TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Võrgurakendused I IDK0040 Interneti plussid ja miinused Essee Tallinn 2006 Interneti plussid ja miinused Tänapäeval on internet saanud inimestele täiesti igapäevaseks asjaks. Mõni ei suuda päevagi ilma internetita olla, mõni saab täiesti ilma hakkama. Nüüdisaja kiires elutempos on internet aga asendamatu. Kogu maailm on sinust nupuvajutuse kaugusel. Samas internet toob kaasa ka mitmeid negatiivseid nähtusi. Ühesõnaga, nii nagu igal teiselgi asjal, on ka internetil omad plussid ja miinused. Vanasti oli inimestel rohkem aega kui praegu. Kui oli vaja midagi teada saada või millegi kohta infot vaja, siis uuriti raamatuid või arutati teiste inimestega. Praegu on kõigil koguaeg vähe aega ja elutempo on kiire. Ning internet on igapäeva elus info saamiseks hädavajalik. Ükskõik, mille kohta on vaja midagi kiiresti teada saada, saab vaadata internetist. Se
vastu kui korda ei anna teha. 2) Arvutis internetipesa võib olla vigane. Järeldus: tuleb välja vahetada internetipesa terve vastu. 3) Interneti ruutel pole voolu all. Järeldus: ruuter tuleb ühendada vooluga. 4) Interneti juhe pole ühendatud arvutiga. Järeldus: interneti juhe tuleb ühendada arvutiga. 5) Pole wifi levi. Järeldus: tuleb leida koht, kus on wifi. 3. Arvutist ei tule heli. 1) Arvutil pole drivereid. Järeldus: tuleb tõmmata vastava mudeli driverid. 2) Arvutil võib olla probleeme helikaardi tuvastamisega. Järeldus: tuleb aidata arvutil helikaarti tuvastada. 3) Helikaart võib olla valesti installitud. Järeldus: tuleb uuesti korralikult üle installida. 4) Kõlarid pole sisselülitatud. Järeldus: tuleb kõlarid sisselülitada. 5) Heli on mahakeeratud. Järeldus: tuleb heli kõvemaks keerata, et heli kuulda. 4
Tapa Gümnaasium Arvutimängusõltuvus Uurimustöö Tapa 2012 ARVUTIMÄNGUSÕLTUVUS KUI HAIGUS Arvutisõltuvus on äärmuslik arvuti kasutamine mis häirib igapäeva elu. Arvutimängusõltuvus väljendub inimeses, kes mängib päevast päeva arvuti mänge, isoleerides ennast vanematest, sõpradest ja muust sotisaalsest elust ja täielikult keskendub arvutimängudele. Sõltuvuses olev inimene ei pööra tähelepanu sündmustele, mis toimuvad päriselus. Praegult ei ole ametlikku diagnoosi arvutimängusõltuvusele, kuid see on kindel, et
Loksa Gümnaasium
saada. Lühikese ajaga leiab palju rohkem, kui raamatukogus istudes. Samas on internet ka palju negatiivsust toonud, eriti inimestele, kes kopeerivad teiste mõtteid ja teevad nägu, nagu see oleks nende kirjutatud. Väga hea on aga see, kuidas koolielus interneti kasutatakse. Ka õpetajad kasutavad nüüd ekirju, et õpilastega paremini suhelda ja muidugi ekool, kuhu nad kirjutavad kodutöid ja hindeid. Veel üks positiivne külg õpilase keelelisel harimisel on nimelt MSN, kus saab sõpradega vabalt suhelda, kirjutada pikke jutte millest iganes. See arendab kõige rohkem komade kasutamist. Tekib pausitunnetus ja lõpuks tulevad komakohad iseenesest. Minule isiklikult ei meeldi internetisuhtlus, aga see on lihtsalt kõige kättesaadavam mulle. Negatiivsus minu puhul seisneb selles, et kui suhtlusportaalis mind närvi
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Arvuti meie tavaelus Erli Pärnpuu LM-07 Referaat Juhendaja : Silver Silluta Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................3 Arvuti meie tavaelus......................................................................4 Arvutid koolitöös...........................................................................5 Arvuti kahjulikus...........................................................................6 Kokkuvõte.....................................................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................8 Sissejuhatus Kuna arvuti mängib meie tänapäeva elus suurt rolli, siis tegingi referaadi, teemal arvuti meie tavaelus. Olen ka ise arvuti kasutaja ja tegin väikse kokkuvõtte sellest, kuidas
Uusi kasutajanimesid ja paroole saab lisada, tehes topeltklõpsu akna Control Panel ikoonil User Accounts. Samast saad ka muuta kasutajanime ja kasutajale määratud ikooni. Tehases eelinstalleeritud Windows XP korral pole vaja sisestada aktiveerimisvõtit. Ka seadmete vahetamise või lisamise korral pole aktiveerimisvõtit vaja, v.a emaplaadi vahetamise korral. Sama operatsioonisüsteemi koopiat saab kasutada ainult arvutil, millele ta tehases installeeriti. Hiire kasutamine Windowsi keskkonda saad tõhusalt kasutada vaid hiirega. Hiir on kahe või kolme põhinupuga. Keskmise, kolmanda nupu asemel võib olla ratas. Põhitöö tehakse vasaku hiirenupuga. Hiirega seoses kasutatakse järgmisi termineid. osutama hiirt nihutades viima hiirekursori vajalikule elemendile (nt akna raamile) klõpsama vajutama vasakut hiirenuppu ja selle kohe vabastama
Skype. Internet on andnud võimalusi vaadata muusikavideoid YouTube. Internetis on võimalik kuulata raadiot, rääkida telefoniga, vaadata televisiooni, teostada pangaülekandeid, tellida Internetipoodidest kaupu, saata elektronkirju. Internet areneb pidevalt, võimalused suurenevad. Võiks siinkohal välja tuua, et õppeasutused on läinud üle e-keskkonda, milleks on e-Kool, kus õpilased saavad kätte oma õppematerjalid, tunniplaanid ning lapsevanemad saavad jälgida oma lapse hindeid ja kooliskäimist. Internetis saab välja ütelda oma arvamusi ja mõtteid. Katsetada või ise midagi luua, kasvõi veebilehed ja blogid. Interneti tuleb osata kasutada teadlikult. Aga et see toimiks peab Internet olema turvaline ja sõbralik. Internet on andnud ka palju võimalusi nendele inimestele, kes lapsi kurjasti ära kasutavad. 8
Kas nüüdisühiskond on ühiskonna arengu lõpp? Igapäevaelu üheks tähtsaks ja oluliseks osaks on saanud infotehnoloogilised saavutused. Tundub, et IT on varsti, loodetavasti siiski kauges tulevikus, võtmas kontrolli üle meie elu. See võib mõnele meist tunduda ebameeldiva pealetungina, kuid teistele seevastu elumugandusena. Varasemal ajal, kui meie vanavanemad olid veel kooliealised, siis tehti koolitöid ikka suurte paksude raamatute abil. Veedeti tunde, otsides teatmeteostest näiteks ainult ühte ainsat tähtsat fakti. Selle üle tol ajal ei nurisetud, et aega kaob palju enda harimise peale ja vaba aeg sellega seoses väheneb, sest ei kujutatudki teist moodust lahendamaks koduseid ülesandeid. Ikka tuli, kas siis kodustest raamatutest abi otsida või minna raamatukokku. Tänaseks päevaks on inimeste elu niivõrd palju mugandatud, et ei pea isegi voodist üles tõusma, et kirjutada kirjandeid, esseid, uurimustöid või teada saada just see
Arvutid on head, sest sealt saab otsida kiiresti infot, mida kellegil vaja läheb. Tänu arvutitele käib kõik palju kiiremini. Näiteks saab otsida sõnadele tähendusi, lugeda uudiseid, käia sotsiaalmeedias. Kui poleks arvuteid, oleks kõik teistsugune. Arvutite kaudu saavad inimesed internetti ka oma arvamusi lisada. Vahel vajab arvuti ka uuendusi. Kui ise ei osata uuendust teha, saab ta lasta seda teha spetsialiseerunud inimesel. Ei tohi unustada, et arvutil on vaja alati uuendusi teha, et oleksid kõik turvaaugud täidetud, ja et hackerid ei saaks varastada inimeste pangakontosid, kasutajaid, paroole, ning teiste andmeid. Samas peab olema arvutit kasutades ka ettevaatlik. Internetis liigub ringi palju hackereid, kes võivad saada teada kõik andmed. Kindlasti tuleb meeles pidada, et kui tuleb mingi teade, mida ei saa usaldada, siis ei tohi avada seda, sest see võib olla viirusega nakatanud. Enne selle avamist veendu ,et tegu pole võlts teatega
kasutavad arvutid üle 3 tunni. Diagramm 3 Populaarsemad uudisteportaalid Sellelt diagrammilt näeb, et põhilised uudisteportaalid on Postimees ning SL Õhtuleht. Muid lehekülgi ja saite ei külastata nii tihti. Lisaks uurisime, kas sülearvuti aitab õpilastel saada paremaid hinded. Uuringust selgus, et sülearvuti kasutamine koolis ei paranda õpilaste hindeid, vaid võib neid mõnel juhul hoopis halvendada. Siin ka põhjused: · Keskmiselt kulutasid õpilased arvutile ööpäevas 1,52,5 tundi, mõni õpilane aga kuni 9 tundi. · Õpetajate sõnul tegelesid õpilased tunnis kõrvaliste asjadega. · Laste hinnetele arvutid positiivset mõju ei avaldanud, välja arvatud nende õpilaste puhul, kes kasutasid spetsiaalset õpitarkvara. Seda aga tehti väga vähe.
Arvestustöö nr. 2. AJA KASUTAMISE AUDIT AJA KASUTAMISE AUDIT Märkus 1: Vastavalt sellele, kas Te kirjeldate rohkem või vähem erinevaid tegevusi, võite tabeli ridasid juurde teha või ära kustutada. Märkus 2: Palun kasutage aja märkimiseks järgmist formaati: "tund:minutid", näiteks 1 tund ja 30 minutit märkige 1:30 Ööpäevas keskmiselt Teie hinnang (liiga palju, TEGEVUSE NIMETUS kulutatud aeg vähe jms) või kommentaar (tundides:minutites ) Magamine 8:40 Olen suhteliselt vähese unega tegelikult harjunud
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Majandusarvestuse eriala KÕ2R2 Tatjana Kartsev ARVUTI- JA INFORMATSIOONIEETIKA Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2010 1 SISSEJUHATUS Tänapäeval kõik on seotud arvutitega. Inimesed kasutavad arvuteid iga päev tööl, kodus, koolis avalikes kohtades jne. Kuid paljud ei mõtle korralikult mis sellega kaasneb. Indrek Meos oma raamatus antiikfilosoofia väljendab sofistide mõtteviisi sellisena: ,,Mõnele inimesele võib maailm tunduda ühe suure nõmedusena, teine leiab, et ,,nii ilus on ilmas elada!". Tõde on alati tõde kellegi jaoks. Millistena asjad meile näivad, sellised nad ongi meie jaoks. Kui teistele tunduvad nad teistsugused, siis sellised nad ongi nende jaoks". Mõni arv
Rikutud internet Nimi Tallinn 2009 Sisukord 2 Sissejuhatus Internet on saanud meie elu üheks väga tähtsaks ja mugavaks osaks. Ta on väga lihtsasti kätte saadav, mugav, mitte sugugi kallis. Kaasajal saab internetis lugeda uudiseid, tellida toitu koju, vaadata filme,arveid maksta, mängida mänge jne. Internet on meie jaoks nagu teisugune koht, maailm, kus saab lõõgastuda, uudiseid lugedes või oma lemmik mänge mängides, kuid nüüdisajal ei ole see enam sugugi mugav. Kuna internet on täis viiruseid ja muid pahatahtlikke programme mis teevad internetis surfamise ebameeldivaks ja lausa ohtlikuks. Näiteks olles oma lemmik veebilehel, lugedes seal uudiseid ja ilmagi et tavakasutaja aru saab tungib pahtahtilk programm läbi veebibrausei tavakasutaja arvutisse ja hakkab seal igasugust pahndust tegema. Tehtes arvuti aeglaseks, visates igasuguseid uusi ,,aknaid" veebibrauseris sisse, kui ka kasutaja
Puuteplaate kasutatakse ka lauaarvutite klaviatuurides, kus nad on tavaliselt paigutatud sõrmistiku parempoolsesse ossa. Puuteplaati kasutatakse tavaliselt kursori juhtimiseks sõrme liigutamisega paneeli pinnal. Puutepatjadel on tavaliselt ka nupud, kuigi enamus puuteplaate reageerib koputusele plaadile justkui vasakpoolse klahvi vajutusele. Arvutihiired võiks tulevikus areneda sinnamaani, et enam ei peaks midagi kätega tegema vaid sul on ajus kiip mis liigutab arvutil hiirt nagu sina ise tahad. MP-3 mängijad MP3-mängija on digitaalne muusikamängija. Selle esmane kasutus on hoida ja mängida digitaalset muusikat, kuigi enamik seadmeid on tänapäeval ekraaniga, mis võimaldab ka mängida mänge, vaadata videofaile ja pildifaile ning tihti pakuvad nad võimalust ka heli lindistamiseks. Andmete salvestamiseks kasutavad MP3-mängijad kõvakettaid, microdrive kettaid või välkmälu. MP3- mängijad on eksisteerinud 1998
Arvuti, kas noore inimese asendamatu abimees või halastamatu vaenlane? Meie maailm muutub iga päevaga aina rohkem virtuaalsemaks. Noor, kes ei oma isiklikku arvutit on tänapäeval pigem erand, kui reegel. Arvuti ja interneti võimalused on piiramatud ning need on muutunud ühe keskmise noore elu lahutamatuks osaks.Vaadates kõrvalt ja olles ka ise arvutit kasutav noor, tekib küsimus: Kas arvuti on noorele pigem hädavajalik abimees või halastamatu vaenlane? Tänapäeval on suur osa suhtlemisest ja info levikust koondunud internetti. Kui tekib vajadus mõne sõbraga ühendust saada, siis internet on asendamatu abimees. Samuti on ka väga oluliste õppematerjalidega. Me ei vaja enam entsüklopeediaid ega sõnaraamatuid, sest üks kiire otsing Googles annab meile otsitava vastuse. Koostades referaati võ
mugavamaid teenuseid jne. Eesti on selles vallas väga heal tasemel. Maailmas pole just palju riike, kus nii paljusid teenuseid saab teha kodust lahkumata, läbi interneti. Juba väga paljud materjalid kooli jaoks on internetis olemas, siinkohal mõtlen ma väljatöötatud süsteeme, näiteks e-Kooli keskkonda või Õppeinfosüsteemi. Ülimalt mugav on loengus räägitud informatsioon kodus oma arvutist uusti läbi lugeda, saada koolilt teateid ürituste vms kohta, näha jooksvalt oma hindeid ning ka tunniplaan on internetis olemas. Tavakasutajate jaoks on kasulikud teenused internetipanga kasutamise võimalus, samuti saab võrgus esitada ka oma tuludeklaratsiooni. Palju on ka vähemtuntud võimalusi, näiteks saab oma arvutist lahkumata esitada kaevetööde teostamise avaldusi, avaliku ürituse taotlusi ja samuti saab endale koju tellida näiteks Euroopa ravikindlustuskaardi. Interneti negatiivsed küljed Nagu igas muus asjas, on ka interneti juures midagi halba
Minu unistuste arvuti on just see arvuti mis mul endal olemas on. Ma olen juba enda arvutiga tutvunud ja harjunud kasutama seda nii nagu mina seda oskan. Ma ei tahagi endale mingid teist arvutit, sest ma arvan, et just minu arvuti on mulle parim mis olemas on. Mina kasutan HP arvutit. Mulle on seda soovitatud palju ja öeldud, et see on just kõige parem arvuti ja ma usun et see on ka kõige parem. Mul on olnud teisi arvuteid, aga ükski pole nii väga meeldinud kui see. Minu arvutil on kaasas erinevad tarkvarad mida kasutada saan. Näiteks on viirusetõrjetarkvara, muu kaasasolev tarkvara, op.süsteem ja kontoritarkvarad. Viirusetõrjetarkvarana kasutan ma Kaspersky Internet Security tarkvara, sest seda on hea lihtne kasutada ja see on turvaline. Muidu oli arvuti tarkvaraga kaasas Symantec Norton Internet Security 2009 millel oli 60päevane proovi versioon, aga selle ma vahetasin kiiresti välja.
Sealt võib leida kõige värskemat teavet, uudiseid poliitikast ja spordielust, ilmaprognoose ja börsiteateid. Interneti vahendusel saab tutvuda kolleegide töödega: tihti jõuavad teadustööd- uurimused enne arvutivõrkudesse kui raamatukaante vahele. Internet pakub suurel arvul mitmesuguseid teenuseid, mille seas kõige tuntumad ja enamkasutatavad on järgmised: elektronpost, veeb, faili transport,uudisegrupid ja listid. · Elektronpost. Arvutil koostatud kiri saadetakse kõigepealt Interneti teenusepakkuja
Internet on tänapäeval hädavajalik Internet töö jaoks- Interneti kasutab peaaegu iga inimene. Internet töö-, mängimise-, sõpradega suhtlemise- ja muu sellise jaoks. Kuigi enamus inimesi kasutab interneti töö jaoks, eriti just kontori inimesed. Nad töötlevad faile, saadavad E-maile, kirjutavad protokolle jne. Eestis ma arvan kasutab iga kolmas või isegi iga teine inimene internetti töö jaoks. Õpetajad panevad hindeid Ekooli, sest see on nende töö. Ajakirjanikud kirjutavad artikleid. Kui aga õpilaste töö, siis see on vist õppimine, nt kui on vaja teha referaati, uurimustööd, kirjandit või muud sarnast asja ,siis ikka kasutatakse internetti, näiteks asjade otsimiseks. Kui aga jäätakse inglise keeles õppida ja sa ei tea mingeid sõnu ,siis kasutad Google tõlki, mida võib ka nimeta õppimiseks ehk siis õpilaste tööks.
Samas on see aga täiesti tarbetu informatsiooni pikaajaliseks säilitamiseks, sest pärast arvuti väljalülitamist kustub kogu operatiivmälu sisu. Diskett ja kettaseade Praktiliselt igas arvutis on kettaseade (Floppy Disk Drive, FDD), mille abil saab diskette lugeda ja neile infot salvestada. Diskett on plastikümbrises magnetketas. Kompaktketas (CD), CDlugeja ja CDkirjutaja Heli, fotode ning videopildi salvestamiseks on arvutil vaja rohkesti mälumahtu. Ka enamik programme on keerulised ja mahukad ning nende levitamine diskettidel pole mõeldav. Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid (compact disk, lühendatult CD). Need on suhteliselt odavad ning neile mahub palju (650800 MB) infot. CD lugemiseks kasutatakse spetsiaalset lugemisseadet ehk CDlugejat (CD ROM drive), mis asub põhiplokis. DVDketas ja DVDlugeja
Väga hea veebileht on Viko.edu.ee, selline keskkond internetis võimaldab õpetajal teha õpilastele kättesaadavaks õppematerjale, sinna saab õpetaja kiirelt laadida tunnimaterjali üles ja näha, kes on seda vaatamas käinud. See leht on veel sellepärast positiivne, et kui koolist puudun saan oma vajaliku tunnimaterjali sealt kätte. Siinkohal mainin ka ära Ekooli, see täieneb pidevalt ja muudab õpilase elu palju lihtsamaks ja oma hindeid ja koduseid töid saab igal hetkel vaadata. Olen lähemalt tuttav programmiga MS PowerPoint, see on sobilik esitluste koostamiseks. See programm areneb väga kiirelt, uusi lisasid ja tööriistu lisandub pidevalt, raske on nendega kursis olla. Programmiga tutvumine võtab väga kaua aega, aga see programm on õnneks üks lihtsamaid, sellepärast, et oleme sellega pidevalt tööd teinud. Aeg on palju edasi liikunud ja leidub ka neid, kes ei oska arvutit kasutada. Minu isa käib
............................................................................ 5 2.4 Mõju söömisele................................................................................................... 6 2.5 Mõju nahale........................................................................................................ 6 Kokkuvõte.................................................................................................................... 7 Nagu kõigil asjadel siin elus on ka arvutil nii positiivsed kui ka negatiivsed küljed, aga siinkohal saavad inimesed ise kaitsta ennast terviseprobleemide eest, mis kaasnevad arvutis töötamisega. Selleks oleks siin piisav füüsiline koormus, õige istumisasend, õige tool ja valgustus ja kõige tähtsam puhkepauside tegemine selleks ettenähtud aegadel. Keskkonna kaitseks tavainimene väga palju teha ei saa, muidugi saavad kõik viia katkise või mitte vajamineva arvuti jäätmete kogumispunkti või otse
· Silmade sümptomid (silmade väsimustunne, nende temperatuuri tõus, valud silmades, ärritus, kipitus, punetus, sügelemine, suurenenud valgustundlikkus, pisaravool, kuivus jms). · Kaasnevad sümptomid (nt peavalu, pearinglus). [4] Väga tugeva silmade pinge korral silmade pilkumine harveneb. Sellega kaasneb, eriti töötamisel madala õhuniiskusega ruumides, silmade kuivus (nn kuivade silmade fenomen) ja silmapõletiku teke. Ei ole veenvaid andmeid, et arvutil töötamine põhjustab (või soodustab) glaukoomi, silma võrkkesta põletikku või teisi püsivaid silmakahjustusi. [4] 8 Arvutiprillid Tööks arvutiga on välja töötatud spetsiaalse katte ja filtriga klaasid. Nii nagu kuulmisel segab keskendumist üleliigne taustmüra, häirivad silmi valguse teatud lainepikkused ja monitori peegeldus.
otsest lugemist oli see, et ABC kasutas loogilisi operatsioone et teostada liitmist ja lahutamist. 6 Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme et kergnedada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator). See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kkalus 30 t. Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekundis. See oli kõvasti rohkem kui inimene suudaks teha kuid ka palju aeglasem kui tänapäeva arvutid. Järgmise paari aasta jooksul ehitati veel mõned Esimese Generatsiooni Arvutid. Kõik need varasemad arvutid kasutasid elektronlampe et teostada arvutusi. Aastal 1945 John von Neumann kirjutas paberile kirjelduse kuidas binaarkood programmi saab elktrooniliselt salvestada arvutisse
PLAANID JA TEGELIKUS Mõned "energiapommid" suudavad terve päeva ringi rahmeldada ja nad teavad täpselt, mis nad järgmiseks teevad. Neil on väga täpselt paika pandud PLAANID. Teised mõtlevad kõik käigu pealt välja kuna nad teavad, et plaane tehes nad võivad väga lihtsalt ajakavast maha jääda. Kas ongi nii, et mõni suudab plaanidest kinni pidada, teine mitte? Kas on vaja, et sul on terve järgmise päeva plaanid juba eelmisel õhtul tehtud? Mitu inimest sajast teeb tegelikult iga päeva jaoks eraldi plaane? Mitu neist need plaanid ka 100% täidab? PLAAN- kindel tegevuste järjekord, tihti seotud kellaaegadega. Kogu meie elu on seotud plaanidega. Kui oled väike siis on kindlad söögiajad ja ka magamamineku aeg on kindel. Koolis on tunniplaan. Täiskasvanuna on sul kindlad tööajad. Millegipärast on nii, et me täidame kõige täpsemalt just neid plaane mis on teiste poolt koostatud. Näiteks tunniplaanist peetakse kinni. Ei ole nii, et lapsel tuleb mõtt
Unistuste muusikatund Minu unistuste muusikatund on selline kus me teeme arvutite ja seadmete abil muusikat. Meile võiks õpetada milliste arvuti programmidega saab muusikat teha ja milliste seadmete abil saab mida muusikas teha. Me võiks õppida kuidas teha kolme erinevat muusikastiili: mingi tehno muusika, mingi muusika elektripilliga (nagu võiks mingi rütmi elektrikitarriga valmis teha ja selle arvutis kokku panna) ja võiks veel midagi erilist teha. Alguses, kui kõik programmid (magix music maker ja sellised asjad) ja tööriistad (miksripult ja sellised asjad) tutvustatud on, proovime mingi ühe minutilise viisi kokku panna nii, et meil on kirjeldus selle viisi tegemiseks tahvli ees (näiteks: 00:00:13, lisa bassi löök, 00:00:17, lisa bassi löök, 00:00:20 lisa 4 sekundilise kitarri mäng) ja meil kõigil peaks lõpus tulema sama laul. Peale seda hakkame mingit muusikat remixima (vahetame bassi tugevust, pikendame ja kustutame osasid jne). Pärast seda proovime ise midagi
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on arvutiviirused ja millist kahju need arvutile tekitavad?.................................................. 4 Kuidas arvutiviirused levivad?....................................................................................................4 Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised:..................................................5 Viiruste ehitus ja talitlus............................................................................................................. 5 Nakatamissüsteem .................................................................................................................. 5 Päästikumehhanism.................................................................................................................6 Toimelaeng ...................................................
Riistvara (hardware). Arvuti füüsilised komponendid kuvar, protsessor, mälu, kettadraivid, modem, printer, klaviatuur, hiir, juhtmed, pistikud jms. Arvuti, raal, kompuuter programmeeritav masin. Arvuti kaks peamist omadust on: arvuti reageerib kindlaksmääratud käskudele alati kindlal viisil arvuti suudab tegutseda etteantud käskude jada ehk programmi alusel Arvuti füüsilisi komponente nimetatakse riistvaraks ning käske ja andmeid nimetatakse tarkvaraks. Igal arvutil peab olema vähemalt järgmine riistvara: keskprotsessor mälu (kiiretoimeline pooljuhtmälu) massmälu (kõvaketas) sisendseade (klaviatuur, hiir jms.) väljundseade (kuvar, printer) 1.1.1.2 Personaalarvuti. Töölauaarvuti, sülearvuti ja tahvelarvuti erinevus tavakasutaja jaoks. Personaalarvuti. Personaalseks kasutamiseks mõeldud mikroarvuti (põhielemendiks mikroprotsessor), mida võib kasutada nii autonoomselt kui ka arvutivõrku ühendatuna. Kuna lühendit PC hakkas esimesena kasutama
esitus *kooditabelid *pildi, heli ühtne vorming *krüpteerimine, pakkimine Rakenduskiht (Application Layer) rakendusprogrammide liides: *võrguteenused telnet, ftp, http, smtp jne 4. Interneti aadressid. IP aadressi klassid, spetsiaalaadressid ja reserveeritud aadressid. IP aadressid Iga TCP/IP võrgus olevat võrguseadet identifitseerib unikaalne arv - seadme IP aadress (ehk IP number). Kuna enamasti on arvutil vaid üks võrguseade (näiteks võrgukaart), siis kõneldakse ka arvuti IP aadressist. Samal ajal on näiteks ruuteril mitu võrguseadet ja igal neist oma IP aadress. Tänapäeval (aasta 2000 lõpp) kehtiva IPv4 standardi kohaselt märgitakse IP aadresse neljaelemendiliste arvukombinatsioonidega, kusjuures iga elemendi väärtus võib olla 0 ... 255 ning neid eraldatakse üksteisest punktiga. Näiteks on korrektne IP aadress 193.40.10.130
Rakvere Reaalgümnaasium Mari-Liis Nõlvak 8.A klass Millega sisustavad noored oma vabaaega? Eestikeele uurimustöö Juhendaja: Tiiu Leet Rakvere 2006 SISSEJUHATUS SISSEJUHATUS............................................................ Error: Reference source not found KUIDAS SISUSTAVAD NOORED OMA VABA AEGA.Error: Reference source not found KÜSITULUS.................................................................. Error: Reference source not found KOKKUVÕTE.......................................................................................6 2 SISSEJUHATUS Meie töö hüpoteesiks on see, et noored veedavad liiga palju aega internetis olemisele. Viimasel ajal on veel eriti kõneainet pakkuvad vabaaja veetmis võimal
Arvuti - abimees või ajaraiskaja? Enamik inimesi teab, mis on arvuti ning oskab ka seda kasutada. Aina enam kasutatakse arvutit tööl, koolis, meelelahutuseks. Inimestele üldiselt meeldib arvuti. Aga kas arvuti on ikka nii hea? Kas elu oleks parem ilma arvutiteta? Nende ja paljude teiste küsimuste üle on kaua vaieldud. Arvutil on nii mitmeid plusse mõne raamatu või muu seesuguse ees: nimelt arvutiga on võimalik teha erinevaid esitlusi, otsida internetist infot. Internetist võib leida sama palju teavet kui entsüklopeediast, kui vahest isegi mitte rohkem. Internetti laetakse uued uudised ja faktid väga kiirelt üles, mis aitavad meil olla maailmas toimuvaga kursis. Juhul kui sul ei ole käepärast kalkulaatorit, siis on see arvutis kohe olemas ning võimaldab igasuguseid tehteid teha
Mis on internet? Kõik teavad, mida tähendab üldisemalt internet. Enamik inimesi kasutab seda igapäevaselt ning täpsele tähendusele ei mõelda. Internet on saanud vajalikuks nii tööl, kodus kui ka mujal. Kuid, kas teatakse ka interneti õiget definitsiooni. Surfates natukene internetis ringi, võib leida ka sõna tähenduse: internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel. Igal internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mida kutsutakse IP aadressiks. Selle kaudu on arvuti kergesti leitav, näiteks siis, kui keegi teeb kõigile veebis kättesaadavaks midagi, mis tegelikult ei tohiks olla, siis on lihtne tuvastada, kust see lisatud on. Interneti ajalugu ja levik maailmas Interneti algust peetakse kusagil 1969, kui USA Kaitseministeerium algatas arvutivõrgu. Idee oli ehitada esimene töötav võrk, mis ühendas nelja sõlmpunkti (California Ülikooli Los
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
