On ju Anni rikka mehe tütar, aga Jaan kõigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Jaan satub koduteele koos teise vaesega. Tee on pikk ja külm, hanged sügavad. Pidevalt on nad niueteni lumes, sest tuleb kõrvale astuda jälle mõne kihutava ree eest. Ega sõitjatele ole need jalakäijad keegi. Kaaslane Mihkel räägib, et talt varastati 40 kopikat ja nurub Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi. Kodus ootab haige ema poega, kes oli selle väeti pere toitja. Teeb Jaani tulekuks kördi valmis. Mann ja Mikk on kuidagi vaiksed, peagi selgub ka, miks. Külla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja valgustab, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki ja muudki võtnud. Esiti ei taha Jaan ja ema seda uskuda, aga valel on lühikesed jalad. Jaan lubab lapsi valusasti karistada. Aga viha taltub ruttu, sest lapsed seda ju näljast teinud. Kaua sa ikka leiba ja silguvett sööd
Eduard Vilde Jaan oli vaene pops ja elas lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Virgu Anni oli rikas. Nad kohtusid kirikus, Jaan oli väsinud ja jäi tukkuma. Annil oli värske soolasai ja ta andis Jaanile ka. Kirikust koju läks Jaan koos Mihkliga. Õues oli väga külm ja hanged olid sügavad. Kaaslane Mihkel rääkis, et talt varastati 40 kopikat ja nurus Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi. Kodus olid Mann ja Mikk kuidagi vaiksed. Siis tuli koolmeister Aleksander Toots ja ütles, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki ja muudki võtnud. Jaan lubas lapsi valusasti karistada. Aga ta ei teinud seda, sest lapsed olid näljased. Neil polnud raha, sest Jaanil polnud tööd. Nad müüsid lehma seitsme rubla eest maha, et süüa osta. Ühel ööl tulid Väljaotsa sauna Kõverkaela-Juku ja Naarikvere-vana. Nad tahtsid Jaani juurde peita oma varastatud kraami
Peale kirikut satub ta kokku Anniga . Ann pakub tae saia . aga Jaan ei taha seda esialgu vastu vtta , kuna hbeneb oma vaesust ja nlga . Ann on rikka mehe ttar , aga tema kigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja dede ja vendadega . Koduteel saab ta kokku Mihkliga . Tee on pikk ja klm ning hanged sgavad . Pidevalt on nad niueteni lumes , kuna tuleb krvale astuda mne kihutava ree eest . Mihkel rgib Jaanile , et talt varastati 40 kopikat ja palub Jaani kest laenu , aga Jaanil pole endalgi . Kodus ootab haige ema poega , kes on selle veti pere toitja . Ema teeb Jaani tulekuks krdi valmis . Mann ja Mikk on olnud terve peva kuidagi vaiksed . Klla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja rgib ,et lapsed on varastamisega vahele jnud . Alguses ei taha Jaan ja ema seda uskuda , aga valel on lhikesed jalad . Jaan lubas lapsi valusasti karistada , aga viha taltub ruttu , kuna lapsed seda nljast teinud .
Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest paljaks jäänud. Jaan arvas, et küll kasvavad tagasi. Nad hakkasid vaikselt mööda kirikut kõndima, Anni vaatas Jaani, ta silmad olid auku vajunud, huuled sinised ja seljas oli Jaanil vaid õhuke kuub. Anni tegi eetepaneku minna leerituppa sooja, kuid Jaan keeldus. Siis võttis Anni kompsiku seest saia, ja hammustas seda, pakkus ka Jaanile, kuid Jaan ei tahtnud. Jaan ei julgenud Annile öelda, kuid ta pidi ise minema saia ostma, kuid
KÜLMALE MAALE Tegelased: Mikk noorem vend, Jaani ema Kai, Liisu kõige väiksem õde, Hans, Joosep , Juula, Mart, koolmeister Toots , Tõnu -Jüri, Mari jne Jaan - raamatu peategelane, vaene, armunud oma lapsepõlve sõpra Annisse, ema oli haige, heasüdamlik, ausus oli esikohal, purjus peaga ei vastutanud oma tegude eest. Virgu Anni - oli pärit rikkast perest, Jaanist sisse võetud, üritas Jaanile oma abi pakkuda, kaitses Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse.
On ju Anni rikka mehe tütar, aga Jaan kõigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Jaan satub koduteele koos teise vaesega. Tee on pikk ja külm, hanged sügavad. Pidevalt on nad niueteni lumes, sest tuleb kõrvale astuda jälle mõne kihutava ree eest. Ega sõitjatele ole need jalakäijad keegi. Kaaslane Mihkel räägib, et talt varastati 40 kopikat ja nurub Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi. Kodus ootab haige ema poega, kes oli selle väeti pere toitja. Teeb Jaani tulekuks kördi valmis. Mann ja Mikk on kuidagi vaiksed, peagi selgub ka, miks. Külla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja valgustab, et lapsed olla varastamisega vahele jäänud, nimelt olevat nad teistelt lastelt sööki ja muudki võtnud. Esiti ei taha Jaan ja ema seda uskuda, aga valel on lühikesed jalad. Jaan lubab lapsi valusasti karistada. Aga viha taltub ruttu, sest lapsed seda ju näljast teinud. Kaua sa ikka leiba ja silguvett sööd
magatab võõrast meest. Kohalikele see asi ei istunud ja Siim pidi lahkuma. Mõned kuud hiljem otsis Madli Siimu üles, sest naine ootas last. Madli oli põgenenud kodust, sest Saamu tuli tagasi ja ta sai Siimust teada ja peksis Madlit rihmaga ja siis üritas teda kirvega ära tappa. Siimul aga oli kodus naine olemas. Tekkisid igasugused tülid, Madli väitis, et Veeli ( Siimu naine) oli üritanud tema poega ära tappa. Ühel heal päeval sai Veelil sellest küll ja ta üritas Madlit selga pussitada, kuna Madli oli tugevam, siis Veeli põgenes pärast ebaõnnestumist metsa ja sealt ei tulnud ta kunagi tagasi. Nii elasidki Siim ja Madli külas edasi, neil oli poeg Joosu. Kui Siim ja Madli abielluda tahtsid, siis kirik väitis, et ei saa, kuna Madli on juba abielus. Hiljem poob Madli oma mehe üles, kuna see teeskleb mõisahärrat.
Ukse taga oli Miina õde Mari. Ta rääkis, et Miina olevat tema juures ning ei tule enne tagasi, kui vanemad lubavad, et ei anna teda Kupja-Pritsule. Isa küll ütles, et kui ta vabatahtlikult ei tule, siis toob ta Miina koju vägisi, kuid lõpuks mõtles ta ümber ning lubas Miinal koju tulla. Mihkel läks linna ning nägi seal kupja isa, kes talle isegi tere ei öelnud, sest ta oli vihane tema peale, kuna Mihkel ja Miina olid alandanud tema poega. Õhtul sai Mihkel teada, et kubjas ootab teda kõrtsis. Huntaugu peremees läks sinna ning nad rääkisid seal juttu, kuidas kubjas saaks endale Miina. Kubjas tegi ettepaneku, et ta on väga lahke ja alandlik Miina suhtes ja äkki siis saab ta Miina endale naiseks võtta. Peremees nõustus ning nad võtsid üksteise terviseks viina. Kubjas küll käitus palju alandlikumalt ja hoolivamalt, kuid Miina ei võtnud vedu. Odav tööjõud
Ukse taga oli Miina õde Mari. Ta rääkis, et Miina olevat tema juures ning ei tule enne tagasi, kui vanemad lubavad, et ei anna teda Kupja-Pritsule. Isa küll ütles, et kui ta vabatahtlikult ei tule, siis toob ta Miina koju vägisi, kuid lõpuks mõtles ta ümber ning lubas Miinal koju tulla. Mihkel läks linna ning nägi seal kupja isa, kes talle isegi tere ei öelnud, sest ta oli vihane tema peale, kuna Mihkel ja Miina olid alandanud tema poega. Õhtul sai Mihkel teada, et kubjas ootab teda kõrtsis. Huntaugu peremees läks sinna ning nad rääkisid seal juttu, kuidas kubjas saaks endale Miina. Kubjas tegi ettepaneku, et ta on väga lahke ja alandlik Miina suhtes ja äkki siis saab ta Miina endale naiseks võtta. Peremees nõustus ning nad võtsid üksteise terviseks viina. Kubjas küll käitus palju alandlikumalt ja hoolivamalt, kuid Miina ei võtnud vedu. Odav tööjõud
Käis seda kruusateed palja jalu. Palja jalu elas tegelikult terve suve. Ta esimene liigutus Tammikult jõudes oli võtta kingad jalast ja ta ei pannud neid nädalate kaupa jalga. Talle tähendas vabadus võimalust olla palja jalu. Õhtul jalgu tingimata ei pidand pesema aitas sellest, kui neid hõõruda märjas rohus. Üldiselt magasid Arega enamasti heinalakas ja vestlesid. Ka see oli üks suveelu võludest. Teda hoiti Tammikul nagu oma poega, isegi rohkem, sest suurematest töödest (näiteks küla karjas käimine, mida tegid pered kordamööda) teda säästeti. Sai veeta nii palju aega raamatutega, kui tahtis, vahepeal meisterdas ka kuuris töötoas midagi, vaatas vaikides, kuidas Are meisterdab või hulkus lähedal metsas. Mingis mõttes oli Tammiku peaaegu tema teine kodu, isegi enam, sest kaht tuba Ülikooli tänaval ei saanud ta kuidagi koduks pidada. Nii oli juba
TEOSE ANALÜÜS A. KIVIRÄHK „ REHEPAPP“ 1. „RP“ tegelaskond: nimi, kes oli, välimus, iseloomujooned. Too välja erinevad inimtüübid. Lisa tekstinäiteid. Millistele tänapäevastele inimtüüpidele Kiviräha inimtüübid vastavad? Too näiteid igapäevasest elust. Rehepapp – Ta oli vanema poolne meesterahvas, kes elas koos oma vana krati Joosepiga, tal oli habe „ Rehepapp silitas habet ja mudis piibuvart.“ (lk. 41). Rehepapp oli väga abivalmis, näiteks kui aitas päästa külarahvast katku käest ja tuntud arst, näiteks „Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tõve tarbeks õige malakas on käepärast, ning Kaarel lootis, et temagi halltõbe taltsutada õnnestub.“ (lk.48) Samuti oli ta väga kaval mees, näiteks jutuajamine Muna Otiga „Räägi, et oled lesk ja vaenelaps, et su maja on maha põlenud ja lapsed surnud .. “ „Mul lapsi polnudki.“ „Mis siis, ega Moosel ei mäleta!“, tänu sellele sai Mun
Filoloogiat õppis ka Elo-Mall , kodustele Ellom, kes samuti on kirjutand luuletusi, avaldanud paar luulekogu eesti ja inglise keeles ning paar oma piltidega värvimisraamatut. Laurisel, kes on 1991. aastast abielus Kersti Oravaga (nüüd Kaplinski temagi) on kolm last: Minea (1991), Jerzy-Edvard (1995) ja Karl Aleksander (2000). Jaanil on ka poeg Märt-Matis Lill , sündinud 1975, kes on abielus Liina Soonseinaga, neil on kaks poega - Oliver (1995) ja Markos (1999). Märt ja Liina õppisid mitmeid aastaid Soomes Sibeliuse akadeemias, 2004. aastast on nad tagasi Eestis ja töötavad Muusikaakadeemias, Märt ka Eesti Raadios. Maarja on tegelnud innukalt psühhodraamaga ja sai 2000. aastal sellel alal assistendi diplomi. Oti ja Piret Toometi abielu lahutati 2002. aastal. Augustis 2003. abiellusid Ott Toomet ja Tiina Strauss, kes sestsaadik kannavad mõlemad Toometi perekonnanime. Nii on Jaanil ja
"Rehepapp" Andrus Kivirähk Tegelased: · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees · Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus · Timofei - kiltri pere juures elav vanamees · toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Tegevus: Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle mi
Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja tööle panna, et ta higistaks. Koduteel näeb ühte kolli, kuid lööb risti ette ja koll kaob. Kui rehepapp koju jôuab, annab Joosep talle süüa ja räägib, et varastamine tuleks ikka krattide hooleks jätta, sest inimesed on selleks liiga lollid. Rehepapp läheb uksele piipu tegema ja näeb Kupja-Hansu, kellel on hea tuju, sest tal ônnestus môisahärralt peotäis hôberaha välja petta - môisnik küsis, miks nii vähe vilja aidas on ja Hans ütles, et need on Eesti suured hiired, oleks raha vaja, et kassi osta. Môisahärra andiski raha ja Hans tôi Nôia-Ella maja juurest ühe hulkuva kassi. Kuna oli hingedepäev, kütab Räägu Liina surnud emale ja teistele esivanematele sauna ja katab laua. Samuti läheb ta Luisega kaupa tegema - saab Luise käest ilusa kleidi (mis te
paar meest on jällegi ära viidud. Leonard tuleb Taavile pakkuma võimalust, kuidas üle lahe pääseda, vastutasuks räägib Taavi oma otsast Lombardi kaudu ning kutsub Eedit ja Leonardi endaga kaasa. 5. Peatükk · Järgmisel päeval Lompust Pärnu maanteel oodates, hõikas Taavit keegi Punaarmee riietes. See oli Lepiku Mihkel, kes mobiliseeriti Punaarmeesse kolm aastat tagasi. Poisist oli jäänud järgi inimvare, siiski tunnistas ta, et pole kommunist ning tundis huvi koduste vastu. Noormees oli haiglane ning köhis raskesti. · Lompus saabub lõpuks tunniajase hilinemise järel ja teatab, et sõidust ei tule praegu midagi välja, autojuht oli kartma löönud. Taavi on äärmiselt tusane. · Lompus ei tulnudki teisel päeval kokkulepitud ajal, Taavi tunneb end reedetuna, plaanib kättemaksu. · Komitee ruumis kuuleb Taavi, et Tallinnast edasi inimesi ei lasta, venelased plaanivad
Mõned inimeste kirjutatud kogemused Kyäni toodetega Kõigepealt kui ma kuulsin Kyäni looduspuhastest toodetest, hakkasin neid põhjalikult uurima. Toodete kasulikkus/ vajalikkus inimesele oli muljetavaldav kogu oma pere, samuti oma vanemad, vanavanemad, venna pere kohe panin kõik tarbima. Tulemused olid hämmastavad! Kuigi ma teadsin, et need tooted on eluliselt vajalikud ma siiski ei uskunud, et efekt nii kiire ja tuntav on. Minu südamehaige vanaema (alguses ainult Sunrise ja BodyFX, juuni kuust lisandus Sunset) teatas mingi kuu aja pärast juba, et saab tunduvalt kiiremini ja pikema maa käia. Kui tal alguse poole hakkaski veel süda paar korda haiget tegema kui omale toimetades liiga tegi, siis kohe Noni ekstrakti (BodyFX) võttes kadusid valud. Vanatädi teatas peale kuu aega Sunrise tarbimist, et tal ei ole silmis enam ,,liiva" tal oli kogu aeg selline tunne, et silmad liivapuru täis. Ta oli viimased paarkümmend aastat selle käes kannatanud. Alguse poole, k
tundis süümekaid, et oli naist nii palju koormanud, Krõõt tundis, et poja sünnitamine võttis hinge - Krõõt suri, Andrese palvetest ja lubadustest vanajumalale polnud kasu, kõik nutsid peale Andrese, Oru-eit tuli vaatama, mis naabrite juures toimub, kuulis kurvast uudisest, jäi veidikeseks saunanaistele abiks - Andres hakkas naisele kirstu tegema, kuid otsustas siis Meistri-Antsu kutsuda, kes selles töös osav oli - Mari imetas ka Krõõda poega, oli perele suureks abiks - Matusel oli palju inimesi, kes olid tulnud Krõõta ära saatma, kõik nutsid, isegi Pearu, Pearu oli isegi tee siledaks teinud, et vankriga parem sõita oleks - õhtul olid kõik mehed juba veidi lõbusamas tujus, sest napsitati palju, Oru Pearu kiitis jällegi Krõõta ja ütles Andresele, et tal oli väärt eit, teist sellist ei leidu, Pearu muretses, et kes neid nüüd Andresega lepitama hakkab kui Krõõta enam ei ole, nuttis palju XVIII
Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda. Järgmisel päeval Habahannes uuris, miks parvepoiss Kudisiimu hurtsikus on. Ta kutsus ta enda juurde, kuid Nipernaadi keeldus. Habahannes vihastas. Nipernaadi rääkis, et Habahannes on ise vaene ja sõimas teda vargaks. Habahannes ja ta tütar Mall arvasid, et Nipernaadi ise on kindlasti rikas. Habahannes läks uuesti Nipernaadiga rääkima
Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda. Järgmisel päeval Habahannes uuris, miks parvepoiss Kudisiimu hurtsikus on. Ta kutsus ta enda juurde, kuid Nipernaadi keeldus. Habahannes vihastas. Nipernaadi rääkis, et Habahannes on ise vaene ja sõimas teda vargaks. Habahannes ja ta tütar Mall arvasid, et Nipernaadi ise on kindlasti rikas. Habahannes läks uuesti Nipernaadiga rääkima
Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda. Järgmisel päeval Habahannes uuris, miks parvepoiss Kudisiimu hurtsikus on. Ta kutsus ta enda juurde, kuid Nipernaadi keeldus. Habahannes vihastas. Nipernaadi rääkis, et Habahannes on ise vaene ja sõimas teda vargaks. Habahannes ja ta tütar Mall arvasid, et Nipernaadi ise on kindlasti rikas. Habahannes läks uuesti Nipernaadiga rääkima
Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda. Järgmisel päeval Habahannes uuris, miks parvepoiss Kudisiimu hurtsikus on. Ta kutsus ta enda juurde, kuid Nipernaadi keeldus. Habahannes vihastas. Nipernaadi rääkis, et Habahannes on ise vaene ja sõimas teda vargaks. Habahannes ja ta tütar Mall arvasid, et Nipernaadi ise on kindlasti rikas. Habahannes läks uuesti Nipernaadiga rääkima
sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannese puugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas. Ta ütles, et peab palgale järele minema ja siis tuleb tagasi. Loki ei uskunud teda. Järgmisel päeval Habahannes uuris, miks parvepoiss Kudisiimu hurtsikus on. Ta kutsus ta enda juurde, kuid Nipernaadi keeldus. Habahannes vihastas. Nipernaadi rääkis, et Habahannes on ise vaene ja sõimas teda vargaks. Habahannes ja ta tütar Mall arvasid, et Nipernaadi ise on kindlasti rikas. Habahannes läks uuesti Nipernaadiga rääkima.
Ta sai teada, et ta on arvatavasti rase, kuna toit ei taha enam sees püsida. Andres võrdles erinevaid talusid ning rääkis ajaloost. IX Suvi läks Eespere talus märkamatu kiirusega. Peremees kurtis nigela saagi üle, aga alles esimene aasta ka. Juss tegi korraliku tööd ja seda tegi ka Mai, kuid oli kurvastusest murdumas. Tema silmarõõm Kaarel, lahkus Tagaperest. Eesperes nägi ilmavalgust ka esimene järglane ja selleks oli tütar nagu Saunatädi ennustas. Peremees ootas küll poega. Krõõdil oli suur väsimus peale tulnud. X Kahte naabrit ikka võrreldi igas asjas. Pearu tahtis kõiges parem olla kui naabrimees, ega ta ei saanud alla siis jääda. Seda vaatasid ka teised külaelanikud, et seal ikka miskit kana kitkumas. Saunatädi rääkis, et ega neil kerge ei ole. Üks kord hakkas Pearu oma aeda lõhkuma, mis aga piiritles ühelt küljelt naabrite loomaaeda ning sead saidki Pearu rukkist sööma minna. Siis oli kohe kisa lahti
paljudest teistest: Mulle meeldis jutuke sellest, kuidas vaal sai endale kurgu. Et ta ujus ja kõht oli tühi ning kaval kala, kes ta kõrva taga ujus andis talle nõu, et ta võiks ära süüa ühe meremehe.Meremees aga oli lõpmata tark ja taibukas mees ja paigaldas vaala kurku parvest ja traksidest võre, niiet sellest ajast peale ei saanud enam vaal süüa midagi muud peale väikeste kalade. Veel meeldis mulle jutt sellest, kuidas siil (Terav-Torkiv) ja kilpkonn(Lapik- Loivav) jaaguari poega ninapidi vedasid ja ta ei saanudki aru, kumb on kumb ja lõpuks muutusid siili okkad lapikuks ja kilpkonna kilp soomuseliseks, sest nad kumbki harjutasid sellele liigile omaseid asju. 15 Jacob(1785-1863) ja Wilhelm(1786-1859) Grimmi muinasjutud Illustratsioonid Val Biro, „Eesti Raamat!1981 Klassikaline vendade Jacob Grimmi ja Wilhelm Grimmi rahvajuttude
Peale kirikut söödi tädi juures lõunat. Ann ja Miina sositasid omavahel, sest neil oli palju rääkida. Ann ütles Miinale et läheb Toomaru Liisut vaatama. Et ta kauaks ei jää, oota siin. Riinu tahtis väga teada mis linna Hinnust räägitakse. Veskieit võeti hea meelega vastu. Linnapea arvas et Miina ja Hinn lähevad paari. Riinu ütles Liisule et Miina ei taha Hinnu kuidagi võtta. Toomaru perenaine nikutas peaga. Liisu ütles, et Miinal on paremad silmad kui Riinul ja kub, tema nii noor oleks siis ega tema ka Hinnu ära ei võtaks. Riina tahtis teada miks ta nii arvab. Liisu vastas et Hinnu suguseid palju küll Miina veel leiab ega ta hallitama veel lähe. Ikka õitseb nagu maasikas murul. Riinu vastu, et Hinnul üks kirst seal palju raha sees, ja Hinn teeb head tööd ka ja jahu, mis sulle väga maitseb. Liisu sõitles, kuigi polnud abi, ta kõngutas pead selle üle, mis Riinu lõpetuses oli nimetanud
Mõne aja pärast aga, kui Pearu oli pimedal õhtul kõrtsist vindisena koju hakanud tulema, peksti ta vaeseomaks. See oli Jaagupi kättemaks. Kui Andres poleks Pearut leidnud, oleks see vist oma elunatukese sinna jätnudki. Alles järgmise aasta sügiseks oli Oru peremees nii palju toibunud, et võttis jalad alla ning käis juba isegi saksatoas. Jälle möödusid Vargamäel kuud ning kevade saabudes ootas Krõõt oma neljandat last poega Andrest, keda sünnitades ta aga ise hinge heitis. Eespere Andrese elus oli see imelik hetk ta oli õnnelik, et sündis poeg, kuid ei suutnud taluda, et poeg võttis emalt elu. Sel hetkel oli ta nõus, et Andres muudetaks tütreks ja ka kõik teised pojad, kes neil tulevikus sündima pidid samuti tütardeks, kui aga Krõõt võiks elama jääda. Sauna Marigi ootas teist last Jussiga, neile sündis seekord tütar, kes sai nimeks Kata.
Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb tilluke, keksib ja kihistab naeru. ,,Hiirekütt, pilusilm Antsuke, mis sa sääl liputad saba? Asjata vaevad end, Intsuke, varblast sa siiski ei taba." Väle on pisike linnuke,
Hiljem jagati ala Eespereks ja Tagapereks. Rahva suus kutsuti kohti sageli Oruks ja Mäeks. IX Koristati vilja ja kartuleid. Ait sai rohkem täis kui Anres oli lootnud, kuid saak oli väiksem kui Pearul. Saabus varajane talv ja Andres ei olnud jõudnud teist rega valmis teha. Ta küsis ree Pearult laenuks. Pearu tegi sellest kõrtsis suure probleemi ning Andres saatis ssetõttu ree võimalikult ruttu naabrimehele tagasi. Krõõdal sündis tütar. Andres oli lootnud poega ning oli nüüd pettunud. Krõõt tunnetas mehe pettumust nign tundis end seetõttu süüdlasena. Andres ei saanud aru, miks Pearul võivad kaks esimest last pojad olla, aga temal on tütar. X Mai, kes Kaarliga varem hästi läbi sai, lahkus nüüd pererahva juurest pisarsilmi. Ta oli perenaisesse väga kiindunud. Saunaeit märkas, et naabrikoer käib nende õuele häda tegemas ning nende endi koer Pearu õuel. See pidi tähendama, et naabrid on tülis või on see tüli tulemas
Timo siis rääkis, et ega see mee lakkumine ei olnud. Ta ei tohtinud kellegiga suhelda , ei tohtinud väljas käia, aga süüa sai ta normaalselt ning isegi rikkalikult. Talle saadeti isegi eri korras shokolaadi, mida ta keeldus söömast. Ta sai endale klaveri. Ühel päeval tuli isegi keiser teda vaatama sel hetkel kui ta magas, tegelt Timo teeskles. Keiser palus jumalat, et Timo talt andeks paluks , et ta saaks ta vabastada , kuid too on liialt kangekaelne, keiser isegi tunnistas, et osa sellest kirjas olevatest väidetest on isegi tõsi. Siis nad isegi vaatasid teineteisele otsa. Jakob muidugi ei uskunud eriti Timo juttu. Kolmapäeval, 7-ndal septembril Lõpuks ometi käis Jakob Pärnus ära. Ta sai Masingult soovituskirja kaasa. Pidi minema Pärnu õpetaja Rosenplänteri poole. Too soovitas Jakobile kapten Snyderi, kes pidevalt Portugali vahet sõidab. Nii lepitiga kokku järgmine mai. Laupäeval, 10-ndal septembril
See arusaam juhatas talle teed mitte ainult naudingute juurde, vaid tõi kaasa ka kokkupõrkeid inimeste enda loodud ebatäiusliku maailmaga. 16)H. de Balzaci elu ja looming. (1799-1850) Lapsepõlv ja noorusaastad- Balzaci karm ema lasi lapsel kasvada endast eemal ning Balzac kannatas selle tõttu. Balzac ei käinud kolledzist kordagi kodus perekonna juures.Balzac alustas juuraõpinguid, kuid, veendunud oma kirjanduslikus andes, hakkas kahekümneaastaselt ka kirjutama. Õele tunnistas Balzac, et ei ihka muud, kui saada kuulsaks ning olla armastatud Balzac kui kirjanik- Oli prantsuse kirjanik. Balzaci kujunemisel kirjanikuks mängis olulist osa Laure de Berny, Balzacist kakskümmend kaks aastat vanem sõbratar. Balzac oli ühtaegu nii varane anne kui hiline debüteerija: esimene tema nime kandev teos oli ,,Suaanid'', kuid ta oli varjunimede all (näiteks "lord R'Hoone") avaldanud kergemaid romaane jube enne.
Kõik teadsid protsessist, aga tema päästmiseks ei saanud keegi midagi teha. Tema süü ei huvitanud kedagi. Aasta pärast vahistamist tulid Josefile järele kaks tundmatut härrat ja torkasid talle kõrvalises kohas noa südamesse. Teisi teoseid: "Loss" (1921-22), "Ameerika" (1912-14) Virginia Woolf: "Tuletorni juurde" (süvapsühholoogia), "Lained", "Aastad", "Proua Dalloway". Filosoofilis-ideoloogiline ja intellektuaalne romaan põhiesindajad saksa kirjanikud Thomas Mann ja Hermann Hesse. Thomas Mann (6. 06.1875-12. 06. 1955) sündis Lübeckis kaupmehe ja senaatori Johann Heinrich Manni ja brasiilia päritolu Julia da Silva-Bruhnsi teise pojana. Kirjanikuna on tuntud ka tema vend Heinrich Mann ("Professor Unrat" 1905) ja poeg Klaus Mann. Pärast isa surma 1891. aastal ja perekonna ülekolimist Münchenisse töötas ta lühikest aega tulekindlustuse praktikandina. Isa varanduse protsendid võimaldasid tal end alates 1895
Adelheid, Helene; ○ Isamaalüürika: ■ „Eile nägin ma Eestimaad“; ■ „Must lagi on meie toal“; ■ „Ta lendab mesipuu poole“. ○ Looduslüürika: ■ „Sügise“; ■ „Lumehelbeke; ■ „Tulen, tulen!“ Eduard Vilde, 1865.–1933. aasta: ● „Külmale maale“, 1896. aasta; ○ Jaan Vapper e Väljaotsa Jaan, Virgu Anni; ○ Kohi-Kaarel, Kõverkaela- Juku, sotsiaalsed probleemid, Jaani allakäigu põhjused. ● „Mahtra sõda“ , „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“, „prohvet Maltsvet“ – ühine teema: talupoegade feodalismivastane võitlus 19. sajandi keskel; ● „Mäeküla piimamees“, 1916. aasta; ○ Mari, Tõnu Prillup, Ulrich von Kremer. ● Näidendid: ○ „Tabamata ime“, 1912. aasta;
ronida, nii kui ekke jalad maad puudutasid sai ta ema käest malakat, ema oli teda petnud, ta lihtsalt oli natuke kavalam kui ekke seda oli arvanud. Pärast seda läks Ekke mere äärde ja nägi kuidas sealt tuleb Aat Elme- mees, kes oli vigane, ent elas nende juures ja ootas käske mida tegema peab, sest oma peaga ei suutnud ta ühtegi välja mõelda. Nüüd ta tuli merelt, kalad käes ja ootis uut käsku, aga seda ei tulnud. Neenul oli juba kolm poega, kes olid läinud mereteed, nad saatsid emale ikka aeg ajalt kirju ja raha, kuid neenu oli need alati nii osavasti ära peitnud , et ekke neid kätte ei saaks, ta raiskaks kohe kõik raha ju tüdrukute peale ära. Nüüd oligi aeg laadale minna, Neenu , Ekke ja vana lehm. Teel Ingelandile toimub midagi imelikku, inimesed liiguvad üksteise taga, isegi loomad ei taha edasi liikuda. Neenul ja ekkel on suur tegu, et loom maantee peal liikuma saada, aga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
