Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Arvutivõrgud Labor 3 Järjestikliides aruanne". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
bitt, bitti, seadistus, stopp, edastus, edastamise, liidese, järjestikliides, bitte, bitid, bitise, even, ascii, failis, edastamine, arvutisse, saatja, sümbolid, labor, edastatud, kahendkood, salvesta, bitikiirus, sidekanal, vastuvõtva, ekraanil, bitist, arvutivõrgud, tegija, identifikaator, 232c, ?odd, põhjenda, ühtesid, 9600, link, saatmiseArvutivõrgud labor 2 RS-liides ja modemid aruanne Töö tegijate nimed: Töö tegemise kuupäev: Tue Apr 10 17:13:32 2018 3.1 Sümboli edastamine RS-232C liidesel Seadistus 300/7/E/2. OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja andmebitid. Liikme nimi: Alexander Boyko Valitud sümbol: c Sümboli ASCII bitikood: 01100011 Sümboli ASCII bitikood edastamise järjekorras: 1100011 Signaali "1" nivoo: -6,40 V Signaali "0" nivoo: 6,40 V Aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo lõpuni: 29,2 ms Mitu bitti selle aja jooksul edastati: 9 Edastuskiirus (bit/s): 9 bit / 29,2 ms = 308,2 bit/s Paarsuskontroll Seadistus 300/7/O/2. Mis muutus, kui paarsuskontrolli viisiks seada Odd: paarsus bitti väärtus muutus 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Seadistus 9600/7/N/2. Valitud sümbol: c
Valitud sümbol ! Sümboli ASCII kood 100010 signaali "1" nivoo -10,6V signaali "0" nivoo 10,6V aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo 36ms lõpuni mitu bitti selle aja jooksul edastati 9 signaali pilt Edastuskiirus (bit/s): s = 36ms = 0,04s Edastuskiirus(v) = 9 bit/0,04s = 250 bit/s Paarsuskontroll http://web.zone.ee/166734/Sidelabor%203/ 1/5 15.11.2016 Side labor 3 aruanne Mis muutus, kui Paarsusbitt muutis paarsuskontrolli viisiks väärtust
Liikme nimi Valitud sümbol V Sümboli ASCII kood 0110101 signaali "1" nivoo 10,8 V signaali "0" nivoo -10,4 aeg esimese 0 nivoo algusest kuni viimase 0 nivoo 30,00 lõpuni mitu bitti selle aja jooksul edastati 9 signaali pilt OMA JOONISEL NÄIDATA, kus asuvad bitijadas start-bitt, paarsusbitt, stopp-bitid ja infobitid. Liikme nimi Valitud sümbol M Sümboli ASCII kood 1011001 signaali "1" nivoo 10,8 V signaali "0" nivoo -10,4
paaris. Ostsillograafi kasutades salvestasime selle sümboli edastuse liidesel. Ühel edastatud sümbolitest mõõtsime ära signaali ,,1" ja ,,0" nivood ning sümboli edastamiseks kulunud aja. w ja even: Jooniselt on näha, et alguses antakse stardibitt ( S 0), seejärel seitse infobitti (1110111) ning siis lõppu paarsusbitt, mille väärtus hetkel 0 kuna ühtesid on arvus paarisarv. Ning siis ülejäänud on stop-bitid. Vastab täiesti tabelile... andmeedastuskiiruseks on 300 bitti sekundis, ühe biti pikkus on ligikaudu 3 millisekundit. w ja odd: On näha, et paarsuskontrolli even muutmisel odd'iks, saab paarsusbitt väärtuseks 1 kuna arvus on paaris arv ühtesid. 3.2 Andmevahetus arvutite vahel nullmodemi abil Selle osa tegime naabergrupiga koos. Ühendasime oma klemmplaadi teise kaabli naabergrupi arvutiga. Klemmplaadil koostasime nullmodemi ühenduse (vt. Joonis 2). Järjestikliidese puhul on andmevahetuse käivitamiseks vaja lisaks Tx-Rx kokku-
võrguoperaatori vahel, eeldades võrdset jaotust? Igaüks saab ülesse (915 – 890) / 3 MHz = 25/3 MHz ja alla (960 – 935) / 3 = 25/3 MHz ühendusest. Sagedused saab GSM tabelist võtta. 3. Valige sidekanali seaded ning leidke vajalik bitikiirus sidekanalist, tagamaks start/stopp meetodil järjestikliidese kaudu failiülekande, milles on 1000 sümbolit ning ülekandeaeg 1 sekund. 1 startbitt, 2 stoppbitti, paarsuskontroll even, sümbolis 7 bitti. 1+2+1 + 7 = 11 bits 1000 * 11 = 11000 b/s 4. Riigis X jaotatakse 3G FDD sagedusala 5 operaatori vahel. Milline on igale operaatorile eraldatav sagedusala, kui jaotus operaatorite vahel on ühtlane. Jagame sagedusala operaatorite arvuga ja vähendame tulemust esimese lairibasammu kordseni. Sagedusala = 60, lairibasamm 5 ja operaatoreid 5. 60 / 5 = 12 5 on siin operaatorite arv. Nüüd vaatad, et samm on 5MHz, seega 12 ei sobi. 10 on hea vastus
Erlangi B valem Tipptunni kanalite mahu arvutus GSM Kus: B=Erlang B blokeerimise tõenäosus, N=kanalite arv, A=liikluse kogu maht Erlang-ides, Summeerimine toimub üle kõikide kanalite i = 0-st N-ni. Online kalkulaator selleks: https://www.erlang.com/calculator/erlb/ 15. Hajaspekter, selgita põhimõtet 3G WCDMA näitel Hajaspekter-sidesüsteemid – infosignaal hajutatakse laia sagedusribasse. On olemas kahte tüüpi: – Sagedushüplusega (FHSS) – edastus näivalt juhuslikult muutuvatel sagedustel, kus vastuvõtja järgib saatesageduse hüppeid. Siin infosignaai ribalaius on võrdeline kanali ribalaiusega, kuid igal kanalil toimub edastus teatud aja kestel. Sageduste kasutamise järjekord on määratud pseudojuhusliku hajutatava koodiga. On olemas kiire ja aeglane, vastavalt sellest, kui kiirelt muutub sagedus bitti ülekandmis aja suhtes.
füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid serverisse ja serverist toob veebimaterjali kliendile HTTPS - Secure HTTP sama mis HTTP, aga nt kaardimaksete puhul jms FTP - File Transfer Protocol failiedastus arvutite vahel Informatsiooni mõõtühikud: bitt ja bait, nende detsimaalliited. • 1 byte (B) = 8 bits (b) • 1 Kilobyte (K / KB) = 2^10 bytes = 1,024 bytes • 1 Megabyte (M / MB) = 2^20 bytes = 1,048,576 bytes • 1 Gigabyte (G / GB) = 2^30 bytes = 1,073,741,824 bytes • 1 Terabyte (T / TB) = 2^40 bytes = 1,099,511,627,776 bytes bit - b - 0 or 1 byte - B - 8 bits informatsiooni hulk I = loga = ( 1 / P ), kus a=2 siis kasutatakse byte ja bit, P on tõenäosus
kasutajale midagi edastatakse või kuidas arvutis kodeeritud on. (+krüpteering ja kompressioon). Iga kiht suhtleb teise arvuti sama kihiga. Kihtide liidesed on standartsed. TCP/IP mudel 2 TCP/IP mudel on praktiline mudel. Füüsiline ja kanalikiht on kokku pandud võrguliideseks ning sessiooni, esitlus- ja rakenduskiht on kokku pandud rakenduskihiks. 2. Informatsiooni mõõtühikud: bitt ja bait, nende detsimaalliited. 1 bait = 8 bitti (1 B = 8 b). Bitt on väiksem mõõtühik, kas 1 või 0. Ühte baiti mahub täpselt üks täht. Seega 1 baidiga saab teha 256 nö erinevat mustrit. Info: Ik = loga(1/Pk) a = 2 [bit] k = 1000, kbit = 1000 bit ki = 1024, kibit = 1024 bit 3. Signaali mõiste ja selle erinevad tüübid: audio, pilt, video, tekst, digitaalsed andmed. Pidevad ja diskreetsed signaalid, aja ja väärtuse järgi
võrdsed. Entroopiat mõõdetakse bittides. 5. Tingliku entroopia mõiste ja omadused. Kuidas kasutada. (Slaididelt paragrahv 2, slaidid 2,3,11, 12) Tinglik entroopia tähendab informatsiooni hulka, mille me saame ühe suuruse Y teada saamisel, eelduselt et suuruse X tegelik väärtus on juba teada. (Y tingimusel X). Kui X ja Y on sõltumatud, siis: H(Y | X) = H(Y) Tingliku entroopia põhimõte: Oletame, et on vaja teada H(X,Y) bitti informatsiooni, kui teame X väärtust on meil H(X) bitti informatsiooni teada ning H(Y/X) bitti infot on teadmata. H(Y/X) leidmisel saame ülejäänud H(Y/X) bitti infot ka teada. 6. Diskreetse kahese allika infotekkekiirus ja liiasus. (Slaididelt paragrahv 2 slaid 2,7) Diskreetne kahendallikas annab välja vaid sümboleid null ja üks. Tema entroopia avaldub: H(X) = -[P(x1)*log2P(x1) + P(x2)*log2P(x2)], kus P(x1)=P(0) on esimese sümboli esinemise tõenäosus ja P(x2)=P(1) on teise sümboli esinemise tõenäosus. !!
8,8Mb/10Mbit/s=0,88s 7. Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512- baidise infosõnumi ülekandeaeg. - 128-18=110B 512/110=5pakketi 5*128=640B=5120 b. t=5,12*10-4s 8. Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? - 64-18=46=> 46/64=72% 9. Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000*2km l2bimiseks aga 0,76*108/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. 10. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890- 915MHz iga yhe vahele 200kHz (yhe raadiokanali jagu) downlink 935-
• Taastumine(vigastest olukordadest). Süsteem peab aru saama, kust algas vigane olukord, et sealt tööd uuesti jätkata(peab aru saama, mis on tehtd, mis tegemata) • Sõnumi formaadid(arvutite omavaheline suhtlemine->samad kodeerimise viisid) • Turvalisus • Võrgunduse haldamine 3. Mitmekihiline arhitektuur failiedastussüsteemi näite baasil faili edastus rakendus(failid ja faili edastuse käsud)->suhtlemise teenuse moodul(suhtlemisega seotud sõnumid, paketid)->võrgu juurdepääsu moodul(suhtlemise võrk) Igal osal on omad ülesanded, osa mingist suuremast protsessist. Näiteks kolmekihiline arhitektuur: Rakenduse kiht->transpordi kiht->võrgu juurdepääsu kiht; erinevad ühenduse pooled suhtlevad sama taseme kihtide tasemel protokollide alusel.Saadetava info sisust ei teata vahepealsetes etappide midagi. 4
5)Võrgukiht Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. Levinuim võrgukihi protokoll on IP protokoll 6)Kanalikiht vigade parandamine, sünkroniseerimine. Teeb saabunud andmed datagrammideks ja väljaminevad andmed kaadriteks. Saadab sõnumeid võrgukihilt füüsilisele kihile 7)Füüsiline kiht andmete füüsiline edastus punktist punkti. Pakub kaadrite baitide ja bittide krüpteerimist elektri- või valgussignaalideks ning nende edastamist võrgumeediumile. Sellel kihil töötavad nt võrgukaardid. 6. TCP/IP mudel TCP/IP (Transmission Control Protocol/Internet Protocol) on kirjelduslik raamistik arvutivõrgu protokolli jaoks, mis valmistati 1970ndatel Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. TCP/IP mudel koosneb 5-st kihist: 1)Füüsiline kiht andmete füüsiline edastamine punktist punkti
Saatja ja vastuvõtja peavad töötama samas taktis! 5) Andmevahetuse juhtimine – mis seisneb põhimõtteliselt andmevahetuse reeglite paika panemises. Näiteks tuleb ära määrata, kuidas saatja ja vastuvõtja saadavad andmeid korda mööda (vastuvõtja peab olema valmis pakette vastu võtma), millal on saatja andmed ära saatnud ja millal võib vastuvõtja hakata kinnituseks andmeid vastu saatma (peab olema kahepoolne suhtlus, et kas ikka jõudsid vajalikud bitid kohale). Peale selle on veel vaja määrata pakettide vormingud ja suurused jms. 6) Vigade avastamine ja parandamine – siin määratakse ära, mida teha vigadega ja siis kui nendega enam hakkama ei saada. Pidevalt kontrollitakse kas kohale jõudnud paketid on korras või mitte. Lihtsamal juhul arvutatakse kontrollsumma (paarsuskontroll). Kui pakett jõudis vigaselt kohale, öeldakse et „saada pakett uuesti“
1 1 τ= või fi = = 2 f max , (1.1) 2 f max τi kus f max on signaali spektri harmooniliste komponentide suurim sagedus. Juhul kui impulsi parameetrid ei ole määratletud, sisaldab üks impulss ühe biti informatsiooni, s. t impulsi olemasolu võib lugeda signaaliks 1 ning selle puudumise signaaliks 0. Kahe impulsiga opereerides saab edastada 22 = 4 bitti infot jne. Mitmebitiseid impulsisignaale saab kodeerida kahendarvude koodiga ning neid nimetatakse arvsignaalideks. Digitaaltehnikas kasutatakse kõige enam 8-, 10-, 12- või 16-bitiseid arvsignaale, mille infosisaldus on 28 = 256, 210=1024, 212 = 4096 ja 216 = 65536 bitti. 1.1.2. Kodeerimine, dekodeerimine ja koodide liigid Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine sellekohase reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks. Arvsignaale moodustatakse
4)Transpordikiht Usaldusväärse andmevahetuse garanteerimine. Tehakse rakenduselt saadud andmed segmentideks ja vastupidi ning määratakse ja kontrollitakse ka nende järjekorda 5)Võrgukiht sõnumite marsruutimine, IP aadresside tasemel tegutsemine. Tehakse andmed datagrammideks. 6)Kanalikiht vigade parandamine, sünkroniseerimine. Tehakse saabunud andmed datagrammideks ja väljaminevad andmed kaadriteks. 7)Füüsiline kiht andmete füüsiline edastus punktist punkti. 6. TCP/IP mudel TCP/IP mudel koosneb 5-st kihist: 1)Füüsiline kiht andmete füüsiline edastamine punktist punkti 2)Võrgupöörduskiht Füüsiline adresseerimine, voo kontroll, vigade kontroll, kaadriteks jagamine 3)Võrgukiht marsruutimine, pakettide edastamine sihtpunkti 4)Transpordikiht Portide adresseerimine, andmete segmenteerimine, tagab sõnumite edastuse ühest punktist teise.
Referaat Koostanud: Raido Kurvits Põhimõisted Telekommunikatsioon - Telekommunikatsioon tähendab sidepidamist pikemate vahemaade taha, kui seda otsene kõrvakuulmine või silmanägemine võimaldab. Meile kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu (infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise
/// ==> Queuing delay – järjekorra peale minev aeg – pakett ootab, et teda edasi saadetakse. Ooteaja pikkus sõltub varem saabunud pakettidest, mis samuti ootavad. Tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni. EHK on vaja oodata, kuni protsessor vabaneb paketi töötlemiseks, samuti on määrav võrgu koormus (kui kiiresti saab paketti edasi saata). /// ==> Transmission delay – paketi võrku saatmiseks kuluv aeg – sõltub kanali kiirusest. Kui paketi suurus L bitti, edastuskiirus R bit/sek, aega kulub L/R sekundit (tavaliselt mikrosekunditest millisekunditeni). EHK aeg, mis kulub paketi liinile toimetamiseks /// ==> Propagation delay – andmete liikumise aeg – signaali leviku aeg edastuskeskkonnast järgmise ruuterini. Kiirus sõltub edastusmeediast ja jääb vahemikku 2*10^8 – 3*10^8 m/s. Kui d on kahe ruuteri vaheline kaugus ja s edastuskiirus, siis viide on d/s. Millisekundites. EHK teisisõnu meediumi viide -
ühendamise mudelit. OSI (Open Systems Interconnection) raammudeli kohtaselt jagatakse sõnumi edastamiseks vajaminevad funksioonid 7 kihi vahel. Iga kiht suhtleb otseselt vaid naaberkihtidega ja madalamate kihtide kaudu ühenduspartneri sama kihiga. Iga kiht täidab ühte osa tervikust. 1) füüsiline kiht - Siia kuuluvad riistvara ja selle juhtimise protseduurid ning see defineerib võrgu füüsikalised ja elektrilised karakteristikud ja tagab andmete edastamise võrgus elektriliste impulsside, valgus- või raadiosignaalidena ning tagab arvutite füüsilise ühenduse võrguga. 2) andmelülikiht - jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks (vt. fragmentation) ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mis vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt.
1. nädal • Eksamiks: pead teadma suuruse-numbreid ja mida nad tähendavad: bitt, bait, kilobait, megabait jne; oskad selgitada, kuidas tähti kodeeritakse, mis on algoritm ja mis programm. Ajaloost: Kreeka loogikud, induktsioon, deduktsioon, süllogismid, lausearvutus (pead mh oskama tõeväärtustabelit koostada), Pascal, Leibniz, perfokaardid, kangasteljed, Babbage, Hollerith, colossus ja saksa krüptomasinad, Turing, Shannon, Zuse, esimesed programmeeritavad arvutid. Algoritm – täpne samm-sammuline, kuid mitte tingimata formaalne juhend millegi
| Aritmeetika - | | andmed | | | loogika | Registrid |<===========>| | | seade | | | | ----------------------------------- ---------- Mälu MÄLU on arvuti osa, kus hoitakse programmi ja andmeid. Mälu koosneb mälupesadest. Üldjuhul on mikroarvutites ühe mälupesa mahtuvus 1 bait ja igal mälupesal on oma aadress. Nüüd oleme jõudnud kohani, kus peab ära seletama mõisted BAIT ja BITT. Bitt on kõige väiksem informatsiooniühik ja tema väärtus võib olla kas 0 või 1. Inglise keeles on vastavaks ühikuks 'bit', mis on lühend sõnadest 'binary digit' - kahendnumber. Kaheksa bitti moodustavad ühe baidi. Baidil saab olla 2 astmes 8 ehk 256 erinevat seisundit, seega võib tema abil kujutada täisarvu, mille lubatud väärtuste hulk on 0 kuni 255. Suuremad mälumahu ühikud on defineeritud järgmiselt: 1 kilobait = 2 astmes 10 baiti = 1024 baiti;
programmeerimiskeelt, siis teeb see ainult head ja kiirendab asjadest arusaamist. Käsitletavad teemad Alustame ülevaatest, mis on dünaamiline koduleht ning mis rolli mängib siin PHP. Seejärel kuulub suurem osa ajast just PHP'le, kus alustame muutujatest ja massiividest ja seome selle kõik andmebaasiga MySql. Hetkel on plaanis siduda tugevamalt ka OOP lähenemine, aga vaatame kuidas läheb. Peamine eesmärk on luua dünaamiline koduleht, mis on hallatav läbi administraatori liidese. Kasulikud lingid Panen siia kirja mõningad eesti keelsed veebilehed, kust võib veel abi saada: http://minitorn.tlu.ee/~jaagup http://www.php.ee http://phpcenter.eu/opetused.php http://study.risk.ee/prog/php/ http://www.visionpri.eu Mis edasi? Varu aega ja kannatust ning soovitan ära teha kõik harjutused. Jõudu tööle! 02 - PHP - Mis on PHP? Teemad Veebiserver Staatiline ja dünaamiline veebileht Mis on PHP?
läbi kindlaksmääratud funktsioonide. Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. Vastuvõtmisel võtab iga kiht temale määratud päise maha. PDU protocol data unit. Protokolli andmeüksus. Andmete hulk, mida üks kiht saadab teisele. Transpordikihi PDU sisaldab sihtaadressi, järjekorranumbrit ja veaparanduskoode. Transpordikiht annab oma PDU üle võrgukihile. Võrgukihis lisatakse arvuti aadress prioriteet. Toimub tegelik edastus. SAP service access point rakenduskihi päis. DSAP destination service access point transportkihi päis. Sisaldab siht-, rakenduse- ja pääsuaadressi. DHOST võrgukihi päis. Sisaldab sihtarvuti aadressi. 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide 5. OSI mudel + 7 kihti: Rakenduskiht (application l.) Võrguteenuste lõppkasutajale mugaval kujul esitlemine. Esitluskiht (presentation l
4)Sünkroniseerimine Sünkroniseerida on vaja saatja ja vastuvõtja tööd. Saatja ja vastuvõtja peavad töötama samas taktis. Näiteks kui andmeedastuskiirus on 1 bit/s, siis biti signaali pikkus on 1 sekund, kui edastuskiirus on 10bit/s, siis 0,1 sekundit. Selle aja jooksul peab ka vastuvõtja suutma selle biti ära lugeda. Vastuvõtja peaks töötada samas taktis nagu saatja ehk ta loeb sama kiirusega. Kui vastuvõtja loeb kiiremini, siis võib juhtuda, et loetakse mõnda bitti kaks korda või jäetakse hoopis mõni bit lugemata. Kui ühes otsas on 10Mbit/s saatja, siis teises otsas peaks ka olema 10Mb/s vastuvõtja. 5)Andmevahetuse haldamine Kui hakata teise arvutisse mingit faili saatma, siis teine arvuti peab olema valmis ja seal peab olema vastav tarkvara, mis suudab seda faili vastu võtta ja siis on võimalik ka andmevahetus. 6)Vigade avastamine ja parandamine Peame kindlaks tegema, kas need andmed, mis vastu võeti on õiged või ei ole
ning mis lubab CD-ROM-i lugejate ja üle 528 MB mahutavate ketaste kasutamist. Lubab maksimaalselt 4 kettaseadme ühendamist. Peamiseid erinevusi IDE ja SCSI vahel on andmete ülekandmise kiirus. Kõvaketaste andmete ülekandmise kiiruse näitajad on kogu aeg paranenud; kui kõvakettad muutuvad kiiremaks, peavad arenema ka liidesed, sest muidu jääks info aeglasemasse liidesesse toppama. Kui liideseid ei arendatakse. siis pole nagu mõtet ka kõvakettaid arendada. Seepärast ongi erinevaid liidese tüüpe niivõrd palju. EIDE = Enhanced IDE = parendatud IDE ATA ja IDE on tegelikult üks ja see sama. FDC (Floppy Disk Controller) flopiketta juhtseade 9. Lisakaartide liidesed ISA ja PCI. Lisakaartide areng ja töökiirused. Nende parameetrid ja infovahetuse kiirus ISA (Industry Standard Architecture) - harustandard-arhitektuur Siiniarhitektuur, mida kasutatakse IBM PC/XT ja PC/AT arvutites. 1993. a
Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide arv) reas on antud kõikvõimalikud argumentide väärtused kombinatsioonid ja tabeli paremas veerus igale argumendikombinatsioonile vastav funktsiooni väärtus.
Kui saabunud paketi järjekorranumber füüsiline kiht - Siia kuuluvad riistvara ja selle juhtimise nad edasi saadaks. Kui puhver saab täis, ignoreeritakse teisi näitab, et eelnev pakett pole kohale jõudnud, ei saada protseduurid ning see defineerib võrgu füüsikalised ja pakette. Kogu viiteaeg koosnebki siis järjekorras ootamisest, vastuvõtja ACK teadet ja saabunud paketti ignoreeritakse. elektrilised karakteristikud ja tagab andmete edastamise võrgus paketi töötlemisest ning ka signaali leviku kiirusest. Akent nihutatakse ainult siis, kui saabub ACK teade ühele elektriliste impulsside, valgus- või raadiosignaalidena ning Töötlemise, järjekordade, edastus- (aeg, mis kulub paketi liinile aknas olevale saadetud paketile, tõendades ka, et eelnevad tagab arvutite füüsilise ühenduse võrguga. 2
Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude 0 ja 1 jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid: loomine, muutmine, säilitamine, edastamine, kasutamine, hävitamine. Välismällu salvestatuna nimetatakse digitaalkujul andmete kogumeid failideks. Kogu arvutis olev informatsioon kirjeldatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kannab nimetust bitt. Bitt on väikseim arvuti mälu ühik, millel on kaks olekut - ,,sisse lülitatud" või ,,välja lülitatud". Bittidel põhinevat süsteemi nimetatakse kahendsüsteemiks. Nii saab ühe bitiga väljendada valikut kahe seisundi {0 1} vahel. Kahe bitiga saab väljendada juba nelja erinevat seisundit{00 01 10 11} ja 8 bitiga 28 = 256 olekut. Näiteks saab ühe biti abil kirjeldada inimese sugu (0=mees, 1=naine) ja nelja biti abil aasta- aegu (00=talv, 01=kevad, 10=suvi ja 11=sügis)
5. Multipleksimine 6. Datagramm võrgud, virtuaalahelatega võrgud 7. Edastusmeedia 8. Ajalised viited võrkudes 9. Mida erinevad rakendused nõuavad võrkudelt 10. HTTP 11. FTP 12. Elektronpost, SMTP 13. DNS 14. Usaldatav andmeedastus 15. Go-back-n, selective-repeat 16. TCP 17. TCP voo juhtimine 18. TCP koormuse juhtimine 19. UDP 20. Marsuutimine 21. Hierarhiline marsruutimine 22. Marsruutimisalgoritmid 23. Marsruutimisprotokollid 24. Marsruuterid 25. Ipv4 ja Ipv6 26. Datagrammide edastus läbi võrkude 27. Vigade avastamine ja parandamine 28. Lokaalvõrgud, topoloogiad 29. ALOHA, CSMA/CD, CSMACA 30. Ethernet 31. Token ring, token bus 32. ARP 33. Sillad, jaoturid, kommutaatorid 34. HDLC, PPP, LLC 35. ATM 36. Võrkude turvalisus 37. Sümmeetrilise võtme krüptograafia, DES 38. Avaliku võtme krüptograafia, RSA 39. Autentimine 40. Digitaalallkiri 41. Sertifitseerimine 42. Turvaline elektronpost, PGP 43. E-kommerts, SSL, SET 44. Võrgukihi turtvalisus, Ipsec 45
Nagu pildil naha ,siis teenuse kvaliteet soltub OFDM modulatsiooni kasutatakse eelkoige paljudest teguritest. Alates siis signaaliallika - andmeedastus kiiruse (susteem) ja lopetades teenuse loppseadme suurendamiseks (bit rate). kvaliteediga. Signaal jaotatakse osadeks ,ning edastatakse eri Pohimotteliselt tahendab see seda ,et ei ole motet. sagedustel Digitaal-ja analoogsignaali edastus eri signaali osad ,seetottu kasvab bit-rate. Digitaalsignaali eeliseks on tema binaarsus ,ehk OFDM võimaldab tänu digitaalside võimalustele tal on kaks olekut (loogiline ,,1" ja loogiline ,,0") paigutada seega on vastuvotjal isegi suurte hairete korral kanalid üksteisele ,,selga". ,,arvata" signaali vaartus. Analoogsignaalil aga on Ortogonaalsus tahendab et sa korrutad kaks signaliseerimisel) edastatakse iga sumboliga uks
Enamik muutmälusid pole säilmälud, s.t. toite väljalülitamisel mälus olevad andmed hävivad. ROM (Read Olny Memory) püsimälu. Mälukiip, kuhu salvestatud andmed säilivad alaliselt. Need salvestatakse sinna kiibi valmistamisel ja neid ei saa muuta. Püsimälusid kasutatakse personaalarvutite juhtprogrammide (näit. BIOS), välisseadmete kontrollerite jms. talletamiseks. Neid leidub ka printerites, videomängudes jt. süsteemides. 1.1.3.2 Salvestusmahu mõõtühikud: bitt, bait, kilobait (kB), megabait (MB), gigabait (GB), terabait (TB). Bitt. Informatsiooni saab mõõta. Kõige väiksem infoühik on 1 bitt, mis vastab loogilisele olekule ,,tõene" või ,,väär". Biti arvavaldisele vastavad kahendarvud 0 või 1. See tähendab tegelikkuses seda, et loogilist informatsiooni on võimalik esitada matemaatiliselt. Seejuures on vaja mõista, et loogiline 0 on ka info. 1 bitt kõige väiksem infoühik, kahendarvukoht. Biti olekud on 0 või 1. 1 bit (b)
TARTU ÜLIKOOLI TEADUSKOOL PROGRAMMEERIMISE ALGKURSUS 2005-2006 Sisukord KURSUSE TUTVUSTUS: Programmeerimise algkursus.........................................6 Kellele see algkursus on mõeldud?..................................................................6 Mida sellel kursusel ei õpetata?.......................................................................6 Mida selle kursusel õpetatakse?......................................................................6 Kuidas õppida?.................................................................................................7 Mis on kompilaator?.............................................................................................8 Milliseid kompilaatoreid kasutada ja kust neid saab?......................................8 Millist keelt valida?...........................................................................................8 ESIMENE TEEMA: sissejuhatav sõnavõtt ehk 'milleks on v
versioonide puhul on skriptide juurde lisatud ka graafiline liides nende skriptide käivitamiseks. Linuxi puhul peab ,,käsitsi" hakkama saama. Arenduspaketti on tarvis peamiselt kahel põhjusel. Esiteks sisaldab see endas kohaliku veebiserveri näol virtuaalset Google App Enginet ennast - ehk et saab kohe arendusarvutis, ilma üles laadimata proovida kuidas programm töötab või mitte - ning teiseks käib kogu failide üleslaadimine Google serveritesse justnimelt läbi arenduskeskkonna vastava liidese. Harjumuspäraseid FTP/SSH vms. failiedastusvahendeid seega Google App Engine jaoks programme luues kasutada ei saa, kogu vajalik funktsionaalsus on realiseeritud SDK enda sees. SDK poolt kontrollitav üleslaadimine on samas väga mugav, piisab ainult ühest nupuvajutusest ,,Deploy" nupul või Linuxi puhul (kuna graafiline keskkond puudub) üleslaadimise käsu sisestamisest. SDK laeb üles ainult failid, mis on uued või mida on muudetud, teisi faile ei puututa. Samuti toimib
kahekordistus iga aastaga. Esimese integraalskeemidel oleva arvuti laskis välja firma Burroghs 1968.a. Aastal 1970 tehti järgmine samm personaalarvuti loomise suunas. Inteli firma töötaja M.E. Hoff lõi integraalskeemi, milline täitis nn. suure arvuti protsessori funktsioone. Loodi esimene mikroprotsessor Intel - 4004. Loomulikult selle mikroprotsessori tehnilised võimalused ei küündinud suurte arvutite protsessorite omadeni. Võimaldas töödelda üheaegselt 4 bitti infot, samal aja kui suurte arvutite protsessorid töötlesid 16 või 32 bitti. Firma Intel aga jätkas tööd selles valdkonnas, ning 1973.a. lasti välja juba 8 bitine mikroprotsessor Intel 8008 ja aasta hiljem selle täiustatud variant Intel 8080. Alguses mikroprotsessoreid kasutati eriseadmetes nagu liftide juhtimisel jms. Kuid mikroprotsessori Intel 8008 baasil loodi 1975.a firmas MITS esimene arvuti Altair-8800. See arvuti maksis 500 USD
annaabi.ee 
