Surmaga seotud arusaamad muutuvad elu jooksul. ? Surm ja selle tähendus üksikisiku tasandil erineb suuresti sellest surmast, mida edastab meile massimeedia ning sellega kaasnevad narratiivid. Me oleme harjunud nägema telekaist krimisarju, vererohkeid õudus- ning põnevusfilme, isegi lastele orienteeritud multikad kajastavad tihti vägivalda ning sageli ka nn halva tegelase surma kui positiivset sündmust. Sellises poolreaalsuses tajume me surma kui midagi üsna ohutut, teatud olukordades isegi koomilist. Mõistetakse, et ekraanil toimunu on väljamõeldis ning kogetu pole võrreldav tõelise elulise inimese surmaga. Keeruliseks läheb olukord siis, kui sama meediumi (sel puhul siis televiisori või arvuti) kaudu edastatakse reaalsuses toimunud õnnetusi või surmajuhtumeid, mida tuleks käsitleda alati ülima delikaatsusega ent siiski kiputakse tänapäeval seda tava tihtipeale eirama (mis on juba omaette arutlu...
Esse.(V.Jõemetsa artikkel- Kuidas lapsest saab inimene.) Viimasel ajal on aina rohkem hakatud avalikustama juhtumeid, milles juhitakse tähelepanu peredes kasvavatele väärkoheldud lastele. Probleem, millest siiani silmad maas mööda käidi, on õnneks sattunud üha enam tähelepanu alla- antud teemal ilmub palju artikleid, toimub arutelusid. Osaliselt põhjendaksin ma väikelaste ahistamist aastate tagant pärit arusaamade kinnistumisega inimeste teadvusesse. Meil valitseb ikka veel arvamus, et laps peab tingimusteta alluma täiskasvanu tahtele- tal pole õigust sõna võtta, oma arvamust ja soove avaldada. Eks ole sellised ka meie vanasõnad, näiteks: ,,Laps räägib siis, kui kana pissib", ,,Mida armsam laps, seda valusam vits" jne. Olen kuulnud vanemate inimeste meenutusi, et laps oli põllu- ja kodutööde ajaks seotud pika köie otsa, kuna tema jälgimiseks polnud kellelgi aega
Ebatolerantsus Anete Samelselg Anna-Mari Ainjärv Karin Köösel Elo Vagur Mis on ebatolerantsus? Ebatolerantsus ehk mittesallivus on üheks problemaatiliseks teemaks tänapäeva maailmas. Pidevalt muutuvas ja arenevas ühiskonnas tekib aina rohkem erinevusi ka inimeste vahel. Kui aastasadu tagasi elati ühtede kommete ja arusaamade järgi, siis tänaseks on see võtnud täieliku kannapöörde. Ent inimesed muutuvad järjest vaenulikumaks ning ei suuda ega tahagi teiste inimeste arvamusi, tegusid ega tõekspidamisi mõista. Kui keegi erineb meist millegi poolest ja meid häirib see mingil moel, siis muutume tihtipeale vastikuks ja sallimatuks ega austa selle inimese vabadust omada omaenda maailmapilti ja uskumusi. Kristlus Kuigi Eestis on kristlus peamine usk on siiski inimesi, kes
Dogma.-vidlusse mitte kuuluv väide. Föderatiivne-võim ja funksioonid on keksvalitsuse ja mitmesuguste alamüksuste valitsemiste vahel jagatud. Idenditeet-ühiskonna või kogukonn vaimne ühtekuuluvus. Institutsioon-sotsioloogia termin ühiskondliku mõju omavate struktuuride ja mehanismide tähistamiseks mõeldud termin. Ideoloogia- kogum ideid, väärtustav. Integratsioon-ehk lõiming rahvastiku gruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste arusaamade ja eesnärkide baasil. Pluralism-e. Mitmekesisus mitmesuguste ideede arvamuste ja organisatsioonide olemasolu ühiskonnas. Reform-muudatus mis viiakse läbi seaduse piires. Riik- avalik õiguslik süsteem, mis koosneb valitsemis asutustes ja õigusloovate aktide alasüsteemist. Sotsiaalne staatus- Inimese koht ühiskonnas. Demokraatia- valitsemisvorm mille puhul rahvas teostab võimu. Bürokraatia-Ametlik võim Diktatuur-õigusvastne valitsemisvorm mille puhulüks isik või grupp
kirjandusest on võimalik koostada bibliograafiaid. Lapsepõlv ja noorus ise on kultuuriilmingutena veel üsna noored (Antikainen 1986). Lapsepõlve kui omaette vanuseastme eristumine on paigutatud kord antiiki, kord keskaega. Aries (1960) arvab, et lapsepõlve erijooned on tulnud esile juba 13. sajandil, Bell (1977) aga leiab, et täiskasvanut ja las hakati teineteisest eristama alles keskajal (vrd Hurme 1985). Mainitud mõtteviisimuutustest on veel pikk tee selliste arusaamade tekkeni, mille järgi last hakati mõistma kui inimväärser, omaette indiviidi ning olendit, kellel on ka tundeelu (Varilo ja Linna 1984, 63). Need arusaamad seonduvad ühtlasi kasvatuse eesmärkide, kasvatuse võimaluste ja piiride ning kasvatamisõiguse ja kohustuse küsimustega. Ajaloo vältel on las peetud väikeseks täiskasvanuks, tühjaks tahvliks (Locke mõjul), pärispatu väljenduseks jne. Nurmi (1983) arvates on lapsepõlv 18.sajandil tugevnenud romantilise idealismi sünnitus
naiselikul töökohal. 2. Töötamine ülikoolide/teadusasutuste juures teaduritena oli raskendatud. Ja kui nad sinna saidki, siis olid nad ületöötanud ning alamakstud. Et olla edukad meeste pärusmaal teaduses, ei saa naised raamatu autori sõnutsi olla nemad ise, vaid nad peavad olema ilmtingimata paremad kui mehed. 3. Puudusid vahendid oma teadustööde rahastamiseks. Taaskord põrkuti kokku ühiskonna arusaamade, traditsioonidega naistele on omad tegemised ning meestele omad. Naised ei peaks trügima meeste mängumaale, teadusesse naisteadlased ei leidnud rahastusi oma tegevuste toetamiseks. Nt Marie Curie olevad käinud USA ringreisil, et koguda raha oma laborisse raadiumi ostmiseks. 4. Naisteadlased olid meestepoolt tõrjutud sotsiaalsetes (erialastes) võrgustikes. Puudus võimalus vahetada teadmisi ning kogemusi, arutada erialastel teemadel. 5
Seega sel ajal kui Hiinas oli läänelik elu, siis hakati välja vahetama kõik varem teadaolevaid meetodeid. Näiteks pidi vanemad spetsialistid/ravijad end täiendama või hoopiski täiesti umber õpima. See kõik tõi kaasa seda, et tänapäeval on lääne meditsiin lünklik, ning see oleks pidanud siiski olema täiendatud traditsioonilise meditsiiniga (vanemate spetsialistide teadmistega). 5. Milles seisneb autori arusaam, et teooriate ja metafüüsiliste arusaamade rohkuse säilitamine on inimlikkust väärtustav/inimsõbralik? Mida arvad sellest Sina? Teooriate ja metafüüsiliste arusaamade rohkus peab säilima selleks, et oleks võimalik näha ka laiemat pilti elust enesest. Seda on vaja eelkõige selleks, et noored, kes peaksid meie maailma tulevik olema – suudaksid näha elu sellisena nagu ta tegelikult on. Mida rohkem on erinevusi ning erinevaid võimalusi, seda laiem ja avaram silmapilt neil on. Ühtlasi on
3) küsitluse vormid: posti- ja võrguküsitlus (ümbrik, postikulud tasutud kontrollitud küsitlus (minna töökohtadele, messile, harrastusrühmadesse). Saab kontrollida ankeetide täitmist ja küsimustest vestelda. 4) küsimuste sisu: faktid käitumine ja tegevus teadmine väärtus suhtumine uskumuste, arusaamade ja arvamuste kohta küsimused põhjendus 5) küsimuste sõnastamine ja ankeedi koostamine: läbimõeldud koostamine ja küsimuste hoolik kavandamine kasutada lisakirjandust 6) küsimuste tüübid: avatud ja valikvastustega küsimused (variandid ja näited) 7) ankeedi viimistlemine ja küsitluse läbiviimine väga vajalik ankeedi katsetamine ankeet peab olema kergesti täidetav ja välimiselt laitmatu
kommenteeris ta. Näituse koostas ta spetsiifiliselt eksponeerimiskohta silmas pidades-väike söögikoht, kus inimestel oleks aega iseenda jaoks. Näitusel oli nii must-valgeid töid kui ka värviga. Värvidega piltide puhul tundus looja eelistavat õrne ning maalähedaseid toone. Dokumeeritud olid näiteks igapäevased asjad nagu poiss koolitükke tegemas, kuid oli ka näha maalilisi jäädvustusi taevast ning pilvedest. Fotograaf ise on öelnud: "Minu arusaamade kohaselt peaks fotograafia ennekõike hingele rahuldust tooma ja positiivseid emotsioone pakkuma. Kui vaatad maailma läbi kaamera, siis avastad, kui huvitav see on ja tekib tahtmine ümbritsevat ilu ja omapära esile tuua."
Kommunikatsioon - suhtlemine. vormid: vahetu, massisuhtlus, interaktiivne. Tsensuur - kui meedia kontrollib valitsust. Iive - rahvaarv. positiivne iive - rahvaarv, mis suureneb sündimuste poolest. negatiivne iive - rahvaarv, mis väheneb surma poolest. Rahvus - näitab inimese põlvkonda ja päritolu vanemate ja vanavanemate järgi. Integratsioon - lõiming rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. Leibkond - üksus, mis koosneb kooselavatestinimestest. Ei pruugi olla omavahel sugulased. Ülalpeetav - laps või pensionär, ka puudega tööealine isik, kes palka ise ei saa. Tööjõud - grupp, kes teeb käsul kellegi teise tööd. Sotsiaalne struktuur - rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel. Sotsiaalne kihistus - rahvastiku hierarhiline järjestus ressursside jagunemise järgi. Pluralism - arvamuste paljusus.
Soov ärritada lugejaid. Luulekogu ,,Kerjused treppidel" 1949 modernistlik kirjutamisstiil, ei ole kadunud vana stiil. Moodne käekiri vabavärss, tekstide jagunemine tsüklitesse, unenäolisus, julged metafoorid ka filosoofilisus. 1951 ,,Merepõhi" mängulisus, võllahuumor, kodumaa saatus, kadunud põlvkond. 1955 ,,Muinasjutt tiigrimaast" 1958 ,,Kivimurd" 1960.-ndatel lisandub Lepiku luulesse senisest lõikavamat irooniat kodumaa okupeerijate aadressil ja pila kivistunud arusaamade suhtes, mis levisid pagulaseestlaste seas. 1965 ,,Kollased nõmmed" domineeriv on vabavärss, kroteskia huumor, eesti rahvaluule võtted, kasutas algriimi, mõttekordused 1968 ,,Marmorpagulane" 1973 ,,Verepõld" 1974 ,,Klaasist mehed" 1985 ,,Kadunud külad" 1990.-ndatel tõusid luules esile nostalgilised meeleolud ning tagasivaated käidud teele nii isiklikule kui rahvuslikule. 1991 ,,Tagasitulek" 1992 ,,Öötüdrukud" 1990. a sai Juhan Liivi luuleauhinna luuletuse ,,Valusad pildid" eest
Korrelatiivsed uurimused nähtuste ja käitumisviiside vaheliste seoste otsimine, et käitumist ette näha. Eksperimendid katsed, mis aitavad käitumist seletada. Kirjeldavad uurimused Neid on kolme liiki: Juhtumi analüüs uuritakse ühte või mitut inimest väga põhjalikult pärast mingit juhtumit. Vaatlus objekti jälgimine, et kirjeldada fakte ja neid üldistada. Ei seleta käitumist, vaid kirjeldab ja üldistab seda. Küsitlus on tähtis inimeste arusaamade selgitamisel. Test võimaldab võrrelda isikuid mingi tunnuse suhtes. Korrelatiivsed uurimused Uuritakse nähtuste omavahelisi seoseid. Korrelatiivsed uurimused ei näita põhjuslike seoseid, vaid seda kui tugevalt kaks asja vastastikku seotud on. Näiteks näitab uuring, et õpilastel, kes veedevad rohkem tunde nädalas teleri ees kipuvad olema halvemad hinded. Keskmine Teleri vaatamise Osaleja hinne (skaala
MUSTAND KIRJANDILE " MISSUGUSEID ELULISI KONFLIKTE JA VALIKU VÕIMALUSI SAAB KIRJANDUSTEOSE ABIL LÄBI MÕELDA?" Oma kirjandis vaatlen elulisi konflikte Kristen Boie teosest "Väikelinn Chicago?". Selles raamatus kirjeldatakse 13 aastase poisi, kelle nimi on Nikklas, elu tema ümber läbi tema enda arusaamade ja silmade. Niklas oli endassetõmbunud eraklik poiss, kes rääkis oma probleemidest ning päevasundmustest avameelselt ainult oma küülikule. Tal ei olnud eriti sõpru, kellega oleks võinud kõigest rääkida. Kooliski ei kuulunud ta kõige parimate ja tublimate hulka. Vahel ei leidnud ta mõistmist kodustegi poolt. Nüüd vaatleksin elulist konflikt raamatust, kus põrkusid erinevad suhtumised ja arusaamad isa Thomase, ema Karini ja poeg Nikklase vahel
suurtele massidele. - Massimeedia – Massikommunikatsioonivahend | - Interaktiivsedkommun.vahend – internet, telefon. 3. Kellest koosneb ühiskond? - Demograafia – Rahvastiku teadus. Uurib iivet ja millised rahvused riigis elavad. - Iive – Rahvaarvu muutumine sündimuse ja suremuse ning rahvastikurände tagajärjel. - Integratsioon – ehk lõiming! Rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. 4. Huvid - Pluralism – mitmekesisus - Tolerantsus - sallivus - Nulltolerants – mittesallivus, ei lepi sellega - Enamusotsus – Suur grupp on teatud küsimustega nõus ja selle järgi toimitakse. - Kompromiss – Otsus mis rahuldab mõlemat poolt ja mõlemad teevad omad järelandmised. - Konsensus – Üksmeelne kokkulepe, pole vastuväiteid. 5. Sotsiaalsed normid .. ehk seadused. - Loodusseadused ja inimese poolt loodud seadused – kirjutatud ja kirjutamata seadused
kontseptsioonist lähtudes. ÕPPIMISE MÕISTE ja OLEMUS. ÕPPIMISTEOORIAD. Mida? Miks? Kuidas? Arusaamade kujunemine õppimisest 1. Platon ja Aristoteles (antiikajal)
kahe kogukonna ühtsus väga keeruline. Samuti võiks välja tuua eestlaste ning venelaste erineva ajalookäsitluse. Osalt tulenevad erinevad arusaamad meie ühisest ajaloost kodusest õpetusest, teisalt aga ka koolidest. Veel hiljuti õpetati ajalugu Eesti Vabariigis asuvates venekeelsetes koolides kardinaalselt erineva sisuga õpikutsest kui Eesti koolides. Mõnedes koolides võib see toimuda veel tänini. Peamine probleem ajaloo käsitlemisel on II maailmasõda- eestlaste arusaamade järgi oli Venemaa näol tegemist jõhkra okupandiga, vene kogukond aga usub, et just nemad tõid meile vabaduse. Järelikult raskendab integreerumist erinev õpetus ning ajaloo raske taak. Paljud leiavad, et raske lõimumise taga võib olla aga midagi hoopis sügavamat, nimelt eri rahvusrühmade loomupoolest suur erinevus. Nii eestlaste ja venelaste kultuuri kui ka temperamendi vahel olev lõhe. Slaavi temperament erineb soome- ugri rahvaste omast suuresti, kasvõi meie suhtlemisvõime tõttu
mis teeb selle kooli taoliseks. Seal kohututakse, et arutada kogukondlikke probleeme, mis teeb selle koosoleku saaliks. Alati ei vaja sünagoog rabit. · Juudid loevad oma palveid väga kiiresti ja väga vaikselt. See on rohkem meditatsiooni abistamiseks, olles midagi mantra taolist · Juutide jumal Jahve ei vaja palveid. · Teda arvatakse kõike teadvat ning sellepärast pole vaja talle palveid oma otsuse muutmiseks. · Judaismi arusaamade järgi õpetab Jumal meile pidevalt eristama tõde valest. · Iga päeva igas minutis annab ta inimestele teadmisi ja arusaamist. · Jumal on inimese käekäigust pidevalt huvitatud. · Mida rohkem inimene seda teab, seda targemaks, tervemaks ta muutub. · Judaism koondab oma tähelepanu sellele reaalsele maailmale, kuhu me oleme sündinud ja kus me elame. · Austus ja lugupidamine elu vastu, mis väljendub suhtumises alamatesse · Haridus on juutidel alati olnud religioosne
usukommetest ja valida sõpruskonda, elukohta ja vaba aja veetmise viisi. Õigus teenida raha, koguda vara. IIVE sündide, surmade ja sisse-, väljarände vahe. NEG. IIVE rahvaarvu vähenemine. RAHVUS inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajaool, tavadel ja keelel. INTEGRATSIOON E. LÕIMING rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil, näiteks Euroopa, sotsiaalne, rahvuslik integratsioon; integratsiooni tulemusel moodustub sidus tervik, mille osad säilitavad oma eripära. LEIBKOND ühise majapidamise kooslus, kasutatakse sissetulekut ühiselt. ÜLALPEETAV ilma sissetulekuta inimene. TÖÖJÕUD kõk tööealised ja jõulised inimesed. SOTSIAALNE STRUKTUUR Rahvastiku jaotus mingite tunnuste alusel. SOTS. KIHISTUS rahvastiku hierarhiline järjestus. PLURALISM e
,,Rehepapp" (2000) · üldiste arusaamade järgi väga humoorikas raamat, kuid Kivirähi enda sõnul ka kurb ja traagiline. Humoorika jutustamislaadi taga on süngus ja tõsised probleemid (nt Katk ütleb teoses: eestlased peaksid olema õnnelikud surma üle, sest nad ei oska oma eluga nagunii midagi peale hakata.) See osutab tugevalt eestlaste negatiivsetele külgedele. · Miljöö: Eesti küla eeldatavasti 19. sajandil. Mitte niivõrd ajaloolina kui kirjanduslik aegruum erinevate kirjanike, eriti Vilde teoste põhjal loodud kujutlus. Kogu küla inimasustust piirab mets; vahepeal põigatakse tegevustikuga ka fantastilisse ruumi põrgusse. · Iga peatükk algab ilmakirjeldusega ilm mõjutab tugevalt eestlase eksistentsi. Ilm avaldab peatüki alguses järgneva sündmustiku meeleolu. Tegevus toimub novembris olustik on pime, külm, ainus valgus on mahasadav lumi. Päike tuleb teoses välja ainult kaks korda...
Massimeedium- massikommunik.vahend(ajalehed,ajakirjad,raadio,tv).Interaktii vne kommunikatsioon-suhtlemine arvuti teel.Avalik arvamus- inimeste suhtumine ühiskondlikku tegelikusesse.Kommunikatsiooni ül-täidab riigi igapäevaelus mitmeid ülesandeid,seob riigi ühiseks tervikuks.Rahvus-see on inimeste ühtekuuluvusvorm,mis põhineb ühisel territooriumil,ajalool,tavadel,keelel.Intergratsioon- rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste,arusaamade ja eesmärkide baasil.Leibkond-sotsiaal ja majanduslik üksus,mis koosn kooselavatest inimestest,kes ei pruugi olla omavahel sugulased.Ülalpeetav-inimene,kes ei saa palka.Tööjõud-ühiskonnas täätavad ja selleks võimelised inimesed.Sotsiaalne kihistus-peegeldab hierarhiat e paremusjärjestust.Pluralism-mitmekesisus-rikastab ühiskonda ja teeb selle huvitavaks, kuid võib tekitada ka probleeme.Tolerantsus-sallivus teiste vastu.Identiteet- ühiskonna või kogukonnaliikmete vaimne
KAUGETE TÄHTEDE PLANEEDID 2007 aasta aprillis levis teade, et 20,5 valgusaasta kaugusel Kaalude tähtkujus asuval tähel Gliese 581 on avastatud üsna Maa-sarnane planeet. Selle nimeks sai Gliese 581c. Uue planeedi raadius on vaid poolteist korda suurem Maa raadiusest ning avastajad on hinnanud planeedi temperatuuriks 0-40 kraadi Celsiuse järgi, mis annab lootust, et planeedi pinnal leidub vedelat vett. Aga vesi teadagi on meie praeguste arusaamade kohaselt vältimatu elu alus. Tuhandeid aastaid on inimene endalt küsinud, kas Universumis on veel Päikesesüsteemi- taolisi planeedisüsteeme või on meie oma ainus. See ainukeseks olemine tundub väga kahtlane, sest Universumis on keskeltläbi miljard galaktikat ning igaühes oma miljard tähte. 2004. aasta keskpaigaks oli leitud peajada tähtede ümber 108 planeedisüsteemi, mis sisaldasid 152 tuntud planeeti. 10
kurbuseks tõdema, et laipa polegi enam seal. Selline järsk lõpp-lahendus on vaataja eeldusi taaskordselt petnud - ei jõudnud see mõrvalugu ka kaugemale. Antonioni filmi „Blow up“ ülimalt stiilne ja realistlik kujutluslaad, annab väga hästi edasi ajastut ja keskkonda. „Blow up“ ei ole kindlasti kerge vaatamine. Antonioni on loonud filmi nii mitu erinevat tahku, viidates selle kaudu ilmekalt ka uue ajastu arusaamade muutumisele. Kogu film mõjub väga elutruult. See on film, mis ei vasta ühegile vaataja poolt esitatud küsimusele, jättes vaatajale tohutult tõlgendamise ruumi ning tuues seeläbi välja ka 20. sajandi teise poole ühe iseloomulikuma joone – silmnähtavuse ja tõesuse kokkupõrge. Aili-Maarja Mäeniit
Meedia loodud tegelikkus Me elame ühiskonnas, kus meedial on väga oluline roll. Ometi on meieni jõudnud informatsioon on ainult üks võimalus, kuidas kõne all olevat sündmust või isikut käsitleda. Meedia on ühiskonna ühiste arusaamade kujundaja, paljud meie otsused on tingitud just nendest arusaamadest, kuid kas me peaksime laskma oma valikuid mõjutada millestki nii subjektiivsest kui meedia. Eesti on tasapisi muutunud meediaühiskonnaks. Suure osa sellest, mida me maailmast teame, oleme saanud just meedia kaudu. Me usaldame saadud informatsiooni ning usume, et meile esitatud informatsioon räägib sellest, milline maailm tegelikult on. Kahjuks ei saa meedia kunagi olla täielikult objektiivne
Jaan Tõnissoni instituudi juures asuva UNESCO kodanikuhariduse ja mitmekultuurilisuse uuringute õppetooli juhataja Sulev Valdmaa analüüsis ajakirjas „Haridus“ artiklis „Noorte väärtushinnangud Eesti koolides“ 2009. aastal läbiviidud pilootküsitluse tulemusi. Rahvusvaheline projektimeeskond soovis koguda andmeid Eesti, Soome, Läti, USA Illinoisi ja Colorado osariigi ning Aserbaidžaani 16-18- aastaste noorte väärtushinnangute ja arusaamade kohta mitmekultuurilises globaliseeruvas maailmas. Kuna erinevused koolide vahel olid liiga suured, et Eesti tulemusi üheks lugeda, tuli kokkuvõttes eesti ja vene koolide õpilaste andmed eraldi välja tuua. Eesti ja vene õpilaste hinnangud meie ühiskonna mitmekultuurilisusele on suhteliselt erinevad. Eesti õpilased peavad Eesti kultuuri avaramaks ning arvavad, et meie ühiskonnas on arvukalt eri ühiskonnagruppidesse kuulujaid. Halvas mõttes üllatas uuringu läbiviijaid kõige
Keelekorralduse põhimõtted Keelekorraldus on eriala, kus ei ole võimalik liigitada midagi õigeks või siis vastupidiselt täiesti valeks. Seejuures peitub aga paljudes meis kooliajal sisse süstitud veendumus, et kuskil on see ainuõige ja hea kirjakeel, mida emakeeleõpetaja on õpetanud meid väärtustama ja mida me kõik peaksime oskama. Paljude argiarusaamad keelekorraldusest pärinevad aga veel suuresti 100 aasta tagusest ajast, kuid nende arusaamade järgi meid ju õpetataksegi. Paljude kuldmedalistide ja isegi professorite kirjutistes võib kohata traditsiooni mõistes niinimetatud „vigaseid” keelendeid, mida on aga näiteks neile eelnenud põlvkondade puhul võimatu leida. See viitab omakorda sellele, et aeg on kirjakeelt tugevalt muutnud. Selle põhjuseks võib pidada meie igapäevast kõnekeelt ja sellega kaasnevaid muutusi. Igas ühiskonnas kehtivad erinevad normid, mis omandatakse tavaliselt
nagu seda on kirjeldanud Ryle, ei ole inimese teadvuse korral põhimõtteliselt võimalik. Seega, arvan, et objektiivse tõe otsimine emotsioonide 'ära lõikamise' teel mõtlemisest ei osutu võimalikuks. 3. Kui ühe inimese mõtteist, teadmistest ei ole võimalik subjektiivsust (emotsioone) kõrvaldada, kas siis oleks need võimalik matemaatilise võttega (kas matemaatika pole mitte suur samm objektiivse mõtlemise poole) 'taandada' välja terve määratu inimkonna kõigi mõtete, arusaamade, teadmiste 'keskmistamisel'. Tõepoolest, eeldades, et meie valimi hulgas on täpselt ühepalju vastandlike soovide, tunnetega mõtlejaid (mis juba iseenesest on utoopiline), võiksime lasta neil konsensuse leidmise teel välja selgitada mõtlejaist sõltumatu tõe. Näite võiksin tuua Immanuel Kanti ariklist 'Kostmine küsimusele: mis on valgustus?'. Nimelt näitas Kant seal, kuidas saaksid inimesed toimida, kasutades oma mõistuse 'avalikku tarvitust' subjektiivsete teadmiste ja arvamuste
520-530. aastatel koostas uue munkade ühiselu reegli Benedictus Nursiast, kes rajas kloostri Monte Cassionesse Mungaks saamisele eelnes noviitsiaeg (prooviaeg) Pühitsemisel vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne luksuslik Cluny klooster Prantsusmaal Cluny klooster Tsistertslased 1098. aastal tekkis Loode- Prantsusmaal Esimene uue kloostri asupaik oli Citeaux Kerjusmungaordud Tekke põhjused: 1. kogudusekirikud jäeti unarusse 2. vajadus tõhustada katoliikluse arusaamade levitamist 3. ilmaliku jõukuse kasv põhjustas vastureaktsiooni Frantsisklaste ordu Franciscus Assisist, jõuka kaupmehe poeg Paavsti soovil kinnitati tema liikumine 1223. aastal Dominiiklaste ordu Rajas hispaania kõrgelt haritud vaimulik Dominicus Tegevusloa said paavstilt 1216. aastal Paistsid silma harituse ja sõnaosavate jutlustega Kloostrite elukorraldus Tähtsa osa iga kloostri päevakavast moodustasid tunnipalvused oluline roll raamatute ümberkirjutamisel
uurima oma isa surma, nagu seda teeks ka iga teine oma isa armastav poeg. Hamlet tapab oma kasuisa, kes on ühtlasi ka vana Hamleti tapja. Sealt tuleb välja ka see milleks on Hamlet valmis oma isa armastuse nimel tegema. Tänapäevalgi hoitakse enamast austust vanemate vastu kõrgel. Eestis enamasti võetakse oma vanemaid iseenesest mõistetavalt, me ei teieta neid, ja paljud meist ei austa neid ka nii kõrgelt. See on tingitud ilmselt ajastuste ja inimeste arusaamade ning väärtuste erinevustest. Aga siiski on ka riike( näiteks: Araabiamaad, Hispaania ja Valgevene), kus on see just nii, et vanemad on kohutavalt olulised ja neid austatakse rohkem. Ma arvan, et isegi tänapäeva maailma korralduse juures on üsna aktuaalne see, et kui su perega midagi juhtub siis makstakse kätte. Täpselt nagu ,,Hamletiski" ,lihtsalt palju uuemate vahendite ja viisidega. Raamatus mängis suurt rolli ka Hamleti ja Ophelia armastus. Ophelia oli kantsler Poloniuse tütar
Reeglina ajendab täiskasvanut õppima mingi konkreetne vajadus: võime konkureerida tööturul, eneserealiseerimine, kuuluvustunne jne. Täiskasvanu õppimisel on palju põhjuseid, mida saab jaotada kaheks: A. Isiklikud põhjused: ·Oma huvi rahuldamiseks ·Uute oskuste omandamiseks ·Soovist teha midagi uut, ennast virgutada ·Uudishimu rahuldamiseks ·Tööalase kvalifikatsiooni omandamiseks või tõstmiseks ·Olemasolevate oskuste, teadmiste, arusaamade kinnitamiseks ·Oma suutlikkuse proovilepanekuks B. Sotsiaalsed põhjused: ·Sotsiaalse kompetentsuse tõstmiseks, suhtlemisoskuste parandamiseks ·Teiste omasugustega kontaktide sõlmimiseks ·Taaskohtumiseks sõpradega ·Üksinduse vältimiseks Täiskasvanu õppimist mõjutavad mitmed aspektid. Ühelt poolt välised tingimused (keskkond, vahendid jne), teiselt poolt inimese enda isikuomadused. Õppimist soodustavad:
liikuvad kaubalaevad. Veeti peamiselt tooraineid. Saab alguse rahamajandus. Linnaelu ning kultuur oli väga kirev pidustuste poolest. Neid peeti nii terve kodanikkonnaga kui ka giltide ning tsunfidega omavahel. Enamasti olid pidustused kirikliku taustaga. Suurejoonelisem üritus oli vastlakarneval, kus korraldati ka koomilisi näitemänge kas siis turuplatsidel, kõrtsides vm. Kõige vanem ning levinum näitemäng on ,, Aadama mäng". Vaimuelu iseloomulikuks jooneks sai muinasusuliste arusaamade kohandamine katoliiklusega. Salaja austati edasi pühasid puid, kive, jõgesid jm, tuues neile ohvreid. Endistesse pühapaikadesse rajati jumalakodasid. Jätkus surnud esivanemate hingede austamine. Väärtushinnang erines sellest mida kuulutas katolik kirik. Kuna linnad olid üksteisest eraldatud, omasid oma linnapead ning moodustasid omaette oma kindlate kohustustega ala ja kuna Igal linnal olid oma ülesanded ning linnu juhiti
Teine luulekogu ,,Mängumees" (1948) erineb eelmisest modernismi poolest. Luuletaja mängib nii sisu kui vormiga. Uuema rahvalaulustiil. Soov ärritada lugejaid. Luulekogu ,,Kerjused treppidel" modernistlik kirjutamistiil, ei ole kadunud vana stiil 1949. Moodne käekiri vabavärss, tekstide jagunemine tsüklitesse, unenäolisus, julged metafoorid ka filosoofilisus. 1960.-ndatel lisandub Lepiku luulesse senisest lõikavamat irooniat kodumaa okupeerijate aadressil ja pila kivistunud arusaamade suhtes, mis levisid pagulaseestlaste seas. 1990.-ndatel tõusid luules esile nostalgilised meeleolud ning tagasivaated käidud teele nii isiklikule kui rahvuslikule.
Ennetuse ja tervise edendamise uuringud Esmase ennetamise ja tervise edendamise meetodi eesmärgiks on proovida mõõta asju, mis et tohi juhtuda, seejärel mõõta mõju. Valim peab olema elanikkond. Meetod sisaldab endas muutuste uurimine elanikkonnas, ning neid muutusi nimetatakse indikaatoriteks. Indikaatorite muutused omakorda mõjuvad tervise edendamisele ning tulevasele ravile. Näiteks on uuritud uimastite kuritarvitamine ja selle indikaatoriteks on: uimastitega seotud arusaamade, hoiakute, teadmiste, tegevuste muutused; uimastite levimuse ja esinemissageduse muutused, samuti narkootikumitega seotud haigestumus ja surm jne. Sekundaarne analüüs 1 See meetod tähendab teisest uuringust kogutud andmete uurimine ja analüüsimine. Sellist meetodit kasutatakse et kinnitada saadud tulemusi, uurida eelnevalt uurimata mõõtmeid või
Tugev kodanikuühiskond on ka oluline demokraatia tagatiseks, sest kontrollib ,piirab ja tasakaalustab riigivõimu. Kultuuriks nim. mitme inimpõlve poolt loodud materiaalseid ja vaimseid väärtusi. Eraelu tähendab inimese isiklikku elukorraldust. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. Integratsioon on rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. Leibkond - mitu põlvkonda elab koos. Sotsiaalne kihistus peegeldab hierarhiat e. paremusjärjestust. Ühiskonna või kogukonna liimete vaimset ühtekuuluvust nimetatakse rahvuse või riigi identiteediks. Tolerantsus sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumise-või mõtteviisi suhtes. Demokraatliku poliitika järgib vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · Tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides;
2. Berlin lisas hiljem kolmanda küsimuste liigi, mis sisaldas küsimusi millel ei ole kindlaid vastuseid. Või kui on siis vastus ei anna kasulikke teadmisi. See on ühtlasi ka suurim erinevus esimese ja teise küsimuse ligi vahel. 3. Astronoomia oli varakeskajal filosoofiline, kuna astronoomilistele küsimustele ei leitud vastuseid vaatluste, katsete või arvutuste käigus, mis on iseloomulik teadusele. Hoopis leiti vastuseid mitte-empiiriliste arusaamade käigus, isegi kui vastus oli ebatõenäoline. Kuna ei teatud, kuidas astronoomilisi küsimusi lahendada. 4. Inimesed tõlgendavad maailma väga erinevalt. Igal inimesel on enda nägemus või teadmine mingist asjast. Esiteks usk, eks me kõik usu millessegi selles pole kahtlust, kuid osad inimesed on usule rohkem pühendunud kui teised. On inimesi kelle usk räägib, et Jumal on loonud maailma ja mida vähem patte teed seda paremat elu elad peale surma. On inimesi kelle usk
Aafrikas jääb aga sündivus vaatamata epideemiaile ning näljahädadele kõrgele tasemele. Õnneks pole tulevik läbinisti tume. Euroopas on hakatud ettevaatlikult immigratsioonile mõtlema. Valdav osa lääneriike on plussis tänu sellele, et neil on olnud korralik välismigratsioon. Prantsusmaa ja Madalmaad on küll välja töötanud perepoliitikad, mis võimaldavad naistel perekonna- ja tööelu ühendada. Selleks on loodud eritoetused ja maksusoodustused. Käimas on kampaaniad iganenud arusaamade pehmendamiseks: tänapäeval käivad naised tööl ja mehed hoolitsevad pere eest. Skandinaavias on sündivuse määra suudetud stabiliseerida eritingimuste loomisega noortele emadele, tugev ravikindlustussüsteem, kohakaaslusega töökohad, ning noortele peredele loodud hea rahaline toetus motiveerivad noori laste peale mõtlema.
Kes on nüüd see inimene, kes ütleb kumb enegria valemis õieti on. Sellest kogu segadus tekibki, et kuidas valemit lahti teha. Koguenegia poolt on seega relatiivse massi pooldajad, seisuenegiat aga toetab invariantse massi pooldajad. Küsitmustele ei ole veel siiani vastatud. Võib õelda, et massi tegelik mõiste on välja uurimata. Võib-olla tekib uus teooria ja aastate pärast naerdakse nende arusaamade ja vaidluste üle. Erinevused on suured, ja sellest tulenevad ka teistsugused mõttemaailmad. Seega ei saa leppida, et mõlemad on mingit moodi õiged. Ülikoolid välismaal õpetavad erinevalt massi mõistet. Ja ma leian, et see teguviis on vale ja kahjulik tulevikule ja teaduse arengule. Õpetada tuleks neid mõlemaid, niikaua kuni on saadud massi mõistes ja teistes massi puudutavates küsimustes selgusele.
analüüs arvustatakse kasutada hindamist osarühmades (Bradford & Cohen) Rühmatöö eeldus · Üldised hinnangud, arvamused teatud küsimustes · Kaasata suurem hulk inimesi · Ühiste arusaamade kujundamiseks · Vastutus sama asja eest kõigil rühma liikmetel · Probleemide leidmine ja lahendamine Meeskonnatöö printsiibid · Aktiivne arutelu · Liikmed põhjendavad ja kaitsevad oma seisukoht · Liikmed ei suru jõuga oma arvamust peale · Uute ideede loomine · Liikmed kuulavad üksteist ja arvestavad teineteisega Gruppide liigid · Ametlikud · Mitteametlikud · Primaarne rühm · Sekundaarne rühm · Referentrühm · Statistiline rühm · Virtuaalrühm
ning tehniliste tunnuste kohta. Autoregister - Eesti kodanike ja elamisloa saanud välismaalaste isikuandmed Riigisaladuste hulka kuuluvad andmed, mis puudutavad riigi sõjalist potentsiaali, vägede paiknemist ja relvastust, samuti riigireservi ning raha ja väärtpaberite emissiooni. MÕISTED Integratsioon e. lõiming- rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil, näiteks Euroopa, sotsiaalne rahvuslik integratsioon; integratsiooni tulemusel moodustub sidus tervik, mille osad( rahvastikugrupid, riigid) säilitavad oma eripära. Illegaalid- isikud, kellel ei ole seaduslikku alust Eestis viibimiseks. Naturalisatsioon- õiguslik protseduur kodakondsuse saamiseks Kodanik- inimene, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik suhe ehk kodakondsus; kodaniku õigused ja vabadused sätestatakse põhiseaduses.
Mõisted narodnikud Venemaal levinud sotsialistlik liikumine, mis rõhutas rahvalikkust ja tagasipöördumist nn. ürgvenelike arusaamade juurde Verine Pühapäev kui 1905.aastal suundusid töölised lastega talvepalee juurde, et üle anda palvekiri tsaarile saadeti nende vastu sõjaägi ja avati tuli. Selle käigus tapeti ligi 5000 inimest. Rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine ärkamisaeg Eesti ajaloo ajajärk, mil eesti keeles hakati rääkima, kirjutama ning rahvuslike eneseteadmise ärkamine ning rahvuslik liikumine
· Saar poll- sotsiaal- ja turu-uuringud. §1.3: · Ühiskonna sotsiaalne struktuur- rahvastiku jagunemine teatud kindlate tunnuste alusel. · Rahvastiku iive- rahvaarvu muutumine sündimuse/suremuse ja rahvastikurände tagajärjel. · Rahvus- inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusnorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel. · Integratsioon ehk lõiming- rahvastikugruppide ja riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil. · Perekond- abielupaar koos järglaste ja lähisugulastega. · Leibkond- koosneb kooselavatest inimestest, kes ei pruugi olla omavahel sugulased. · Ülalpeetav- isik, kes ei teeni raha ja elab teiste inimeste arvelt, mittetööealine. · Tööjõud- ühiskonna tööealised ja -võimelised inimesed. · Sotsiaalne kihistus- rahvastiku järjestus ressursside alusel; kõrgematesse kihtidesse on rohkem ressursse (võimu, vara,
Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Paljud tolleaegsed ideed väljenduvad ka meie tänapäevases elus. Tolle aja uues universumis polnud enam kohta ei põrgule ega paradiisile. Põrgu kui patuste surmajärgse karistamise koht paiknes keskaja arusaamade järgi Maa sisemuses ja paradiis viimases taevasfääris, siis Renessansi inimese mõtlemises muutusid säärase põrgu ja paradiisi olemasolu kahtlasteks ning neid hakati otsima mitte enam maa seest või taevast, vaid maa pealt, inimese hingest. Põrgu muutus kurjuse ja südametunnistuse piinade sümboliks, paradiis aga headuse ja hingerahu sümboliks. 13-14. saj. inimestele oli see kõik täiesti uus ja ka ehmatav. Inimest ülistati ilma Jumalata. Kunst hakkas ilmalikustuma, nii
Ehk kehtivus. Mõõdeti seda, mida sooviti mõõta.Tagab triangulatsioon, ajaline kestvus, uurimismaterjalide tutvustamine uuritavatele, rikas kirjeldus/materjalide näited) 10. Palun kirjeldada fotointervjuu olemust Karmi ja Remmiku artikli põhjal! Fotointervjuu puhul kasutatakse fotosidintervjuu käivitamiseks, fotode abil saab ärgitada arutelu, samuti aitavadneed püsida uuritaval teemal. Fotod annavad intervjueeritavatele impulsi oma arusaamade esiletoomiseks ja sõnastamiseks ning fotod kui visuaalsed kujundid võimaldavad pakkuda ka teist laadi informatsiooni 11. Mis küsimustele otsiti vastuseid fotointervjuu abil Karmi ja Remmiku artiklis? Milline on Teie kujutlus õppimisest?", ,,Milline on Teie kujutlus õpetamisest?", ,,Kuidas kujutlete ülikooli õppejõudu?", ,,Millise õppejõuna kujutlete ennast tulevikus?". Osalejad võisid teha uusi fotosid, otsida fotosid
hiljem pärast neiu hukkamist mõisteti ta taas õigeks, ja alles sajandite pärast kuulutati Jeanne pühakuks. Noor sõdalane mõisteti hukka ilmaaegu, valede süüdistustega ning põhjuseta. Hukka ei mõisteta mitte ainult teisitimõtlejaid, vaid ka teistmoodi riietujaid. Inimesed, kel ei ole piisavalt isiksust olla Tema Ise, inimesed, kelle lootused ja eluvaated on hukka mõistetud ja sellega pind jalge all hävitatud. Need on inimesed, kes ei suuda seista oma veendumuste, uskumuste ja arusaamade eest. Ei suuda seista enda eest ning panna end maksma. Sellised on enesekindluse kaotanud inimesed ning takerduvad elus igal teol, mida ette võtavad. Kellelgi ei ole õigust „kohandada“ kaasisikut enda käele kohaseks, kuid seda tehakse alailma indiviididega, kes ei suuda enda eest seista. Inimene peab olema ikkagi tema ise, koos ise omandatud teadmiste, läbikogetud kogemuste ja enda mõttemaailmaga. Inimese isiksuse kujundab eelkõige enesekindlus ja julgus
olgugi , et Eesti on NATO-s olnud väga vähe aega. See on samas ka kasulik, et kohtumine siin, Eestis toimub, kuna siin saab veel asjade kulgu muuta ja sõna sekka ütelda. Saab ka omi probleeme esile tõsta. Lissabonis toimub juba asjade otsustamine (Paet) Ootus need otsused määravad NATO tuleviku väga pikaks ajaks ja siin saab neid otsuseid ühtsustada, et Lissabonis oleks lihtsam otsuseid teha ja ka vastu võtta. Arusaamade lähendamine on ka lootus. §5 aastaid tagasi ei osatud arvata, milliseid ohtusid meid ees ootab. Küberkaitse, rahvusvaheline terrorism, energia julgeolek see nõuab uuesti läbi analüüsimist ja rääkimist. Et uute arengute puhul ei unustataks ära, milleks NATO loodi, et edasised arengud baseeruksid kollektiivkaitse ja 5 artikli põhimõttel. Arutatakse 5 artikli ülekinnitamist. On laienetud on palju muutunud selle ajaga, kuidas
· Peategelase erinev saatus Enno arvates pidi kõik algama iseenese äratundmisest: ,,Iseenese juurest viib tee iga teise juurde, viib oma põhjuse ja säält maailma alluse juurde". Teisal kirjutab Enno : ,,Ikka sügavamale sissepoole, ikka ligemale iseendale. Seal astub vastu valguse säda sellest tulest ja valgusest, mis kõige aluseks on". Filosoofiliste arusaamade kõrval on Enno luulet mõjutanud ka sümbolism, eriti selle belglasest esindaja M. Maeterlinck. Sümbolism tekkis 19. sajandil prantsuse kirjanduses. Nagu impressionism, vastandus ka sümbolism realistlikule ja naturalistlikule suunale. Sümbolistide teenäitaja oli Ch. Baudelaise, esindavaid autoreid on P. Verlaine, A. Rimbaud ja S. Mallasmi, kelle tõlkeid leidub ,,Noor Eesti" väljaannetes. Tee: · ..tee nii pikk ja tolmune (,,Kojuigatsus") elutee on vaevaline, mälestetee
) 33. Millise testiga saab hinnata õpilase psühholoogilise 49. Arengut defineeritakse üldjuhul kui süsteemi (organismi) diferentseerimise eripära? liikumist? Raami ja varva test kui süsteemi diferentseerituse ja integreerituse suunas 34. Kas õpetamisel kohandaumine õpilase äärmuslikule 50. Kaasaegse arusaamade järgi toimub lapse areng teadvuse kognitiivsele on alati õigustatud? ja keskkonna vastastikuse toimena. Ei ole. 51. Kuidas psühholoogid nimetavad inimese teadvuses kujunevaid tunnetuslikke (mõttelisi), sõnalisi ja 35
Inimene kui piir "Sa ei meeldi mulle. Miks? Seepärast, et ma pole sellele tasemele tõusnud." Kas on mõni inimene kunagi nii vastanud? See on tsitaat Nietzchelt, mis aga ei olnud tema peatoses ,,Nõnda kõneles Zarathustra". Goethe on öelnud enda värsivormis peateoses jumaliku hääle läbi ,,Kes otsib ikka eksib teel". Inimene on meie arusaamade järgi jõudnud ju kõigest elavast ette. Eksimine, otsides üliinimest, on loomulik, aga kas see ütlus ,millega ma alustasin, on ikka õige mõtteviisi alus. Miks ei suuda inimene ennast ohvriks tuua selle nimel, et saaks tulla keegi parem. Kõigist ei saa üliinimesi, aga seda kõigile üleliigsetele seletada on võimatu. Areng on alati vajalik, sest nagu ütleb Aristoteles, ei ole mõtet liikumisel ilma arenguta.
kinnipidav tootmistegevus. Nad arvavad, et eelkõige kvalifitseeritud töötajad tagavad tulemusliku tööprotsessi, mille läbi saavutatakse ka klientide rahulolu. Klientide rahulolu firma poolt pakutavate kaupade ja teenuste kvaliteediga tagab neile esitatavate tellimuste püsimise ja uute lisandumise. See omakorda muudab ettevõtte rahaliselt tugevamaks, et jätkuks vahendeid ettevõtte ja töötajate edasiseks arendamiseks. Firma juhatus on seadnud eesmärgiks selliste arusaamade ja poliitika juurutamise läbi kvaliteedisüsteemi, et olla võrdväärne partner kõigile kodu- ja välismaisel turul tegutsevatele tänastele ja homsetele klientidele. Kvaliteedisüsteem on loodud selleks, et täita meie klientide tänaseid ootusi. Firma juhatus on võtnud endale kohustuseks jälgida pidevalt sisemise kvaliteedisüsteemi toimimist ühelt ja klientide nõudmisi teiselt poolt ning tagada
“ ja varsti käiksidki enamus riidest maskidega ringi mõeldes, et nad on nüüd viiruse eest kaitstud. Reaalsus on see, et selliseks olukorraks ei saagi kuidagi valmis olla ja Terviseamet, haiglad ja valitsus teevad niigi palju rasket tööd, et olukorda kuidagi moodi enam-vähem kontrolli all hoida. Seega süüdlase otsimine ja kellegi pihta asjatute negatiivsete kommentaaride loopimine on kohatu ja väga mittevajalik käitumine. Meedia mängib tohutult suurt rolli inimeste arvamuste ja arusaamade kujundamises. Praeguses kriisiolukorras veel enam kui kunagi varem. Artikleid ja infot ilmub erinevatest allikatest väga palju ja lihtne on ennast sinna sisse ära kaotada. Samuti läheb järjest keerulisemaks info sünteesi- mine ja sealt vajaliku välja võtmine, kuna seda tuleb iga päev nii palju peale. Meedia on info edastaja, aga inimene ise peab otsustama ja valima millist allikat uskuda. Ühest artiklist kinni
nendega samaaegselt või kohati isegi kiiremini, kuid arendajaks on ikkagi nemad ise või nende vanemad õed-vennad. Tänu tehnikale ja digimaailmale on Z generatsioon pigem sallivam erinevate rahvuste, uskude ja ka LGBT+ suhtes, sest nemad on maast madalast terve maailmaga ühenduses olnud. Sallimatus on maailmas väga levinud probleem. Iga inimene saab ise valida, kuidas ta suhtub neisse, kes mõtlevad ja arvavad teisiti kui ta ise. Elu jooksul puututakse paratamatult kokku erinevate arusaamade ja mõttemaailmadega ning nendega leppimine võib olla väga palju raskem kui neile vastandumine. Eestis on veel sallivuse arendamise osas pikk tee minna, kuid tehnoloogilised võimalused annavad võimaluse maailma mitmekesisust paremini tundma õppida ja seega sallivusemusklit treenida. See nõuab aga aega. Ei saa loota, et valged inimesed, kes pole kunagi ühtegi mustanahalist inimest näinud, neid kohe sõpradeks peavad. Jääb vaid loota, et areng on võimalikult valutu.
annaabi.ee 
