Armastuspärlid Eckhard Rösler Eckhard Rösleri jutukogumiku temaatika on seotud noorte probleemide ja omavaheliste ja põlvkonnasuhetega Liikuva panevaks jõuks on esimesed sümpaatiad, õrnad tunded, ent leidub ka noorte petetud lootusi. Üsna paljusi olukordasi võib leiduda ka päris elus, isegi filmides.Tõsielulisus mulle selle raamatu juures meeldiski kõige rohkem. Priimula Siduvateks tegelasteks on Mario, Priimula ehk Anett ja Waldemar. Kuntstitunniks oli igal lapsel tehtud plakat, Mariol oli see kenasti välja tulnud. Waldemar oli enda kuntstiteose, kas koju unustatud või üldsegi tegemata jätnud. Talle ei meeldinud, et tähelepänu oli koondunud plakatile "KAITSKE MEIE METSA", poiss viskas paberi maha ja allkirjastas selle oma jalajäljega. Tugevat kasvu Waldemar, käskis Mariol suu kinni pidada ja õpetajale mitte ühtki piuksu teha. Anette astus viimase kasuks välja ning lubas ise juhtunust Tschernyle ära kaevata. Jõhk
on päästetud. Sinuga koos olles pole muud vajagi, terve maailm meie ümber on justkui kadunud, oleme ainult mina ja Sina. Sina oled see kes lööb mu südame rütmist välja tekitades külmavärinaid. Sinule mõeldes tungib alati pisar silma, kuna Sinust ilma jäämis hirm on nii meeletu. Peas kummitavad vaid küsimused, mida ma teeks ilma Sinuta? Kas süda lõpetaks siis oma töö? Kas kaoksid kõiksugu tunded mida siiani tunnen? Sa küsid kas ma armastan sind? Jah kallis, ma armastan Su lõhna, armastan Su õrnust, armastan Su puudutusi, armastan Su embusi, armastan Su suudlusi, armastan Su headust, armastan isegi Su puudusi ja rumalusi. Ma armastan Sinus kõike. Kui ma vaid oskaks paremini sõnadesse panna kui palju ma Sind armastan. Ma olen alati Sul olemas, nii heas kui halvas, ma olen alati ainult Sinu jaoks olemas. Palun ära kahtle enam kunagi mu armastuses Sinu vastu. Kas on palju palutud, et Sa mind samamoodi
Armastuskiri südamedaamile Ma ei tea küll, et millal Sa selle kirja kätte saad ja kas oled eelmistki lugenud juba, aga hing ihaldab Sulle veel kirjutada. Meeletud tunded pekslevad mu südames ja tahavad väljapääsu. Tahaksin Sulle, mu neid, panna paberile maailma ilusamad sõnad ning neist moodustada hingematvad laused nagu seda kord teinud suured kirjanikud. Ma tean, et ma ei suuda seda teha kuna mittekeegi, mittekunagi pole välja mõelnud lauseid, rääkimata väikestest sõnadest, mille kaudu kirjeldada endas pulbitsevaid emotsioone, mis kerkivad esile olles just Sinuga. Su pilk ja sõnad on justkui õrnad käed, mis paitavad mu meeli üsna helgelt. Sinuta tunduvad päevad nii hallid ja ööd on nii kõledad. Kui vaatad mind, jääb aeg mul seisma ja südamest soovin, et see hetk oleks igavene. See maapind, mida puudutanud on Su jalad on minu jaoks püha. Iga kastepiisk rohukõrrel meenutab Su imekauneid sügavsiniseid silmi ja õrnad tuulehood
AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit
Jevgeni Onegini sisukokkuvõte: Jevgeni Onegini peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees. Jevgeni veetis oma päevad Leningradi kõrgseltskonnas, nautides elu hüvesid. Päevad möödusid tal teatrites ja restoranides sõprade seltsis. Siiski, Onegin tüdines kõrgseltskonnast, naistest ning kõigest muust, mis teda seni köitnud oli. Spleen võttis Jevgeni üle võimust. Onegin tahtis pääseda Leningradi lõpututest pidudest ning tema õnneks lamas surivoodis Jevgeni mõisnikust onu. Viimane oli pärandanud talle oma mõisa, kuhu Jevgeni ka kolis, et saada rahu Leningradist. Kuigi alguses maaelu paelus Oneginit, siis paari päeva pärast valdas teda jälle spleen. Endisest elupõletajast oli saanud mõisnik, kes hakkas tegelema talupoegade küsimusega ning andis neile lahtisemad käed. See seik peegeldab Venemaa 19. sajandi alguse olusid, kus talupoegade pärisorjusest vabastamise temaatika õhus oli. Onegin kaldus kõrvale ka aristokra
Karl Eduard Sööt (1862-1950) Eesti järelärkamisaja üks kõige huvitavam luuletaja sündis 26. dets 1862 Tartu vallas Lohkva küla Tuki tuulevesti rentniku pojana ja elas kogu oma pika elu väärika kultuuritegelasena Tartu linnas. Sööt käis Tartu Õpetajate seminari algkoolis, 1878-1881 Tartu kreiskoolis ning täiendas end hiljem vabakuulajana Tartu ülikoolis. Pärast sõjaväeteenistust Poolas leidis tegevust "Vanemuise" seltsis ja osales A. Wiera trupis näitlejana. 1886-1893 töötas ajakirjanikuna "Oleviku" juures. 1895 aastal asutas oma trükikoja, kirjastuse ja raamatukaupluse. Sööt võttis osa paljude rahvuslike organisatsioonide tööst: nii kuulus ta "Vanemuise" seltsi juhatusse, oli Eesti Kirjanduse Seltsi asutajaid ja hiljem auliige ning F. R. Faehlmanni Mälestuse Jäädvustamise Komitee esimees. Eesti Vabariigi ajal müüs ta oma äriettevõtted ja toimis kutselise kirjanikuna. Oma esimese luulekogu "Aasa õied" avaldas Sööt kahes osas 1890 ja 1891, sellel
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Armastuskiri Kallis Anna, Ma kirjutan sulle, sest mu suu enam ei räägi. Kuid sõnad, mis mul mõtteis olid ei vaiki. Päeval mil vangist vabanesin oli mu elu üks parimaid päevi. Vangis olles õppisin, et just töö tegemist tuleb armastada, sest see viib elus kaugele ja elu ise tundub mitmekülgsem. Kui ma järve äärde pesema läksin ja nägin seal sinu ja Mousi jälgi olin ma nagu õnnega üle valatud. See oli nagu õrn-õhk suudlus mu põskedele. Mul oli tõsiselt hea meel kuulda, et sa Kõrbojale olid tulnud. Jaanipäeval, ühtlasi su sünnipäeval oli nii uskumatult hea sinuga järve keskele sõuda. Ma väärtustasin ka neid vaikusehetki. Kuid veel toredam oli sinuga lihtsalt vestelda ning muljetada. Mul tõepoolest olid suured plaanid Katku talu osas ja kui küsisid veel mida teeksin Kõrboja talus kui oleksin selle peremees, siis mõtted liikusid linnutiivul. Mul on kahju, et ma poolpimedaks jäin ning oma parema käe vigastasin. Ma ei
"Minu elulugu" Charles Champlin Raamatu tegevus toimub algul Inglismaal, hiljem Ameerikas ja põgusalt ka mitmes Euroopa riigis. Tegevusajaks on 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi esimene pool. Peategelaseks on maailmakuulus näitleja ja filmilavastaja Charles Chaplin. Teisteks tegelasteks tema kõrval olid näiteks vend Sydney Chaplin, sõber Douglas Fairbanks ja abikaasa Oona O Neill. Kõrvaltegelasi oli veel väga palju. Teoses esineb palju probleeme, kuna tegu on biograafiaga. Näiteks kuulsusega kaasnev pahupool ja keerulised olud ühiskonnas maailmasõdade ajal. Raamatu autoriks on peategelane Charles Chaplin ise. Ta on kahtlemata 20. sajandi tuntuim komöödiafilminäitelja ja -lavastaja. Ta oli fenomenaalne isik, kuna kirjutas stenaariumid, mängis peaosi, lavastas, produtseeris ja kirjutas filmimuusika oma filmidele ise. Kõige kuulsamaks sai ta oma Hulkuri rolliga. · Teie olete vallutanud maailma ja ta jääb ka edaspidi teie jalge ette, kuid ainult sel juhul, kui
1823-1830 Venemaa ühiskondlik-poliitiline elu ja Puskini saatus Aleksandr Puskin alustas värssromaani ,, Jevgeni Onegin" Mihhailovskojes, kuhu tsaar Aleksander I ta politsei järelvalve alla oli saatnud. Mihhailovskojes keskendus ta rahvuslikkuse probleemile, õppides tundma rahva psüühikat ning rahvaslikku hingelaadi, mis väljendub selgemini rahvaluules. Mihhailovskojes kuulis Puskin tsaar Aleksander I surmast ha dekabristide ülestõusust 14. detsembril 1825. aastal. 5. augustil 1826. aastal sai poeet teate viie ülestõusujuhi hukkamisest. Uueks tsaariks sai Nikolai I. Nikolai I valitsusaja algul heideti Venemaa poliitilise salapolitsei kätesse. Nikolai I missiooniks oli ,, külmutada" Venemaa ja peatada vabadusevaimu areng kogu Euroopas. Puskin lootis, et uus tsaar asub lõpuks ometi Venemaal vajalikke reforme ellu viima, kuid pettus peagi . 1828. aasta lõpul kohtas Puskin Natalja Gontsarovat ning abiellus neiuga 1830. aastal. Samal aastal sai ka Puskin isaks, mis vallandas
Dorian Gray portree 1891 Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde (16 October 1854 30 November 1900) Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde sündis 1854. aastal Dublinis ja suri 46 aastat hiljem Pariisis. Kirjanik läks ajalukku rafineeritud maitsega homoseksuaalina, kes istus oma eripära tõttu koguni kaks aastat kinni. Vanglast vabanedes lahkus ta Inglismaalt ning elas kolm aastat Itaalias ja Prantsusmaal Sebastian Melmoth'i nime all. Wilde'i nõrkus meeste vastu lahvatas kireks, kui ta puutus kokku Robert Rossiga. Ehkki Wilde väitis, et kunstnik on ilusate asjade looja, on tema sulest sündinud suurepärane romaan, näidendeid ning jutustusi. Oscar Wilde'i peamiseks õpetajaks oligi tema ema, tänu kellele sai ta perfektselt selgeks prantsuse keele ning õppis lugema kreeka ja ladina keelt. Jõukas intelligendiperes üles kasvanud Wilde õppis Trinity ja Magdalena kolledzis ning osales estetismi lii
ERNST ENNO Elukäik Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Enno oli hea luuletaja. 1909. aastal avaldas ta luulekogu ,,Uued luuletused", 1910. aastal väikese jutukogu ,,Minu sõbrad". 1909. aastal avaldatud kogu oli ta naise kujundatud. Kui Ernst tööl oli, siis igal vabal võimalusel kirjutas ta luuletusi. Kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima" oli Ernst Enno üks tähtsamaid lasteluule töid. Peale 50. sünnipäeva ei luuletanud Ernst enam üldse. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, N. ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsuse, mis võib vi
Mõtteterad, head laused Iga inimene on mõnikord kurb . Sellistel päevadel läheb kõik viltu , isegi asjade alustamine ei tule välja . Iga hetk võid lootuseltult nutma hakata, isegi teadmata, miks ... Ma ei saa oma sõpradele päikesepaistelist ilma lubada, aga ma saan neil vihmavarju pea kohal hoida, kui sajab! Hinda seda mis sul on mitte seda mida sul pole. Sest, kui sa kaotad selle, mis sulle on kallis, siis sa alles hakkad mõistma, kui väga sa seda kõike tagasi tahaksid saada, aga võibolla on siis juba liiga hilja. Tuleb hinnata seda kõike, mis on meie ümber. Selleks, et teada, mis on kuristik, pole vaja sinna kukkuda. Ära naera teiste unistuste üle, neil on need vähemalt olemas . With one look , you could make me smile , now withouth even looking , you make me cry . Elu on nagu male , et seda võita , peab tegema õigeid käike , kuid lõppude lõpuks on see siiski vaid mäng ! Inimese väärtust ei hinnata välimusest, vaid tema
,,Hamlet" William Shakespeare · Näidendi tegevus toimub keskajal. See kestab umbes kuu aega. · Tegevus toimub Taanis, Helisngöri lossis. Autor ei ole tegevuspaiku põhjelikult kirjeldatud. Loss on seest uhke. · Esimeses vaatuses näevad valvurid öösel surnud kuninga vaimu ning räägivad sellest Hamletile. Hamlet ei luba valvuritel sellest kellegile teisele rääkida. Peale Hamleti isa surma sai kuningaks Claudius, kes oli Hamleti onu. Hamelti ema abiellus peale oma mehe surma Claudiusega. Hamlet hakkab arvama, et uus kuningas on tema isa surmas süüdi. Selles vatuses on tähtis sündmus veel see, kaks saadikut saadetakse Norramaale kirja viima. Teises vaatuses saadab kantsler Polonius oma teenri oma poja juurde. Tema poeg Laertes sõitis esimeses vaatuses Pariisi. Teener pidi Laertesele viima kirja ja raha. Selles vaatuses juhtub veel kirjadega palju. Nimelt anna
,,KOLM MUSKETÄRI" D'Artagnan oli noor poiss, kes läk kodust minema. Isa andis talle kaasa Trevillele antava soovituskirja poisi kohta, mis temalt aga poole tee pealt varastati. De Treville'le D'Artagnan sümpatiseeris, kuid ta ei teadnud, kas ta on tema või teise mehe poolt. Athos sai lahingus raskelt haavata. D'Artagnan läks kuninga jutule, kes soovitas teda kolmele musketärile. D.A tegi juhuslikult, kõigile kolmele musketärile midagi, mille tõttu nad leppisid võitlemis aja. Kell 12,1 ja 2. Esimesele lahinugle tulid teised aga jalameesteks. Kuid kolm musketäri ja D.A leppisid ära ning siis võitlesid hoopis kaardiväelastse vastu ja nad võitsid. Kuningale avaldas see muljet ning ta kutsus nad enda poole. Kuid neli meest sattusid jamasse, kus nad haavasid süütut meest ja panid peaaegu Pariisi põlema ning kuningas Louis 4. Sai sellest teada. Ta oli vihane kuid halastas poiste peale. D'Artagnani juurde tuli ühel päeval üks mees, kes usaldas talle sa
Heraklese kaksteist vägitööd Ülesanded, mis Eurystheus Heraklesele jagas, said koondnimeks "Heraklese kaksteist vägitööd'. Nende vägitegude ajaline järjestatamine on tegelikult üsna meelevaldne tegevus, kuid peale antiikaja õpetlase Apollodoruse (u. 180-119 e. Kr.) kirjanduslikku tegevust, on see kronoloogia n-ö kivisse raiutud. Olgu öeldud, et Apollodoruse järjestus põhines peamiselt kujutaval kunstil (näiteks Nemea lõvi tapmise asetas ta Heraklese esimeseks vägiteoks sel ainsal põhjusel, et mitte ühelgi teisel metoobil pole Heraklest habemeta kujutatud). Järgnevate vägitegude järjestus ei ole nii enesestmõistetav siin toetub tänapäevane antiikmütoloogia (uurimine) otseselt Apollodoruse autoriteedile. Heraklese vägitööd jagatakse tavaliselt kahte kuuesesse seeriasse: esimesed kuus toimusid kõik Peloponnesosel (Peloponnesose grupp), ülejäänud kuus aga mujal maailmas ( Kreetal, Traakias, Sküütias, Kaug-Läänes, hesper
Armastuskiri Kallis sõber, Olen juba pikka aega mõelnud sellele kuidas meie suhtlust ning vastastikust sõprust ometigi kirjeldada. Leian, et selle kirja kirjutamine on üks kõige raskemaid tegevusi, sest ma ei ole väga osav oma tunnete väljendamises. Ometigi tahan ma sulle ära rääkida kui kallis ning hea sõber sa minule oled. Oled juba olnud minu sõbraks umbes 15 aastat ja natukene peale. Olime alles lasteaias kui koos esimesi mänge mängisime ning vempe viskasime. Sina olid minu esimene sõber ning sealt alates oleme me aina rohkem üksteist tundma õppinud. Mulle tundub, et ei ole enam midagi sinu juures mida ma ei teaks. Oma vaimusilmas parimat sõpra ette kujutades tuleb esile koheselt kujutlus sinust. Mulle meeldib see kuidas sa oled kõikidega nii sõbralik ja hea. Sõbralikkus ning optimism on sõnad mis sind ehk kõige paremini iseloomustavad. Näed inimestes vaid head ning püüad alati kõiki aidata kui nemad hädas on. Samuti oled
Jan Vermeer van Delft Hollandi maalikunstnik Johannes Vermeer sündis 31. oktoober 1632. aastal Delftis. Tema elukutse valikut mõjutas ta isa, kes oli siidkangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees. Jan Vermeeri peetakse Leonardo Brameri õpilaseks. Peale isa surma aastal 1652 jätkab ta isa tööd kunstikaupmehena. Aasta hiljem võtab ta vastu katoliku usu, abiellub ja võetakse vastu Delfi maalijate gildi. Aastatel 1662 ja 1670-1671 juhib ta maalijate gildi. Varasel loomeperioodil tegeleb ta ajloolise maaliga. Kujutab episoode Piiblist, mütoloogiast, antiik-ja kaasaegsest ajaloost, aga olustikustseene (nt. ,,Kupeldaja"). Teda on mõjutanud itaalia kunstnikud. Maali ,,Kupeldaja" maalib Vermeer Rembrandti hele-tumedas maneeris. Aastal 1960 muutub aga Vermeeri ruumi- ja valguskäsitlus Pieter de Hoochi mõjutusel hoopis teiseks. Valgus langeb ühtlaselt selgelt struktuuritud ruumides. Figuur nihkub esi - või keskplaanilt tagapaanile (nt ,,Kirjal
"Keelatud armastus" Ludwig van Beethoven Film hakkab Beethoveni matustega, mis on väga uhked nagu kuulsustel ikka. Beethoven suri 1827. Aastal ja pärast tema surma leiti tema töötoast tema testament ja armastuskiri. Tema testamendis oli kirjas, et tema pärandus läheb tema armastatule, kellele oli ka see armastuskiri. Tema sekretär Anton Felix Schinder hakkas otsima naist kellele see armastuskiri ja pärandus kuulub. See ei olnud tal aga sugugi lihtne ülesanne, sest jäljed viisid 3 naise juurde, kelleks osutus lõpuks Beethoveni vennanaine. "Keelatud armastuse" põhiteemaks oligi tema elu armastuse otsimine, läbi mille näidati ka tema järkjärgulist kurdistumist. Selles filmis räägitakse palju ka tema pojast, keda Beethoven peksis ja kohtles halvasti. Beethoveni poja Karli võttis Beethoven tema emalt ära kuna ta tahtis õpetada oma poega sama osavaks nagu sa ise oli, kuigi Karl seda tegelikkult ei ta
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus 5271453 Bütsantsi kultuur u 8621582 vanavene kunst 7.saj. lõpp5.saj. e.m.a. sküüdid, keldid, viikingid 493604 merovingid 717962 karolingid 10. saj.1192 romaani stiil 11081485 gootika 14. saj. eelrenessanss 15. saj varar
Euroopas 17. saj. toimu maailmapildi avardumine: kauged maad, loodus, eksootika. Maad, kus kiriku huvid kõige tähtsamad on Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu. Ilmalikud mõjud ja õukonna tellimusel tekkiv kunst sünnib Prantsusmaal, Saksamaal (Inglismaal). Vastuseis katolismile oli Hollandis, Põhja-Saksamaal, Skandinaavias ja Eestis Rootsi koosseisus. 17. sajandi kunsti ühisnimetuseks sai barokk. Tekkekohas, Itaalias, taotleti toredust, kus rahu ja sümmeetria asendusid stiihilise tormlemisena millegi tundmatu poole soov hämmastada, liikumine kõiges ka ülepakutult ja rahvalik.Arhitektuur. Kirikud pikerguses hoones, määrav siseruum, mis moodustas ühe avara ruumi. Tähtsad olid kujud ja maalid, kus tõeline ja maalitu segunevad, eriti laemaalidel. Laest jätkus ruum optiliselt kas taevast kujutades või ruumi suuremana lastes paista. Kiriku juures on olulised kuppel ja läänefassaad, mille keskosa on kahekorruseline ja teiste
"Keelatud armastus" (Immortal Beloved) Film Ludwig van Beethoveni elust "Täna mõned sõnad ja need ka kõigest pliiatsiga" Pärast Beethoveni surma 1827. aasta märtsis, leiti tema töölaualt kaks dokumenti: testament ja armastuskiri. Tundelises armastuskiri oli adresseeritud tema armastatule, kelle nime ei kajastanud kirjas. Anton Felix Schindler., kes oli Beethoveni sekretär ja asjaajaja asus otsima, kes oli Beethovenile kirja kirjutamise ajal lähimad isikud. Ta jõudis lahenduseni, kuigi see ei olnud kerge ülesanne: üks neist on oma nägu peitev salapärane hotellituttav, teine itaalia krahvinna, kellele helilooja pühendas «Kuupaistesonaadi», ja kolmas ungarlannast üksikema. Põhiteemaks ongi Beethoveni südamedaami (keda ta kutsus oma igaveseks armastuseks) leidmine, kellele ta oma kirjas kõik pärandas. Vahepeal näidatakse ka tema traagilist lapsepõlve ja muid elusündmusi Napoleoni sõdade ajal. Läbivaks filmi tegelase
Salme Sepp 10.klass Uurimustöö Arvutiviirused Juhendaja: Kalev Kapp Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1.Mis on arvutiviirus..............................................................................................................4 2.Arvutiviiruste ajalugu..........................................................................................................6 2.1 Aasta 1962...................................................................................................................6 2.2 Aasta1975....................................................................................................................6 2.3 Aasta1989....................................................................................................................6 2.4 Aasta1995........................................
Triinu Kask 2009 Jan Vermeer van Delft Fakte isikust Johannes Vermeer 31.10.1632 15.12.1675 Delftis, Hollandis Vanemad : Ema Digna Baltens Isa Reynier Jansz siidikangur, võõrastemaja peremees ja kunstikaupmees. Suri 1652 1653 vahetas usku, abiellus Catherina Bolnes´iga 8-11 last Karjäär Õppis Leonard Brameri juures. Avastati alles 1866 a. prantslasest kriitiku Theophile Thoré poolt. Varajasemas loomingus enne 1657 a. maalis ajaloolisi maale nt Piiblist, mütoloogiast ja antiik ajaloost Hiljem olustikumaale Maalid Kupeldaja Muusikatund Kirjalugeja avatud akna Konserdis kolmele juures Kirjalugeja sinises Klaas veini Kirjalugeja kollases Daam kahe härraga Kirjakirjutaja ja Tänav Delftis teenijatüdruk Seisev virginaalimängija Istuv virginaalimängija Tüdruk pärlkõrvarõngaga Click to edit Master text styles Second level T
HERAKLES KULTUURILUGU REFERAAT Semiootika 1. Aasta Sissejuhatus Lood jumalatest ja kangelastest, müüdid tekkisid Kreekas tuhandeid aastaid tagasi. Antiikmütoloogia üheks aluseks oli kindlasti kreeklaste usk loodusjõududesse kui jumalate kehastustesse. Kreeklased uskusid ka sellesse, et nende jumalatel on taevas omapäi igav ning seepärast otsivad nad tihti seiklusi maa pealt - jumalad omavad võimet lihtsureliku kuju võtta. Ja kui need jumalad juba maal peal käisid, siis jätkasid nad siin ka oma jumalikku sugu. Nii et kui lugeda antiikaja autoreid, tuleb välja, et veel ainult paar tuhat aastat enne meie ajaarvestuse algust oli terve Kreeka täis pikituid igasuguseid poolsurelikke ning jumalikke. Veel Rooma keisritki pidasid end antiikjumalate otsesteks järeltulijateks. Huvitav on see, kui realistlikult kreeklased sel ajal siis oma jumalate ‘käega-katsutavusse’ suhtusid ? Parimaks näiteks selle kohta, et kreeklased tõepoolest pidasid oma ju
Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ablativus (ablatiiv) num. distr. numerale distributivum acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik) keskvõrdega)
Sinimustvalge eestluse säilitaja? Sinine kui lõputusse laiuv taevavõlv, must kui silmapiirile ulatuv metsatukk ning valge kui paksu lumevaiba alla puhkama jäänud loodus. Need kolm lihtsat, kuid aastasadu armastatud loodusnähtust ongi silmadeks meie päris oma Eesti Vabariigi riigilipu tekkeloole. Olenemata raskest aastate pikkusest näljahädast ja kohutavatest küüditamistest, oleme meie eestlased, jõudnud läbi tugevate tuulte ja raskete tormide, läbi rüüstavate sõdade ja küüditamiste, hoolimata mitmeid sajandeid kestnud võõra maa võimu okupatsioonist Eestis, suutnud hoida seda, mis tollel raskel ajal ühel nurka surutud rahval tegelikult südames oli sinimustvalget trikoloori. Selles lipus peitub aastakümnete ja sadade pikkune töö ja vaev, naer ja nutt. Seal peitub miski seletamatu jõud ja tundmatu emotsioon, mida igakord vaadates sa tead, sa pole üksi. Oma vähese rahvaarvu
Friedrich Robert Faehlmann oli lugupeetud arst, harrastusteadlane, õppejõud Tartu ülikoolis, rahvusvahelist tunnustust leidnud meditsiinilise monograafia autor. Samal ajal suutis ta õpetada Tartu ülikoolis eesti keelt, uurida ja arendada eesti keele grammatikat. F.R.Faehlmann sündis 31.dets. 1798 Järvamaal Koerus Ao mõisa eestlasest valitseja pojana. Tolles mõisas toimus ka ta esimene kokkupuude meditsiiniga ja tekkis soov saada arstiks. Faehlmann õppis Rakvere alg- ja kreiskoolis. Juba väiksena paistis ta silma oma võimete ja töökusega. Pärast Tartu gümnaasiumi lõpetamist suundus ta Tartu ülikooli, kus ta õppis 10 aastat. 1827.aastal lõpetas ta Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja talle anti esimese eestlasena meditsiinidoktori kraad ja arstikutse. Faehlmann töötas kogu elu praktiseeriva arstina Tartus ja selle ümbruses. Sellega saavutas Faehlmann Tartu lugupeetavaima arsti positsiooni. 1842- 1850 töötas ta ka arstiameti kõrvalt Tartu ülikoolis eesti keele le
Sir Edward Burnett Tylor (1832-1917) 1871 Primitive Culture Creation - foundation Antrop. kõige tavalisem tuumperekond, monogaamiline perekond on väga tavaline igal pool. Meeste naiste kooselu sellises vormis nagu tänapäev . Katoliku kiriku abielu lahutumatuse põhjendusmüüt. Antropoloogiliselt pole see väga tavaline. Probleem, et on mingid müütilised põhjendused, mis sarnanevad primitiivsetes ühiskondades olnud põhjendusmüütidega. otsiaalsete suhete mobiilsus on.... Evolutsionistlik antropoloogia läheb veidi teistmoodi nende loomislugude kallale. Miks on üldse hakatud selliseid lugusid rääkima, et oli selline suur hiiglane ja jumalad mõtlesid, et temaga tuleb midagi ette võtta, ta tapetakse, tema kehast saab maa, verest jõed, järved, mered... Tegemist on maailma primitiivse seletusega. Tekib mingisugune skeem. Tylor eeldab, et inimesed on algusest peale püüdnud maailma ratsionaalselt liigendada. See idee on üle võetud kogu kultuur- ja sotsiaalantropoloogias
Vanem Edda Müüdid selgitamiseks: Midgardr on merest ümbristetud keskne maamassiiv, millel elavad jumalad ja inimesed. Selle keskel asub jumalate linn, mida valitseb kõigi jumalate isand Odin. Linna nimi on Asgard. Selle all on surnute maailm, mida juhib jumalanna Hel. Ka hiidudel on oma maailm, mis paikneb universumi servadel maad ümbritseva mere taga. Kivide sees ja maa-alustes koobastes elavad päkapikud. Üle kõikide maailmade kõrgub ilmapuu Yggdrasil. Yggdrasil on tohutu puu, mille üks juur ulatub Niflheimi (üks Üheksast Maailmast, allmaailm, jumalanna Heli elupaik), teine aga on kinni jumalate elupaigas Asgardis. Seal elavad ka kolm saatusejumalannat, norni (nornid otsustasid jumalate, hiidude, kääbuste ja inimeste saatuse üle), kes hoiavad Yggdrasili elus. Kolmas juur ulatub hiiglaste maale Jøtunheimi. Selle juure all on kaev, kus voolab tarkuse vesi. Esimesed elusolendid olid hiiud. Kõik olendid sündisid aga ürghiiust Ym
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA Erich Maria Remarque Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 I PEATÜKK.................................................................................................... 4 II PEATÜKK................................................................................................... 5 III PEATÜKK.................................................................................................. 7 IV PEATÜKK.................................................................................................. 9 V PEATÜKK................................................................................................. 11 VI PEATÜKK................................................................................................ 13 VII PEATÜKK.............
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: August Kitzberg TEOSE PEALKIRI: Kauka Jumal TEOSE ŽANR: Realistlik külaproosa ILMUMISAASTA:1912 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) August Kitzberg sündis Mulgimaal 1855 aastal ja suri Tartus 1927 aastal. Kasvas ta siis üles Karksi vallas olles tihedalt seotud kooliõpetaja perekonnaga. Ta on töödanud mitmes vallas ametnikuna kuid pidi tööst loobuma venestusreformi tõttu. 1894-1901 aastal töötas ta Riias kontoristina kuid läks sealt edasi tööle Postimehesse kus ta oli ärijuht ja ka Tartu Hüpoteegi Seltsi pangaametnik ning aktiivne Eesti Kirjanduse Seltsi liige. Tema sõbrad ei kutsunud teda Kustiks nagu paljud asjatundjatele meeldib väidata. Ta oli sotsiaal liberal, positiivne ja noortesõbralik inimene ning kirjutas näidenteid, külajutte ja proosasi päristöö kõrvalt milleks oli siis ärimaailmas askeldamine. Ta lood on aegumatud, rea
Mihhail Bulgakov Meister ja Margarita Ärge kunagi midagi kartke. See on arutu. Fakt on üks kangekaelsemaid asju maailmas. Ärge kunagi ega midagi paluge! Ei kunagi, ei midagi, ja eriti nendelt, kes on teist tugevamad. Nad tulevad ise pakkuma ja annavad kõik ise. Kõik läheb nii, nagu on õige - selle peal püsib maailm. Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees Ivan Nikolajevits Ponõrevehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, nä
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
