programmi ümbertõstmisel. Selline levimine toimub näiteks failide saatmisel üle võrgu ja interneti või nende transportimisel erinevate andmekandjatega, nt flopiketas, CD, DVD ja USB-mälupulk. 2. Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga.Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti 3. teelvõi viirusesse nakatunud veebilehti külastades. Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. 4. Paigalda arvutisse viirusetõrje programm. See on esimene abimees arvutiviirustega võitlemiseks. Viirusetõrje programmi paigaldamine ja värskena hoidmine võib aidata sinu arvutit kaitsta pahavara/viiruste eest. Antiviiruse programmid otsivad
Tänan tähelepanu eest ! Õ on ladina kirja täht, mis on saadud otähest diakriitilise märgi tilde abil. Eesti keeles märgib see täht õhäälikut. Selle kasutuselevõtu algatas 19. sajandi algul Otto Wilhelm Masing. Varem kasutati selle hääliku märkimiseks peamiselt ötähte, mõnes sõnas ka atähte. Eesti tähestikus on see täht w ja ä tähe vahel. Ta on tähestiku 27. täht, võõrtähtedeta 24. täht. Arvutikasutajad asendavad selle vajaduse korral sümboliga 6 või ø või q. Otto Wilhelm Masing Lisa Enamikule mobiiliomanikest on ilmselt ehmatav uudis see, et õtähe kasutamine mobiilisõnumis võib nähtamatult mobiiliarvet kasvatada. Nimelt, kui Nokia või Motorola telefoni SMSis on maksimaalne tähemärkide hulk tavaliselt 160, siis üksinda õtähe kasutamine mobiilisõnumis röövib sellest automaatselt 90 kohta.
“ Kolmel inimesel kahekümmnest on kodus ainult arvuti, ülejäänud 17 küsitletud inimest vastasid, et neil on kodus arvuti kui ka internet. Küsimus Nr 2. „Mis tüüpi arvuti?“ Kahekümmnest inimesest 15 kasutavad lauaarvutit, 9 neist kasutavad sülearvutit ja 7 neist on tahvelarvuti kasutajad. Küsimus Nr 3. „Kas kasutate arvutit igapäevaselt?“ Kaks inimest kahekümmnest ei kasuta arvutit igapäevaselt, ülejäänud 18 on igapäevased arvutikasutajad. Küsimus Nr 4. „Millised on peamised toimingud, milleks arvutit kasutate?“ Uudisedid ja ajalehti luges 19 inimest, suhtlusportaale kasutas 17 küsitlenut, mänge mängis 11 inimest, filme vaatas 15 inimest, muusikat kuulas samuti 19 inimest, ning muude asjadega arvutis olles tegelesid kõik vastajad, neid oli kokku 20. Küsimus Nr 5. „Mitu tundi päevas kasutate arvutit?“ Kaks inimest kahekümmnest kasutab arvutit alla ühe tunni, üheksa inimest 1 – 2 tundi, kuus
Kullamaa Keskkool Kristel Leino ARVUTIVIIRUSED JA NENDE VASTU VÕITLEMINE Referaat Juhendaja : Kaido Saul Kullamaa 2009 Mis on Arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud . et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäev tööd jätkata , Väga tihti on selliste olukordade põhjustajateks arvutiviirused . Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus elavata viirustega ob hämmastav . Nad paljunevad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti . Arvutiviiruseks
Arvutiviirused ja viirusetõrjed. Koostanud Geisy Meiner, Pärnu 2008 Mis on üldse arvutiviirused? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmed ei saa enam taastada või käivitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirus on programmikood, mis on kirjutatud selge sihiga, et see end ise paljundaks. Viirus üritab levida arvutist arvutisse, kinnitades end peremeesprogrammi külge. See võib rikkuda tarkvara, andmeid ja riistavara. Arvutiviiruste tüübid.
linke saates, jättes mulje, justkui tahaks sõber mõnda huvitavat linki või faili saata. Tegelikult laetakse lingile vajutades alla kahjurprogramm, mis hakkab nakatunud arvutist teistele kontaktidele viirust edasi saatma. Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga. Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel või viirusesse nakatunud veebilehti külastades. Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused (Sakk 2009). Arvutiviirusega nakatumise tunnused · Mõningate programmide töö aeglustumine. · Enneolematute kahtlaste failide ilmumine. · Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise töörezhiimiga.
tavaliselt vastatakse kirjale kiiremini.Meiliprogramm võimaldab automaatselt vastata aadressil, kust elektronkiri on tulnud ilma, et selle peaks uuesti sisestama. Samuti saab lisada elektronposti vajalikke dokumente. Hea on ka see, et inimesed saavad elektronposti teenust kasutada erinevates kohtades, kus on internetiühendus olemas. Internet Internet on ülemaailmne, miljoneid arvuteid ühendav andmesidevõrk. Selle kaudu saavad arvutikasutajad saata üksteisele sõnumeid, igasuguseid arvutifaile, vaadata teistes arvutites olevaid tekste ja pilte, tellida kommertsfirmadest kaupu ja teenuseid, teha angaülekandeid, rääkida telefoniga, kuulata raadiot ning vaadata televisioonisaateid. Internet sai alguse 1960. aastail USA-s sõjaväeasutuste ja teaduskeskuste suurarvutite vahelisest andmesidevõrgust ARPANET. Hiljem ühines sellega üha enam ülikoole ja muid tsiviilasutusi ning Internetile anti ligipääs ka kommertsfirmadele ja
Informatsiooni on võimalik kergelt uuendada ja muudatusi võib sisse viia praktiliselt ükskõik kes. · Info süstematiseerine, et vajalik info oleks kiirelt leitav. Nagu näiteks raamatukogude kataloogide süsteem, kus viite järgi leiab õige teose. (otsingumootorid) 2. KIRJANDUSALLIKATEST LEITU 2.1. Internet Internet on ülemaailmne, miljoneid arvuteid ühendav andmesidevõrk. Selle kaudu saavad arvutikasutajad saata üksteisele sõnumeid, igasuguseid arvutifaile, vaadata teistes arvutites olevaid tekste ja pilte, tellida kommertsfirmadest kaupu ja teenuseid, teha pangaülekandeid, rääkida telefoniga, kuulta raadiot ning vaadata televisooni. Üha enam inimeste-ja firmadevahelisest suhtlusest, mis ei nõua just esemete materiaalset edasitoimetamist, kolib üle Internetti. Internet muutub maailmas üha igapäevasemaks kanaliks, peagi on ta sama levinud kui elekter.
Uued ussid levivad väga kiiresti ja ummistavad võrke, pannes teid (ja kõiki teisi) ootama internetis veebilehekülgede kuvamist võib-olla kaks korda kauem. KUIDAS ARVUTIVIIRUSED LEVIVAD? Arvutiviirused levivad igal aastaajal ja igasuguse ilmaga. Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel, või viirusesse nakatunud veebilehti külastades. Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt, ega lase igapäevast tööd jätkata. MILLISED ON PEAMISED TUNNUSED, ARVUTI NAKKUMISEST VIIRUSTEGA ? Mõnede programmide töö aeglustub ja tulevad ilmale enneolematud ja kahtlased failid. Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine ja ootamatute videode-ja heliefektide ilmnemine.
................................................................... 4 ,,ANTIVIIRUS" VIIRUSED.........................................................5 KAITSE ARVUTIVIIRUSTE EEST............................................. 5 MIDA TEHA ARVUTIVIIRUSTEST HOIDUMISEKS ?..............5 VIIRUSETÕRJE TARKVARA.................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................... 7 MIS ON ARVUTIVIIRUSED? Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Arvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus ,,elavate" viirustega on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ning isegi surevad täpselt samuti. Vahe on üksnes selles, et märklauaks ei ole mitte inimesed ega loomad, vaid
LoveLetter(armastuskiri), mida avadest aktiveerus arvutis viirus mis kustutas kettalt kõik failid. ( www.cs.tlu.ee ) 7 3.Arvutiviiruste levimise viisid Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga. Nad levivad koos failidega flopiketastel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel ning väljajagatud ressursside kaudu, kasutades selleks nn. turvaauke. Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised: * Mõningate programmide töö aeglustumine. * Failimahtude suurenemine (eriti täidetavate failide puhul). * Enneolematute kahtlaste failide ilmumine.
loomulikus olekus on pisaravedelikuga kaetud, tekivad kuivad saarekeste sarnased alad. Selline sarvkest ei suuda täita oma loomulikku funktsiooni. Harv silmalaugude pilgutamine halvendab ka pisaravedeliku kvaliteeti. Töötajal on tekkinud silmadest rohke pisaravool koos kipituse, ärrituse ja silmade punetusega. Pisaravool on suur, kuid pisaravedeliku halb kvaliteet ei taga piisavalt head sarvkesta niisutust. Sellisele ,,kuivale silmale" on rohkem vastuvõtlikud üle 40 aastased arvutikasutajad, need, kelle organismis toimuvad suuremad hormonaalsed muutused, kes kasutavad pidevalt ravimeid (rasestumisvastased tabletid, valuvaigistid) või kontaktläätsede kasutajad, kellel esineb süsteemse sidekoe haiguseid. ,,Kuiva silma" on võimalik silmaarsti juures lasta uurida ja ravi sõltub tekkepõhjuste väljaselgitamisest ja selle ellimineerimisest. Hea on kasutada apteegis müüdavaid silmatilku, n.ö ,,kunstpisaraid".
Paljud viirused aktiviseeruvad teatud kuupäeval või tingimustel ja võivad tekitada taastamatut kahju - rikuvad arvuti BIOS mälu ja/või kogu info kõvakettal. Kuidas arvutiviirused levivad? Erinevalt gripiviirusest levivad arvutiviirused igal aastaajal ja igasuguse ilmaga. Nad levivad koos failidega USB pulkadel ja CD-del, samuti arvutivõrgu kaudu e-posti teel või viirusesse nakatunud veebilehti külastades. Paljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud ja andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega lase igapäevast tööd jätkata. Tihti on selliste olukordade põhjustajaks arvutiviirused. Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised: · Mõningate programmide töö aeglustumine. · Enneolematute kahtlaste failide ilmumine. · Kasutuses oleva operatiivmälu suurenemine võrreldes tavalise tööreziimiga.
mõjude vähendamise võimalused Juhendaja: nimi Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus Arvuti on tänapäeva inimestele lahutamatu osa. Tänapäeva arvutid on muutunud mõõtmetelt väiksemateks ja kiiremateks ning mis peamine kättesaadavaks. Inimesed kasutavad arvuteid nii töös kui ka vabal ajal näiteks suhtlemiseks ning informatsiooni hankimiseks. Aastalt-aastasse muutuvad arvutikasutajad aina nooremaks. Tänapäeval on kujunenud tavaliseks, et lapsed juba päris pisikesest peale oma vaba aja arvutis veedavad ning mänge mängivad. Sellise istuva ning ühelaadse tegevuse tagajärjed ilmnevad aga alles aastate pärast. Õnneks aga on võimalik neid tagajärgi ergonoomiliste võtetega ennetada. Mina alustasin sel aastal õpinguid arvuti- ja arvutisüsteemide erialal. Uurisin, milliseid ohte kujutab endast istuv töö ning kuidas saaksin oma tervist kaitsta erinevate haiguste eest
kuidas antiviiruseksperdid aitavad meil arvutiviirustest vabaneda, kirjutavad viirusekirjutajad neid juurde ning oodata võib ainult uusi ja hullemaid. Öeldakse ju, et inimvõimetel ei ole piire. Kuna arvutite maailm on mõne koha pealt veel alles täiesti tundmatu ala, siis on viirustekirjutajatel võimalik lasta oma fantaasial lennat. Meie ainus lootus on, et antiviiruseksperdid on neist paremad. Mis on arvutiviirused aljud arvutikasutajad on ühel hetkel avastanud, et nende failid on rikutud andmeid ei saa enam taastada või käitub arvuti kuidagi kummaliselt ega se igapäevast tööd jätkata. Väga tihti on selliste olukordade põhjustajaks rvutiviirused ei kanna mitte asjata sellist nime nende sarnasus lavate" viirustega on hämmastav. Nad paljunevad, elavad, tegutsevad ng isegi surevad täpselt samuti. Vahe on üksnes selles, et märklauaks ei e mitte inimesed ega loomad, vaid arvutid, mis omavahel diskettide,
olekus on pisaravedelikuga kaetud, tekivad kuivad saarekeste sarnased alad. Selline sarvkest ei suuda täita oma loomulikku funktsiooni. Harv silmalaugude pilgutamine halvendab ka pisaravedeliku kvaliteeti. Töötajal on tekkinud silmadest rohke pisaravool koos kipituse, ärrituse ja silmade punetusega. Pisaravool on suur, kuid pisaravedeliku halb kvaliteet ei taga piisavalt head sarvkesta niisutust. Sellisele ,,kuivale silmale" on rohkem vastuvõtlikud üle 40 aastased arvutikasutajad, need, kelle organismis toimuvad suuremad hormonaalsed muutused, kes kasutavad pidevalt ravimeid (rasestumisvastased tabletid, valuvaigistid) või kontaktläätsede kasutajad, kellel esineb süsteemse sidekoe haiguseid. ,,Kuiva silma" on võimalik silmaarsti juures lasta uurida ja ravi sõltub tekkepõhjuste väljaselgitamisest ja selle ellimineerimisest. Hea on kasutada apteegis müüdavaid silmatilku, n.ö ,,kunstpisaraid".
aadress. Igale organisatsioonile on eraldatud teatud kindel arv IP aadresse ja kui arvutite hulk selle organisatsiooni võrgus kasvab suuremaks kui olemasolevate IP aadresside arv, võimaldab DHCP omistada IP aadresse ainult neile arvuteile, mis parajasti sisse on lülitatud. DHCP aluseks on nn. "rendiaja" põhimõte, s. t. kehtestatakse mingi kindel ajavahemik, mille kestel antud IP aadress on kehtiv antud arvuti jaoks. Eriti kasulik on DHCP näiteks koolide arvutivõrkudes, kus arvutikasutajad sageli vahetuvad ja automaatselt toimuv dünaamiline aadresside muutmine tõstab oluliselt võrgu efektiivsust. DHCP võimaldab omistada ka staatilisi ehk püsivaid IP aadresse masinatele, mis neid vajavad. DHCP on täiuslikum protokoll kui eelkäija BOOTP (Bootstrap Protocol) 9 Lugemismaterjal: ZeroConf '''Definitsioon ja ülevaade''' DHCP "alternatiiviks" on opsüsteemides kasutatav ZeroConf, mis siis peaks DHCP serveri
paikapidavaid järeldusi. Võttes aga arvesse, et viimase viie aasta uuringud kinnitavad, et kõigist arvutikasutajatest on Windowsi kasutajaid 90%, on statistiliselt aktsepteeritava inimhulga olemasolul ilmselt seaduspära samasugune (w3schools: OS Platform Statistics). 12 Kokkuvõte Tänapäeval toimuvad muutused kõikides elu valdkondades niivõrd kiiresti, et inimesed võtavad neile osaks langevaid hüvesid iseenesestmõistetavalt. Arvutikasutajad ootavad pidevalt operatsioonisüsteemide vallas suurt edasiminekut, teadvustamata endale, et tehnoloogia on teinud tänasesse staadiumisse jõudmiseks läbi tohutu arenguhüppe. Oleme jõudnud ringiga tagasi sissejuhatuseni. Kuidas iseloomustada operatsioonisüsteemide arengut? Äsjase ülevaate põhjal tõdemusega: kõike muud kui sujuv. Seda enam tuleb tunnustada tööd, mida on tehtud eelnevatel lehekülgedel kirjeldatud nelja aastakümne jooksul.
A-2A 1.CD-ROM Harjumuspärane CD-ROM kujutab endast tavalist CD-plaati, kuhu tehases on pressitud mitte muusikapala, vaid arvutiprogramm. Praeguseks laialt levinud CD-ROM-i lugejad on avanud arvutiprogrammide levikule laia tee. Enamik praegu toodetavast tööstuslikust tarkvarast levitatakse kindlasti ka CD-ROM-i variandis. CD-ketaste suur mahutavus ja mugav kasutamine on paratamatult viinud paljud arvutikasutajad mõttele ise CD-ROM-ile oma tarkvara salvestada. Praegu ongi tootmisel sellised seadmed, mis võimaldavad spetsiaalsele tühjale laserplaadile (toorikule) kirjutada. CD-kirjutajaidon kahte sorti: CD-R- suudab kirjutada vastavale plaadile ainult ühe korra, st plaadil olevaid andmeid enam muuta ei saa. CD-RW-(CD-ReWriteable) suudab kasutada nii CD-R, kui ka spetsiaalseid CD-RW plaate.CD-RW plaadil saab andmeid korduvalt üle kirjutada 1.1.CD-R Compact Disc Recordable, salvestatav laserketas
+3. Valige VALE väide. Infosüsteemi esinevad probleemid süsteemi kasutatavusega 4. Valige VALE väide. Protsess on: kuuluvad: infotehnoloogia varad tegevuste järjekord väärtuse loomiseks protsessi algatajale ruumid, kus arvutid paiknevad andmete liikumine organisatsioonis arvutikasutajad +4. Valige ÕIGE väide. Antud tingmärk tähistab: sündmuste jada väljundite loomiseks +5. Valige VALE väide. Otsustuspunkti Süsteemianalüüsi faktide kogumise meetodid on: moodultestimine (unit testing)
Sellel aastakümnel saatis NASA kosmosesse esimese palja silmaga nähtava kommunikatsioonisatelliidi mis kandis nime ECHO. Nii venelased, kui ka ameeriklased saatsid esmakordselt kosmoseavarustesse ka inimese. President John F. Kennedy atentaat on nendest kindlasti üks meeldejäävamaid. Neid erakordseid sündmusi on veel suur hulk, kuid nad kõik põhjustasid ühe ja sama vajaduse. Nimelt tekkis erakordselt suur vajadus informatsiooni kiireks edastamiseks. Erinevad arvutikasutajad See, milleks kasutab tavakasutaja ja milleks professionaalne arvutikasutaja internetti on ilmselt kaks väga erinevat asja. Tavakasutaja põhilistest eesmärkidest jääb ilmselt kõige peale suhtlus ja informatsioon. Samas on ka inimesi, kes kasutavad seda peaaegu ainult meelelahutuseks. Iseenesest võib ka suhtlust nimetada meelelahutuseks, aga praeguses kontekstis jätaks parema meelega need kaks mõistet täiesti eraldi. Heaks või väga heaks
1. Kasutaja (nõrk parool, teadmatus, lohakus ) 2. Nõrk kaitse (ei ole kasutatud õigeid turvamismeetmeid) 3.1. Kasutaja Arvatakse, et arvutivõrkude turvalisus sõltub peamiselt headest programmidest. Tegelikkus on proosalisem. Arvutisüsteeme kaitsev tarkvara ei toimi samuti automaatselt, vaid jääb tööriistaks, mille efektiivsus sõltub eelkõige kasutajast. Kallid ja keerulised turvameetmed jäävad mõttetuks, kuni arvutikasutajad ei tea, mida nad teevad. Seda tõsiasja digitaalturvalisuses on suuremad Eesti firmad tänaseks juba teadvustanud, praktikasse juurutamine loomulikult võtab oma aja. Väiksemate ettevõtete eelis on taas kord kiirem reageerimisvõime, tihti järgnebki ohu mõistmisele selle kohene likvideerimine. Suurfirmade kirstunael kipub olema kasutajate paljusus, mis taas ühe nurga alt tekitab võimaluse otsida (või tekitada) tugevas ketis nõrka lüli
Igale organisatsioonile on eraldatud teatud kindel arv IP aadresse ja kui arvutite hulk selle organisatsiooni võrgus kasvab suuremaks kui olemasolevate IP aadresside arv, võimaldab DHCP omistada IP aadresse ainult neile arvuteile, mis parajasti sisse on lülitatud. DHCP aluseks on nn. "rendiaja" põhimõte, s. t. kehtestatakse mingi kindel ajavahemik, mille kestel antud IP aadress on kehtiv antud arvuti jaoks. Eriti kasulik on DHCP näiteks koolide arvutivõrkudes, kus arvutikasutajad sageli vahetuvad ja automaatselt toimuv dünaamiline aadresside muutmine tõstab oluliselt võrgu efektiivsust. DHCP võimaldab omistada ka staatilisi ehk püsivaid IP aadresse masinatele, mis neid vajavad. DHCP on täiuslikum protokoll kui temaga võistlev BOOTP (Bootstrap Protocol) . Mõnesseopsüsteemi, näit. Windows NT ja Windows 2000, on DHCP sisse ehitatud. DNS Internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP aadressideks. Kuna domeeninimed koosnevad
ligikaudu viiendikul hilisteismelistest" kirjutab Maju Himma Novaator.err 09.06.20158 Kätlin Konstabel selgitab sama Novaator.err lehel, et kindlasti tuleks selliste internetisõltuvus uuringute kohta uurida, et kes uuris, mida ja kuidas uuriti. Kuna tehnika areneb väga kiiresti siis aastatagused uuringud ei pruugi enam väga tõepärased olla. Ta soovitas mitte just vaadata sõltuvuse uurimistes minuteid ja tunde kokku, vaid käitumismustrit ühtsena hinnates.9 Kuna arvutikasutajad on peamiselt noored inimesed ja ühiskond dikteerib vajaduse kiirema tehnikaarengu jälgimist siis just need noored on riskigrupp keda võib ohustada sõltuvusse sattumine. Psühholoogid väidavad, et inimene on emotsionaalselt ja füüsiliselt ühenduses kahe erineva maailmaga korraga. Üks maailm on inimese sisemaailm- tema tunded, emotsioonid, mõtted see on tema mikromaailm. Teine aga on inimese välismaailm- tema tajud, lõhnad, värvid- see on makromaailm
aadress. Igale organisatsioonile on eraldatud teatud kindel arv IP aadresse ja kui arvutite hulk selle organisatsiooni võrgus kasvab suuremaks kui olemasolevate IP aadresside arv, võimaldab DHCP omistada IP aadresse ainult neile arvuteile, mis parajasti sisse on lülitatud. DHCP aluseks on nn. "rendiaja" põhimõte, s. t. kehtestatakse mingi kindel ajavahemik, mille kestel antud IP aadress on kehtiv antud arvuti jaoks. Eriti kasulik on DHCP näiteks koolide arvutivõrkudes, kus arvutikasutajad sageli vahetuvad ja automaatselt toimuv dünaamiline aadresside muutmine tõstab oluliselt võrgu efektiivsust. DHCP võimaldab omistada ka staatilisi ehk püsivaid IP aadresse masinatele, mis neid vajavad. DHCP on täiuslikum protokoll kui temaga võistlev BOOTP (Bootstrap Protocol). Mõnesseopsüsteemi, näit. Windows NT ja Windows 2000, on DHCP sisse ehitatud. DNS Domeeninimede süsteem (teenus): Internetiteenus, mis tõlgib domeeninimed IP aadressideks
vormides, tuleks kindlasti endale selgeks teha, enne kui ülepeakaela tiigrihüpetega infoühiskonda tormata. Muul tasemel oleme me Euroopasse pürgides rohkem või vähem edukalt "valge inimese" standardid ja suhtumise omaks võtnud, kuid intellektuaalse omandi ja infotehnoloogia alal on sotsialismiajast tulenev suhtumine visa kaduma. Veel mõni aeg tagasi võis saada piraadiks puht teadmatusest, tänase päeva seisuga on aga teadmatuse kilbi taha pugemine siiski ilmne aferism, kõik arvutikasutajad peaks olema kuulnud programmide litsentsidest ja et programme tuleb seaduslikult osta. Iseasi on muidugi edasine ja sügavam teadmistepagas, siin vallas tuleb veel tublisti koolitust teha. Mõne aasta pärast on arvatavasti hädavajalik omada äritegevuseks legaalset tarkvaratehnikat, sest laiadele massidele teatavaks saamisel - seal-ja-seal firmas kasutatakse tööks piraattarkvara, võib väga tõsise tagasilöögi anda
populaarne diagrammide ja plokkskeemide loomise rakendus Visio. Veel enne, kui Microsoft jõudis turule tulla Windows 2000 täisfunktsionaalse kommertsversiooniga, tulid põrandaaluse rühmituse 29A liikmed ,,turule" seda nakatava viirusega Inta ning natuke hiljem tõnbasid peaaegu üheaegselt ilmunud viirused Unstable ja Radiant risti peale ka visiole. 5. mail puhkes Guinessi rekordite raamatusse sattunud skriptiviiruse LoveLetter epideemia. Naiivsed arvutikasutajad ei osanud isegi kujutleda, et süütutes VBSfailides, mis olid veelgi süütumateks tekstifailideks maskeeritud, võib asuda ohtlik viirus, mis kohe peale käivitamist hävitas ketastelt kõik teatud laienditega failid ja saatis märkamatult oma koopiad kõigile MS Outlooki aadresssiraamatust leitud adressaatidele. Tänu skriptiviiruse lähtekoodile on järgnevatel aastatel ilmunud hulgaliselt LoveLetteri modifikatsioone. Suvi kujunes palavaks just arvutiviiruste osas
Mis on andmeturve? Andmeturve on äärmiselt lai mõiste, mille erinevate tahkudega puutuvad kõik arvutikasutajad tihti kokku, isegi kui nad seda otseselt endale ei teadvusta. Oleme tuttavad kasutajanimede ja paroolidega, kui oma tööjaama sisse logime, kuid andmekaitse tähendab enamat kui vaid failidele juurdepääsu piiramist ja kettakasutuslimiite -- see mõiste hõlmab ka viiruseid. õigemini nende vastu võitlemist, varundamist. võrguserverite kaitset ja mitmeid muid. Infotehnoloogiat kasutades mõtleme enamasti ainult arvutitele, kuid andmekaitse mõiste jääb
Igale organisatsioonile on eraldatud teatud kindel arv IP aadresse ja kui arvutite hulk selle organisatsiooni võrgus kasvab suuremaks kui olemasolevate IP aadresside arv, võimaldab DHCP omistada IP aadresse ainult neile arvuteile, mis parajasti sisse on lülitatud. /// ==> DHCP aluseks on nn. "rendiaja" põhimõte, s. t. kehtestatakse mingi kindel ajavahemik, mille kestel antud IP aadress on kehtiv antud arvuti jaoks. Eriti kasulik on DHCP näiteks koolide arvutivõrkudes, kus arvutikasutajad sageli vahetuvad ja automaatselt toimuv dünaamiline aadresside muutmine tõstab oluliselt võrgu efektiivsust. // ==> DHCP võimaldab omistada ka staatilisi ehk püsivaid IP aadresse masinatele, mis neid vajavad. DHCP on täiuslikum protokoll kui temaga võistlev BOOTP (Bootstrap Protocol). ==> Näide: 1) host saadab ,,DHCP discover" sõnumi; 2) DHCP server vastab ,,DHCP offer" sõnumiga; 3) host soovib IP aaddressi: ,,DHCP request" sõnumiga; 4) DHCP server saadab
Igale organisatsioonile on eraldatud teatud kindel arv IP aadresse ja kui arvutite hulk selle organisatsiooni võrgus kasvab suuremaks kui olemasolevate IP aadresside arv, võimaldab DHCP omistada IP aadresse ainult neile arvuteile, mis parajasti sisse on lülitatud. /// ==> DHCP aluseks on nn. "rendiaja" põhimõte, s. t. kehtestatakse mingi kindel ajavahemik, mille kestel antud IP aadress on kehtiv antud arvuti jaoks. Eriti kasulik on DHCP näiteks koolide arvutivõrkudes, kus arvutikasutajad sageli vahetuvad ja automaatselt toimuv dünaamiline aadresside muutmine tõstab oluliselt võrgu efektiivsust. // ==> DHCP võimaldab omistada ka staatilisi ehk püsivaid IP aadresse masinatele, mis neid vajavad. DHCP on täiuslikum protokoll kui temaga võistlev BOOTP (Bootstrap Protocol). ==> Näide: 1) host saadab „DHCP discover“ sõnumi; 2) DHCP server vastab „DHCP offer“ sõnumiga; 3) host soovib IP aaddressi: „DHCP request“ sõnumiga;
4.4. Kirjutav CD-ROM'i seade Harjumuspärane CD-ROM kujutab endast tavalist CD -plaati, kuhu tehases on pressitud mitte muusikapala, vaid arvutiprogramm. Praeguseks laialt levinud CD -ROM-i lugejad on avanud arvutiprogrammide levikule laia tee. Enamik praegu toodetavast tööstuslikust tarkvarast levitatakse kindlasti ka CD-ROM-i variandis. CD-ketaste suur mahutavus ja mugav kasutamine on paratamatult viinud paljud arvutikasutajad mõttele ise CD-ROM-ile oma tarkvara salvestada. Praegu ongi tootmisel sellised seadmed, mis võimaldavad spetsiaalsele tühjale laserplaadile (toorikule) kirjutada. CD-kirjutajaid on kahte sorti: CD-R- suudab kirjutada vastavale plaadile ainult ühe korra, st plaadil olevaid andmeid enam muuta ei saa. CD-RW-(CD-ReWriteable) suudab kasutada nii CD-R, kui ka spetsiaalseid CD-RW plaate. CD-RW plaadil saab andmeid korduvalt üle kirjutada. CD-R Compact Disc Recordable, salvestatav laserketas
annaabi.ee 
