Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Arutlus Eestlaste valikud teises maailmasõjas - sarnased materjalid

sundmobilisatsioon, soomepoisid, sille, variandi, pped, valima, dimine, lesandeks, igile, ejuhatus, ksid, naabrit
thumbnail
2
docx

Arutlus: Eestlaste valikud Teise Maailmasõja ajal

Eestlaste valikud Teise maailmasõja ajal Teine maailmasõda toimus aastatel 1939 ­ 1945. See oli ajaloo kõige laialdasem sõjaline kokkupõrge, mille käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase. Tähtsaim sündmus eestlaste jaoks oli 1940 aastal 17.juunil toimunud Eesti okupeerimine, mille kõigus likvideeriti Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused. Ametisse määrati Moskvameelne valitsus ja käivitati ulatuslikud repressioonid. Eestlaste olukord Teise maailmasõja ajal oli täis hirmu, teadmatust ja raskeid valikuid. Eesti oli kaotanud oma iseseisvuse ning võimalusi oli vähe ­ liitumine okupeeriva võimu armeega, liitumine Soome sõjaväega, metsavendlus või põgenemine Lääneriikidesse, olid ainsad lihtrahva valikud. Eesti poliitikutel lasus samuti võimalus teha otsuseid, mis puudutasid riigi edasist saatust, sealhulgas ka erinevate lepingute allkirjastamine nt. MRP ja Baaside leping. Teises maailmasõjas sõdisid eestlased enamasti ko

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Arutlus: Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Kuid oli ka inimesi kes võitlesid ainult oma isamaa eest ja liitusid metsavendadega. Punaarmees võitlesid eestlased enamasti sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi rahvusvaheline õigus keelas seda. On ka mõistetav, miks eestlasi sundmobiliseeriti: pärast mõistmist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse. Mobiliseeriti 1905-1922 aastatel sündinud mehed. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, minnes hiljem järk- järgult üle sundmobilisatsioonidele. Eelkõige mindi väkke soovist kätte maksta Nõukogude

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teine Maailmasõda algas 1. septembril 1939 ning lõppes 8. mail 1945. See aeg oli Eesti jaoks väga raske ja tõi kaasa palju kannatusi. Sõja tulemusena kaotas Eesti üle 20% rahvastikust. Täielikult hävitati Narva, Tallinnas ja Tartus olid ülisuured purustused. Sõja ajal oli eestlastel erinevaid valikuid, kuid ükski neist ei osutunud heaks. Üks eestlaste valikutest oli liituda Punaarmeega. Punaarmeesse värvati eestlasi peamiselt sunniviisiliselt, sest vabatahtlikult kommunistliku ideoloogia eest sõdijaid leidus Eesti piiridest vähe. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale lisaks okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestele, veel sunniviisiliselt mobiliseeritud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Eesti sõjaväe baasil moodustati Eesti ohvitseritest, allohvitseritest ja ajateenijatest 22. territoriaalne laskurkorpus. Punaarmees võitlemist ei saa nimetada eestlaste v

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eesti ja eestlaste valikud teises maailmasõjas

ja Saksamaa, siis tuli eestlastel teha valikud nende kahe vahel. Kuna juunis 1940 algas Nõukogude okupatsioon,siis Eesti riigi esimeseks valikuks oligi sõdida Punaarmee poolel ja anda endast maksimum Saksa vastu. Väike Eesti kartis Venemaad ning kuna oli iseseisvus kaotatud tundus lahenduseks Nõukogude Liiduga hästi läbi saada. Ka eestlased läksid Punaarmeesse. Põhjuseid oli mitmeid. Esimeseks põhjuseks oli sundmobilisatsioon, mis toimus juunis ja juulis 1941. Sundmobilisatsioon tähendas seda, et tuhanded eesti noormehed olid kohustatud sõtta minema. Teiseks põhjuseks oli see, et tegelikult läksid väga paljud vabatahtlikult Saksa vastu võitlema. Paljud pidasid Nõukogude Liidu võimu alla kuulumist õigeks ja hea meelega sõdisid Saksa vägede vastu. Paljud inimesed sõjakartuses evakueerisid Nõukogude Liitu, lootes et seal on parem elu ja nende kodu ei saa nii palju kahjustada.

Ajalugu
151 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Arutlus: Millised olid eestlaste valikud teises maailmasõjas.

Arutlus Millised olid eestlaste valikud teises maailmasõjas. Kuna eesti oli pidevalt teise maailmasõja ajal saksa või nõukogude liidu kooseisus siis võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuna see paljudele meestele ei meeldinud siis valiti ka üle mere oleva soome sõjavägi, kuid rindele siiski ei jõutud. Üle kõige olid mehed valmis võitlema oma kodumaa iseseisvuse eest. Punaarmeese värvati mehi peamiselt sundmobiliseerimisega. See oli seadusevastane, kuid Nõukogude Liit sellest kinni ei pidanud. 1941 aasta juunis mobiliseeris Punaarmee sunniviisiliselt Venemaale mehi, kellest paljud ei pidanud sealsetele tingimustele vastu, kuna nad olid ülekurnatud või tabasid neid haigused. 1942 aastal moodustati 8. eesti laskurkorpus, kus paljud mehed hukkusid lahingutes ja andsid ennast saklastele vangi. Eelkõige taheti Saksa armeese minna kättemaksu pärast Nõukogude liidule. Algul vabat

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Arutlus: Millised olid eestlaste valikud teises maailmasõjas?

Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas? Kogu Teine maailmasõda alates 1939. aastast kuni Saksamaa kapituleerumiseni 1945. aasta 8. mail oli Eestile väga laastav: Eesti kaotas iseseisvuse, märgatava osa oma rahvaarvust ning mitmetest suurtest linnadest olid alles vaid varemed. Totaalne sõda läbis Eestit kogu ulatuses ning siinsed mehed pidid kord Punaarmee, kord Suur-Saksamaa eest sõdima või siis üldse Soome või Läände põgenema. Punaarmee ridadesse sattusid eestlased peamiselt sunniviisilise mobiliseerimise tõttu, sest pärast mõistmist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Seetõttu kasutaski Vene väejuhatus rahvusvaheliselt keelatud võimalust võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riigi kodanikke. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, millest formeeriti nn idapataljone, mida kasutati esialgu

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa , Vene ja Soome relvajõudude koosseisus , väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes . Peamiselt oli eestlasi Punaarmees . Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna . Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust . Peamiselt tänu Vene okupatsioonile . 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsioon , sest suurem osa Eestist oli langenud Saksa vägede kätte , aga venelastele see ei meeldinud . Mobiliseeritavate enese tahtest olenes vähe , ehkki leidus neidki , kes trotsisid korraldusi ja liitusid metsavendadega ja põgenesid metsa . Umbes 32 000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tööpataljonidesse . Saksa

Ajalugu
106 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?

okupatsioonitsoonidesse. Eestlased, kes ei soovinud sõdida kommunistliku Venemaa või natsliku Saksmaa eest, võisid ühineda Soome armeega.1941.-l aastal moodustati eesti noormeeste, kes Talvesõja päevil Soome rindele ei jõudnud, osalusel Erna luuregrupp, mis tegutses koos metsavendadega Eesti pinnal.1944-l aastal moodustatud 200. jalaväerügementi kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Peale Soome kapituleerumist paistsid Soomepoisid silma nii lahingutes Punaarmee kui Saksa vägede vastu. Osa eestlasi põgenes läände, otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistide eest. Kümned tuhanded eestlased lahkusid välismaale, peamiselt Saksamaale ja Rootsi, lootes peale sõja lõppu ja Eesti omariikluse taastamist tagasi pöörduda. Ma arvan, et eestlastel oli võimalik valida, kelle poolel sõdida. Vabatahtlikult pääses kõikidesse armeedesse. Minu arvates oli olukord kõige leebem Soome armee ridades ja kõige

Ajalugu
377 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas 9 kl ajaloo l osa tv lk 57 h 3. Teine maailmasõda oli 20. sajandi ohvriterikkaim sõda mille käigus kaotas Eesti iseseisvuse. Eestlaste valikud maailmasõjas olid üsna nigelad. Neil tuli võidelda erinevates armeedes, mille hulka kuulusid Punaarmee, Saksa ning Soome armee. Punaarmee oli neist kõige võimsam, sest sinna mobiliseeriti eestlaseid kohe algusest peale sunniviisiliselt. Venemaad ei huvitanud seadused ning vähesed eestlased said selle eest põgeneda. Saksamaa värbas oma ridadesse algselt vabatahtlikke, kelleks olid metsavendade salgad, Pärast Eesti vabanemist saatsid sakslased need laiali, kuid sõjavõimude alluvuses formeeriti idapataljone, mida kasutati algselt julgeolekuteenistusena, kuid hiljem Punaarmee vastu. Soome armee oli kõige enam vabatahtlikele, kes olid valmis võitlema iseseisvuse nimel. Aastal 1941 moodustati Erna luulegrupp, kuh

Ajalugu
62 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas

iseseisva Eesti nimel ühinesid soomlastega. Ulatuslikum põgenemine Soome algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. 1944. aasta alguseks oli Soome jõudnud üle 4000 eestlase. Põgenikega tegelev Eesti Büroo moodustas 1944. aasta jaanuaris 200. jalaväerügemendi kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Seda juhtis Soome kolonel E. Kuusela kuid ohvitseride hulgas oli ka eestlasi. Pärast Soome kapituleerumist kutsus Eesti Vabariigi Rahvuskomitee soomepoisid kodumaale Eestit kaitsma. Soomepoisid paistsid silma lahingutes Punaarmee vastu Tartu pärast ning kokkupõrkes taganevate Saksa üksustega Tallinna all. Kuigi soomepoisse oli Eesti tuleviku muutmiseks liiga vähe näitasid nad, et väikerahvas võib suurvõimude heitluses leida oma huvidele vastava tee ning sel viisil rohkem otsustada oma tuleviku üle. Kogu sõja vältel põgenes kümneid tuhandeid eestlasi läände, et pääseda sõjast. Peamiselt

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas

Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või mõndi üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Eestlased sõdisid Punaarmee ridades mobiliseerituna, mõistagi sunnitult. Kuigi mobiliseerimine oli keelatud, sest rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke, kasutas Vene väejuhatus siiski seda võimalust. Sundmobiliseerimine oli arusaadav, sest milline eestlane oleks tahtnud sõdida kommunistliku ideoloogia eest pärast mõistmist, mis punavõimude poliitika endast kujutas. 20. juulil 1941. aastal kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Kuna enamus osa Eestist oli langenud Saksa vägede kätte, siis mobiliseeriti mehi ainult Põhja-Eestist. Venemaa tööpataljonidesse viidi ligi 32 000 Eestist mobiliseeritud meest. Sõja algp

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased peamiselt Vene, Soome ja Saksa relvajõudude koosseisus. Üksikuid mehi võis leida aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Mehed, kes tegid okupatsioonivõimudega koostööd, saadeti hävituspataljoni. Eesti ohvitseridest ja ajateenijatest moodustati 22. territoriaalne laskurkorpus, mis viidi Venemaale. Uue üldmobilisatsiooniga koondati võimude silmis ebausaldusväärsed mehed tööpataljonidesse, mis sarnanesid sunnitöölaagritega. Ülejäänud mobiliseeritutega moodustati aga 8. eesti laskurkorpus. Saksa armee lootis sõja algperioodil vabatahtlikele. Vabatahtlikeks olid metsavendade salgad. Pärast Eesti vabanemist formeeriti idapataljone, mida kasutati esialgu julgeteenistuseks Saksa rinde tagalas, hiljem aga lahingutes Punaarmee vastu. Sakslased küll lubasid mitte luua pataljonist suuremaid väeosi,

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas?

Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas? Eestlastel ei olnud Teises maailmasõjas suurt valikut, kelle poolel sõtta astuda. Suuremas osas osaleti Saksa, Vene ja Soome relvjõudude koosseisus, kuid väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Võimalik oli ka põgeneda Rootsi või Saksmaale. Käesolev arutlus räägib täpsemalt nendest meestest, kes astusid sõtta Saksa, Vene või Soome poolel. Punaarmees võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas vene väejuhatus just seda võimalust. Venelased olid sunnitud sundmobiliseerima, kuna peale seda kui eestlased mõistsid, mida punavõimude poliitika endast kujutas, ei tahetud enam vabatahtlikena kommunistlike vaadete eest võidelda. 22.territoriaalses laskurkorpuses oli eriti palju eestlasi , kuna see moodustati Eesti sõjaväe baasil. 1941. Aastal kuulutas kommunistlik võim välja Eestis üldmobilisatsiooni.

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

ARUTLUS - Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Eestlased sõdisid Venemaa, Saksamaa ning Soome relvajõududes. Kõige enam avaldasid muljet soomepoisid, kes näitasid, et on olemas ka kolmas võimalus, kuidas rääkida kaasa oma saatuse määramisel. Nad näitasid oma armastust kodumaa vastu ning tahtsid kangekaelselt saavutada selle iseseisvust. Sõidimine Venemaal ja Saksamaal ei toonud mingisugust kasu aitamaks muuta Eestit iseseisvaks. See tõi ainult kahju, nendega koheldi julmalt ja osad surid ka lahingutes või said haavata. Eesti oli Punaarmee võimu all sunniviisiliselt. Nad teadsid, et pole mõtet vastu hakata. Punaarmee oli julm ja kõigutamatu. 1941. a. moodustatud hävituspataljon võitles metsavendade vastu. Nad olid väga julmad, põletasid talusid ja tapsid inimesi ning kariloomi. Mitte keegi ei julgenud neile vastu hakata.Saksa regulaarväed tegid hävituspataljonid maatasa. Punaarmee 22. territoriaalne laskekorpus, kuhu kuulus 7000 eestlast saadeti lahingusse

10.klassi ajalugu
108 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas?

Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas? Kogu Teine maailmasõda alates 1939. aastast kuni Saksamaa kapituleerumiseni 1945. aasta 8. mail oli Eestile väga laastav: Eesti kaotas iseseisvuse, märgatava osa oma rahvaarvust ning mitmetest suurtest linnadest olid alles vaid varemed. Totaalne sõda läbis Eestit kogu ulatuses ning siinsed mehed pidid kord Punaarmee, kord Suur-Saksamaa eest sõdima või siis üldse Soome või Läände põgenema. Punaarmee ridadesse sattusid eestlased peamiselt sunniviisilise mobiliseerimise tõttu, sest pärast mõistmist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Seetõttu kasutaski Vene väejuhatus rahvusvaheliselt keelatud võimalust võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riigi kodanikke. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, millest formeeriti nn idapataljone, mida kasutati esialgu

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Arutlus: Eesti meeste valikud Teises maailmasõjas

Eesti meeste valikud Teises maailmasõjas 1939. aastal jäi Eesti riik Moskva mõjusfääri. 1940. aastal piiras Punaarmee riigi ümber ning Eesti valitsus alistus NSV liidule vastupanuta ning riik hõivati. Ametist kõrvaldati Eesti armeeüksused ja väejuhatus, sõjavägi korraldati ümber. Eestlaste seas oli vähe kommunismi ideoloogiaid pooldavat rahvast, seega mobiliseeriti neid Punaarmeesse sunniviisiliselt, mis tegelikult oli tol ajal keelatud. Mis võimalusi oli eesti meestel Teises maailmasõjas veel peale Punaarmeesse astumise? Kui sõda algas, põgenesid paljud eesti mehed metsa, kus koonduti endiste sõjajuhtide juhitud salkadesse. Neid hakati kutsuma metsavendadeks. See oli rahvaliikumine, millel ei olnud keskset juhti ega juhtivat organisatsiooni. Nad hoidsid ära eestlaste mobiliseerimise Punaarmeesse ja takistasid Nõukogude hävituspataljonidel põletamist ja purustamist. Paljud metsavendade salgad ühinesid Saksa armeega, et Nõukogude Liidu vastu võidelda. Sõja

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt. Sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine oli ebaseaduslik. Rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke. Kuigi oli see keelatud, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Punaarmee juhtkond ei söandanud kasutada Eesti sõdureid kodumaal, vaid viis kogu 22. territoriaalse laskurkorpuse juulis 1941 Venemaale. 20. juulil 1941 kuulutas kommunistlik võim Eestis välja üldmobilisatsiooni. Kuna selleks ajaks oli suur osa Eestist langenud Saksa vägede kätte, siis mobiliseeriti mehi vaid Põhja-Eestist. Umbes 32000 Eestist mobiliseeritud meest viidi Venemaale tö�

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas.

"Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas" Teine maailmasõda algas 1939. aastal ja lõppes 1945. aastal, nende kuue aasta jooksul muutus Eesti rahva saatus kõvasti. Neil aastail tuli teha Eesti inimestel valikuid. Millised olid valikud ja kuidas need määrasid inimeste edasist elukäiku? Esimene valik tehti juba 1939. aastal peale Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmismist. Tõenäoliselt oleks Eesti mehed astunud relv käes vaenlasele vastu, aga riigijuhid otsustasid teisti. Kindlasti mõjutasid 1939. aasta sündmused meeste valikuid järgnevatel aaastatel Esimene valik tuli teha 1940. aasta juunis, kui muutus Eesti riigikord. Tuli valida kas liituda uue võimuga või astuda relv käes nõukogude võimu vastu. Eriti rohkesti oli relvaga mehi nõukogude korda kukutamas 1941. aasta juunis, kui oli alanud Nõukogude Liidu ja Saksa sõda. Eesti mees lootis, et relvaga saab taastada kaotatud isesisvus. Nüüd tuli Eesti mehel otsustada, kas sõdida Saks

Ajalugu
37 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda toimus aastatel 1939-1945. Oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. Eestlaste jaoks oli see raske aeg. Eesti oli kaotanud oma iseseisvuse, enamus eestlastest mehi pidi teenima okupeeriva võimu sõjaväes, kui just ei põgenetud Lääneriikidesse või Soome sõjaväkke. Eesti oma armee likvideeriti pärast 1940. aastat ning need väeosad mis alles jäid saadeti punaarmeesse. Sinna sattusid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, sest vabatahtlikult keegi kommunistliku ideoloogia eest nõus sõdima polnud. Kuigi oli keelatud võtta armeesse inimesi okupeeritud riikidest, kasutati seda võimalust ära. Oli vähe neid, kes vabatahtlikult astuks Vene armeesse. Paar erandit oli, üheks neist olid hävituspataljonid, kes võitlesid mets

Ajalugu
218 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda oli Eesti jaoks raskete tagajärgedega. Eesti riik kaotas oma iseseisvuse ja eesti rahvas sai tunda kannatusi, mida tõi kaasa 50 aastat kestnud nõukogude okupatsioon. Eesti nagu ka paljude teiste väikeste riikide saatuse otsustasid Saksamaa ja NSV Liit omavahelise kokkuleppega (Molotovi-Ribbentropi pakt), millega kahe suurriigi diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Kokkuleppe järgi sai NSVL Saksamaalt loa Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Bessaraabia anastamiseks. Eesti soovis sõja puhkedes jääda neutraalseks, seepärast ei kuulutatud riigis välja ka üldmobilisatsiooni. Kuid NSVL esitas Eestile oma nõudmise, et Eesti lubaks sisse nende sõjaväebaasid, ähvardades keeldumise korral jõudu kasutada. Eesti oleks võinud sellest nõudmisest keelduda ja NSVL-ile vastu hakata. Eesti, Läti ja Leedu sõjalised jõud oleksid teoreetiliselt suutnud neist võitu saada, sest sõjaline poten

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teises maailmasõjas, aastatel 1939­1945, jagunesid eestlastest sõdurid peamiselt Vene, Saksa ja Soome sõjarinnete vahel. Üksikult või väikeste gruppidena leidus neid kõigi sõdivate riikide armeedest. Seega teatud valikuid eestlastel oli. Mõne riigi puhul küll rohkem kui teiste. Punaarmeega liitusid eestlased enamasti sunniviisiliselt. Kasutati sundmobilisatsiooni ­ kõik teatud vanuses mehed olid sunnitud liituma ja venelaste poolel võitlema. Näiteks kuulutas Vene väejuhatus 1941. aasta 20. juulil välja üldmobilisatsiooni, mille järgi pidid kõik mehed, kes olid sündinud aastatel 1905­1922, liituma Punaarmeega. Teine võimalus, kuidas eestlased Venemaa poolele võitlema sattusid, oli vabatahtlik. Nii mõnedki kommunistlike vaadetega eestlased olid nõus koos venelastega võitlema. Nii tekkisid hävituspataljonid. Nemad kasutasid põletatud maa tehnikat ning olid oma karmuse poolest tuntud. Moodust

Ajalugu
168 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Millised olid Eestlaste valikud Teises maailmasõjas

taastataks Punaarmee okupatsioon. Suur osa Eesti väeosadest hävitati 1944 aastal suurpealetungi käigus. Armee, kuhu läksid mehed, kes olid valmis võitlema Eesti eest, läksid Soome armeesse. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja ajal. Soome põgeneti 1943. aastal, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Umbes 4000 inimest põgenes sinna. Seal moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Pärast Soome kapituleerumist tulid soomepoisid Eestisse, et kaitsta meie riiki. Sõja ajal põgenes Eestist umbes 80 000 inimest. Põgeneti lääneriikidesse, sest seal oli rahumeelsem ja neid võeti hästi vastu. Samuti põgeneti ka Rootsi ja Taani. II Maailmasõja ajal on eestlastel olnud võimalus valida kelle poolel sõdida. Kuid loomulikult mitte siis, kui oli sundviisilised üldmobilisatisioonid.

Ajalugu
151 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Millised olid eestlaste valikud teises maailmasõjas arutlus

Millised olid eestlaste valikud teise maailmasõjas Pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise luua Eestisse Punaarmee baasid, et kaitsta Eestit. Kuna Eesti ei soovinud sõda, oldigi nõus. Järgmisena soovis Venemaa vahetada välja Eesti valitsuse. Vastupanu ei saadud osutada ning sellepärast oldi ka sellega nõus. Lubati, et Eesti säilitab iseseisvuse, kuid 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV Liitu. Sellega seoses kehtestati uues seadused ja vangistati või hukati Eesti poliitikud, sõjaväe- ja politseijuhid, hiljem hakati inimesi arreteerima kõikidest rahvakihtidest. Repressioonid tipnesid 1941.aasta 14. juuni massiküüditamisega, mille käigus viidi Eestist vangliaagritesse üle 10000 inimese. Venemaa käitus väga alatult ning inimestel oli hirm ja viha. See on ärritusttekitav, et Venemaa oma lubadust ei pidanud, vaid ühendas Eesti oma riigiga. Tol ajal soovisid kõik oma riigile suremat territooriumi, mis nõudis p

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teine Maailmasõda algas 1. septembril 1939 ning lõppes 8. mail 1945. See aeg oli Eesti jaoks väga raske ja tõi kaasa palju kannatusi. Sõja tulemusena kaotas Eesti üle 20% rahvastikust. Täielikult hävitati Narva, Tallinnas ja Tartus olid ülisuured purustused. Sõja ajal oli eestlastel erinevaid valikuid, kuid ükski neist ei osutunud heaks. Üks eestlaste valikutest oli liituda Punaarmeega. Punaarmeesse värvati eestlasi peamiselt sunniviisiliselt, sest vabatahtlikult kommunistliku ideoloogia eest sõdijaid leidus Eesti piiridest vähe. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale lisaks okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestele, veel sunniviisiliselt mobiliseeritud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Eesti sõjaväe baasil moodustati Eesti ohvitseritest, allohvitseritest ja ajateenijatest 22. territoriaalne laskurkorpus. Punaarmees võitlemist ei saa nimetada eestlaste v

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Millised olid eestlaste valikud teises maailmasõjas?

,,Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas." Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga peaaegu kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941. aastal moodustati ka hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, nad kasutasid põletatud maa taktikat ning said väga kuulsaks oma metsikustega. Tavaliselt kuulusid sinna okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimesed, kuid isegi neid üksusi täiendati sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Punaarmee poolel osalesid 1941. aasta lahingutes ka 22. territoriaa

Ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Millised olid eestlaste valikud teises maailmasõjas?

eest, kuid olid valmis võitlema iseseisva Eesti nimel, ühinesid soomlastega Soome armees. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja päevil koos metsavendadega kodumaa pinnal. Soome põgeneti 1943. aastal, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Umbes 4000 inimest põgenes sinna. Seal moodustati 200. jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Pärast Soome kapituleerumist tulid soomepoisid Eestisse, et kaitsta meie riiki. Otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistide eest, põgenes osa eestlasi läände. Kümned tuhanded eestlased lahkusid välismaale, peamiselt Saksamaale ja Rootsi, lootes peale sõja lõppu ja Eesti omariikluse taastamist tagasi pöörduda. Minu arvates oli eestlastel võimalus valida, kelle poolel sõdida, sest vabatahtlikult pääses kõikidesse armeedesse. Muidugi oli samas ka neid, kellel polnud võimalik valida ning olid

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal ja lõppes 2.septembril 1945. aastal. Teise maailmasõja algatasid Nõukogude Liit ja Saksamaa. 23. augustil 1939. a. kirjutasid Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar ja Saksamaa välisminister alla kahe riigi vahelisele mittekallaletungilepingule, selle salajase lisaprotokolliga jagati Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel Poola; Soome; Eesti; Läti ja Bessaraabia, hilisema täienduslepinguga ka Leedu. Eesti okupeeriti Nõukogude Liidu poolt 17. juunil 1940. a. Eestlaste valikud Teises maailmasõjas olid halvad ja veel halvemad, omariiklus oli kadunud ja ainuke võimalus oli sõjas teenida mõne võõrriigi armees. Punaarmees sõdisid eestlased sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuna oli vähe neid kes oleks vabatahtlikult Nõukogude Liidu poolt sõdinud. Nõukogude võimude poolt välja kuulutatud sundmobilisatsiooni käigus võeti Punaarmeesse umbes

Ajalugu
91 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas

,,Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas.'' Teises maailmasõjas oli eestlastel mitmeid valikuid. Eestlased võisid astuda Nõukogude armeesse,Saksa või Soome armeesse. Võimalusteks oli veel põgeneda läände, hakata metsavennaks või teha võimudega koostööd. Punaarmees sõdisid eestlasted pealmiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Eestlasi sundmobiliseeriti, sest selliseid inimesi oli vähe, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Muidu koosnesid need okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest. Punaarmees osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See moodustati Eesti Vabariigi sõjaväe baasil ja koosnes algul Eesti ohvitseridest, allohvitseride

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik- rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke- kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust.Punaarmee poolel osalesid ka laskurkorpusesse kuuluvad eestlased. 20. Juulil kuulutati välja üldmobilisatsioon. Seega olenes Punaarmeesse sattumine või eemalejäämine põhiliselt meeste sünniaastast. Enda tahtest olenes seal väga vähe. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, minnes hiljem järk- järgult üle sundmobilisatsioonidele. Vabatahtlikult mindi Saksa väkke eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, k

Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?

koos metsavendadega kodumaa pinnal. Ulatuslikum põgenemine Soome algas märtsis 1943, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Jaanuari 1944 moodustati 200.jalaväerügement, kuhu kuulus umbes 2500 vabatahtlikku. Ülemaks määrati Soome kolonel Eino Kuusela, kuid allüksuste juhtidena tegutsesid soomlaste kõrval ka Eesti ohvitserid. Pärast Soome kapituleerumist tuli enamik soomepoisse Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kutsel kodumaale, et osaleda Eest kaitsmisel. Soomepoisid paistsid silma lahingutes Punaarmee vastu Tartu pärast ning kokkupõrkes taganevate Saksa üksustega Tallinna all. Ehki soomepoisse oli Eesti tuleviku muutmiseks liialt vähe, näitas nende tegevus, et väikerahvaski võib kahe suurvõimu heitluses leida ma huvidele vastava kolmanda tee ning rääkida sel moel kaasa oma saatuse määramisel.

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teine maailmasõda sundis eestlasi tegema valikuid. Riigina pidi Eesti valima, kas nõustuda NSVL-i baaside lepinguga, astuda vastu Punaarmee okupatsioonile ja riigikorra muutmisele või mitte. Alates 1940. aasta suvest polnud enam vaba riiki ja nüüd tegid valikuid vaid eestlased ise. Olulisemad valikuvõimalused olid metsavendlus, sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Nõukogude okupatsiooni alguses läksid väga paljud eestlased metsa. Nad varjasid ennast kuni

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti riigi ja eestlaste valikud II maailmasõjas

Kui Teine maailmasõda algas, tahtis Eesti jääda neutraalseks, et riik ja rahvas ei satuks relvakonflikti. Alguses oli see valik hea, sest majanduslikult kannatas Eesti vähe. Siis aga sunniti Eestile peale Vastastikue abistamise pakt, et Venemaa saaks Eesti territooriumile luua baase. Alguses olid eestlased sellele vastu, kuid eestlastel oli valida kahe võimaluse vahel: nõustuda raskete tingimustega või lasta riik venelaste poolt vallutada. Eesti valis esimese variandi. Ma arvan, et nii oli õige, mingil määral säilitas Eesti ju iseseisvuse ning Venemaa oli lihtsalt liiga võimas. 21. juulil kuulutati Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks. Kõikjal hakkas toimuma venestumine ja 1940. aasta lõpul kadusid paljud inimesed, teadmata põhjustel. Ehk toimus küüditamine Venemaale. Selle hirmus pagesid paljud metsa, hakates metsavendadeks. Nad hankisid relvi ning nende suuremaks eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine. Nad võitlesid

Ajalugu
148 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Eestlaste valikud Teise Maailmasõja ajal

Eestlaste valikud Teise maailmasõja ajal Teine maailmasõda toimus aastatel 1939-1945. See oli ajaloo kõige laialdasem sõda. Tähtsaim sündmus Eesti jaoks oli 1940 aastal 17.juunil toimunud Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt. Peale seda määrati ametisse venemeelne valitsus. Eestlaste olukord Teise maailmasõja ajal oli täis hirmu ja raskeid valikuid. Eestlastel oli sel ajal valiku võimalusi oli vähe ­ liitumine okupeeriva võimu armeega, liitumine Soome sõjaväega, metsavendlus või põgenemine lääneriikidesse. Tol ajal oli ka poliitikutel vaja teha suuri ja rasked otsuseid. Teises maailmasõjas sõdisid eestlased enamasti kolmes armees, kuid oli ka üksikuid inviide või inimgruppe, kes sõdisid ka teiste riikide armeedes. Peamised sõjaväed, kus eestlased sõdisid, olid punaarmee, saksa armee ja soome armee. Punaarmees olid üldiselt need, keda Vene armee oli mobiliseerinud, ehkki oli sel ajal keelatud värvata armeesse okupeeritud

Eesti ajalugu
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun