suurenevad võrdse summa võrra, seega bilansi tasakaal säilib. Majandustehingu mõjul bilansimaht suureneb. Majandustehing: Ostetakse põhivara, arve on tarnijale tasumata. II Aktiva - Passiva vähenemine Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 Majandustehing mõjutab mõlemat bilansipoolt. Aktiva ja passiva vähenevad võrdse summa võrra, seega bilansi tasakaal säilib. Majandustehingu mõjul bilansimaht väheneb. Majandustehing: Makstakse arvelduskontolt tarnijale põhivara eest. III Aktivavahetus Majandustehing mõjutab ainult bilansi aktivapoolt, bilansi tasakaal seega säilib. Muutub varade struktuur. Majandustehing ei mõjuta bilansimahtu. Majandustehing: Ostetakse materjale ja tasutakse kassast. IV Passivavahetus Majandustehing mõjutab ainult bilansi passivapoolt, bilansi tasakaal seega säilib. Muutub bilansi passiva struktuur. Majandustehing ei mõjuta bilansimahtu. Majandustehing: Kasumist moodustakse reservfond. 3
Olulised kasutustingimused, millele tuleks tähelepanu pöörata, on kasutatud krediidi tagastamise tingimused ning intressi ja viivise arvestamise põhimõtted. Krediitkaardid võib kolme rühma jagada: määratud tagasimaksega krediitkaardid, vaba tagasimaksega krediitkaardid ja püsimaksega krediitkaardid. Määratud tagasimaksega krediitkaardiga saab kokkulepitud päevade jooksul kasutada intressivaba raha. Kõik eelneval kuul kulutatud summad võtab pank ise kokkulepitud maksepäeval arvelduskontolt maha. Tagasimakse päev on kindel kuupäev, kuid üldjuhul on kaardile kehtestatud aastamaks. Vaba tagasimaksega krediitkaardiga kulutatud summa tagasimaksmisel saab ise valida tagasimaksmise aega ja summat. Tagasimaksmine võib toimuda ka osade kaupa. Juhul, kui raha ei ole tagasi makstud kokkulepitud päevade jooksul, peab kasutatud summalt hakkama pangale maksma intressi. Mida kiiremini kantakse pangale krediidisumma tagasi, seda vähem intressi peab maksma.
Rahandus - tööleht nimi kuupäev Kasuta www.minuraha.ee Vali 1) paremalt menüüst pangateenused 2) vasakult menüüst pangakaardid Lõpeta laused: Deebetkaardiga makstes debiteeritakse koheselt raha kaardiomaniku pangakontolt ehk võetakse kontolt raha maha. Deebetkaardiga saab teha järgmiseid tehinguid: 1) maksta kauplustes ja teendindusasutustes nii Eestis kui välismaal 2) teha pangaautomaadis ülekandeid 3) vaadata kontoinfot 4) võtta välja sularaha. Krediitkaart on pangakaart, mis võimaldab selle omanikul lükata tegelikku ostude eest tasumist ajas edasi. Krediitkaart annab võimaluse kasutada kokkulepitud piirmääras panga poolt antavat krediiti ehk panga poolt sulle laenatud raha. Krediitkaardi limiidi suurus sõltub üldjuhul sinu regulaarsest netosissetulekust. Krediitkaart on mõeldud eelkõige ostude eest tasumiseks, aga sellega on võimalik pangaau...
Osakapital 24000 Eelmiste perioodide kasum 35000 Põhivara kulum 18000 Kokku 132000 132000 1. Arvelduskontolt kantakse üle kogu tulumaksukohustus. 2. Ostetakse kaup ja võetakse varude koosseisus arvele. Ostuarvel: Kaup 15300.-, käibemaks 3060, kokku 3. Kogu ostetud kaup müüakse ostjale müügihinnas 18 800.-, käibemaks 3760, kokku 22560 . Arve on ostj 4. Kantakse kuludesse müüdud kauba soetusmaksumus. (tehingust 2 käibemaksuta) 5. Ostetakse kontoritool. Arvel: tool 285.-, käibemaks 57, kokku 342. Arve on tarnijale tasumata. 6
Võimalus teenida tavahoiusest suuremat intressi Hoiusumma garanteeritud hoiuse lõppedes Puuduvad väärtpaberitesse investeerimisega kaasnevad kulud 10 Swedbank - investeerimishoius Riskid Krediidirisk Tururisk Maksurisk 11 SEB - kogumishoius Hoiuse saab avada eurodes Sisse- ja väljamaksete arv ei ole piiratud Esimene sissemakse ei ole kohustuslik Automaatne ülekanne arvelduskontolt Intressi makstakse kord kuus Intressimäär 0,02% aastas 12 SEB tähtajaline hoius Hoiuse saab avada eurodes, USA dollarites, Rootsi kroonides ja Suurbritannia naelades Minimaalne sissemakse 100 EUR / 200 USD / 2000 SEK /100 GBP Hoiuse pikkus 1 nädal - 3 aastat Perioodi lõppemisel kantakse hoiustatud summa koos intressiga kontole Hoiuse automaatse pikendamise võimalus Kõrgem intress internetipangas sõlmimisel
Neto 647,71 - 10,36 - 12,95 – 90,88 = 533,52 Ettevõtte kulud: Töötasu 647,71 Sotsiaalmaks 33% 213,74 brutopalgast (bruto*0,33) Töötuskindlustusmaksekulu 0,8% brutopalgast 5,18 (bruto*0,08) 8. Määrake tehingute bilansimuudatuse tüüp (AP suurenemine, AP vähenemine, A vahetus, P vahetus), mõju kasumile (suurendab, vähendab, ei mõju kasumile) Bilansi- Mõju kasumile, Lausend muudatus 1. Arvelduskontolt Ei mõju D: Võlad töövõtjatele makstakse töötajate palgad AP vähenemine K: Arvelduskonto 2. Ostjad tasuvad varem Aktiva vahetus Ei mõju D: Arvelduskonto saadud arve K: Nõuded ostjate vastu arvelduskontole D: Arvelduskonto 3. Arvelduskontole laekub AP suurenemine Ei mõju K: Laenukohustus pangalaen 4
Konto deebetisse kirjendatakse soetatud kauba või saadud teenuse eest tasumine korrespondeeruvuses Raha kontodega. Konto kreeditis kajastatakse saadud väärtuse või kasutatud teenuse maksumus korrespondeeruvuses vastavate varade või kulude kontodega. Näide: Tarnijalt saadud materjalide maksumus kirjendatakse arve põhjal järgmiselt: D Tooraine ja materjal D Sisendkäibemaks K Võlad tarnijatele Tarnijate arve tasumine arvelduskontolt D Võlad tarnijatele K Arvelduskonto Ostutehingute puhul tuleb periodiseerida õigesti tekkinud kohustus. Pikaajalisi tarnevõlgnevusi kajastatakse bilansikirjel Muud pikaajalised kohustused. Ostutehingute analüütiliseks arvestuseks avatakse eraldi iga tarnija kohta analüütiline konto kuhu kantakse kõik ostutehingud ja tasumine. Tarnijate lõikes peetakse eraldi arvestust iga saabunud arve ja selle tasumise kohta. Kui tarnijaks on ettevõtte omanik (s
Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused; paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: · sularahaarveldused; · sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad
firmaväärtus on alati piiramatu pikkusega kasuliku elueaga immateriaalne vara. 19 Negatiivne firmaväärtus, kui see äriühenduse käigus tekib, kantakse koheselt täies ulatuses tuluks. Ettevõttesiseselt genereeritud firmaväärtust aga bilansis ei kajastata. 20 AS Vaal ostis majandusaasta valduses kõik AS Kilu netovarad, makstes nende eest arvelduskontolt 2000000 krooni. AS Kilu jätkab tegevust iseseisva struktuuriüksusena. Ostutehinguga kaasnesid ka lepingute sõlmimisega seotud väljaminekud, kokku 50000 krooni, mis tasuti pangaülekandega ja lisanduvad ostuhinnale, moodustades soetusmaksumuse 21 AS Kilu bilanss reaalväärtuses on esitatud järgnevas tabelis: 22 Aktiva (kr) Passiva (kr)
mida tingib majandustehing. Lausendid jagunevad: · lihtlausendid, kus ühe konto deebet korrespondeerib ühe konto kreeditiga. · liitlausendid, kus ühe konto deebet korrespondeerib kahe või enama konto kreeditiga või vastupidi. · komplekslausendid, kus mitme konto deebetid korrespondeerivad mitme konto kreedititega. · Lihtlausend Osteti seadmeid 200 000 krooni eest. Arve tasumata. D: Masinad ja seadmed 200 000 K: Võlad hankijatele 200 000 · Liitlausend Arvelduskontolt tasuti hankijale 200 000 ja käibemaksu 54 000 kr. D: Hank.tasumata arved 200 000 D: Käibemaks 54 000 K: Arvelduskonto 254 000 Lausendid peavad sisaldama: · dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri; · tehingu kuupäeva; · debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · debiteeritavad ja krediteeritavad summad. Kontoplaan · Ettevõtte kontoplaan peab olema koostatud nii, et on võimalik saada kõik
-. Lahendus: aktivakirje raha suureneb 20 000.- ja passivakirje lühiajalised laenud… suureneb 20 000.-. 15 4. Ühe aktivakirje ja ühe passivakirje vähenemine samal ajal ühe ja sama summa võrra (A-P-). Või teisiti nimetades bilansimahu kahanemine – väheneb üks aktivakirje ja üks passivakirje. Aktiva üldsumma ja passiva üldsumma vähenevad. Näiteks: Maksti arvelduskontolt tagasi osa pangalaenust 8 000.-. Lahendus: aktivakirje raha väheneb 8 000.- ja passivakirje lühiajalised laenud… väheneb 8 000.-. Vaatleme nüüd ülaltoodud 4 muudatuste liiki bilansi seisukohast ja oletame, et nad toimuvad mingi aasta jaanuaris, mille alguse saldod on esitatud tabelis 5, seejärel näidatud muutused bilansis ning bilanss jaanuari lõpul:
- Käibemaks 20% 4 000.- KOKKU 24 000.- Saabunud arve kohta koostatakse lausend: D Põhivara 20 000.- D Käibemaks 4 000.- K Tarnijatele tasumata arved 24 000.- Ostureskontros kajastub võlg tarnijale arve nr xx eest summas 24 000 eurot. Tarnijale arve tasumisel arvelduskontolt koostatakse lausend D Põhivara 24 000.- K Arvelduskonto 24 000.- Ostureskontros kajastatakse tasumine arve eest. 2. Eraldis Ettevõte rendib kasutusrendi tingimustel teatud tootmishooneid, makstes renti 10 000 eurot aastas. 31.12.20X1 kolib ettevõte uutesse tootmishoonetesse, kuid vanade hoonete rendileping lõpeb alles kolme aasta pärast 31.12.20X4
- Käibemaks 20% 4 000.- KOKKU 24 000.- Saabunud arve kohta koostatakse lausend: D Põhivara 20 000.- D Käibemaks 4 000.- K Tarnijatele tasumata arved 24 000.- Ostureskontros kajastub võlg tarnijale arve nr xx eest summas 24 000 eurot. Tarnijale arve tasumisel arvelduskontolt koostatakse lausend D Põhivara 24 000.- K Arvelduskonto 24 000.- Ostureskontros kajastatakse tasumine arve eest. 2. Eraldis Ettevõte rendib kasutusrendi tingimustel teatud tootmishooneid, makstes renti 10 000 eurot aastas. 31.12.20X1 kolib ettevõte uutesse tootmishoonetesse, kuid vanade hoonete rendileping lõpeb alles kolme aasta pärast 31.12.20X4
Majandustehingute kirjendamiseks on vaja teada korrespondeeruvaid kontosid, mis vastaksid majandustehingu sisule. Eelpool nimetatud tegevust nimetatakse raamatupidamises lausendi moodustamiseks ja saadud tulemust lausendiks. Lausendi moodustamist kergendab kindlaksmääratud kaalutluste kasutamine. Näide 1: Konto Kassa algsaldo on 100.-, konto Arvelduskonto algsaldo 3500.-. Majandustehing: Toodi arvelduskontolt ettevõtte kassasse 1850.-. Majandustehingu tõlgendamine lausendiks Majandustehing Ettevõtte kassasse toodi arvelduskontolt sularaha 1 850 .- 1.Kaalutlus Missugused kontod on seotud Konto “Kassa” Konto”Arveldus- majandustehinguga? konto” 2.Kaalutlus Milline iseloom on nimetatud kontodel? Aktivakonto Aktivakonto 3
reservkapitalis ja muudes reservide kirjetes. 2011. ja 2010. aastatel oli bilansi horisontaalanalüüsis suuri protsentuaalseid muutusi. Suurim muutus toimus varade kirjetes: raha kirje muutus 390%. 2011. aastal oli ettevõtte arvelduskontol 2 328 035 eurot ja 2010. aastal 596 957 eurot. Võib oletada, et 2009. aastal kuulutati dividendid välja ja arvestati tulumaks maha puhaskasumist ning 2010. aastal maksti arvelduskontolt välja dividendid rahas. Suur hulk raha arvelduskontol ei ole hea näitaja, sest kui ettevõttel on arvelduskontol liiga palju raha, tuleks seda pigem investeerida. Huvitav on see, et 2011 aastal tehti suhteliselt suur hulk finantseeringuid 110 759 eurot, kuid see summa võiks olla veelgi suurem. Suhteliselt suur muutus toimus 2010. ja 2011. aastatel materiaalses põhivaras. 2011. aastal moodustas põhivara 135 767 eurot. Estravel AS avas 2011. aastal lennupiletite
2.1 ARVELDUSKREDIIT/ARVELDUSLAEN Swedbank pakub ettevõtetele arvelduskrediiti, et ettevõte saaks katta ootamatuid väljaminekuid, lisaraha kasutamise üle vabalt otsustada, paindlik reageerimine väiksemale müügikasvule, sobib ka Euroopa liidu struktuurfondidest toetavate projektide sildfinantseerimiseks. Minimaalselt pakutakse arvelduskrediiti 2000 eurot ning antud laenu tähtaeg on kuni üks aasta. Arvelduskrediidi lepingu kehtimise jooksul on võimalik teha oma arvelduskontolt krediidi väljamakseid summades, mis jäävad fikseeritud krediidilimiidi piirdesse. Kui makstakse korraga tagasi rohkem kui on kliendi kohustused arvelduskrediidi lepingust lähtuvalt, siis käsitletakse arvelduskrediidi kontot nagu jooksvat arvelduskontot. Arvelduskrediiti võttes peab olema tagatiseks hüpoteek kinnisvarale, käendus või garantii. Lisatagatiseks võib olla kommertspant põhivara või muu vallasvara peale. Täiendavat tagatist on võimalik taotleda maaelu edendamise
Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise
järgneva kuu 5. kuupäevaks. Samaks tähtajaks tuleb maksuametile esitada vastavasisuline maksudeklaratsioon. Ettevõtte tulumaksuga maksutamise period on kalendriaasta. Kui ettevõtte majandusaasta ei ühti kalendriaastaga, on maksutamisperioodiks majandusaasta. Ettevõtte tulumaksu avansiliste maksete õiend esitatakse kohalikule maksuametile hiljemalt maksutamisperioodi esimese kuu 10. kuupäevaks ja arvelduskontolt tasutakse aasta jooksul ettevõtte tulumaksu avansilised masked asukohajärgse maksuameti kohaliku talituse pangakontole. Tumaks on ettevõtte kulu- tulimaksukulu- mis ei erine teisest ettevõtte kuludest. Maksutamisperioodi lõppedes koostab raamatupidaja ettevõtte tuludeklaratsiooni järgides tulumaksuseadusega kehtestatud korda ja leiab maksutamispioodi eest tasumisele kuuluva tulumaksu summa
d)akreditiiviga tasumise põhimõtet: tasumine akreditiiviga leping; korraldus pangale avamiseks; ostja pank informeerib müüja panka selle avamisest; teatab müüja; müüja annab kauba transpordifirmale; Transpordifirma annab vastu kauba saatedokumendid, kindlustuspoliisi, kvaliteedinõude; lepingus ettenähtud dokumendid; Dokumendid lähevad müüja panka; Pank tasub müüjale; Dokumendid ostja panka; Ostja pank tasub raha müüja pangale; Dokumendid ostjale; Ostja arvelduskontolt võetakse summa maha; Dokumendid transpordifirmale; Kaup kätte. 58.Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot? Kui ostja ja müüja on geograafiliselt eraldatud; ostja ei taha maksta enne, kui kaup on müüja poolt saadetud; ostjal on müüjast parem turupositsioon; müüja soovib olla kindel, et ostja ei saa kaupa enda valdusesse enne, kui ta on tasunud kauba eest või lunastanud pangast dokumendid maksekohustuse vastu; müüja usaldab ostjat. 59.Inkasso plussid ja miinused.
korraldus pangale akreditiivi avamiseks, ostja pank informeerib müüja panka akreditiivi avamisest, teatab müüjat akreditiivi avamisest, müüja annab kauba transpordifirmale, transpordifirma annab vastu kauba dokumendid, dokumendid lähevad müüja panka, pank tasub müüjale, dokumendid ostja panka, ostja pank tasub raha müüja pangale, dokumendid ostjale, ostja arvelduskontolt võetakse summa maha, dokumendid transpordifirmale, kaup kätte) Kasutatakse suuremate kaubatehingute puhul, kui ostja ja müüja vaheline ärisuhe on uus ja puudub piisav info partneri äritegevuse ja maksevõime kohta, puudub usaldus, üks või mõlemad partnerid asuvad majanduslikult või poliitiliselt kõrge riskitasemega piirkondades, kaup valmistatakse tellimustööna, riikide seadused ja kaubandustavad nõuavad akreditiivide
• Akreditiiviga tasumise põhimõtted: tasumine akreditiiviga leping; korraldus pangale avamiseks; ostja pank informeerib müüja panka selle avamisest; teatab müüja; müüja annab kauba transpordifirmale; Transpordifirma annab vastu kauba saatedokumendid, kindlustuspoliisi, kvaliteedinõude; lepingus ettenähtud dokumendid; Dokumendid lähevad müüja panka; Pank tasub müüjale; Dokumendid ostja panka; Ostja pank tasub raha müüja pangale; Dokumendid ostjale; Ostja arvelduskontolt võetakse summa maha; Dokumendid transpordifirmale; Kaup kätte. 64. Akreditiivi plussid ja miinused Importijale • Plussid – saab küsida kauba importimiseks vajalikke dokumente, samuti dokumentide kvaliteedi, koguse ja päritolu tõestamiseks; võimalus saada odavamat hinda; kontroll kauba liikumise üle; maksmine pärast dokumentide esitamist. • Miinused – maksekohustus panga ees säilib igal juhul; avatud akreditiivi ei saa muuta ilma eksportija nõusolekuta. Eksportijale
täitnud (Akreditiiviga lepingu avamine, korraldus pangale akreditiivi avamiseks, ostja pank informeerib müüja panka akreditiivi avamisest, teatab müüjat akreditiivi avamisest, müüja annab kauba transpordifirmale, transpordifirma annab vastu kauba dokumendid, need lähevad müüja panka, pank tasub müüjale, dokumendid ostja panka, ostja pank tasub raha müüja pangale, dokumendid ostjale, ostja arvelduskontolt võetakse summa maha, dokumendid transpordifirmale, kaup kätte · Inkasso Sõlmitakse leping, kaup transpordifirmale, kauba saatedokumendid transpordifirmalt, saadab panka, müüja pank saadab need ostja panka, ostja pank annab ostjale teada dokumentide ja maksenõude laekumisest, ostja tasub oma panka raha, saab samal ajal kätte dokumendid, annab korralduse tasuda müüja pangale, pangast edasi müüjale, ostja esitab dokumendid transpordifirmale, saab kauba kätte.
jooksul kauba lähetamisest raamatupidaja Tarnijate arved Iga päev Raamatupidaja Kassa sissetulekuorder Vahetult peale sularahamüüki, rahalaekumist või Müügiesindaja, panga arvelduskontolt sularaha väljavõtmist raamatupidaja, Kassa väljaminekuorder Vahetult peale sularaha väljamaksmist Tegevdirektor, Sõidupäevik Järgneva kuu 3. tööpäevaks Aruandev isik Majanduskulu dokumendid Järgneva kuu 3. tööpäevaks Aruandev isik
3)Ostja pank informeerib müüja panka akreditiivi avamisest 4)Teatab müüjat akreditiivi avamisest 5)Müüja annab kauba transpordifirmale Rahanduse alused 1 2013 3 6)Transporsifirma annab vastu kauba saatedokumendid, kindlustuspoliisi, kvaliteedinõude, jm lepingus ettenähtud dokumendid 7)Dokumendid lähevad müühja panka 8)Pank tasub müüjale 9)Dokumendid ostja panka 10)Ostja pank tasub raha müüja pangale 11)Dokumendid ostjale 12)Ostja arvelduskontolt võetakse summa maha 13)Dokumendid transpordifirmale 14)Kaup kätte 58. Millised juhul on soovitatav kasutada maksmisel inkassot? Inkasso on sobiv makseviis, kui: · ostja ja müüja on geograafiliselt eraldatud; · ostja ei taha maksta enne, kui kaup on müüja poolt saadetud; · ostjal on müüjast parem turupositsioon; · müüja soovib olla kindel, et ostja ei saa kaupa enda valdusesse enne, kui ta on tasunud
Edasistes maksetoimingutes on juba aga võimalik hakkama saada ise pangakontorisse minemata. Internetipank annab kliendile võimaluse korraldada oma rahaasju igal pool, kus on internetiühendusega arvuti. Lisaks nii Eesti-sisestele kui ka välismaksetele on võimalik internetipangas taotleda laene ja pangakaarte, avada hoiuseid ja teha teisi pangatehinguid, kasutada e-teenuseid, näiteks vaadata oma hindeid e-koolist. Makseid on võimalik teostada ka pangaautomaatides üle maailma, samuti raha arvelduskontolt välja võtta ja kontrollida kontoseisu. Hoiustamine tähendab raha, erinevate väärtpaberite ning asjade tähtajalist või ajatut oma arvele võtmist. Hoiuste erinevused sõltuvad eesmärgist, miks klient oma raha pangas hoiab. Nõudehoiust ehk arvelduskontot kasutatakse peamiselt arveldamiseks. Tavaliselt kantakse sinna kliendi igakuine sissetulek, mida saab siis kasutada erinevate hüviste eest tasumisel. Nõudehoiusel olevat raha saab klient kasutada igal ajahetkel
a) määratakse varude arvestamise meetodid; b) tehakse korrigeerimis- ja lõpetamiskanded; c) antakse hinnang kasumi suurusele; d) kirjendatakse majandusaasta viimasel kuupäeval tehtud tehingud. 7. Millise majandustehingu tagajärjel suureneb ettevõtte bilansimaht: a) arvelduskontole laekus 1 500 krooni debitoorset võlgnevust; b) ettevõte tasus arvelduskontolt kreditoorse võla 5 000 krooni; c) eelmiste perioodide jaotamata kasumist eraldati 1 000 krooni kohustuslikku reservi; d) saadi lühiajalist pangalaenu 8. Leia rentniku raamatupidamise kontol "Ettemakstud rent" olev lõppsaldo kui: Algsaldo (S0) 5 400.- Deebetkäive 800.- Kreeditkäive 1 000.- Lõppsaldo (S1) ? ___________.- 9. Osaühingu omakapital on järgmine: Osakapital 500 000.-
AKTIVA KONTO PASSIVA KONTO Deebet Kreedit Deebet Kreedit 1. toiming (+) 4. toiming (-) 4. toiming (-) 2. toiming (+) AKTIVA KONTO PASSIVA KONTO Deebet Kreedit Deebet Kreedit 3. toiming (+) 1. toiming (-) 2. toiming (-) 3. toiming (+) 21 1. toiming toodi kassasse arvelduskontolt raha. 2. toiming kasumi arvelt moodustati kohustuslik reservfond. 3. toiming saadi pangast laenu, raha laekus arvelduskontole. 4. toiming maksti kassast eelmisel kuul arvestatud töötasu. Majanduslike tehingute tulemusena toimuvaid bilansikirjete muutusi arvestatakse raamatupidamiskontodel. Vastavalt Eesti raamatupidamise seadusele toimub majandustehingute kirjendamine raamatupidamiskohustuslase poolt kontodel ja selleks koostab ta kontoplaani. Kontoplaan
annaabi.ee 
