nr 1889 /2005 ühendusse sisse toodava või ühendusest välja viidava sularaha kontrollimise kohta artikli 2 punkti 2 tähenduses. 4.5 Seadused, mis sätestavad volitusnormid: Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri. 1.peatükk. § 1. Riigieelarve kassaline teenindamine (3) Laekumised riigieelarvesse ja väljamaksed riigieelarvest tehakse riigieelarvet teenindavates pankades avatud riigikassa ühendkontserni koosseisu kuuluvate arvelduskontode kaudu vastavalt käesolevale eeskirjale ning kooskõlas pangaga sõlmitud lepingu tingimustega. 4.2 Seadused, mis panevad õigussubjektile kohustused: Likluseeskiri. 1. peatükk. § 13. Ohu tekitanud isik peab rakendama kõiki temale jõukohaseid meetmeid ohu kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks. 4.1 Seadused, mis loovad subjektiivseid õigusi: Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 7. Füüsilise isiku õigusvõime. Eraõiguse valdkonnast
· sularahaarveldused; · sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 3 Kassa Sularaha käitlemise ja arvestuse kohta peavad olema juhtkonna poolt ettevõttesiselt kehtestatud reeglid, et tagada raha säilimine ja ohutu transportimine. Sularaha käitlemise üldine korraldus määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Raha ja väärtpaberite veoks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt eraldi kord (VV määrus nr 187 vastu võetud 11.05
kohustused. Samuti võib olla ostu-müügilepingu kirjalikul vormistamisel oluline üles lugeda müüdava asja puudused, et ostja ei saaks hiljem väita, et ta ei olnud neist teadlik. Lepingud peavad sisaldama järgnevaid andmeid: 1.aeg ja koht, kus leping sõlmiti; 2.kes on lepingupooled; 3.mis on lepingu objekt (ostetav asi, üüritav korter, laenatav summa); 4.materiaalne väärtus (asja hind, üüri, laenu või palga suurus) ning arvelduse regulatsioon (arvelduskontode numbrid); 5.poolte kohustused (asja üleandmine, kvaliteedi tagamine ja vastuvõtmine, tasumine); 6.tähtaeg (kohustuste täitmiseks, lepingu kestvuseks); 7.sanktsioonid kohustuse rikkumise korral; 8.lõppsätted, muud tingimused (lepingu jõustumine, lisatud dokumendid, kohaldatavad seadused, muutmise ning vaidlustamise kord); 9.poolte allkirjad.
Tarbijahinnaindeks (THI) – tarbija ostukorvi kuuluvate hüviste hinnatõus mingil baasperioodil ( %-des). Inflatsiooni põhjused: - nõudmisest tingitud, raha pakkumise kasv - pakkumisest tingitud, tootmiskulud kasvavad - sissetoodud hinnatõus, näiteks nafta hind - hinnatõus, mis tuleneb hindade ühtlustumisest ühises majandusruumis Pank – finantsasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha nõudehoiuste ja arvelduskontode näol. Kommertspanga ülesanded on: - raha hoiustamine - laenude andmine - maksete teostamine - investeerimisteenused - loob juurde raha kontode näol - valuutavahetus - finantsnõustamine Panga kasum – tekib sellest, et ta võtab väljalaenatavatelt summadelt suuremat intressi, võrreldes hoiustajatele makstava intressiga. Pank on huvitatud võimalikult suurema osa hoiuste väljalaenamisest, sest seda suurem on kasum
hindade ümberarvestamine viib teatud sektorites hinnatõusuni. ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Pangandussüsteem Pank – finantsasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõt- mise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha avalikkusele antavate nõudehoiuste ja arvelduskontode näol Panga funktsioonid: Klientide raha Laenu andmine ja inves- hoiustamine teerimine kui kasumi saamise allikad Ülekannete teostamine Panga kasum – tekib sellest, et ta võtab väljalaenatavatelt summadelt
lepingupooled allkirjastama. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud ka e vorm, kui see on digitaalselt allkirjastatud. • Suulist lepingut on raske tõendada. Kui on vähegi võimalik, tuleks lepingud sõlmida kirjalikult. Leping peab sisaldama alljärgnevaid andmeid ehk elemente: • aeg ja koht, kus leping sõlmiti • lepingupoolte nimed • lepingu objekt (nt ostetav asi, laenatav summa) • materiaalne väärtus (nt hind, palga suurus) ning arvelduskontode numbrid • poolte kohustused (nt kvaliteedi tagamine ja vastuvõtmine, tasumine) • tähtaeg (kohustuste täitmiseks, lepingu kestuseks) • sanktsioonid kohustuse rikkumise korral • lõppsätted, muud tingimused (nt lepingu jõustumine, lisatud dokumendid, kohaldatavad seadused, muutmise ja vaidlustamise kord) • poolte allkirjad Juhatuse liikme leping • Juhatuse liikmega lepingu sõlmimiseks tuleb
kinnine väärtpaberiemissioon. Finantsvahendaja teenust ei kasutata (v.a. konsultatsioon ja nõustamine) Universaalpangad (pakuvad suurt ulatust finantsteenuseid) - mis tegelevad kõikide pangandusoperatsioonidega (Eestis kõik kommertspangad). 11. Pank (it. banca< banco pink, lett, pikk töölaud; ingl. bank; sks. Die Bank )- hoiuasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha avalikkusele antavate nõudehoiuste ja arvelduskontode näol. Pank on krediidiasutus, s.o. rahalisi vahendeid koguv, hoiustav, valitsev ja laenutav asutus; kutseline kaubandusettevõte, mis kaupleb rahaga; pangad moodustavad rahvamajanduse raharinglussüsteemi. Panga liigid on: hoiu-, diskonto-, emissiooni-, investitsiooni, kesk-, kommertspank jne. 12. Krediidiasutus (credit institution)(dasKreditinstitut )( )- eraõiguslik juriidiline isik, kellel on õigus võtta avalikkuselt vastu rahalisi hoiuseid ja
Aruannete koostamise kord Bilansisaldod 1 kord kuus. Kasumiaruandesaldod 1 kord kuus. Käibedeklaratsioon 1 kord kuus 20-ndaks kuupäevaks. Maksudeklaratsioon 1 kord kuus 10-ndaks kuupäevaks. Majandusaasta aruanne 1 kord aastas 30-ndaks juuniks. 7 3. RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS 3.1. Pangakontod ja nende arvestus Üldjuhul teostatakse kõik rahalised operatsioonid pankade arvelduskontode kaudu, mis toimuvad Swedbanki (Hansapank AS) ja SEB Pank AS-i vahendusel. Arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite arvestust peetakse pankade, arvelduskontode ja valuutade lõikes. Pangaoperatsioonid kajastatakse panga väljavõtete ja algdokumentide alusel vastavates registrites. Panga väljavõtete järgi sisestatakse raamatupidamisprogrammi "HansaWorld" kõik laekumised ja tasumised. Maksekorraldusele panka ja kassasse kirjutab alla juhataja. Iga
· aruanded [1 : 108-109]. 6.1.1.2 Arvestus arvelduskontodel Arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite arvestust peetakse pankade, arvedluskontode ja valuutade lõikes. Operatsioonide teostamiseks kasutatakse pankade jaoks üldkehtivaid dokumente. Pangaoperatsioonid kajastatakse panga väljavõtete ja algdokumentide alusel vastavates registrites [7 : 18]. Raamatupidamise sise-eeskirjades määratakse arvestuse tingimused arvelduskontodel järgmiselt: · arvelduskontode liigitus (sh ka välisvaluuta kontod); · arvelduskontodel tehingute sooritamine, liikumiste jälgimine toimub läbi internetipanga; · arvelduskontodel tehingute sooritamise (ülekannete tegemise) eest vastutavad isikud; · arvelduskontodel liikumiste jälgimine, nende läbikandmine raamatupidamises ning informatsiooni edastamine; · arvelduskontode dokumentide vormid ja kinnitamised; · arvelduskontodel raha kasutamise eest vastutavad isikud;
Raamatupidamise algdokumentide kontrollimine, kus on sätestatud RPS-st tulenevad nõuded algdokumentidele. Majandustehingute dokumenteerimine ja raamatupidamisregistrite pidamine, kus on esitatud majandustehingute dokumenteerimise ja raamatupidamisregistrite pidamise üldine kord. Dokumendikäibe korraldus, mis sätestab majandustehingut tõestavate dokumentide haldamise korra. Rahaliste vahendite arvestus, mis sätestab arvelduskontode, kassa, aruandvate isikute, ja muu käibevara raamatupidamisliku arvestuse. Nõuete arvestus, kus on esitatud täiendav kord nõuete kajastamisel. Arveldused aruandvate isikutega, deebet- ja krediitkaartidega ning hankijatega sätestab vastava korra. Töötasude arvestuses on välja toodud palkade ja muude rahaliste tasude arvestamise ja maksmise kord.
varud, kinnisvarainvesteeringud, materiaalne põhivara, ümberhindlus, parenduskulud, immateriaalne põhivara, renditud varad, eraldised ja tingimuslikud kohustused, finantskohustused, sihtfinantseerimine, maksude arvestus, kassareserv, tulude ja kulude arvestus, seotud osapooled, eelarve täitmise aruandest. Lisa 2 „Raha ja selle ekvivalendid“ – kajastatakse bilansis rahana kassas olevat sularaha ning pankades olevaid arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ja lühiajalisi tähtajalisi deposiite. Samuti kajastatakse ka rahavoogude aruandes. Lisa 3 „Maksud, lõivud ja trahvid“ – Antud lisa on koostatud selgitamaks nii maksude, lõivude ja trahvide tulude kirjeid kui ka maksukohustusi. Lisa 4 „Nõuded ostjatele ja muud nõuded“ Lisa 5 „Varud“ – varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (v.a käibemaks, mis kajastatakse soetamisel kuluna) ja muudest soetamisega seotud otsestest
Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 2. Kassa. Sularaha käitlemise ja arvestuse kohta peavad olema juhtkonna poolt ettevõttesiselt kehtestatud reeglid, et tagada raha säilimine ja ohutu transportimine. Sularaha käitlemise üldine korraldus määratakse kindlaks ettevõtte raamatupidamise siseeeskirjades. Raha ja väärtpaberite veoks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt eraldi kord (VV määrus nr 187 vastu võetud 11.05
nõuete kulu vähendamisena. Tabel 1. Nõuded ostjate vastu (tuh.kroonides) 31.12.2003 31.12.2002 Ostjatelt laekumata arved 36 586 31 715 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -364 -503 Nõuded ostjate vastu kokku 36 222 31 212 Allikas: AS A. Le Coq Tartu Õlletehas 3.2. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke. 3.3. Varud Varude hindamise aluseks on füüsiline inventuur. Bilansis hinnatakse varud lähtuvalt sellest, mis on madalam kas, soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus. Soetusmaksumus koosneb varude ostuhinnast ja väljaminekutest, milleta varud ei 10 oleks preaguses koguses ja olukorras. Neto realiseerimismaksumus on äritegevuse käigus saadav hinnanguline müügihind, millest on maha arvatud hinnangulised müügikulud
päevad või töötunnid; ·tükitöökäsud, milles näidatakse tehtud töö hulk. Algdokumentide põhjal koostatakse töötasu arvestuse tabel. Kui töötajatele arvestatakse kuu jooksul preemiaid, siis nimetatud summade arvestamine tuleb vormistada ettevõtte juhi käskkirjaga. Kui kõigile ettevõtte töötajatele on palk arvestatud, koostatakse töötasude ülekande leht, millel näidatakse töötajate ja nende arvelduskontode viisi ülekantava töötasu summad. Raamatupidamise sise-eeskirjades peab olema sätestatud, missuguste ettevõtte struktuuriüksuste juhid esitavad töötasu arvestuse lähteandmed ja mis kuupäevaks ettevõtte raamatupidamisele ning kes kinnitavad erinevad palgaarvestuse dokumendid. 4 Töötasu arvestamine Olulisemaiks tööjõukuluks on töötajate töötasu. Lisaks töötasule tekivad tööandjal ka maksude ja maksete kulud.
ja 15. sajandil Itaalia kaubalinnades. Pankade tekkimise eeldused: · inimeste säästutegevus · säästude säilitamise ebapiisav · turvalisus · säästude parem kasutamine 16. Panga mõiste Pank (it. banca< banco pink, lett, pikk töölaud; ingl. bank; sks. Die Bank)- hoiuasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha avalikkusele antavate nõudehoiuste ja arvelduskontode näol. Pank on krediidiasutus, s.o. rahalisi vahendeid koguv, hoiustav, valitsev ja laenutav asutus; kutseline kaubandusettevõte, mis kaupleb rahaga; pangad moodustavad rahvamajanduse raharinglussüsteemi. Panga liigid on: hoiu-, diskonto-, emissiooni-, investitsiooni, kesk-, kommertspank jne. Pangandus sai alguse keskaegsetest kullas-sepa äridest. Põhiliseks tollel ajal käibel olnud rahaks olid kuld- ja hõbemündid. Neid oli ebamugav kaasas kanda ja kerge varastada.
krooni/euro. 2011. aasta raamatupidamise aastaaruanne on esitatud eurodes. Aruandes esitatud võrdlusandmed on Eesti kroonidest eurodesse ümber arvestatud üleminekukursiga 15,6466 krooni/euro. Kuna nimetatud kurss on ühtlasi ka varasematel perioodidel kehtinud fikseeritud vahetuskurss, ei tekkinud ümberarvestusest kursierinevusi. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste koosseisus. Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused
lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud elektrooniline vorm. Lepingud peavad sisaldama järgnevaid andmeid: · aeg ja koht, kus leping sõlmiti · kes on lepingupooled · mis on lepingu objekt (ostetav asi, üüritav korter, laenatav summa) · materiaalne väärtus (asja hind, üüri, laenu või palga suurus) ning arvelduse regulatsioon (arvelduskontode numbrid) · poolte kohustused (asja üleandmine, kvaliteedi tagamine ja vastuvõtmine, tasumine) · tähtaeg (kohustuste täitmiseks, lepingu kestvuseks) · sanktsioonid kohustuse rikkumise korral · lõppsätted, muud tingimused (lepingu jõustumine, lisatud dokumendid, kohaldatavad seadused, muutmise ning vaidlustamise kord) · poolte allkirjad. 19. Tehingute kehtetus (vt ka nr 3) Tehingu kehtetus jaguneb kaheks: tühised tehingud ja tühistatavad tehingud.
moodustamine. Juhtkonna hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, kuid need ei pruugi osutuda täpseiks. Raamatupidamishinnangute muutuste mõju kajastatakse muutuse toimumise perioodi kasumiaruandes. Kasumiaruandes on ärikulud liigendatud lähtudes kulude olemusest. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ja kergesti realiseeritavaid väärtpabereid (pankade rahaturufondide osakuid). Lühiajalised finantsinvesteeringud Lühiajalised finantsinvesteeringud on bilansis näidatud õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Õiglase väärtuse määratlemisel on aluseks võetud turuhind. Kui õiglane väärtus ei ole usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse lühiajalised finantsinvesteeringud
telefonifirmad), ka makse saaja peab olema pangaga lepingu sõlminud · inkassokorraldused kohtumäärusena. Moneygram eraisikutele mõeldud elektrooniline raha ülekandmise teenus. Selle puhul toimuvad arveldused USA dollarites ja sularahas. Eelised: · kiirus · mugavus · lihtsus · ühepoolne teenustasu (see tasub, kes teele pani). Kontsernikonto: · arvestuslik konto, mille vahendid moodustuvad kontserni kuuluvate liikmete arvelduskontode saldodest, broneeringutest ning kontserni arvelduskrediidist. See annab võimaluse minimeerida kontsernikonto kasutamise kulusid. · kontsernikonto vahendid: kõigi liikmete rahaliste vahendite ning panga poolt antud arvelduskrediidi summa. · kontserni liikmete vahendid: tütarettevõtja arveduskontol olevad rahalised vahendid ning emaettevõtja poolt kehtestatav positiivne sisemine limiit, kuid mitte rohkem kui kogu kontserni vahendid kokku.
aasta alguses küll märgatavalt, kuid siiski samas tempos hoiuste üldise mahu kasvuga. Likviidsus ja rahaturg. Vaatamata langusfaasi läbimisele suurenes finantssüvenemine: residentide hoiuste jääk Eesti pankades kasvas aasta jooksul 25%lt 29%ni SKP suhtes. Peamiselt oli tegu kodumajapidamiste säästu kasvuga. Pangad arvestasid aasta lõpu poole aastatuhande vahetusega seotud võimalike riskidega ning järgisid konservatiivset likviidsusjuhtimist. Seda kinnitab ka krediidiasutuste arvelduskontode saldo - detsembris hoidis enamik panku oma vahendeid Eesti Pangas nõutava taseme piirimail. Teine osa krediidiasutusi eelistas seevastu hoida detsembri alguses kuu keskmisena nõutavast tasemest väiksemat arvelduskonto saldot, et siis kuu lõpu ja aastavahetuse paiku märgatavalt kasvatada kroonipuhvreid. Detsembris liikus raha mitteresidentsetest krediidiasutustest ning väärtpaberiportfellist keskpanka. Väliskapitalivood. 1999
· palk tasu tehtud töö eest · panga likviidsus panga võimet rahuldada igal ajal kreeditoride õigustatud nõudeid · panga puhasväärtus saadakse kui liidetakse kokku kõik panga aktivapoole varad ja lahutakse nendest panga kohustused · pank hoiuasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha avalikkusele antavate nõudehoiuste ja arvelduskontode näol · paretoefektiivne jaotus sellist ressursside jaotus mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata · paretoefektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel
kogupakkumist palk – tasu tehtud töö eest panga likviidsus – panga võimet rahuldada igal ajal kreeditoride õigustatud nõudeid panga puhasväärtus – saadakse kui liidetakse kokku kõik panga aktivapoole varad ja lahutakse nendest panga kohustused pank – hoiuasutus, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha avalikkusele antavate nõudehoiuste ja arvelduskontode näol pareto-efektiivne jaotus – sellist ressursside jaotus mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata pareto-efektiivsuse kriteerium – väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel
antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides. Järgnevalt on välja toodud peamised arvestuspõhimõtted ja hindamisalused Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke . Nõuded ostjate vastu Nõuetena ostjate vastu kajastatakse ettevõtte tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus vajaduse korral tehtavad allahindlused). Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga ostja kohta eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad arved hinnatakse bilansis
5. Lisades 6-9 saab tutvuda ettevõtte OÜ Abilis bilansiga, kasumi-, rahavoogude ja omakapitali aruannetega mis olid koostatud 2009. aastal kroonides. Edasi pakun teie vaatamisele OÜ Abilis arvestuse põhimõtted ja toon välja mõned näited. 7 3.1 Raha Ettevõttes OÜ Abilis raha ja selle ekvivalendina kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke, kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning rahaturufondi osakuid. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste laenukohustuste ja laenukohustuste koosseisus.(4) Tabelis 1 saab tutvuda OÜ Abilis aastaaruande lisaga mille nimetus on raha. Siin on näha palju raha on arvelduskontodel ja palju hoitakse sularahas ja palju on muutunud antud näitajad. Peatükis 7 saab lähemale tutvuda näitajate analüüsiga.
Allkirjad avalduse peavad olema notari või vallasekretäri poolt tõestatud. § eraldi lehel esitatud ettevõtjate allkirjanäidised (notari või vallasekretäri poolt tõestatud) § Eraldi lehel sidevahendite numbrid (telefon, faks, e-mail jne) § Riigilõivu tasumise kviitung § Kande avaldamise kulude tasumise kviitung FIE, TÜ ja UÜ asutamisel on riigilõiv 500 krooni ja kande avaldamise tasu 100, mis tuleb tasuda Maksuameti arvelduskontole. Arvelduskontode numbrid ja viitenumbrid vaata eelmiselt leheküljelt. Ettevõtja lisakulutused on veel seotud allkirja tõestamisega kandeavaldusel ja allkirjade näidistel (a 10 krooni). Vaata ka: Maksuameti kodulehekülg www.emta.ee (maksud). Osaühingu registreerimine Osaühingu Äriregistrisse kandmiseks vajalikud dokumendid: § Kandeavaldus Äriregistrile, millele peavad alla kirjutama kõik juhatuse liikmed. Allkirjad peavad olema notariaalselt tõestatud.
panka viimiseks ja toomiseks veoki ja julgeoleku (50 000.- saatja). Võib kasutada sularahakeskuse teenust raha veol panka. Raamatupidajad jt. töötajad kellel on allakirjutamisõigus ei tohi olla kassapidajad. Suuremas ettevõttes raamatupidajad ja kassapidajad ei tohi olla ühes isikus. Pangast saab tehinguid teha ettevõtte poolt määratud isik. 13. Pankades hoitava raha arvestus. Arvelduskontol olevate rahaliste vahendite arvestust peetakse pankade ja arvelduskontode lõikes. Pangaoperatsioonide teostamisel kasutatakse pankade jaoks üldkehtivaid dokumente (paberkandjad, elektroonilised). Pangaoperatsioonid kajastatakse panga väljavõtete ja algdokumentide alusel vastavates registrites. Valuutakontode jäägid arvestatakse raamatupidamises EEK-idesse ümberhinnatult bilansi kuupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Valuutakursi muutused kantakse fin kulude või fin tulude kontole
annaabi.ee 
