Üha suurem vajadus on igas huvikoolis anda lapse arengut arvestavat mitmekülgset õpet, et tekiks suurem tugisüsteem isiksuse eluks ettevalmistusel, mis nõuab huvikoolidelt suuremat paindlikkust ja noorte vajadustega arvestamist. Huvitegevuse poolelt on oluline mainida aastakümneid kestnud koolinoorsootöö traditsiooni, kus huvijuhi, ehk kooli noorsootöötaja ja teiste erinevate võimaluste, ringide, klubide kaudu pakutakse lastele ja noortele mitmekesiseid võimalusi arendavaks tegevuseks. - Noorte teavitamine Noorte teavitamine on aja- ja asjakohase, kvaliteetse ning kättesaadava teabe ja teavitamise teenuste tagamine noortele. - Noorte nõustamine Noorte nõustamine on nõustamisteenuste tagamine noortele, et võimaldada neil langetada nende elu puudutavaid otsuseid. - Noorsoo-uuringud Noorsoo-uuringud on noortevaldkonna planeerimiseks ja teostamiseks vajalike süstemaatiliste ja
Pesitsusterritooriumi suuruseks hinnatakse 200- 1500 km². Toidulaud. Rabapistrik toitub põhiliselt teistest, kuni enda suurustest lindudest: tuvid, varesed, kajakad jt. Harva püüab ka väiksemaid imetajaid, nt jänest. Vaenlased. Vaenlasteks on suured kakulised, ka jahipistrik ja kaljukotkas. Arvukus. Erinevatel andmetel hinnatakse rabapistriku arvukuseks Eestis 5 paari. Euroopas elab 12.000-25.000 paari. Iseärasused. Rabapistrikku peetakse kõige suuremat kiirust arendavaks elusolendiks maa peal: saagi poole sööstes võib ta kiirust arendada kuni 320 km/h. Samas ei ole ta kõige kiirem tavalennul. Kasutatud allikad. http://www.birdlife.org/ http://en.wikipedia.org/
takistajad? Hariduse seisukohalt olid nii reformatsioon kui ka katoliiklus elu arendajateks. Hariduse ulatus laienes. Katoliikluse puhul oli miinuseks see, et haridus oli võõrkeelne, aga luterluse puhul oli haridus igas riigis emakeeles. Haridus oli paremini kättesaadav ja oli rohkem haritud inimesi. Nii reformatsioon kui ka katoliiklus aitasid hariduse arengule kaasa. Katoliiklus ja reformatsioon andsid kirjanduse arengule palju juurde. Katoliikluse puhul olid arendavaks faktoriks kloostrite raamatukogud. Reformatsiooniga algas ka eesti keelde tõlkimise algus ja eesti kirjakeele kujunemine. Seoses reformatsiooniga tõlgiti piibel eesti keelde. Reformatsioon ja katoliiklus olid kindlasti just kirjanduse arengu edendajad. Katoliiklus oli kunsti arendaja. Reformatsioon ka mõnevõrra takistas kunsti arengut. Seda võib järeldada sellest, et kirikud olid kunstivaesed ja toimusid pildirüüsted, et hävitada kõik kunstiteosed kirikutes
.....................................................................................15 6. KASUTATUD ALLIKA MATERJALID........................................................................16 LISA 1 Eduka delegeerimise ahelraktsioon.................................................................17 LISA 2 Küsimustik juhataja jaoks................................................................................18 LISA 3 Mida delegeeritakse alluvatele ning kas seda peetakse arendavaks................20 LISA 4 Mis põhjustab selle, et tänapäeva juhid ei delegeeri rohkem.......................... 21 LISA 5 Ebaefektiivse delegeerimise tõendus...............................................................22 LISA 6 Mida delegeeritakse ning kas see on arendav..................................................23 LISA 7 Miks ei delegeeri juhataja ülesandeid..............................................................24
Eesti ja Lasnamäe piirkonna noorsootöö korralduse ülevaade Lasnamäe on Tallinna idaosa, mis asub mõlemal pool Tallinna-Peterburi maanteed. Linnaosa territooriumi pindala on 27,41 km², mis moodustab pealinna pindalast 17,2%. Lasnamäe elanike koguarv, 112 000, moodustab 28,1% Tallinna elanikest, seega on Lasnamäe ülekaalukalt suurim Tallinna linnaosa. (Lasnamäe linnaosa arengukava). Noorsootöö on noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt tegutseda. (Noorsootöö seadus, http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=741158) Noorsootöö subjektiks on 7-26aastane ühiskonnaliige. Töö eesmärk: Eesti ja oma piirkonna noorsootöö korralduse olukorra analüüsimine noorsootöö korraldamise alusdokumentidest lähtuvalt. Lähtudes töö ülesandest on püstitatud järgmised ülesanded: 1
sõpradega, kolleegidega. Tihtipeale muutuvad sellised inimesed üksikuks ja teiste suhtes kalkideks. Rahaliselt vabaks saamiseks peaks tegema omale selgeks, mida kõige paremini oskame teha. Tuleks püüda saavutada parimat. Targad inimesed teavad, et oluline pole kogus, vaid oma võimete täielik ärakasutamine ehk siis teha sellega, mida omame, kõike, mida suudame. Nii ei muutuks ka töö vastumeelseks, vaid elu rikastavaks ja isiksust arendavaks. Üheks rikkuseks elus võib pidada oskust õieti aega kasutada. Inimene ei tohiks olla ainult töönarkomaan. Kuigi teised võivad teda imetleda, võõrdub ta perest, kaotab tervise ja kogeb eluliste väärtuste kriisi. Paradoksaalsel kombel ei teeni töönarkomaan sageli kõige suuremat tasu, sest ta on sageli ülesandele, mitte tulemusele suunatud. Aja vallas ei ole jõukat ladvikut ega intellektuaalset koorekihti. Geeniusele ei anta iial lisatundi päevas
Samuti mõjutab negatiivselt eelkoolieas nö trillimine, kus lapsel kooli minnes hakkab igav (pole vajadust pingutada, sest laps teab ja oskab kõike). 2.1 Õpitegevusega harjumine enne kooli Õpitegevuse korrastamine toimub vastavalt lapse vanusele ja rakendades sobivaid õpimeetodeid. Koolivalmiduse üheks näitajaks on kujutlusvõime areng. Kujutlus on seotud mõtlemisega, lapse mõtlemisoperatsioonide arenguga. Arendavaks tegevuseks on muinasjuttude lugemine ja jutustamine. Muinasjutud pakuvad palju mõtlemisainet. Piiratud kujutlusvõime puhul, tekib huvi puudus. Lapse kujutlusvõimet ja arengut pidurdab telesaadete ja koomiksite vaatamine. Lugemisoskus- tänapäeval üks populaarsemaid teemasid lapsevanemate seas. See ei ole ainult tähtede ja häälikute kokkupanek. Lugemise erinevad astmed: 1. Mehaaniline lugemine- lugemisoskuse madalaim tase. Mõte suunatud
piirkondade identiteedi vastu. Hispaania allakäigu alguseks loeti 18. sajandi valgustuspoliitikat ning peamisteks vaenlasteks olid kommunistid, juudid ja vabamüürlased. Nende elu, kes Franco reziimi ei toetanud, oli ahistav: puudus igasugune sõna- ja usuvabadus. Majanduses hakkas Franco teistest riikidest eemalduma, iseloomulik oli importi asendama hakkava tööstuse loomine ja nõrga erakapitali toetamine. Majandust arendavaks jõuks sai jõhker sunnitööliste ekspluateerimine. Selline majanduslik suletus võttis eekujuks Euroopa fasismi ja peegeldas inetlust, mida Franco tundis Saksamaa ja Itaalia vastu. Kuid selline poliitika suri 1940-ndate lõpus, kui jõuti arusaamale, et autarkia oli läbi kukkunud. Kuigi Franco pooldas Saksamaad väga palju suutis ta jääda Teises maailmasõjas siiski neutraalseks, kuigi tema õemees Ramón Serrano Suner üritas
Samuti osales ta regulaarselt akadeemias, kus ta sai mitmeid auhindu. Kuid ta toetus pigem looduse uurimisele ja jäljendamisele. Suur osa tema ajast oli pühendatud ka anatoomiale, mida ta pidas kunsti saladuseks. Ta käis sageli ka meelelahutus paikades, kus ta uuris hoolega esinejate näoilmeid ja poose. Ta võttis vastu otsuse, mida ta järgis ustavalt mitmeid aastaid, et ta ei sulge õhtul enne oma silmi, kui on mingi kujunduse esile toonud. Kõike seda, mida ta pidas oma kunsti arendavaks, uuris ta suure kirega. Ta pöörast märkimisväärset tähelepanu ka arheoloogia harrastusele, ta oli hästi kursis antiik- ja lähiajalooga. Kolm aastat möödus ilma skulptuure loomata. Kuid ta hakkas lõpule jõudma oma patrooni tellimusega ning Orpheuse kuju näitas suurt arengut, mille ta oli saavutanud. See töö sai üldise kiituse osaliseks ning rajas aluse tema tulevasele kuulsusele. Mitmed grupid järgnesid sellele
õitsele. Õppeedukust pole arvutimängude mängimine mõjutanud kellgi, aga neli õpilast tõi välja selle, et mängimine on parandanud inglise keele oskust. Arvutimängudes peetakse kõige olulisemaks süzeed ja actionit, millele järgnevad graafika ja heli ning viimasena mõistatused. Sadade arvutimängude läbimängimist peetakse nii ajaraiskamiseks, kui ka arenguvõimaluseks, kuid pigem siiski ajaraiskamiseks, kuna ainult kolmandik vastanudest peab seda arendavaks tegevuseks ja ülejäänud ajaraiskamiseks. 76% vastanudest usub, et arvutimängurid on sportlike elukommetega, 24% seda ei arva. Kolmandikul vastanudest ei ole sõpra, kes oleks kirglik arvutimängur aga kahel kolmandikul vastanudest on selline sõber, kes on ka heas füüsilises vormis. Kõik noored eelistaksid vaba päeva pigem pühendada pidutsemisele, kui mängida päev läbi arvutimänge. Mitte keegi ei pea inimest, kes mängib palju arvutimänge, teistest kehvemaks
Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. (M.Maser & L.Varava, 2003) Õppimine läbi mängu On arvamusi, et lasteaias laps ainult mängib ja õppimist ei toimu, kuid tegelikult just läbi mängu suudab eelkooliealine laps õppida rohkem kui mingil muul meetodil ning sellepärast võimegi lasteaia kontekstis rääkida mängulisest õpikeskkonnast (Seeme, 2011). Tervist edendav lasteaed pakub ruumi, aega ja vahendeid laste loomupärastest vajadustest ja huvidest tingitud arendavaks mänguks. Mäng on peamine arenemist soodustav tegevus. “Mäng ühendab mõistuse, keha ja vaimu”, ütleb Levy (1978). Mida mäng annab lapsele? Mäng on eekooliealiste põhitegevus. Tänu oma spontaansusele ja intensiivsusele mäng soodustab arenemist ja õppimist. Mäng arendab lapse kõiki võimeid: teiste lastega suhtlemist, avastamisoskust, püüet leida ümbruskonnas uut, suurendab uudishimu, õpetab valikuid tegema, arendab
Meetmed makrotasandil ehk valitsuse vastutusvaldkonnas Makromajanduslikud ja sotsiaalpoliitilised otsused ning seadusandluse muudatused, mis on suunatud vaesuse vähendamisele on rahvastiku tervise ja heaolu parendamisel primaarseks lähenemiseks. Need otsused jaotuvad peamiselt nii toetavat füüsilist keskkonda arendavateks otsusteks (spordi ja vaba-aja asutuste arendamine, koolide, lasteaedade, transportsüsteemi, tervishoiusüsteemi jne arendamine) kui ka toetavat sotsiaalset keskkonda arendavaks (haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalne sidusus, sotsiaalne aktiivsus jne). Tulemuslikud on progresseeruva maksusüsteemi kasutuselevõtt, sotsiaalse toetussüsteemi loomine ning tööhõivesse kaasamise poliitika, mis sisaldab nii ümberõppe- kui täiskasvanute koolitussüsteemi loomist ja reguleerivad gruppide elu ja töötingimusi ning juurdepääsu terviseteenustele.. Meetmed mesotasandil ehk omavalitsuse vastutusvaldkonnas
Kolm komponenti ja nende indikaatorid: Majanduslik jõukus. Indikaatorid: rahaliste sissetulekute suurus pereliikmete kohta ja sissetulekute struktuur, tarbimiskulude suurus pereliikmete kohta ning nende kulutuste struktuur. Turvalisuse tase. Indikaatorid: tervislik seisund, haigestumise risk, kuritegevuse määr, töökaotamise oht, stressi leviku määr. Võimaluste mitmekesisus. Indikaatorid: reaalne töönädala pikkus, tööga rahulolu, ajakasutus, võimalused arendavaks ajakasutuseks. EESMÄRK 3 sidus ühiskond Sellel eesmärgil on soov jõuda olukorrani, kus kõik ühiskonnaliikmed osalevad jõukohasel viisil hüvede loomisel ning saavad toodetust ka õiglasel moel osa. Ühiskondliku sidususe hindamiseks on esitatud kolm alaeesmärki ja nende indikaatorid. Sotsiaalne kaasatus. Indikaatorid: Gini indeks, tööhõive määr, töötava rahvastiku ja kogurahvastiku suhtarv, allpool vaesuspiiri elavate leibkondade osakaal, tervisekindlustusega
Eestis töötav avalikus halduses u. 5 % kõigist tööealistest elanikest. Korruptsioon ametnike äraostetavus, ametnik võtab vastu meelehead, pakkudes selle eest teenust. Märksõnadeks on salatsemine, ebalojaalsus ja isiklik kasu. Kuulsaim korruptsiooniskandaal Eestis on Hermann Simmi spiooniafäär. Kodaniku- e. tsiviilühiskond e. kolmas sektor Ühiskonnaelu valdkond, kus inimeste eesmärgiks pole valitseda ega teenida kasumit. Seda arendavaks ja kooshoidvaks jõuks on kodanikualgatus, mille eesmärgiks on ühiskonna paremaks muutmine. Ühishuvide teostamiseks moodustatakse organisatsioone, mis moodustavad kolmanda sektori e. mittetulundussektori. Kodanikualgatuse erinevad vormid: 1. Protestialgatus - suunatud avaliku võimu (riik. omavalitsus) tegevuse ja otsuste vastu. 2. Nõudev algatus tahe mõjutada avalikku võimu toimima soovitud moel 3
ollakse harjunud järgima. See ei selgita väärtuskasvatuse protsessi kui sellist vaid on kõigest viis sellest rääkimiseks. Vääärusi edastatakse vastuvõtja poolse passiivsusega mis võib viidata indoktrinatsioonile ( inimene võtab omaks millegi, mida ta ise ei ole võimeline loogiliselt analüüsima). Õpetajal on õpilasele piiratud mõju, kuna ta peab võistlema nii paljude mõjuteguritega, mistap ei saa pidada sellist väärtuste õpetamist heaks ega ka analüüsivat mõtlemist arendavaks. Kindlasti toimub siin mingi takerdumine arusaamistesse. Kui õpetaja edastab materjali, mida tema valdab ja millest õpilane ei pruugi sarnaselt aru saada, nii, et õpilane hakkab sellest aru saama ja suudab ka demonstreerida, kuidas õpitut kasutada, siis on õpetaja oma töö hästi teinud. Väheusutav, et probleem tekib edastamise kuivõrd väärtuse enda tõttu. Väärtused kui sellised ei ole tervikuna kompaktselt edastatavad nagu on seda faktiteadmised.
Nii nagu iga probleem ja konflikt, nii võib ka usuline kriis lahenduda negatiivselt või positiivselt. Esimesel juhul tähendab see kriisist mitteväljumist, resigneerumist või usust taganemist. Teisel juhul läbitakse kriis ja usk muutub enam küpsemaks. Seega kuulub kriis lahutamatu osana usulise arengu juurde. Küsimus pole mitte selles, et kriise vältida või olematuks tunnistada, vaid selles, kuidas nendesse suhtuda. Kriis võib saada konstruktiivseks, enese ja maailma mõistmist arendavaks kogemuseks. Ma arvan, et kui usk Jumalasse aitab inimestel parema tundega elada, ja leida selgust elule, siis on see maailmale väga vajalik. Me teeme kõik selle nimel, et paremini elada ning paljudel inimestel aitab seda religioon. Samuti ühendab religioon perekonda, rahvusi ja laiemaid kogukondi, tekitab üksmeelse tunde. Seda on maailmas väga vaja, kuid ususõjad põhjustavad vastupidist. Religiooni eesmärk on rahu maailmas, inimeste võrdsus ja heaolu,
Ettevõttes kasutusel olevad juhtimise meetodid olid peaaegu tervenisti intuitiivsel baasil üles ehitatud. Nägin paljudel kordadel olukordade lahendamisel puhast improvisatsiooni. Samas karmiks kriitikaks pole ilmselt põhjust, ettevõte majandab ennast suurepäraselt, tegevjuhi väitel suudab ettevõte palka maksta kõigile töötajatele vähemalt kuni 12 kuud, isegi juhul kui igasugune kasum päevapealt lõppeb. Hindan praktika produktiivseks ja arendavaks. Usun, et sellised kogemused tulevad tulevases tööelus suuresti kasuks, sest see avardab maailmapilti ja avas mulle rohkem seni müstilisena tundunud juhi maailma, ning usun, et tööd tehes ja kogemusi omandades oleksin võimeline mõnda ettevõtet juhtima sama edukalt kui seda teeb XXX AS tegevjuht XXX XXX. 20 KASUTATUD KIRJANDUS CITATION Kla09 l 1061 : , (Klaamas, 2009), 21
Müramismängud sarnanevad füüsilisi oskusi nõudvate tegevustega, nagu ronimine, jooksmine, lükkamine, tõmbamine. Huvi müramismängu kui ühe omapärase ja teistest mängudest erineva mängu vastu tekkis ligikaudu viisteist aastat tagasi. Fageni töö näitas, et loomade mängulisel müramisel on sotsiaalne funktsioon ja mänguline võitlus on üks põhilisi sotsiaalse interaktsiooni võimalusi. A. Humphreys ja P. Smith märkisid, et inimeste müramismängu peamiseks arendavaks funktsiooniks on praktiliste oskuste (näiteks küttimine, võitlemine) harjutamine. Laste müramismängu uurinud teadlased väidavad, et müramismängul on lapse normaalses arengus oluline koht ja need lapsed, kes seda mängivad, on teiste lastega võrreldes tunduvalt seltsivamad ja vähem agressiivsed. Laste omavaheliste suhete iseloom müramismängus oleneb lapse varajastest suhetest oma vanemate, eriti emaga. Pellegrini toob välja müramismängu kolm aspekti: liigutusliku – s
Füüsilise keskkonna kriteeriumid on määratletud siseriiklikult sotsiaalministri määrustega „Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuete kinnitamine” (näiteks tervisekaitse ja -edendamise nõuded) ning „Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis” . Antud määrusi ei ole otstarbekas uuesti avaldada, sestap järgnevalt soovitused keskkonna kujundamisel lapsele võimalikult arendavaks, tervislikuks, sh turvaliseks ja huvipakkuvaks. Keskkonnapsühholoogia idee on vaadata, kuidas meid ümbritsev mõjutab lapse arengut (inimtiheduse, ruumi kujunduse mõju lapsele, asjade füüsilised omadused jne). Kasvukeskkonna füüsilised tegurid hõlmavad loodud keskkonna ruumilisi ja materiaalseid 8
arengus. 15. Vahetu elukeskkonna mõju laste ja noorukite sotsiaalsele arengule, televisiooni ja ajakirjanduse, virtuaalmaailma ja ümbruskonna (kogukonna) tähenduses. Tänapäeval suureneb pidevalt üldise sotsiaalse keskkonna mõju ja kohaliku eripära roll laste sotsiaalse teadvuse kujunemisel väheneb. Televisioonil ja internetil laste sotsialiseerimisele nii positiivne kui negatiivne mõju. Televisioon nii arendavaks (informatsioon, vaatamisrõõm) kui tasalülitavaks faktoriks (üks ja sama informatsioon kõigil) laste sotsialiseerimisel. Uurimused kinnitavad, et televägivalla ja laste agressiivse käitumise vahel on positiivne korrelatsioon. Seksuaalse orientatsiooniga saated mõjutavad tugevasti noorukite seksuaalset käitumist. Internetis positiivne: e-kool, õpitarkvara. Samas seotud ka vägivalla ja kiusamisega. Vahetu elukeskkond (kogukond)
Antud ajahetkel siis meelelahutuslikku, seda, mis kuulub mõiste alla massikultuur. Seega leidis kinnitust hüpotees, et minu eakaaslased loevad palju tühist ja teiste ellu puutuvat. Muret teeb, et noorte inimeste lugemislaual on palju nn kollast kirjandust. Loota tuleb vaid, et nad silmaringi avardudes jõuavad väärtkirjanduseni. Kool ja haridus aitavad selles osas maailma päästa, aga vaja on laiemat tuge. Loetut hinnatakse üldjuhul kasulikuks ja arendavaks. Kui seda veel hinnata ei osata, siis küllap on otsus tehtud lühinägelikult. Teatakse, et maailm koosneb tekstidest ja tekstid, see ongi maailm. Kuidas muidu oleks võimalik oma maailmavaadet arendada, ise inimesena täiustuda, edasi areneda, oma vaimset nälga rahuldada, tööjõuturul konkureerida kõik algab lugemisest. Kooli soovitatavat kirjandust ja meediatekste hinnati selle järgi, kuidas need noori kõnetavad. Kuivõrd nad edasi mõtlema sütitavad ja taas end otsima kutsuvad
kodunt eemal päris uute inimeste hulgas. Oma igapäevase eduelamuse. Kõik meie lapsed on laagrivahetused püüamegi organiseerida, pidades tublid, oskavad laulda, tantsida, näidelda, palli silmas eesmärki, et see lühike aeg eile veel võõraste mängida ja võistelda! Meie laagris teevad kõik inimeste hulgas muutuks igas vanuses noortele rõõmuga kaasa: sportmängud, lõkkeõhtu, esine- huvitavaks, arendavaks, üllatusi ja ka äratundmis- mised, võistlused, mälumängud, diskod, ööhäire, rõõme pakkuvaks. ekskursioon jne kõik on oodatud ja haaravad Tundes ennast selle lühikese aja jooksul ühtse pere tegevused. Kuna Võrtsjärv on meil lausa aia taga, väikese liikmena jääb iga noor ja laps rahule iga oleks patt seda kasutamata jätta: palju ujuda ja päev on oma rõõme ja ootusi väärt
või Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrisse kantud isiku või avalik-õigusliku juriidilise isiku asutusena, mille: · tegevus toimub vähemalt kaks kuud aastas; · ühe laagrivahetuse kestus on vähemalt kuus päeva; · tegevuse aluseks on Haridusministeeriumi poolt välja antud tegevusluba vastavalt käesoleva seaduse §10. Sama seaduse § 3 lg 1 sätestab, et noorsootöö on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomine, mis võimaldab neil tegutseda väljaspool perekonda, õppetööd, tööd ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt on noorsootöö sisuks noorte sotsiaal-, kultuuri ja tervisekasvatus, mis soodustab noorte vaimset ja füüsilist arengut. Tervistav puhkus - Alates 01.05.2005 on tervistava puhkuse mõiste asendatud mõistega projektlaager, mille sätestab noorsootöö seaduse §15 lg 1
3) noorteprogramm noorsootöö valdkonda kuuluv tegevuskava, mille realiseerimiseks koostatakse konkreetsed projektid ning mille kestus on rohkem kui üks aasta; 4) noorsootööasutus Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või eraõigusliku juriidilise isiku asutus, mille põhitegevuseks on noorsootöö korraldamine. [RT I 2002, 90, 521 jõustunud 1. 01. 2003] § 3. Noorsootöö (1) Noorsootöö on noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba tahte alusel tegutseda perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt. (2) Noorsootöö sisuks on noorte sotsiaal-, kultuuri- ja tervisekasvatus, mis soodustab noorte vaimset ja füüsilist arengut. [RT I 2004, 27, 179 jõustunud 1. 05. 2004] 2. peatükk NOORSOOTÖÖ KORRALDAMINE § 4. Haridusministeeriumi ülesanded Haridus- ja Teadusministeerium:
annaabi.ee 
