Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Archimedese ja pascali seaduse toimimine tehiskaaslastes - esitlus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
archimedese, likus, üleslükkejõud, toimivad, pascali, satelliit, hüdro, vedelikus, tehiskaaslased, nurm, sputnik, kosmoseaparaat, orbiidilt, põrkuda, hüdrostaatika, uppudaristlõige piki raadiust on lainekujuline. Kaamera tekitab kujutise teleskoobi kõverpinnal asuvasse fookusesse, mis paikneb korrektsiooniläätse ja peegli vahel. · Maksutovi teleskoobil korrigeeritakse sfäärilise peapeegli moonutusi õhukese kumernõgusa läätsega meniskiga. Fookuse peegli ja meniski vahelt välja toomiseks kasutatakse harilikult kumerpeeglit, mis tihti aurustatakse meniski keskosa sisepinnale. Tehiskaaslane · Tehiskaaslane (ka tehissatelliit, satelliit, sputnik) on mõne planeedi (enamasti Maa) või selle loodusliku kaaslase, ka Päikese gravitatsiooniväljas mingil kindlal orbiidil tiirlev kosmoseaparaat (näiteks orbitaaljaam) või muu keha · Maa orbiidile jõudmiseks peab tehiskaaslane (või selle kanderakett) saavutama esimese kosmilise kiiruse, Maa orbiidilt lahkumiseks on vajalik vähemalt teine kosmiline kiirus. · Pärast kanderaketi eraldumist saab tehiskaaslane mootorite abil oma orbiiti muuta, orbiidilt
Sagedus -tähis on f ja ühik herts (Hz). Lainekõrgus - Lainepikkus - λ=2π/k on kahe lähima punkti vaheline kaugus, mis võnguvad samas faasis, kusjuures λ=vT. Levimiskiirus - Laine levimiskiirus sõltub lainepikkusest ja sagedusest v= λf 29. Lainete interferents ja difraktsioon Siinuslainete liitumist nimetatakse interferentsiks Difraktsioon - mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. 30. Rõhk vedelikus Rõhk staatilises tasakaalus oleva vedeliku mingis punktis sõltub selle punkti sügavusest, kuid ei sõltu vedeliku horisontaalsetest mõõtmetest p= p0 + ϱ gh 31. Pascali seadus rõhk kandub vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi 32. Archimedese seadus, üleslükkejõud mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. 33. Veeväljasurve
seaduse põhjal teame öelda, et ka raskusjõud väheneb kauguse suurenedes ja vedrukaal näitab vähem. 2) Maa pöörleb ja ekvaatoril on joonkiirus suurim, mistõttu erineb pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõud ekvaatoril Tallinna omast ja vedrukaalu näit peab olema Ekvaatoril väiksem. Kõige olulisem mõjur on aga ekvaatori temperatuur. Temperatuuri kasvades esemed paisuvad, st nende ruumala kasvab. Ent atmosfääris mõjub kehale üleslükkejõud (nagu veeski). Nüüd kui ese paisub, siis talle mõjuv üleslükkejõud kasvab ja raskusjõu mõju väheneb. 1 1 f= = =0,5 Hz 9. 2 l / g 2 1/ 9,8 , mis tähendab, et ta teeb 0,5 võnget sekundis 9.PILET 1. Termodünaamika esimene seadus on sisuliselt energia jäävuse seadus. See on edasiarendus mehaanilise energia jäävusest võttes arvesse ka kehade siseenergia ning soojuse kui
o Doppleri efekt (+ joonis) Doppleri efekt on lainepikkuse muutus lainepikkusega võrdeliste laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Doppleri efekti võib kogeda rongi möödasõidul 10) Hüdroaeromehaanika alused o Rõhk (+ valem ja mõõtühik) Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega o Pascal’i seadus ja selle rakendusi (+ joonised) Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi o Archimedes’e seadus (+ valem) Archimedese seadus , mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga o Vooluhulk (+ valem ja mõõtühik) Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus
mõjuvat jõudu ja keha massi Kiirendus: a= 36.Tsentripetaalkiirendus e. normaalkiirendus Tsentripetaalkiirendus e. normaalkiirendus on kiirendus, mis on suunatud ringjoone keskpunkti. Tsentripetaalkiirendus : aω = ω2R (ω – põõrlemiskiirus ja R – kaugus põõrlemisteljest) 37.Pascali seadus Kinnises anumas olevale vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse ilma muutusteta edasi ruumi igas suunas. Ehk siis : Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi. 38.Archimedese seadus Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Üleslükkejõud: Fü = δgV 39.Sirgliikumise hetkkiirus ja –kiirendus
keskkonnas levivaid mehhaanilisi võnkumisi, mille sagedus asub vahemikus 16 Hz–20 000 Hz B) Heli intensiivsuse logaritmiline skaala C) Heli valjuse psühhofüüsikaline logaritmiline skaala, samavaljuskõverad D) Doppleri effekt Doppleri efekt seisneb heli kõrguse muutumises kui heliallikas vaatleja (lainete vastuvõtja) suhtes läheneb või kaugeneb. Hüdromehaanika alused a. Vedelike peamised füüsikalised omadused b. Viskoossus c. Vedelikus mõjuvad jõud d. Hüdrostaatiline rõhk, hüdrostaatilise rõhu omadused e. Vedeliku tasakaalu diferentsiaalvõrrandid f. Hüdrostaatika põhivõrrand, põhivõrrandi rakendusvorm g. Pascali seadus h. Archimedese seadus i. Bernoulli võrrand ideaalvedeliku muutumatu voolu elementaarjoa kohta j. Bernoulli võrrand ideaalvedeliku muutumatu voolu kohta k. Bernoulli võrrand reaalvedeliku statsionaarse voolu kohta A) Vedelike peamised füüsikalised omadused
??? 7.Kuidas määratakse sisehõõrdejõud pinnaühiku jaoks Newtoni sisehõõrde katses? Valemit (1) nimetatakse Newtoni valemiks sisehõõrde jaoks. Võrdetegurit η nimetatakse sisehõõrdeteguriks ehk dünaamiliseks viskoossuseks. Sisehõõrdeteguri pöördväärtust nimetatakse voolavuseks. 8.Kuidas määratake rõhk ja voolukiirus vedeliku voolamise jaoks ? Need kaks alumist valemit siis . 12. Kuidas arvutada rõhu- ja raskusjõudu vedelikus fikseeritud kontrollmahule? Hüdrostaatika põhiülesanne on määrata rõhu muutust tasakaalulises vedelikus, ning arvutada uputatud pindadele ja kehadele mõjuvaid jõude. Näiteks võib tuua hüdrostaatilise rõhuga kaasneva koormuse arvutamise uputatud seinale, suhtelise tasakaalu tingimustel vedeliku vabapinna kuju määramise jäiga keha kiirendusega liikuvas anumas, uputatud kehale mõjuvat üleslükkejõu arvutamist jne
Spektri värvid on punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Valgusfiltriks nimetatakse läbipaistvat keha, millega eraldatakse valgusi. Värviline pind peegeldab seda värvi valgust, mis värvi ta ise on ja neelab kõik ülejäänud värvi valgused. Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus - pikilaine, tahkes - ka ristlaine), mida on võimalik kuulda. Laiemas tähenduses mõistetakse heli all igasugust elastses keskkonnas levivat lainet. Füüsikaliselt iseloomustab heli võnkesagedus ja lainepikkus, võnkeamplituud ja helirõhk ning kiirus. Füsioloogiliselt suudab normaalse kuulmisega inimene tajuda õhus levivaid helisid võnkesagedusega 16 kuni 20 000 Hz (väikelapsed isegi kuni 40 000 Hz[1]). Tajupiiridest kõrgemad ja madalamad sagedused on vastavalt ultraheli ja infraheli
puutujasuunaline antud trajektoori punktis. Keskmine kiirus nihke järgi Üldjuhul teepikkus arvutatakse kui integraal kiirusest aja järgi: 17. Mis on liikumisvõrrand? Mis on liikumiste sõltumatuse printsiip? Liikumisvõrrand kirjeldab keha koordinaadi muutust ajaühukus valemi näol(x=20+23t; x=t- 10t2) Liikumise sõltumatuse printsiip: igasuguse liikumise saab lahutada kolmeks osaks (x, y, z suunaliseks) ja need toimivad teineteisest sõltumatult 18. Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand. dv ds a= v= dt dt dv ds a= v= dt dt 20. On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos kiiruste vahel. 21. Kujutage joonisel, kus on kujutatud ringjooneline trajektoor, järgmised
Rõhumisjõu toimel keha kuju muutub (keha deformeerub) ja see põhjustab vastassuunas mõjuva elastsusjõu, mis ongi toereaktsioon. N või F N =mg+ ma=m(g+a y ) Kaal vedelikku sukeldatud kehal 8 Kui keha on üleni vees, siis on üleslükkejõud kogu aeg ühesuurune. Vesi avaldab vees olevale keha pinnale rõhku. Üleslükkejõud võrdub vedeliku tiheduse, teguri g ja keha vedelikus oleva osa ruumala korrutisega. Fü= gV Tiheduse ja ruumala korrutis annab massi, aga mille massi? Keha mass see olla ei saa, sest on siin vedeliku tihedus! V on keha vedelikus oleva osa ruumala. Sama suur peab olema ka selle veekoguse ruumala, mille keha sukeldudes enda alt välja tõrjus. V on seega keha poolt väljatõrjutud vedeliku mass
Ringliikumisel kordub samuti kogu aeg üks ja sama liikumine, ja ka siin võib rääkida korduste arvust ajaühikus (ehk sagedusest) ja ühe korduse kohta kuluvast ajast (perioodist). Liikumisvõrrand suuruste lahtiseletamisega (faas, algfaas, ringsagedus, amplituud, periood) Liikumisvõrrand kirjeldab keha koordinaadi muutust ajaühikus valemi näol. (x=20+23t; x=t-10t2) Liikumise sõltumatuse printsiip: igasuguse liikumise saab lahutada kolmeks osaks (x, y, z suunaliseks) ja need toimivad teineteisest sõltumatult. Faas = 0t + 0 - punkti ,,pöördenurk" suvalisel ajahetkel. Algfaas 0 võnkuva punkti ,,pöördenurk" hetkel t=0. Ringsagedus ehk nurksagedus (tähis ) on võnkuva keha 2 sekundi jooksul sooritatud võngete arv. Ühikuks on radiaan sekundis (rad/s). Amplituud Maksimaalne halve- Tähis x0, ühik m (meeter) Periood ühe täisvõnke kestus. x(t)= A0 sin(0t + 0) tähis T, ühik s (sekund) Matemaatiline pendel, selle võnkeperiood ; Foucalt pendel
Temperatuuri tõustes küllastunud auru rõhk suureneb ja vastupidi. Kinnistes süsteemides ja suurtel kiirustel võib tekkida rõhu langus ja vesi hakkab keema madalama temperatuuri juures. Vedelik seguneb aurumullidega, ta homogeensus kaob ning tavalised hüdraulikaseadused tema kohta enam ei kehti. Tekib kavitatsioon. Kavitatsiooni peab vältima. Ideaalvedelik vedelik loetakse täiesti kokkusurumatuks ning ta liikumine hõõrdevabaks. Kasutatakse teoreetilistes mõttekäikudes. 1.3 Vedelikus mõjuvad jõud Hüdrostaatika käsitleb tasakaalu ja vedelikele mõjuvaid jõude. Absoluutne tasakaal- vedelik on liikumatult anumas ja anum on ka liikumatu. Suhteline tasakaal- vedelik on liikumatult anumas aga anum ise liigub. Vedelikku vaadeldakse kui pidevat keskkonda, osakeste kogum. Kõiki jõude, mis neile mõjuvad saab jagada kahte rühma: 1. Sisemised elastsusjõud mõjuvad materjali osakeste vahel 2
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 cm3 metalli sisaldab ca 1022 ...1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe, 1 cm3 ca 106 .... 1015 . Pooljuhti
10 F p= S , kus p = rõhk, F = jõud, S = pindala. Rõhu ühik on paskal, 2.Pascal’i seadus ja selle rakendusi (+ joonised) Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt kandub rõhk vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi. 3. Archimedes’e seadus (+ valem) Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. F=mg=ρVg ,kus ρ = vedeliku tihedus, V = keha ruumala, g = vaba langemise kiirendus, m = keha mass. 4. Vooluhulk (+ valem ja mõõtühik) Torus voolava vedeliku kogus mingil ajahetkel on toru igas punktis ühesugune. Q=V /t Mõõtühik 1m3/s 5. Pidevuse teoreem (+ valem ja joonis)
Mida sügavamale keha panna, seda suurem rõhk talle mõjub Hüdrostaatika põhivõrrand: Kui vedelik on avatud atmosfäärile (välisele rõhule), siis P = P0 + ρgh P- rõhk P0 – rõhk vedeliku pinnal ρ0 – vedeliku tihedus g – raskuskiirendus h – vedeliku kõrgus Archimedese seadus: Vedelikku asetatud kehale mõjuv üleslükke jõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedeliku kaaluga Kehale mõjuvad jõud vedelikus: Raskusjõud ja üleslükkejõud Pascali seadus: Kirjeldab rõhu edasi andmist vedelikes ja gaasides Kinnises anumas antakse vedelikes ja gaasides rõhk edasi igas suunas ühteviisi. Rõhu muutus ühes vedeliku osas kandub edasi kogu vedelikule Rõhk vedelikus sõltub ainult vedelikunivoo kõrgusest, mitte anuma kujust Pindpinevus: Kui molekul liikuvuse tõttu üritab vedelikust lahkuda, siis tõmbejõu kasvu tõttu pöördub tagasi
Inertsimoment-Steineri valem r:l=Lo+mr2, def mingi telje suhtes.Et telg kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. võib olla mistahes sirge ruumis, siis võib kehal olla lõpmata palju. Impulsimomendi jäävuse seadus:ainepunktide isoleeritud süsteemi Potentsiaalne e-asukoha e, valemis pole parameetrit pöörlemisest E=mg impulsimoment ajas muutumatu suurus. See on inertsimomendi ja Pascali seadus: vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis Tln/Ekvaator-Newt grav, joonkiirus Ek suurem-erineb tsentrifugaaljõud nurkkiiruse korrutis. L=mvr =( mr 2)(v/r) ja seega L=I. . See kehtib ka suundades ühtviisi. Kiirus max tasak, kiirendus amplituudiasendis pöörleva keha kui terviku kohta. Punktmass:keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei pea
vastuvõetava heli hilinemise aeg. Arvutada tuleb järgmiselt: Heli kiirus= kaugus/ aeg II . Vedelike mehhaanika Esmakordselt määras heli kiiruse õhus 2.1.Vedelike staatika prantslane Mersenne 1936. aastal. Selleks kasutas ta suurekaliibrilist püssi musketit. 2.1.1.Hüdrostaatiline rõhk vedelikes 1827. aastal mõõdeti Genfi järvel heli kiirus Vaatleme seisva vedelikus mõttelist vees. Järvel oldi kahes paadis. Üks pinnaelementi S.Rõhk vedeliku sees on katsetajatest laskis paadist vette kellukese. võrdne jõuga t,millega vedelik mõjub Ta süütas püssirohu ja lõi samaaegselt kella. ühikulist pinnaelementi selle normaali sihis. Teisest paadist vette pistetud kuuldetorust =limt/S=dt/dS kuuldi kellalööke, mis jõudis kuuljani läbi vee. Nähti valgussähvatust
ka siis, kui vektorid ei ole risti. = = rf sin. · Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand. o M = I = I , I-inertsmoment, = nurkkiiruse tuletis aja järgi e nurkkiirendus. · Analoogia kulg- ja pöördliikumise vahel. o Konspekt III, lk 23 tabel. · Inimkeha pöörlemine. o Kui pöörleva keha inertsimoment väheneb (iluuisutaja surub käed vastu keha), siis nurkkiirus suureneb. · Hüdrostaatika valem. o p = g h. · Pascali seadus. o Pascali seadus e hüdrostaatika seadus: vedelikes ja gaasides kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. · Archimedese seadus. o Vedelikku asetatud kehale mõjuv üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedeliku kaaluga. Kui keha tihedus on suurem kui vedeliku tihedus, siis pole vedeliku üleslükkejõud piisav raskusjõu ületamiseks ja keha vajub vees
(Newtoni II seadus). 59) Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. 60) Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem. 61) Formuleerige Pascal’i seadus. Vedelikud ja gaasid annavad rõhumuutuse edasi igas suunas ühtmoodi. Ühendatud anumates on vedeliku nivood pöördvõrdelised anumates olevate vedelike tihedusega. 62) Formuleerige Archimedese seadus. Tuletage valem üleslükkejõu arvutamiseks vedelikku asetatud kuubi näitel. Vedeliku või gaasi asetatud kehale mõjub raskusväljas üleslükkejõud, mis on võrdne väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. 63) Lähtudes alljärgnevast joonisest, tuletage vedeliku voolamise pidevuse võrrand. 64) Formuleerige Bernoulli seadus ja nimetage võrrandis esinevad liidetavad. Mis on nende põhjuseks?
hoorattana ja küroskoobis (horisontaaltasapinna määramilel). Loeng 7 · Rõhk kui skalaarne suurus: ühik ja dimensioon. Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: , kus p on rõhk, F on jõud ja S on pindala. Rõhu ühik SI- süsteemis on paskal, . Kui välisjõud mõjub tahkele kehale, siis annab keha rõhu edasi mõjuva jõu suunas. Vedelikud ja gaasid alluvad Pascali seadusele (rõhk kandub vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi). · Rõhumisjõud: suurus ja suund. Silindrilises anumas oleva vedeliku rõhumisjõud anuma põhjale võrdub vedelikusamba kaaluga. Siit järeldub, et vedeliku rõhk anuma põhjale avaldub p=Fr/S=mg/S. Seega saame p=Vg/S=hSg/S=gh ehk sõnades: vedeliku rõhk anuma põhjale võrdub vedeliku tiheduse , vaba langemise kiirenduse g ja
toetudes ülemaailmsele gravitatsiooniseadusele ja dünaamikaseadustele. Üheks ülemaailmse gravitatsioonijõu väljenduseks on raskusjõud. Nii nimetatakse kehadele mõjuvat Maa külgetõmbejõudu. F= m g, kus g on vaba langemise kiirendus Raskusjõud on suunatud Maa keskpunkti. Teiste jõudude puudumisel langeb keha vabalt Maale vaba langemise kiirendusega. Keskmine vaba langemise kiirenduse väärtus Maal on võrdne 9,81 m/s2. Vaatleme nüüd Maa tehiskaaslasi. Tehiskaaslased liiguvad väljaspool Maa atmosfääri ning nendele mõjub üksnes Maa külgetõmbejõud. Sõltuvalt algkiirusest võib keha trajektoor kosmoses olla erinev. Siinkohal vaatleme üksnes tehiskaaslase liikumist mööda maalähedast ringikujulist orbiiti. Sellised tehiskaaslased liiguvad umbes (200-300) km kõrgusel ning nende kauguse Maa keskpunktini võib lugeda ligikaudselt võrdseks Maa raadiusega RM. Sel juhul on
33. Veereva silindri kineetiline energia Ek= mv2 / 2 + I2 / 2 Arvestades, et silindri puhul I= mr2 ja =v/r 34.Raskusjõud (P) jõud, millega Maa tõmbab kõiki kehi enda poole. Raskusjõud on võrdne keha massi ja raskuskiirenduse korrutisega. Pg =mg Kaal (G) jõud, mis mõjutab keha poolt alust või riputusvahendit P =mg, kiirendusega keha kaal P=m(g±a) 35. Dünaamika põhiseadus F=ma Mingi kehake mõjuv jõud on võrdne keha massi ja keha kiirenuse korrutisega. 36. Pascali seadus-vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis suundades ühtviisi. 38. Archimedese seadus-igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. F = mg = Vg, - vedeliku tihedus V - keha ruumala g - vaba langemise kiirendus m - keha mass 39. Sirgliikumise hetkkiirus ja kiirendus
Molekulaarkineetiline teooria seletab soojusnähtusi makrokehades ja nende kehade siseehitust, lähtudes kujutlusest, et kõik kehad koosnevad kaootiliselt liikuvatest osakestest. Ülesandeks siduda üksikaatomite või -molekulide käitumise seaduspärasused makrokehade omadusi iseloomustavate suurustega Põhiväited: Aine koosneb osakestest Osakesed on soojusliikumises Osakesed mõjutavad üksteist Browni liikumine vedelikus või gaasis hõljuvate osakeste soojusliikumine (osakesed suured) Difusioon on ülekandenähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. See väljendub ühe aine molekulide tungimises teise aine molekulide vahele. Difusioon leiab aset tänu molekulide kaootilisele liikumisele e. soojusliikumisele ja molekulidevahelistele põrgetele. Nt. kui ühendada omavahel lämmastikku ja hapnikku täis nõud, on mingi aja pärast mõlemas nõus
ka helilainete sagedusest. (See tähendab ka, et kui heli sisaldab mitut sagedust, siis kompleksse lainerühma erineva sagedusega koostisosad liiguvad edasi koos, ilma et üks komponent jõuaks teistest ette või jääks maha.) Heli kiirus sõltub esmajoones keskkonnast, kus ta levib, aga teatavat mõju avaldavad ka temperatuur ja muud tingimused. 2. VEDELIKE MEHAANIKA 2.1. Vedelike staatika 2.1.1. Hüdrostaatiline rõhk: Vaatleme seisvas vedelikus mõttelist üinnaelementi S. Rõhk vedeliku sees on võrdne jõuga f, millega vedelik mõjutab ühikulist pinnaelementi normaali sihis ---> P=lim* f / S = df / dS. kui on tegemist vedeliku sambaga mille kõrgus on h, siis selle poolt avalduv hüdrostaatiline rõhk on võrdne vedelikusamba kaaluga mis mõjutabühikulist pinnaelementi, tema normaali sihis P= m*g / S = §(gamma)*V*g / S = §*g*S*h / S = §*g*h §-vedeliku tihedus g-raskuskiirendus.
2) Kui mingisugusel põhjusel muutub süsteemi inertsimoment, siis peab vastupidiselt muutuma nurkkiirus. 60. Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem. 61. Formuleerige Pascal'i seadus. Vedelikud ja gaasid annavad rõhumuutuse edasi igas suunas ühtmoodi. Ühendatud anumates on vedeliku nivood pöördvõrdelised anumates olevate vedelike tihedustega. 62. Formuleerige Archimedese seadus. Tuletage valem üleslükkejõu arvutamiseks vedelikku asetatud kuubi näitel. Vedelikku või gaasi asetatud kehale mõjub raskusväljas üleslükkejõud, mis on võrdne väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. 63. Lähtudes alljärgnevast joonisest, tuletage vedeliku voolamise pidevuse võrrand. 64. Formuleerige Bernoulli seadus ja nimetage võrrandis esinevad liidetavad. Mis on nende põhjuseks? 65
Valem: p=F/S (S pindala, millele jõud on rakendatud) Pascali seadus: kinnises anumas olevale vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas ühteviisi. Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhk: p=gh (h vedelikusamba kõrgus) Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga keha või ainehulga mass. Valem: =m/V Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Valem: F =gV (V allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala) ; Archimedese seos Soojusõpetus Ideaalne gaas ja termodünaamika alused Molekul on aine väikseim osake, milleks on vastavat ainet võimalik mehaaniliselt jaotada, ja mis säilitab selle aine keemilised omadused. Temperatuur: T=273+t Ideaalne gaas on reaalse gaasi mudel, kus molekule loetakse punkmassideks ja molekulide põrgetel anuma seinaga nende kiiruse väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund. Samuti ei arvestata molekulide vahelist vastastikmõju.
mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. 7. Kavitatsiooniks nimetatakse nähtust, kui vedeliku voolamisel voolu pidevus katkeb ja vedelikku tekivad tühikud ehk kavernid. Tühikute teke on seotud vedeliku rõhu langemisega alla tema aurumise kriitilist rõhku. Vedelik aurustub ja vedelikus tekivad vedeliku auru mullid. Samuti võib madalal rõhul vedelikust eralduda temas lahustunud õhk. Õhu ja vedeliku auru mullid kaovad, kui rõhk vedelikus uuesti suureneb. Mullide tekkimine ja kadumine toimub suure sagedusega, kuni 1000 korda sekundis, see põhjustab lööke ning vibratsiooni. Metalli pinnaga kokku puutudes tekitab kavitatsioon metalli pinnakihis pulseerivaid pingeid, mis põhjustavad metalli väsimist ja kulumist. 8.!!!!!!!!! 9.!!!!!!!!!!! 3) 1 2
Füüsika ei seleta, vaid kirjeldab loodust. Füüsikaline maailmapilt on maailma mudel, ettekujutus loodusest, selle ehitusest, omadustest, arenemisest jne. Füüsikaline maailmapilt kujuneb inimtegevuse käigus, kus inimene oma tegevusega mõjutab loodust (näit. teeb katseid) ja mille käigus saadud informatsioon kujundab tema teadvuses ettekujutuse loodusest. Füüsikalise maailmapildi aluseks on printsiibid ehk jäävusseadused. Need on põhjuslikud seosed nähtuste vahel, mis toimivad alati, kuid mille algpõhjus pole teada. Füüsikalist suurust saab mõõta (on arvväärtus), sellel on mõõtühik ja tähis. Gaaside ja vedelike voolamisel kehtib seos: Sv = const. , kus S on voolutoru ristlõike pindala ja v voolamise kiirus. Mida suurem on voolu kiirus, seda väiksemat rõhku avaldab voolav aine toru seintele. Harmoonilist võnkumist kirjeldab siinus- või koosinusfunktsioon: x = x0sin t . kus x hälve, x0 amplituud ja t faas (so
m=V × ρ=( 4,5 ×3,6 × 4,15 ) ×0,86=67,23 ×0,86=57,818 t *** Laeva teoreetilistes arvutustes kasutatakse mageda vee (fresh water) tihedusena 3 ρFW =1,000 t /m merevee (salt water) tihedusena ρSW =1,025t / m3 , mis on 35‰ soolsusega merevee tihedus. Kui arvutuste tegemisel on vee täpne tihedus arvesse võetud ja see jääb kahe eelpoolnimetatu vahele, nimetatakse seda dokivee (dock water) tiheduseks. 3.1.2 Archimedese seadus Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Vana-aja mõttetarkade töödest on tänapäeva kooliharidusse jõudnud vaid üksikud. Matemaatikud tutvustavad Pythagorase teoreemi ning Heroni valemit, füüsikas räägitakse vast kõige enam Archimedese seadusest:
Seisuhõõrdejõud ongi see jõud, mis takistab meil paigalt lükkamast kappi või mõnda muud rasket eset. Maksimaalne seisuhõõrdejõud on võrdeline rõhumisjõuga pinnale. Katseliselt on kindlaks tehtud, et seisuhõõrdejõu saab arvutada valemiga F(s)=(s)*N, kus N on rõhumisjõuga võrdne toereaktrsioon ja (s) seisuhõõrdetegur, mis on oma väärtuselt erinev liugehõõrdetegurist. Rõhumisjõud on alati risti pinnaga, millel keha liigub. Üleslükkejõud- Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. F = mg = Vg, kus = vedeliku tihedus; V = keha ruumala; g = vaba langemise kiirendus; m = keha mass. Impulss- Liikumishulgaks ehk impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist p(vektor)=m*v(vektor). Impulss on vektoriaalne suurus st. Tal on suund ja arvväärtus. Suund ühtib kiiruse vektori suunaga
põhiseadus kahel kujul (Newtoni II seadus). 59. Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus. 60. Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem. 61. Formuleerige Pascal'i seadus. Vedelikud ja gaasid annavad rõhumuutuse edasi igas suunas ühtmoodi. Ühendatud anumates on vedeliku nivood pöördvõrdelised anumates olevate vedelike tihedusega. 62. Formuleerige Archimedese seadus.Tuletage valem üleslükkejõu arvutamiseks vedelikku asetatud kuubi näitel. Vedeliku või gaasi asetatud kehale mõjub raskusväljas üleslükkejõud, mis on võrdne väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. 63. Lähtudes alljärgnevast joonisest, tuletage vedeliku voolamise pidevuse võrrand. 64. Formuleerige Bernoulli seadus ja nimetage võrrandis esinevad liidetavad. Mis on nende põhjuseks? 65
§36. Rõhk, Pascali seadus, Archimedese seadus. Vedelatele ja gaasilistele kehadele on isel. see, et nad ei avalda vastupanu nihkele, seepärast muutub nende kuju kui tahes väikeste jõudude mõjul. Vedeliku või gaasi ruumala muutmiseks aga peab neile rakendama lõplikke välisjõudusid. Ruumala muutudes tekivad vedelikus või gaasis elastsusjõud, mis lõpptulemusena tasakaalus-tavad välisjõudude mõju. Vedelike ja gaaside elastsusom. avalduvad selles, et nende osade vahel, aga samuti nendega kok-kupuutes olevatele kehadele mõjuvad jõud, mille suurus sõltub vedeliku või gaasi kokkusurumise astmest. Selle mõju esel.-seks kasutatavat suurust nim. rõhuks. Pinnatükikese S ja pindalaühiku kohta tuleva jõu f väärtus määrab rõhu vedelikus. Seega rõhk p avaldub valemiga: p=f/S. Kui jõud,
Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti -jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. Impulsimomendi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulsimoment on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. 22. PÖÖRLIIKUMISE JA KULGLIIKUMISE ANALOOGIA. 23. RÕHK PAIGALOLEVAS JA LIIKUVAS VEDELIKUS (GAASIS). PIDEVUSE VÕRRAND. BERNOULLI VÕRRAND. AERODÜNAAMILINE TÕSTEJÕUD. BERNOULLI VÕRRAND: Pidevuse võrrand kirjeldab liikuva vedeliku- või gaasimassi jäävust – ruumielementi sisseja väljavoolava massi erinevus väljendub ruumiühikus oleva aine tiheduse muutumises (vaikne eeldus – ruumielemendis puuduvad allika- ja neelukohad). Bernoulli võrrand: seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja
annaabi.ee 
