19. sajandil tehti linnamüüri läbipääs, et luua Toompealt otsetee Taani kuninga aeda. Pikk hermann Pika Hermanni torn asub Eesti Vabariigi parlamendihoone läheduses ning torni tipus lehvib Eesti lipp. lühikese jala värav Lühikese jala värav asub Tallinna keskaegse kindlusmüüri ed elalõigus ning viib Toompealt Lühikese jala tänavale. Värava kohal seisab väravatorn, selle kõrvale jääb Tallitorn Pika jala värav Nunna torn Nunnatorn, nagu ka Nunnadetagune torn said oma nimetused tornist põhjasuunal asetsenud Tsistertslaste ordu Püha Miikaeli nunnakloostri järgi, kloostriruumides tegutseb tänapäeval Gustav Adolfi gümnaasium, endise kloostri kiriku kohale on aga ehitatud hiljem Tallinna Issandamuutmise kirik. Tallinna linnamüür, Suur-Kloostri värav
ehitamisel eeskujuks oma ümmarguse põhjaplaaniga. 16. Sajandi alguseks oli 2,35 kilomeetri pikkuses müüris 27 kaitsetorni. Tornid oli põhiliselt kolmekorruselised ning kuni 24 meetri kõrgused. Tornidele ei olnud algul katuseid, kuid viimane korrus oli ehitatud veekindlaks, tornides paiknesid tuleasemed ja algelised käimlad. Selleaegsed tornidele pandud nimed on küllaltki huvitavad. Enamus torne said nimed oma asukoha järgi nt. Tallitorn, Köisimäe torn, Sauna torn jne. Mõningad nimed tunduvad olevat narrivad viited tornide tunnustele või funktsioonidele, mis andsid head algmaterjali paljudele legendidele. 1.2.1 Näited mõningatest tornidest Pikk Hermann Pika Hermanni torn rajati Toompea linnuse rekonstrueerimise aegu selle edelanurka 1370. aastatel. Umbes aastal 1500 ehitati ta 10 m kõrgemaks ja ta saavutas kõrguse 50,2 meetrit. Torn on üheksakorruseline ja tema läbimõõt on 9,5 meetrit. Alumistel korrustel olid
Pikk Hermann, mis valmis 1400. aastal, oli 15. sajandil tornide ehitamisel eeskujuks oma ümmarguse põhiplaaniga. 16. sajandi alguses oli 2.35 kilomeetri pikkuses müüris 27 kaitsetorni, mis olid valdavalt kolmekorruselised ja kuni 24 meetrit kõrged. Algselt ei olnud tornidel katuseid, kuid viimane korrus oli veekindel. Tornidel oli tuleasemed ja algelised käimlad. Enamus torne said nimed oma asukoha järgi, näiteks Sauna torn, Nunnadetagune torn, Munkadetagune torn, Tallitorn, Köismäe torn jne. Mõningad nimed on narrivad viited tornide tunnustele või funktsioonidele, mis andsid head algmaterjali paljudele legendidele. [3] Tornid on Pikk Hermann, Assauwe torn, Bremeni torn, Eppingi torn, Hattorpe-tagune torn, Hellemani torn, Kiek in de Kök, Kitsetorn, Kuldjala torn, Köismäe torn, Landskrone, Loewenschede torn, Munkadetagune torn, Neitsitorn, Nunnatorn, Paks Margareeta, Pika jala väravatorn, Pilsticker, Plate torn, Saunatorn,
kuni Lühikese jala väravatornini: Nunnatorn, Saunatorn, Kuldjala torn, Nunnadetagune torn, Loewenschede torn, Lippe torn, Köismäe torn, Plate torn, Eppingi torn, Grusbeke-tagune torn, Renteni torn, Wulfardi-tagune torn, Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga, Stoltingi torn, Hattorpe-tagune torn, torn Vana vene kiriku juures, Bremeni torn, Munkadetagune torn, Hellemani torn, Viru värav Suure zwingeriga, Hinke torn, Kuraditorn, Assauwe torn, Kitsetorn, Kiek in de Kök, Megede torn, Tallitorn, Seegitagune torn, Saunatagune torn, Tallinna ordulinnuse eesvärav Roosikrantsi torniga - ordulinnus Stür den Kerli, Pika Hermanni,Pilstickeri ja Landskrone torniga, ordulinnuse värava (Kellatorn) ja ca 13 müüritorni, Sadamatorn[3] 16. sajand ja uued kaitserajatised 1561. aastal moodustasid kaitserajatised 2,35 km pikkuse ringmüüri, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni ning kuni 21 eesväravatorni ja muud kivist kaitseehitist. Tallinna linnamüüris oli 16
torn on neljatahuline, veidi trapetsikujulise plaaniga, 10-11 m pikkuste külgedega ehitis ja praegune kõrgus 12,5m . Torn sai kannatada Tallinna piiramisel Vene vägede poolt 1577.a. Liivi sõjas. 16. sajandil asuti rajama linnamüüri ette mullast bastione seoses suurtükkide kasutuselevõtuga sõjategevuses. Neitsitorni müürilõigu ette ehitati kaitsebastionid 17. saj. teisel poolel (praegused Harju- ja Lindamägi), ning selle tagajärjel kaotasid Neitsitorn ja Tallitorn oma sõjalise tähtsuse. Kuna gildid jt. institutsioonid olid rangelt meestekesksed, siis lokkas linnas prostitutsioon, mida püüti rangelt reguleerida. On teada, et Neitsitorn oli keskajal kasutuses ka lõbutüdrukute vangimajana. Neitsitorn on ajaloos tuntud Pallase kunstnike ateljee- ja ka elupaigana. Näiteks kunstnikud Kristjan ja Paul Raud kasutasid Neitsitorni kahte korrust ateljeena. Pärast balti-sakslaste lahkumist 1939.a
Kuldjala torn Nunnadetagune torn Loewenschede torn Lippe torn Köismäe torn Plate torn Eppingi torn Grusbeke-tagune torn Renteni torn Wulfardi-tagune torn Suur Rannavärav zwingeri ja suurtükitorniga Stoltingi torn Hattorpe-tagune torn torn Vana vene kiriku juures Bremeni torn Munkadetagune torn Hellemani torn Viru värav Suure zwingeriga Hinke torn Kuraditorn Assauwe torn Kitsetorn Kiek in de Kök Megede torn Tallitorn Seegitagune torn Saunatagune torn Tallinna ordulinnuse eesvärav Roosikrantsi torniga ordulinnuse Stür den Kerli, Pika Hermanni, Pilstickeri ja Landskrone torniga ordulinnuse värava (Kellatorn) ja ca 13 müüritorni Sadamatorn. Linna ja linnust ümbritsevad vallikraavid, Snelli tiik Hirvepark Next.svg Pikemalt artiklis Tallinna muldkindlustusvöönd. ja Tallinna bastionid 17
Grusbeke-tagune torn. Taustaks Toomkiriku torn Vaade linnamüüri lääneküljele Toompealt. Eest: Nunnatorn, Saunatorn, Kuldjala torn ja Loewenschede torn Linnamüüri läänelõik Saunatorni ja Kuldjala torni vahel koos restaureeritud kaitsekäiguga Linnamü:üri edelalõik väljast vaadatuna. Vasakult: Tallitorn, Neitsitorn ja Kiek in de Kök Vaade Kiek in de Kökile lõunast Linnemüüri ääres kulgev Laboratooriumi tänav. Taamal Grusbeke-tagune torn Muldkindlustused Pärast linnamüüri valmimist tekkisid seoses tulirelvade kasutusevõtuga selle ette muldkindlustused.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
