üle ning selle liite arvutusliku koormuse ning väliskoormuse suhe on palju väiksem. Valides t = 2d saame plaadi laiuse b: b = a + 2t = a + 4d = 308 mm Vastus: Valitakse lõtkuga poltliide M27, mille d1 on 23,752 mm, ava läbimööt da = 28mm ja seibid siseläbimööduga 28 mm, välisläbimööduga 50mm ja paksusega 4mm. b = 308 mm, a = 200 mm, t = 54 mm.
................................................................................ 13 5.1. Plokiratta läbimõõdu Dpl leidmine ..................................................................................... 13 5.2. Standardse plokiratta leidmine ........................................................................................... 13 6. PLOKI TELJE ARVUTUS.................................................................................................. 14 6.1. Plokiratta telje arvutusliku pikkuse lo leidmine ................................................................. 14 6.2. Plokirata teljele mõjuva maksimaalse paindemomendi Mp leidmine ................................ 14 6.3. Plokiratta telje läbimõõdu d0 leidmine............................................................................... 14 7. LASTIKONKS ....................................................................................................................... 16 7.1
hulga: a) Leian lahjendatud HCl lahuse massi = m/V => m = V = 1,0108*100 = 101, 08 g b) Leian HCl massi lahuses c) Leian kontsentreeritud soolhappe massi d) Leian kontsentreeritud soolhappe mahu = m/V => V = m/ = leian valmistatava lahuse vee mahu: 100ml - 5,95 ml = 94,05 ml Leian valmistatud lahuse molaarse kontsentratsiooni tiitrimise kaudu Tiitrimisel toimuv reaktsioonivõrrand: HCl + NaOH = NaCl + Leian HCl lahuse arvutusliku molaarse kontsentratsiooni a) Leian HCl massi lahuses, mida on algsest 2,5% lahusest viiekordne lahjendus 2,527 / 5 = 0,5 g b) Leian lahuse massiprotsendi 2,5% / 5 = 0,5 g c) Leian lahuse molaarse kontsentratsiooni Leian katse süstemaatilise vea %= Kokkuvõte ja järeldused Sooviti saada 2,5% kontsentratsiooniga (0,69M) lahust. Arvutuste kohaselt saadi katsetes 0,61M kontsentratsiooniga lahus, millega hakati katset läbi viima. Katse süstemaatiline viga on 11,5%
4. Kütusetarve M=KM soojusvajadus/(kütuse kütteväärtus*katlamaja kasutegur)=166,1 t/a 2 5. Veekulu ja läbimõõt G=tippkoormus/(vee erisoojus*(Tpv-Ttv))=9,06 kg/s Tihedus (92,2°C)=968,8 Gmahuline=G/tihedus=0,0094 m3/s Sobiv väljuvate torude diameeter antud piirkonna soojusvarustuse tagamiseks: 4* A d = = 0,0997m 6. Keskmine soojuskandja ja ruumiõhu temperatuuride vahe arvutusliku reziimi korral: tksaw=55°C Tabel 4. Kaugkütte temperatuurid sõltuvalt välisõhu temperatuuridest: Välisõhk 1 2 3 -25 127,23 68,17 95,02 -24 125,43 67,38 93,77 -23 123,63 66,59 92,52 -22 121,82 65,80 91,26 -21 120,00 65,00 90,00 -20 118,17 64,20 88,73 -19 116,34 63,39 87,46
0,25 4 13 0,013 0,000005337 187384,7692 Joonistatud graafik 1/ = f(1/c) Graafikult näeb, et max = (166090)-1 = 0,00000602 Leitud max alusel arvutan molekuli pindala adsorptsioonikihis S0 ja adsorptsioonikihi paksuse l0, mis vastab molekuli paksusele. Ühe molekuli ristlõikepindala pindkihis: Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saan seosest: Leian isopropanooli arvutusliku pikkuse, võttes kõigi sidemete vaheliseks nurgaks 109 L0 = (0,10 + 0,14 + 0,30 + 0,10) * sin = 0,521 nm = 5,2 *10-10 m Vastus: Eksperimentaalne ja arvutuslik viga on veidi erinevad. Aga ma usun, et see võib olla tingitud sellest, et tilkade lugemisel võis esineda ebatäpsusi ja ka graafikule puutujaid tõmmates, võis olla vigu.
4) Leitud max alusel arvutan molekuli pindala adsorptsioonikihis S0 ja adsorptsioonikihi paksus lo , vastab molekuli pikkusele. Kui 1m2 pinnal adsorbeerub max mooli ainet, siis molekulide arv pinnaüh on max NA ja ühe molekuli ristlikepindala pindkihis Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele,saan seosest max M = l0 kus M on aine molaarmass g/mol, -aine tihedus g/m3, l0 - adsorptsioonikihi paksus 5) Leian propanooli arvutusliku pikkuse, võttes kõigi sidemete vaheliseks nurgaks 109o. Lahuse kontsentratsioon Tilkade arv n Pindpinevus mJ/m2 C ; mol/l Katse I Katse II Katse III Keskmine Vesi 42 42 41 41,7 71,97
100ml - 5,95 ml = 94,05 ml Leian valmistatud lahuse molaarse kontsentratsiooni tiitrimise kaudu Tiitrimisel toimuv reaktsioonivõrrand: HCl + NaOH = NaCl + H2O V HCl∗C M (HCl)=V NaOH∗C M (NaOH ) 5∗V NaOH∗C MNaOH 5∗12,1625 ml∗0,1002 M C M= mol /l= =5∗0,122=0,61 mol /l V HCl 10 m l Leian HCl lahuse arvutusliku molaarse kontsentratsiooni a) Leian HCl massi lahuses, mida on algsest 2,5% lahusest viiekordne lahjendus 2,527 / 5 = 0,5 g b) Leian lahuse massiprotsendi 2,5% / 5 = 0,5 g c) Leian lahuse molaarse kontsentratsiooni naine maine 2,527 C M= = = =0,69 mol/l V la hus M aine∗V la hus 36,5∗0,1 Leian katse süstemaatilise vea |0,61 – 0,69|∗100
Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul. Tänapäeval räägitakse enamasti soojenemisest, millele on inimene oma tegevusega kaasa aidanud. Globaalne soojenemine tähendab, et Maa keskmine temperatuur küll tõuseb, samas ei ole välistatud keskmise temperatuuri langus teatud piirkondades või mingil kindlal aastaajal. Globaalne soojenemine on maapinnalähedase atmosfääri ja ookeanide keskmise temperatuuri tõus. Märkimisväärset soojenemist on täheldatud viimastel aastakümnetel, samuti oodatakse globaalse soojenemise jätkumist tulevikus. Globaalne soojenemine on atmosfääriõhu koostise muutumisest tingitud üldine temperatuuri tõus maapinnal. Üks võimalik põhjus on kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris, mis tingib kasvuhooneefekti. Sellest räägin järgnevatel slaididel lähemalt. inimeste suurenenud energiatarbimine toob kaasa soojusproduktsiooni suurenemise. Näiteks on selle tõttu suurlinnades...
5). Vaba- ja sundkonvektsioon. Laminaarne ja turbulentne õhu voolamine. Laminaarne õhu voolamine- piirikihi molekulide aeglane voolamine. Turbulentne- valise õhukihi põõristesse sattumine Vabakonvektsioon- põhjustatud temperatuuride erinevusest vaba pinna ja gaasilise pinna vahel. Sundkonvektsioon- põhjustatud mingi valise ärritaja poolt. Näiteks tuul, ventilator jne 6). Kas massiiv- või kergseina puhul peaks talve arvutusliku välisõhu temperatuuri võtma madalamaks? Kergseinte puhul on temp. langust tunda 1 päeva möödudes, massiivse seina puhul võtab see 5 päeva aega, seega võib arvutusliku talvetemp.-I võtta väiksemaks massiivsel. 7). Piirete soojakadude erinevus korrusmajal ja eramus Akna pind erinev, korteril ümbritsev keskond, eramul välisseinad jne. +joonis. 8). Niiskuse konvektsioon? Niiskuse konvektsioon on niiskuse ülekandumine koos gaasi v vedelikuvooluga. Õhuvool
muutumatuna 5060 aastat. Kollektorid ei "kustu" päevapealt, nende tootlikkus võib hakata langema tasakesi. Päikeseküttesüsteemist saadava soojuse hind on konkurentsivõimeline teistest energiaallikatest saadava soojuse hinnaga. Solaarküttesüsteem on täisautomaatne, mis teeb tema kasutamise mugavaks. Hoolduskuludes tuleb pisut kulutada pumba ja automaatika tööshoidmiseks. Viiekordsete paneelelamute keskmise aastase arvutusliku sooja tarbevee soojuse vajaduse (155 MWh) juures, on vaja kollektorit pinnaga 130 m² ja soojussalvestuspaaki mahuga 5,5 m³. Sellise hulga veega on võimalik keskmiselt varustada 135 inimest. Päikeseenergiat kasutatakse põhiliselt rikastes arenenud riikides, kuna vastavad seadmed on küllaltki kallid ja keerulised. Ka päikeseenergia kasutamine laieneb kiirelt nagu tuuleenergia kasutaminegi. Eestis on päikeseenergia kasutamine siiani küllaltki tagasihoidlik olnud
Roheline osa graafikust on need proovid, milles uuritavaid aineid ei olnud. Dekstraansinine vüljuv kõige esimesena, kuna see on polüsahhariid ja selle molekulmass on , teisena väljub müoglobiin (molekulmass 16800), kolmandana DNP-aspartaat (molekulmass ~300). 10. Arvutan müoglobiini väärtust: Järeldus Töö on tehtud korrektselt, kuna arvutuslik ja praktiline erinevad üks teisest vähe. Fraktsioonid väljusid kolonnist vastavalt nende suurustele. Erinevus arvutusliku fraktsioonide arvu ja praktilise fraktsioonide arvu vahel on tingitud sellest, et kõik minu kogutud fraktsioonid ei olnud täpselt 2 ml (mõned olid suurema mahuga).
on max NA ja ühe molekuli ristlikepindala pindkihis NA= 6,0200000E+023 1/mol S0= 2,4086379E-019 m2 Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele,saan seosest kus M on aine molaarmass g/mol M= 60 g/mol -aine tihedus g/m3, = 804000 l0 - adsorptsioonikihi paksus m. l0= 5,147E-010 0,515 nm 5) Võrdlen leitud l0 väärtust molekuli arvutusliku pikkusega. Propanooli arvutuslik l0= 0,521 nm Erinevus 0,006 nm Järeldus Arvutuslik pikkus ja eksperimentaalne pikkus erinevad 0,001 nm võrra. See erinevus ei ole suur ja on väiksem, kui O-H sideme pikkus (0,15nm). Arvan, et see erinevus võib olla tingitud sellega, et see on raske absoluutselt täpselt lugeda tilkade arvu. Aga tundub, et katse on sooritatud
_________________________________________________________________________ Järgnevalt kontrollime polt M10 muljumisele. d= 10 mm ja 1=10 mm, =7 mm ehk siis valin 7 mm. Kuna lõtkuta keermesliide nõuab suuremat poldi ja poldiava valmistamise täpsust ja on seega kallim, valitakse lõtkuga eelpingestatud poltliide. Samas lõtkuta poltliide on töökindlam, sest võimaldab vältida kontrolli eelpingutusjõu üle ning selle liite arvutusliku koormuse ning väliskoormuse suhe on palju väiksem. Valides t= 2d saame plaadi laiuse b: b= a+2t=a+4d= 200 + 4*27= 308 mm Vastus. Valitakse lõtkuga poltliide, poldid M27, mille d3=23,752 mm, ava läbimõõt da=28 mm ja seibid siseläbimõõduga dseib= 28 mm, välisläbimõõduga D=50 mm ja paksusega s= 4 mm; t= 54 mm ja a= 200 mm. _________________________________________________________________________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; Alina.Sivitski@ttu
-3 -6 = 8,56*10 / 8,31*295,15= 3,5*10 lo=4,1*10-6*46,07/789000= 2,4*10-10(m) = 8,2*10-3/ 8,31*295,15= 3,3*10-6 5. Eelmises punktis leitud lo väärtust võrreldakse molekuli arvutusliku = 8,76*10-3/ 8,31*295,15= 3,57*10-6 pikkusega, mis on saadud sidemete keskmise pikkuse alusel. 3. Joonestatakse graafik 1/= f(1/c), millest leitakse adsorptsiooni suurus max. Lo= [L(C-O) + L(C-C) + L(C-H) + L(O-H)]*sin109o/2=
geomeetrilise loomuliku valgustuse teguri määramiseks? Insener Daniljuk jagas taevalaotuse projektsiooni horisontaalpinnale 10 000 (100x100) ühesuguseks osaks. Iga selline osa kiirgab välja võrdse suurusega valguskiire vihu. Valgustusavadest tööruumi uuritavasse punkti jõudvate võrdsete valgusvihkude järgi leitakse sise- ja välisvalgustustiheduse suhtarv - päevavalgustegur. 2. Millised tegurid mõjutavad arvutusliku loomuliku valgustuse teguri määramist? Tegeliku päevavalguteguri leidmisel tuleb silmas pidada, et osa valgusest neelatakse aknaklaaside, -raamide, lähedalasuvate katusekonstruktsioonide ja teiste ehitiste poolt; valgustustiheduse suurenemine on võimalik peegeldumise tõttu lähedalolevatelt ehitistelt, ruumi seintelt, laelt jne. 3. Millised tegurid mõjutavad akna vajaliku pinna määramist? Ruumi mõõtmed, vastasolevad ehitised, ruumis tehtav töö (aga siin võib tegureid rohkemgi
Graafikult on leida, et max = (195000)-1 = 5,13x10-6 mol/m2. 4 4) Leitud max alusel arvutan molekuli pindala adsorptsioonikihis S0 ja adsorptsioonikihi paksuse l0, mis vastab molekuli paksusele. Ühe molekuli ristlõikepindala pindkihis: Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saan seosest: 5) Leian isobutanooli arvutusliku pikkuse, võttes kõigi sidemete vaheliseks nurgaks 109 o. JÄRELDUSED Arvutuslik pikkus ja eksperimentaalne pikkus erinevad 0,521-0,473=0,048 nm võrra. Erinevus on tegelikult üsna väike (ühe C-C sideme pikkus on 0,15 nm). Ma usun, et säärane mitteühtivus on tulnud sellest, et eksperimentaalse katse metoodika ei tundu olevat just kõige täpsem. Olen üsna kindel, et vead tulid sisse ka tilkade arvu lugemisel, kuna need lihtsalt tulid liiga kiiresti. Üldiselt arvan, et katse
ka tsentrilisel survel saledate elementide puhul (kasutatakse põhiliselt armeeritud südamikku), kui põikarmeerimine ei anna tulemusi. Kahekihilise müüritise töötamise üldised põhimõtted. Koormuste vastuvõtmine ja kihtide sidumine. Mitmekihilise kergseina puhul tuleks määrata igale kihile langev koormus ja iga kihi kande- võime NRd vastavalt avaldisele. Kui mitmekihilises kergseinas on ainult üks kiht vertikaalselt koormatud, siis tuleks määrata seina kandevõime selle kihi arvutusliku ristlõike järgi, kihi arvutuslik paksus saleduse määramiseks leitakse avaldisega. Vooderdatud seina, mille sidemed tagavad kihtide koostöö vertikaalkoormuse vastuvõtul, tuleks arvutada nagu ühekihilist seina, lähtudes nõrgemast kihist ja kasutades K väärtust, mis vastab pikivuugile seinas. Uurded ja tühemikud vähendavad seina kandevõimet. Kui uurded ja tühemikud on lubatud piirides, võib nende mõju mitte arvestada. Seina arvutuspaksus tef, kus kasutatakse?
Kui 1 m2 pinnal adsorbeerub max mooli ainet, siis molekulide arv pinnaühikul on maxNA ja ühe molekuli ristlõikepindala pindkihis on: , kus NA = 6,02*1023 mol-1. Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saab seosest , kus M on aine molaarmass g/mol. NB! aine tihedus g/m3 (see on mittesüsteemne ühik) ja l0 on adsorptsioonikihi paksus m; 5) Võrdlesin saadud l0 väärtust molekuli arvutusliku pikkusega, mis on saadud sidemete keskmiste pikkuste alusel. Arvutustes on kõigi sidemetevaheliste nurkade suuruseks loetud 109. Järeldus Näen, et mida suurem on lahuse kontsentratsioon, seda suurem on pindpinevus. Punktis 5) leitud l0 ja graafikult leitud ning arvutatud l0 punktis 4) erinevad üksteisest, kuid mitte nii palju, et saaks öelda, et katse ei tulnud üldse välja, langevad samasse suurusjärku. Katseviga: .
Rd,min = 0,73 kN m = 20 Rd = Rd,min*m = 20*0,73*2 = 29,2 kN 7. Naelühenduse deformatsioon a) Naelliite hetkeline nihe Koormus naelale F = Rd/m = 29,2/20 = 1,46 kN Naelliite nihkemoodul Kser = m1,5*d0,8/30 = 3501,5*40,8/30 = 661,7 N/mm uinst = F/Kser = 1460/661,7 = 2,2 mm b) Naelliite lõplik paigutus kdef = 0,6 ufin = uinst(1+ kdef) =2,2*(1+0,6) = 3,5 mm 8. Hetkelist nihet põhjustava koormuse võrdlus arvutusliku kandejõu koormusega proportsionaalsuse piiril uinst = 2,2 mm Pu,inst = 55,0 kN Pp = 50 kN Pd = Rd = 29,2 kN Pd/Pu,inst = 29,2/55 = 0,53 = 53% Pp/Pu,inst = 50/55,0 = 0,91 = 91% 9. Naelte minimaalsete vahekauguste kontroll vastavalt standardi EVS 1995-1-1:2007 nõuetele ja naelte sobivuse kontroll 5 [mm] Katses Lubatu d
DNP-aspartaadil ning müoglobiini molekulmass jääb nende ainete vahele. Eluaadi maht kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vx min = Vv = 17,5 ml Eluaadi maht kuni valgu kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vx = 23,5 ml Eluaadi maht kolonnist viimasena väljunud komponendi kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vx max = 46,5 ml Võrdlen viimasena väljunud komponendi elueerimismahtu arvutusliku Vx max väärtusega. Kui töö on korrektselt läbi viidud, peaksid need kokku langema. Vx max = 46,5 ml Vx max arvutuslik= 46,1 ml (46,143 ml) Arvud on päris sarnased, seega võin lugeda töö õnnestunuks. Arvutan liikuvusteguri Rf väärtuse segus sisaldunud valgu jaoks, kasutades arvutusvalemis kolonni arvutuslikku Vx max väärtust. Rf = Vx - Vx min / Vx max - Vx min Rf= (23,5 17,5) / (46,1 17,5) = 0,21
molekulaarmass. Järgmisena lahkus müoglobiin ja viimasena DNP-aspartaat, mis sisenes geeli pooridesse ning seetõttu väljus maksimaalse elueerimismahuga. 1)Eluaadi kogumaht kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vxmin= 28,5 ml 2)Eluaadi kogumaht kuni müoglobiini kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vx= 48,5 ml 3)Eluaadi kogumaht kuni DNP-aspartaadi kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vxmax= 82,5 ml Mõõdetud ja arvutusliku Vxmax erinemine: Mõõdetud Vxmax = 82,5 ml; arvutuslik Vx(max)= 82,16665 ml Töö õnnestus hästi, sest mõõdetud ja arvutatud Vxmax erinesid väga vähe. Müoglobiini liikuvusteguri väärtus (segus sisaldunud valk): Rf = Vx Vxmin / Vxmax Vxmin = 48,5 28,5 / 82,5 28,5 = 20 / 54 0,3704
Kliima soojenemine Sissejuhatus Üha enam kajastatakse meedias ja ajalehtedes globaalse soojenemise kohta. Tegu on tõsise protsessiga maailmas,mis põhjustab väga tõsiseid tagajärgi. Mis on kliima soojenemine? Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul. Tänapäeval räägitakse enamasti soojenemisest, millele on inimene oma tegevusega kaasa aidanud. Globaalne soojenemine tähendab, et Maa keskmine temperatuur küll tõuseb, samas ei ole välistatud keskmise temperatuuri langus teatud piirkondades või mingil kindlal aastaajal Mis põhjustab kliimasoojenemist? Peamiseks globaalset soojenemist põhjustavaks teguriks on kasvuhoonegaaside üha suurenev
pooridesse rohkem ning DNP-aspartaadi molekulid difundeerusid geeli pooridesse täielikult. Eluaadi maht kuni dekstraansinise kõrgeima konstentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni – Vxmin = Vv = 31ml Eluaadi maht kuni müoglobiini kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vx = 39 ml Eluaadi maht kuni DNP-aspartaadi kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni – Vxmax = 75 ml Viimasena väljunud DNP-aspartaadi elueerimismaht on võrdne arvutusliku Vxmax väärtusega. Arvutan liikuvusteguri: Rf = 39-31/75-31 = 0,18 Töö tulemusega võib rahule jääda kuna arvutuslik jakatse tulemusena saadud viimasena väljunud DNP-aspartaadi elueerimismahud on võrdsed.
Selle jaoks tuli läbi viia katse erineva kontsentratsiooniga lahustega stalagmomeetri abil. Katse tulemuste alusel sai välja arvutada pindpinevuse väärtused ning joonestada pindpinevuse isoterm, mille järgi sai leida adsorptsiooni isotermi. Jooniste abiga oli võimalik näha, kuidas adsorptsioon sõltub lahuse kontsentratsioonist. Lõpuks tuli arvutada ka molekuli pindala adsorptsioonikihis ja adsorptsioonikihi paksus, mis vastab molekuli pikkusele. Viimast tuli võrrelda arvutusliku molekuli pikkusega, mis on saadud sidemete keskmiste pikkuste alusel. Katse tulemusena sain molekuli pikkuseks l 0=5,04 * 10-10 m ja arvutuslikult l0=5,21 * 10-10m. Tulemused on üsna sarnased, viga on umbes 3%. Sellest võin järeldada, et katse õnnestus.
Komponentid väljusid sellises järjekorras, sellepärast et Dekstraansinise molekulmass on kõige suurem, Müoglobiini molekularmass on suurem kui DNP-aspartaati molekulmass, aga väiksem kui Dekstraansinine. Kõige kiiremini väljuneb kõige suurema molekulmassiga aine. Kõige rohkem segus oli müoglobiini sisaldus, see on nähtav kromatogrammil. Dekstraansinine oli kõige väiksema sisaldusega aine segus. Vxmin= 24 ml=Vv Vx=46 ml Vxmax=78 ml D. DNP-aspartaati elueerimis maht (78 ml) erineb arvutusliku V xmax väärtusega (82,89 ml) umbes 4,89 ml järgi. E. min Vx - Vx 46 - 24 R f = max = = 0,40704 V - V min 78 - 24 Arvutan Rf väärtus. x x Järeldus: Katse näitas,et geelkromatograafia abil on võimalik lahuses sisalduvate ainete
Flmix =GlS -GuH =249,986-250,020=-0,034 mm Väikseim ping 0-0,034 =-0,017 mm Keskmine ping 2 T H , S=0,02+0,014=0,034 mm Istu tolerants Tolerantsi järk IT5 IT4 2) Joonis 1. Ava ja võlli joonis 3) Pinguga istud. H/p - pinguga tsentreeriv, nad annavad liitele väikese pingu. Kasutatakse 5...6 järgus arvutusliku koormuse puudumisel ning detailide puhul, millel on õhukesed seinad. H6/p6 - suure koormusega veerelaagrivõru võllil või keres, H7/p6 -klapipesa keres. H/r; H/s; H/t - keskmise pinguga, saadakse ping (0,2...0,6 µm/mm), H7/s6 (keskveoist) neid kasutatakse tavaliste terasdetailide puhul. Samuti kasutatakse neid ka õhukeseseinaliste osade kuumistus, H7/t6 (raskeveoist) - mõeldud rasekmasinate osade liitmiseks samuti ka keskmistes kuumistudes. H/u; H/x; H/z on suure pinguga, seal
3. Maasoojuspumbad. Võtavad soojuse maapinnast või veekogust ja tõstavad soojakandja temperatuuri tasemele kuni seda saab kasutada küttevee soojendamiseks sobiva temperatuurini. Koosnevad maapinnas või veekogus paiknevast seadmetest ja hoones paiknevast seadmest, kus soojendatakse vett põrandaküttele, küttekehadele ja sooja tarbevee valmistamiseks. Üldiselt hinnatakse küttesüsteemide effektiivsust arvutusliku hetkeefektiivsusteguri (COP) alusel, kuid siiski tuleks hinnata Eesti oludes kogu kütteperioodi vältel kujuneva effektiivsusteguri alusel. Nimetatud efektiivsustegurid näitavad saadava soojuse energiaühiku (kWh) suhet kulutatud elektri energiaühiku (kWh) kohta. Kui COP on näiteks 4, siis näitab see 1 kWh elektrikuluga saadavat 4 kWh soojahulka. Ehk siis kui soojuspump kulutab sooja tootmiseks 1 kWh jagu elektrienergiat, siis selle käigus toodab see 4 kWh väärtuses soojust.
1/C [l/mol] .8 2 7 0.8 7 0.8 12 Järeldus Sellest töös oli vaja uurida adsorptsiooni lahuse ja õhu piirpinnal. Selleks tuli l lahustega stalagmomeetri abil. Katse tulemuste alusel arvutasin välja pindpin pindpinevuse isotermi, mille järgi eidsin adsorptsiooni isotermi. Jooniste abiga oli võimalik näha, kuidas adsorptsioon sõltub lahuse kontsentra adsorptsioonikihis ja adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele Viimast võrdlesin arvutusliku molekuli pikkusega, mis on saadud sidemete kes sain molekuli pikkuseks l0=4,93* 10-10 m ja arvutuslikult l0=5,21 * 10-10m. Tulemused on üsna sarnased, viga on umbes 5,4%. Sellest tulenevalt võib öeld võib olla tingitud sellest, et tilkade lugemisel esines ebatäpsusi ja ka graafikul u piirpinnal. Selleks tuli läbi viia katse erineva kontsentratsiooniga l arvutasin välja pindpinevuse väärtused ning joonestasin isotermi. sõltub lahuse kontsentratsioonist
hulga: a) Leian lahjendatud HCl lahuse massi =m/V=>m= V=1,0093*100=100, 93 g b) Leian HCl massi lahuses c) Leian kontsentreeritud soolhappe massi d) Leian kontsentreeritud soolhappe mahu =m/V=>V=m/= leian valmistatava lahuse vee mahu 100ml - 5,23ml=94,8 ml Leian valmistatud lahuse molaarse kontsentratsiooni tiitrimise kaudu Tiitrimisel toimuv reaktsioonivõrrand: HCl+NaOHNaCl+ Leian HCl lahuse arvutusliku molaarse kontsentratsiooni a) Leian HCl massi lahuses, mida on algsest 2,2% lahusest viiekordne lahjendus 2,22/5=0,44 g b) Leian lahuse massiprotsendi 2,2%/5=0,44 g c) Leian lahuse molaarse kontsentratsiooni Leian katse süstemaatilise vea %= Kokkuvõte ja järeldused Sooviti saada 2,2% kontsentratsiooniga (0,608M) lahust. Arvutuste kohaselt saadi katsetes 0,5958M kontsentratsiooniga lahus, millega hakati katset läbi viima.
2. Arvestades ehituslikke, tehnoloogilisi, ekspluatatsioonilisi ja teisi kitsendusi, valitakse algne alajaama vi toitepunkti asukoht. Kui grupp toitub mitmest liinist, siis majanduslikult kasulikum on toitepunkt paigaldada K-st liini suunas. 3. kui lhedal on mitu toitepunkti jaoks sobivat kohta, siis vrreldakse pinge ja vimsuse kadusid, kulutusi, jne. 2.7. Vimsuse kaod Liinides, trafodes ja muundurite projekteerimisel arvutatakse vimsuse kaod kahel juhul. 1. Arvutusliku vimsuse korrektuuril 2. Tehnilis- konoomiliste nitajate arvutaisel ( niteks elektrienergia kadude arvutamiseks ) Esimesel juhul vimsuse kaod arvutatakse lihtsustatud viisil. Vimsuse kaod trafodes ja muundurites P = k S p 2 Q = kqS2 kp, kq - kadude tegurid Tavaliselt vetakse kp = 0.02 W/VA kq = 0.10 VAr/VA Viga selliste arvutuste puhul on 30 - 50%. Tehnilis-konoomiliste arvutuste puhul viga ei tohi letada 5%. Kasutatakse palju tpsemaid arvutusvahendeid
2,6 400 =0,00169 4.1.3 Jaotusarmatuur Jaotusarmatuuri peaks olema vähemalt 20% töötava armatuuri pinnast: As3=0,2∙As,prov=0,2∙869,5=174 mm2/m Jaotusarmatuuri suurim lubatav samm on 3,0 plaadi paksust või 400 mm: smax=min {3,0 ∙ 200=600mm 400 mm Valin jaotusarmatuuriks ∅ 10 B400, sammuga s=350 mm, mille korral: 2 1000 π ∙ 10 As3= 350 ∙ 4 =224 mm2/m 4.1.4 Painderamatuuri ankurdus Armatuuris arvutusliku koormuse poolt tekitatav pinge: M Ed 31∙ 106 σsd= Ƹ d A s , prov = 0,976∙ 200 ∙ 869,5 =183 MPa Betooni ja armatuuri vaheline nakketugevus: 1,8 fbd=2,25∙η1∙η2∙fctd=2,25∙1∙1∙ 1,5 =2,7 MPa Nõutav baasankurduspikkus: φ σ sd 12 183 lb,req= 4 f bd = ∙ 4 2,7 =203 mm 18
fraktsiooni väljumiseni: Vx = 33,5 ml. Viimasena väljus kolonnist DNP-aspartaat, mis näitab seda, et selle aine molekulmass on kõige väiksem, st küllalt väike, et täielikult difundeeruda geeli pooridesse. Seetõttu liigub ta kolonnis kõige aeglasemalt ja väljub maksimaalse elueerimismahuga. Eluaadi maht kuni kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni: Vxmax = 65,5 ml. D. Viimasena väljunud komponendi elueerimismahu võrdlemine arvutusliku Vxmax-ga Viimasena väljunud komponendi elueerimismaht on V = 65,5 ml, arvutuslikult tuli Vxmax = 60,24. Erinevus on ~5 ml, mis võis tingitud olla näiteks geeli või täidise mahtude arvutamisel tekkinud ebatäpsustest, kuna joonlauaga ei pruukinud geeli samba kõrguse ja diameetri mõõtmistulemused olla väga täpsed. E. Liikuvusteguri Rf väärtuse leidmine segus sisaldunud valgu jaoks Rf = (Vx Vxmin)/(Vxmax Vxmin) = (33,5 25,5)/(60,24 25,5) = 8/34,74 = 0,23
LAHENDUS. Ekvivalentne moment 12 1 + 22 2 + 32 3 + 42 4 + 52 5 = 1 + 2 + 3 + 4 + 5 652 30 + 252 25 + 352 35 + 402 15 + 502 90 = = 47,2 30 + 25 + 35 + 15 + 90 Teisendame pöörlemissageduse nurkkiiruseks 1 = 30 1000 1 = = 105 -1 30 Mootori valikul on momendi tingimuseks Leiame arvutusliku võimsuse = 1 = 47,2 × 105 = 4,96 võimsuse tingimuseks on Valime tabelist mootori 4A132S6 nimivõimsusega 5,5 kW ja niminurkkiirusega 101 s-1 ning arvutame nimimomendi 5500 = = 54,5 × 101 Kontrollime mootori valiku tingimuse täitmist : 54,5 > 47,2. Valitud mootori sobivuses veendumiseks teostame ülekoormatavuse kontrolli. Ülekoormatavus on lubatud piirides kui on täidetud tingimus 0,8 × , , kus
Järgmisena lahkus müoglobiin ja viimasena DNP-aspartaat, mis sisenes geeli pooridesse ning seetõttu väljus viimasena maksimaalse elueerimismahuga. 1)Eluaadi kogumaht kuni dekstraansinise kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vxmin= 30 ml 2)Eluaadi kogumaht kuni müoglobiini kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vx= 48 ml 3)Eluaadi kogumaht kuni DNP-aspartaadi kõrgeima kontsentratsiooniga fraktsiooni väljumiseni Vxmax= 102 ml Mõõdetud ja arvutusliku Vxmax erinemine: Mõõdetud Vxmax = 102 ml; arvutuslik Vx(max)= 103,01 ml Töö õnnestus üpriski hästi, sest mõõdetud ja arvutatud Vxmax erinesid suhteliselt vähe. Müoglobiini liikuvusteguri väärtus (segus sisaldunud valk): Rf = Vx Vxmin / Vxmax Vxmin = 48 30 / 102 30 = 18 / 72 = 0,25
annaabi.ee 
