Kuidas mõista araablasi Sissejuhatus : · kirjaoskus on kasvanud kolmekümne aastaga kahe-või kolmekordseks · araabia naised saavad rohkem haridust · parem tervishoiusüsteem parandab elukvaliteeti ja pikendab eluiga · võtta lääne tsivilisatsioonilt tehniline ja teaduslik teave, heita kõrvale kahjulikud muutused · halim barakat : araabia ühiskond on killustunud, autoritaarne, traditsionalistlik, kannatab patriarhaalsuse, ühtse kodanikuühiskonna puudumise all
Araabia . Araabiast lähemalt . Asukoht on Araabia poolsaarel. 95% sellest Aarabia alast on kõrb. Tegeleda saab ka põlluharimisega. Enamik araablasi olid beduiinid. Beduiinid. Elasid telkides. Kasvatasid kaamleid, hobuseid ja lambaid. Naised tegelesid sõõgitegemisega ning mehed kasvatasid loomi ja muretsesid toitu. Beduiinide seas oli auasi võõrastelt varastamine. Kaamel oli neile asendamatu. Muhamed . Kohalik Meka kaupmees, kes hakkas kuulutama uut usku. 622.aastal põgenes taga kiusamise pärast Mekast Mediinasse, Muhamed
Lähis-Itta jäävad Türgi, Egiptus, Araabia poolsaar, Iraan ning nendevahelised alad. Lähis-Ida on olnud üks maailma ohtlikuimaid kriisikoldeid pärast Teist maailmasõda, eriti Plaestiina alad, sest seal elavad kahe vastastikuse maailmausundi esindajad: islamiusulised araablased ja juudid. Pinge nende kahe usundi vahel on põhjustanud vägivaldseid kokkupõrkeid ning isegi sõdu mitmel korral. Iisraeli on aidanud USA ning araablasi NSV Liit. Nii juudid kui ka araablased peavad Palestiinat enda maaks. 1948. aasta mais kuulutasid juudid ÜRO otsuse põhjal Palestiinas oma riigi ehk Iisraeli. Sellest tekkis suur konflikt, sest Palestiinas elavad araablased ei nõustunud palestiinat juutidega jagama. Juba järgmisel päeval puhkes juutide ning seitsme Araabia riigi vahel sõda, mis kestis üle aasta. Selle käigus õnnestus Iisraelil vallutada osa
puhul pole lihtsalt võimalik situatsiooni rahumeelselt lahendada. Sealgi puhkes koheselt sõda, kuna kumbki polnud nõus oma kodumaad jagama võõrastega. Sõja käigus, kuhu sekkusid ka naabermaad vallutasid iisraellased (juudid nimetasid oma maajuppi Iisraeliks) ka palestiinlaste (araablaste osa sai nimeks Palestiina) osa maast, ründasid nende laagreid lähisriikides ning laiendasid sõjalise tegevusega oma kodumaa piire igasse võimalikku suunda, millele araablasi toetavad riigid vastasid protesti ja rünnakutega. Loodi ka organisatsioon PVO, mis juhtis araablasi oma kodumaa tagasivõitlemises. Kõike eelnevat arvesse võttes tuleb tõdeda, et Suurbritannia toetas oluliselt heebrealaste omariikluse taastamist Palestiinas ning suurendas nende vastastes protestivaimu ja võitlustahet. Teise maailmasõja ajal ründasid vahemereäärseid maid NSV Liidu ja USA väed lootes oma mõjuvõimu laiendada. Iisrael sõdis maa pärast ka Egiptusega (1956
Lähistroopiline, vahemereline Mitmekesine Keskmised temperatuurid 11 °C -19 °C Vihmaperiood algab oktoobri lõpus Loodus Mägine: Alpid, Dolomiidid, Apenniinid. Alpidest lõunas on sügavad orud Lõuna-Itaalia on aktiivne piirkond: Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Rikkalik loodus, viljakad tasandikud Palju maavarasid: rauda, savi, ehituskive, vaske Rahvad, usundid, keeled Palju kreeklasi ja araablasi 88% roomakatoliiklased 2% moslemeid Tuhande itaallase kohta 2,9 immigranti. Keskmine eluiga on 41a, eeldatav eluiga naistel 84, meestel 78 aastat Itaalia keel Ajalugu Roomlaste ja Bütsantsi võimu all Paavstivõimu algus Normannid, Napoli ja Sitsiilia kuningriik Linnriigid Hispaania, hiljem Austria võimu alla 19. saj Itaalia ühendamine 1920. fasistid 1946.a Itaalia vabariik Kultuur Kunst Arhitektuur Jalgpall Toit
miljonit. Kõige rohkem elab neid Egiptuses 66,8 miljonit. Lisaks elavad araablased veel näiteks Marokos, Mauritaanias, Alzeerias, Tuneesias, Liibüas, Sudaanis, Saudi Araabias, Palestiinas jt. Juutide ja araablaste vastasseis Üheks ohtlikuks kriisi koldeks maailmas olid pärast Teist maailmasõda Lähis-Ida ja eriti Palestiina alad. Seal elavad nii juudid ning islami usulised araablased. Pingelised suhted nende vahel on põhjustanud sõdu. NSV liit toetas araablasi, USA aga Iisraeli. Mõlemad peavad Palestiinatoma kodumaaks. Võitlus Palestiina pärast 1940. aastail. 14. mai 1948 kuulutati ÜRO otsuse poolt Palestiinas välja juutide riik Iisrael. Sellest tekkis konflikt! Järgmisel päeval puhkes Iisraeli ja sealsete Araabia riikide vahel sõda Palestiina sõda. Aasta pärast sõlmiti ajutine rahu. 1950-1980. aastad 1956. aastal puhkes Egiptuse ja Iisraeli vahel sõda Suessi kriis. 1964
Kriisid: Korea sõda (1950-1953) Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed. Lõuna-Koreale osutasid abi USA ja Lääne-Euroopa. Sõda lõppes tulemusteta ja surma sai umbes 3 miljonit inimest. Lähis-Ida kriis ÜRO tahtis Palestiinat araablastele ja juutidele jagada. 1948. aastal tekkis Iisraeli riik ning araabialased tungisid Iisraelile kallale. Iisraeli toetas USA, araablasi NSVL. Indo-Hiina kriis (1960-1973) USA pidas sõda kommunistliku Põhja-Vietnami vastu. NSVL abistas sealseid kommuniste ja USA sai lüüa. Kogu Vietnam läks kommunistide valdusesse. Egiptuse kriis 1946. aastal natsionaliseeris Egiptus Suessi kanali, mis kuulus varem inglastele. Inglismaa ässitas Egiptuse kallale Iisraeli. Iisrael võitis ja tahtis tükki Egiptusest. ÜRO sekkus ning sõja lõppedes jäi ÜRO piiri valvama. Kuuba kriis 1962
776.a.eKr Hakati üles kirjutama olümpiavõitjaid. Toimus esimene Vana-Kreeka olümpiamängud. 800.a.eKr Algas arhailine ajajärk./Tähestiku kasutuselevõtt. 395.a.pKr Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lõplik lagunemine. 476.a.pKr Odoaker kõrvaldas võimult viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustluse./ Lääne-Rooma riigi lagunemine. 622.a. Muhamed põgenes Mekast Mediinasse./ Araablaste ajaarvamise algus. 630.a. Muhamed marssis oma armeega Mekasse tagasi. 632.a. enamik araablasi olid vastu võtnud islamiusu. 1453.a türklased vallutasid Konstantinopoli. 1492.a. Christoph Kolumbus purjetas üle Atlandi ookeani ja avastas Uue Maailma. 1517.a. Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele indulgentsivastased teesid. 1530.a. Saksa Riigipäev võttis vastu luterliku Augsburgi usutunnistuse. 1555.a. Sõlmiti Augsburgi usurahu. 1628.a. vallutati hugenottide tähtsaim kindlus La Rochelle. 1640.a. Algab Inglise revolutsioon. 1642-1648 Ingise kodusõda.
patriarh- õigeusu kiriku pea, asus Konstantinoopolis varjaagid- skandinaavlaste (viikingite) nimetus, mida kasutasid idaslaavlased druiina- idaslaavi vürstide sõjaline kaaskond vürst- valitseja tiitel, seda kasutasid eriti idaslaavlaste valitsejad islam- (araabia keeles "kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhames ja mille püha raamat on koraan allah- Juaml isalmis koraan- islami püha raamat moslem- islamiusuline kaliif- prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kes juhtis araablasi pärast prohveti surma, araabia riigi valitseja kalifaat- araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan- valitseja tiitel islamimaades; hiljem eelkõige Türgi valitseja tiitel moee- islami pühakoda linnaõigus- reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand- feodaalist või vaimulikust maavaldaja raekoda- hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid raad- linnavalitsus hansa liit- Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond tsunft- käsitööliste ühing
Kontrolltöö nr. 3 A 1)Tõesta kolme väite põhjal,et kaamlid olid bebuiinidele asendamatud. Kaamlit kasutati sõidu-ja veoloomana,joodi piima ja söödi liha ja kaamlikarvadest valmistati riideid. 2)Mis ametit pidas Muhamed?Millega ta tuntuks sai? Muhamed oli Meka kaupmees.Muhamed hakkas kuulutama Islami usku. 3)Kirjuta mõiste:Jumal islamis Muhamed kinnitas,et on vaid üks jumal-Allah,ta tegi Kaaba templi ülejäänud jumala kujudest tühjaks,sellest sai Allahi kummardamise koht. 4)Islamil on viis tugisammast,nim vähemalt kolm. 1-šahala 2-viie palvega 3-paastumine e.ramadaan 5)Kir.kaks põhjust,miks asusid araablaseid naabermaid vallutama. 6)Milline araablaste kultuurisaavutis on sinu arvates kõige olulisem?Miks nii arvad? Mekas asuv Kaaba tempel.Kuna see oli Islami usu märk ja sellest sai Allahi pallee. 7)Töö kaardiga.Lk 92-93 1.Kirjuta kaks tänapäeva Euroopa riiki,mille ala kuulus keskajal araablaste võimu alla. Inglismaa ja Pr...
Islamiusu rajajaks peetakse Meka kaupmeest ........... Muhamedi................, kes kinnitas et on olemas vaid üks jumal nimega ........Allah...... Meka kaupmehed suhtusid Muhamedi õpetusse vaenulikult sest ....nemad olid teise usuga...... Muhamedi põgenemist mekast naaberlinna Mediinasse hakkasid islamiusulised lugema oma .....ajaarvamise (622)....... Alguseks.Muhamedi võidukat tagasitulekut Mekasse aga peetakse .....Araabia riigi...... tekkeajaks. Pärast Muhamedi surma juhtisid araablasi prohveti asemikud - .....kaliifid.... Araabia riiki nimetati....kalifaadiks. 3. Millega seletad Araabia sõdurite väga vaprat võistlesimt lahinguväljal ? Sõdurid ei kartnud surma 4. Nimeta vähemalt 3 ala, mis vallutati araablaste poolt 7.-8. Sajandil ? Kaukaasiat Kesk-Aasiani, Hispaania ja Põhja-Aafrika 5. Kuidas suhtusid araablased alisatud rahvastesse? Miks läksid paljud vabatahtlikult islamiusku ? Mingi islamiusku kuna siis saadi paremini läbi. 6
sellepärast olnud. Sündimus on suur(17 sündi 1000 elaniku kohta ja 6 surma 1000 elaniku kohta) ja tänu sellele on olnud kiire rahvastiku juurdekasv. Keskmine eluiga on 72 aastat(meestel 70 aastat ja naistel 74 aastat). Vanuseline koosseis: 0-14 a : 25,5 % ( 9,1% mehi, 8,8 % naisi) 15-64 a : 67,7 % ( 24,2% mehi, 23,4 % naisi) 65-.. a : 6,8 % ( 2,2 % mehi, 2,6 % naisi) Põhiosa elanikkonnast moodustavad türklased. Suurim vähemusrahvus kurdid. On ka araablasi, kreeklasi, armeenlasi, bulgaarlasi, juute ja teisi rahvuseid. Sooline koosseis ja rahvastiku püramiid. Türgi suurimad linnad on: 1) Istanbul umbes 7.3 miljonit inimest 2) Ankara umbes 3.2 miljonit inimest 3) Izmir umbes 2.7 miljonit inimest Türgi ametlik keel on türgi keel. Seal räägitakse ka teisi keeli nagu näiteks: kurdi, araabia, kreeka ja armeenia keelt. Valitsevaks religiooniks on islam: enamus (99.8%) on moslemid (paljud sunniidid ja aleviidid)
piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid, vandaalid, frangid, svealased, saksid, anglid, götalased, langobardid). Need hõimud tungisid Lääne- Rooma aladele. Peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. 5) Frangi riigi rajajaks peetakse kuningas Chlodovech'i. Frangi riik rajati 5. Sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist, kui frangid vallutasid enamiku Galliast. 6) Aastal 732 võitis Frangi majordoomus Karl Martell Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning tegi lõpu nende vallutustele Lääne-Euroopas. 7) Karl Suur laiendas riiki peaaegu kõikidesse suundadesse. Valitsusaja alguses vallutas ta Itaalias Iongobardide kuningriigi. Hispaanias sõdis ta araablastega ning alistas Pürenee poolsaare põhjaosa. Suure vaevaga vallutas ta ka tänapäeva Põhja- Saksamaal asunud paganlikele saksidele kuulunud Saksimaa. Valitsusaja lõpul kuulus talle suur osa Lääne-Euroopast. Ainult Briti saared, Lõuna-Itaalia ja
Riiki on saabunud aegade jooksul ka palju sõjapõgenikke naaberriikidest(nt. somaaliast). Kenyalased jagunevad omakorda veel 40 etnilisse rühma.Religioon: 60% kristlased, põlisusundid 25 % , islam 6 % ja muud ususndid 9 %. Kenya elanikkonnast umbes 99% moodustavad neegrirahvad, viimastest üle poole kuulub bantu keeli kõnelevate rahvaste- kikujude (22%), luhjade (14%) ja kambade (11%)- hulka. Luod (13%) ja kalendzinid (12%) räägivad niiluse keeli. Riigis elab ka eurooplasi, hindusid ja araablasi. Riigikeeleks on Ida-Aafrika rahvaste põline suhtluskeel. Suurem osa rahvastikust tunnistab katoliiklaste ja protestantidena ristiusku, 6% on muhameedlased ning animistlikke hõimuusundeid järgib iga neljas keenialane. Protestante on 45%,katoliiklasi 33% ja moslemeid 10%. Kirja oskus keenias on 85.1%, meestel on 90.6% ja naistel 79.7%. Üldiselt oskavad lugeda ja kirjutada üle 15-aastased ja vanemad inimesed. Keenia sündimus on 37.89 sündinut 1000 elaniku kohta ja suremus on 10
Seondus Karl Suure suguvõsa e Karolingide valitsemisega. *Chlodovech Välispoliitika:Vallutab Gallia (Prantsusmaa), tõrjus läänegoodid Hispaaniasse. Sisepoliitika:496.a –võtab vastu ristiusu OTSE ROOMAST, st katoliiklusena. Kuulutab pealinnaks Pariisi, kuningavõim päritavaks. *Karl Martell Välispoliitika:Suutis purustada muhameedlased. Liignimi Martell tähendab Haamer, antud tänu sellele. 732. a- Poitiers´ lahing, lõi araablasi. Sisepoliitika:Tugevdas ratsaväge, jagas rüütlitele maatükke. Feodaalkorra kujunemine. *Pippin Lühike: Sisepoliitika: Sai seaduslikuks kuningaks 751.a paavsti langobardide kaitsmise eest. Välispoliitika: 756. a pani aluse paavsti võimu all olevale kirikuriigile. Kinkis oma vallutatud maasid paavstile. Tema ajal tugvnesid suhted paavstiga märgatavalt. *Karl Suur:
· Vandaalid rajasid oma riigi põhja-aafrikasse. · Mandri euroopas kujunes feodaalne killustatud ,kuna seal levis ütlus,minu vasall vasall ei ole minu vasall.tänu sellele ei allunud feodaalid kuningale.riik oli toetunud sõjalistele jõududele. · Erinevus bütsantsi keisririigi ja barbarite kuningriigi vahel -bütsantsi keisririigis oli tugev valitseja aga barbarite kuningriigis nõrk. · Karl Martelli valitsusajast kaks sündmust-. Karl Martell lõi araablasi Poitiers' lahingus. See päästis nende riigi ja andis arenguimpulsi. Martelli ajal võeti kasutusele pikem ja raksem mõõk ja sadulajalused, mis võimaldas piigi- või mõõgajõudu mitmekordselt suurendada. · Kuidas tekkis normandis hertsogi riik -viikingid tegid retki erinevatesse paikadesse.prantsusmaale käis oma retki tegemas rollo,kes vallutas suurema osa maast.prantsuse kuningas kinkis ühe osa maast rollole ja seda hakati kutsuma normandis
1. beduiin - araabia rändkarjakasvataja prohvet - Jumala sõnumi edastaja islam - (araabia keeles "kuuletumine") usk, millele pani aluse prohvet Muhamed ja mille püha raamat on Koraan Allah - Jumal islamis koraan - islami püha raamat moslem - islamiusuline kaliif - prohvet Muhamedi järglane ja asemik, kes juhtis araablasi pärast prohveti surma, araabia riigi valitseja kalifaat - araabia riik, mida valitsevad kaliifid sultan - valitseja tiitel islamimaades, hiljem eelkõige türgi valitseja tiitel mosee - islami pühakoda minarett - mosee kõrval asuv torn, millest islami vaimulikud kutsuvad usklikke palvusele linnaõigus - reeglite kogum, mille alusel toimus elu linnas maaisand - feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör) raekoda - hoone, kus toimusid linnavalitsuse istungid
Kaaba tempel - moslemite tähtsaim pühamu kus käiakse palverännakutel koraan - islami pühakiri kalifaat - islamiriik mošee - moslemite palvepaik 1) Araabia poolsaar oli kuiv ja kõrbene, poolsaare lõunaosas ja Punase mere rannikul sai põldu harida ja vilja kasvaada. Enamik araablasi olid rändkarjakasvatajad ehk beduiinid. 2) 1 usutunnistus - tuleb tunnistada ainujumalat Allahit 2 palvetamine - viis korda päevas Kaaba poole palvetamine 3 paast - ramadaanil ei tohi päeva ajal midagi süüa ega juua 4 annetamine - tuleb annetada nõrgematele 5 palverännak - kord elus tuleb ära käia Mekas 3) Meka ja Mediina olid kaubateede ristumiskohtadesse tekkinud jõukad kaubalinnad, samuti tähtsad usukeskused.
Millised 2 suguvõsa olid Frangi riigi valitsejad? Merovechi ja Chlodovechi Keda on nimetatud esimeseks Prantsusmaa kuningaks, kes asutas ka Pariisi? Chlodovechi Millal ja kelle vahel toimus Poitieri lahing, mis on selle ajalooline tähtsus? 732 aastal, araablaste ja frankide vahel Ajalooline tähtsus: pole vahet kui väike riik sa ka poleks on võimalik võita võimsamaid vastaseid nagu tollel ajal oligi Lääne-Euroopa väike, nõrk ja organiseerimata aga ikkagi võitsid araablasi Karl Suur- Püha Rooma keiser/ Frangi riigi kuningas Karl Suure mõju ühiskonnale ja Euroopa ajaloole? Ühiskonnale Euroopa ajaloole Silmapaistvad õpetajad Vallutasid: Austria, Ungari, Doonan Kristlik kultuur Ühine Püha Rooma keisririik Kõik kirikud kasutasid ühtselt Rooma Pani aluse: Saksamaale, Prantsusmaale ja liturgiat Itaaliale Hariduse tähtsustamine
Araablased ja Islamimaad Kõrbete ja pooltkõrbetega kaetud Araabia poolsaar asus varasemate tsivilisatsioonikollete Mesopotaamia ja Egiptuse naabruses. Sealne semiidi keeli kõnelev enamik Araabia poolsaare asukad hankisid elatist rändavate või poolpaiksete kaamelikasvatajatena. Suur osa araablasi elas teineteisest sõltumatute hõimudena, mis omakorda jagunesid suguvõsadeks. Araablaste usk oli polüteistlik. Arvukate, peamiselt loodusjõude kehastavatele jumalatele püstitati austusobjektidena kujusid. Lisaks jumalatele austasid nad ka paljusid loodusobjete, ka kive ( kõige tähtsam must meteoriit, asub Mekas). Araablaste seas tõusis esile üks peajumal Allah, ülistusest hoolimata oli ta tegelikult üks paljudest jumalatest
· Õitses, nagu Ghanagi, tänu kaubandusele · Islami vastuvõtmine tugevdas majandus- ja kukltuurisidemeid Põhja-Aafrikaga · Mali linnad olid islami kultuuri, teaduse ja kaubanduskeskused · Esimene Islami kõrgkool · Raamatukogu Ida-Aafrika SUAHIILI KULTUUR · Merekaubandus. Veeti välja elevandiluud, ninasarvikusarvi, kilpkonnakilpe, kookosõli jms, vastu saadi rauatooteid, relvi, puuvilla, nisu · Islami levik tõi siia palju araablasi, aafrika ja araabia kultuuri baasil tekkiski suahiiliu kultuur · Suahiili keeles palju araabiakeele mõjusid · Rannikulinnade teke. Linnriigid · Valitses islami usk ja kultuur, põhielanikonna moodustasid siiski põlisrahvad · Linnriigid jõukad. Ehitati moseesid, paleesid, kivielamuid · Kõrgel tasemel käsitöö. Puuvillriie, savinõud, klaasitooted, helmed Lõuna-Aafrika ZIMBABWE KULTUUR. MONOMOTAPA · 13.-15. sajand-Suur-Zimbabwe(kivist hooned) , mille rajasid
1961 rajati Berliini müür.Kriisid:Korea sõda (1950-1953)Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed. Lõuna-Koreale osutasid abi USA ja Lääne-Euroopa. Sõda lõppes tulemusteta ja surma sai umbes 3 miljonit inimest.Lähis-Ida kriis:ÜRO tahtis Palestiinat araablastele ja juutidele jagada. 1948. aastal tekkis Iisraeli riik ning araabialased tungisid Iisraelile kallale. Iisraeli toetas USA, araablasi NSVL.Indo-Hiina kriis (1960-1973):USA pidas sõda kommunistliku Põhja-Vietnami vastu. NSVL abistas sealseid kommuniste ja USA sai lüüa. Kogu Vietnam läks kommunistide valdusesse.Egiptuse kriis:1946. aastal natsionaliseeris Egiptus Suessi kanali, mis kuulus varem inglastele. Inglismaa ässitas Egiptuse kallale Iisraeli. Iisrael võitis ja tahtis tükki Egiptusest. ÜRO sekkus ning sõja lõppedes jäi ÜRO piiri valvama.Kuuba kriis:1962. aastal toimus Kuubal relvastatud riigipööre,
Islam Koostanud: Katri Kõva Aeg enne islamit O Enne islamit ei olnud araablastel ühtset riiki. O Suurem osa araablasi olid rändkarjakasvatajad ehk beduiinid. O Tähtsamad linnad olid Meka ja Jathrib . O Nagu ka eestlased, uskusid araablased ‘’maausku’’. Islami teke –Muhamedi ilmutus Prohvet Muhamed sai esimest korda ilmutuse Meka lähistel, Hira mäel, ühes üksildases paigas. Tema ette ilmus peaingel Gabriel, kes teatas, et Muhamed on valitud Allahi saadikuks ning ta peab hakkama inimestele tõelist usku kuulutama. Muhamedi eluolu O Muhamed sündis 570.aastal Mekas.
1) Alkoholi joomine keelatud 2) Teisi jumalaid ei tohtinud kummardada 3) Sealiha söömine keelatud Muhamed Meka kaupmees, kes hakkas kuulutama ranget monoteismi. Nõudis Allahist kui ainujumala austamise loobumist, samuti ka teistest jumalatest lahtiütlemist. Muhamed hakkas kuulutama islami usku. Pooldajad olid moslemid. Konfutsianismi 2 tunnust Lapsed pidid oma vanemaid austama, vanemad pidid laste eest armastusega hoolt kandma. Vägivalla vastu. Karl Martell Võitis araablasi Poitiersi lahingus, pani aluse feodaalsüsteemile. Karl Suure isa. Saali õigus Chlodovech pani selle kirja. Saali õiguse järgi polnud naistel õigus maad pärida, mistõttu pole prantsuse ajaloos olnud ühtegi naisvalitsejat. Hiina põlluharimise iseärasused Riisi kasvatatakse täielikult vee all.? Aarjalaste 3 uuendust Indias Aarjalaste keelest arenes India klassikaline kirjakeel sanskriti keel. Kastikord ühiskonnaliikmete jagunemine erinevatesse seisustesse.
· Alates 20.sajandi algusest hakkas Palestiinas kiiresti suurenema juudi sisserändajate arv, kes juudi ärimeeste rahadega ostsid Palestiinas kokku maad ja rajasid sinna põllumajanduslikke kommuune (kibutsid). Juutide sisseränd kasvas peale Esimese maailmasõja lõppu, kui senine Türgi territoorium läks Suurbritannia kontrolli alla (ehk sai mandaatmaaks). Suurenev juutide sisseränne hakkas hirmutama kohalikke araablasi, kes olid seal sajandeid elanud ja hakkasid nüüd kartma oma kodumaa kaotamist. Suurbritannia püüdis omalt poolt samuti sisserännet piirata, ent tulutult. See omakorda häälestas nii juudid kui ka araablased inglaste vastu. · Hitleri genotsiidipoliitika (ehk mingi rahvuse tahtlik ja süstemaatiline hävitamine) juutide suhtes (juutide oma termin sellele on holocaust) tõstis veelgi juutide ihalust ajaloolisele kodumaale jõuda ja seal oma riik rajada
......................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Lähis-Ida on piirkond Kaug-Ida ja lääne vahel. Tegelikkuses on see omaette maailm ja seejuures väga keerukas. Lähis-Idaks võib seda pidada loomulikult Euroopa seisukohalt. Seda piirkonda võib nimetada ka araabia maailmaks, kuna seal elab suur osa araablasi, aga ka palju teisi etnilisi rühmi ning araabia maailm ulatub kaugemale kui Lähis-Ida. Seda piirkonda võib pidada isalmiregiooniks, kuna suur osa elanikkonnast on seda usku, aga paljud on ka juudid, kristlased, bahad, druusid, zoroastristid ja nii edasi. Seda piirkonda võib nimetada Edela-Aasiaks, kuid sel juhul ignoreeriksime sarnasusi, mis ühendavad paljusid selle regiooni rahvaid Põhja-Aafrika ning teiste regioonide rahvastega
Ajaloo kontrolltöö 1.Kirjelda Araabia ühiskonda. Ammustest aegdest peale on araablased elanud kõrbete ja poolkõrbetega kaetud Araabia poolsaarel. Kuna seal polnud eriti võimalik tegeleda põlluharimisega, siis enamik araablasi olid rändkarjakasvatajad ehk beduiinid, kes rändasid oma kaamelite, hobuste ja lammastega paremate karjamaade otsingul paigast paika. Kaamel oli beduiinlastel asendamatu. Teda kasutati sõidu ja veoloomana, tema piima joodi, liha söödi ning karvadest valmistatud vildist või kaamelinahast tehti riideid ja telke. Poolsaare lõunaosas Jeemenis leidub ka niiskemaid kohti, kus kasvab lopsakas taimestik ja maa on niiske ning seal saab tegeleda põlluharimisega
* Ehitab Konsta vääriliseks pealinnaks. * Hagia Sophia (Püha Tarkuse) katedraali ehitus. · Keiser Basileios II (976-1025) Bütsantsi väline hiilgus, võim ja heaolu haripunkt. Vallutas Bulgaaria riigi, Bütsants võimsaim. Turvalisus, käsitöö ja kaubanduse ja kultuuri õitseaeg. *Araablaste sissetung -7. saj vallutasid araablased Vahemere idaranniku ja Egiptuse, Küprose ja Kreeta, rüüstasid Väike-Aasiat, ründasid Konstantinoopolit. Araablasi võideti raskustega, tugevdati sõjaväge jm. *Türklased-seldzukid -11. saj alistanud suurema osa islamimaadest, tungisid Väike- Aasiasse. 1071. a purustasid Bütsantsi väe.Väike-Aasias võeti omaks islami usk ja türgi keel. *Ristisõjad Rooma paavstide ja Lääne-Euroopa feodaalide korrladtatud retks türklaste vastu. 1204. a vallutati Konstantinoopol Lääne-Eur vägede poolt, Bütsants lääne feodaalide võimuses. 1261
ISLAMI KUNST 7.sajandi alguses kujunes Araabia poolsaarel monoteistlik religioon, mille ainujumalaks oli Allah ja prohvetiks Muhamed, kes oli sündinud islamiusuliste pühas linnas Mekas. Islamiks nimetatud usund liitis ja ühendas araablasi. Islam on alates oma sünnist jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islandi kunstis on olulisel kohal arhitektuur, tarbekunst ja abstraktne ornamentika. Islam keelab kujutada elavaid loomi ja inimesi, mistõttu on islami kujutavat kunsti väga vähe. Üheks erandiks on miniatuurmaal. Islami keraamika on ajavahemikus 7.17. sajandil islamimaailmas loodud keraamika. Kehtisid mõned
Friuli-Venezia Giulia, Lazio, Liguuria, Lombardia, Marche, Molise, Piemonte, Sardiinia, Sitsiilia, Toscana, Trentina-Alto Adige, Umbria, Valle d´Aosta ja Veneto. Religioon 87,8 % Itaalia elanikest peab ennast roomakatoliiklasteks. Põhja- Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud riigis moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast. Ülejäänud rahvast on teise usku või ateistid (mitteusk). Rahvastik Itaalia rahvastik on põhiliselt ladina päritolu, kuid seal on ka palju kreeklasi ja araablasi. Itaalia rahvas on väga kiindunud oma kommetesse ning peaaegu kõik elanikud räägivad itaalia keelt. Itaalias räägitakse veel prantsuse, saksa ja sardi keelt. Kaks kolmandikku ehk 67% itaallastest elavad linnades, põhiliselt tööstuslinnades. Lõuna-Itaalias elab suurem osa inimesi maakohtades. Rahvastiku tihedus on 197 elanikku/. Seal on 94% rahvast itaallased ning ülejäänud 6% on muud rahvad. Itaalia on Euroopas rahvastiku arvult viiendal kohal (60 200 060 elanikku),
valitsejaks. 2. Mustafa Kemal Atatürk oli Türgi Vabariigi rajaja nnig selle esimene president. 2019 aasta andmetel elab Türgis 83,4 milj inimest. Pindala 2018 aasta andmetel on 785 347 ruutkilomeetrit. Rahvastikutihedus on 2018 aasta andmetel 103,5 inimest ruutkilomeetri kohta. 2018 aasta seisuga elab linnades 75,1% ja maakohtades 24,9% elanikest. Loomulik iive oli 2019-2020 seisuga umbes 1,15%. 3. Umbes 80% rahvastikust on türklased, 20% kurdid. Lisaks neile on veel araablasi, kreeklasi,armeenlasi, bulgaarlasi, juute jpt. 1915. aastal tungis Venemaa sõjavägi peale Kirde Türgile. Selle jal toetasid Venemaad Armeenia vabatahtlike üksused ja Türgis elavad armeenlased. Kartes armeenlaste Venemaa poolele üle minemist hakati neid deporteerima Techiri seaduse järgi (kuigi armeenlasi polnud seaduses mainitud). Sele tulemusel algas ermeenlaste genotsiid. Tollane siseminister käskis vahistada ja hukata armeenlaste kogukondade juhid ning
mustanahalistega, mis pole õige vastus antud küsimusele. Kuna lähiajal käis meediast läbi uudis, kuidas Eesti ,,skinheadid" klobisid Eestis tegutseva Vene erakonna noori, siis on võimalik, et sealt ongi neist kuuldud. 1.4 Rassiline tolerantsus Uurisime õpilaste tolerantsust teiste rahvuste ning rasside vastu. Palusime põhjendada miks nad mõnd rassi või rahvust ei salli. Tolerantsed/sallivad kõiki (21); venelasi (17); araablasi, türklasi (3); terroriste (1); leedukaid (1); eestlasi (1); mustlasi (1); ameeriklasi (1); poolakaid (1); aafriklasi (1) On meeldiv vaadata, et suur osa noori on tolerantsed ja ei vihka ühtegi rahvust. Kuid, kui vaadata kui palju noori vihkab üldiselt rahvusi, tekib küsimus, kas on mõni rahvus, keda meie noored ei vihkaks? Nagu oli ka arvata, vihatakse kõige rohkem venelasi. See tuleneb meie pikast ja vaenulikust ajaloost ning ka tänapäevastest südmustest
linnuse, hävitas selle ja nimetas enda poolt selle asemele ehitatud linnuse Jurjeviks. 1453- Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt, lakkas olemast Ida- Rooma e. Bütsantsi keisririik 1492- Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 1517- usupuhastus e. reformatsioon Saksamaal, Martin Luther Chlodovech- vallutas suure osa Galliast ning pani aluse Frangi riigile. Karl Martell majordoomuse võimutäiuse suurendamine, võitis Poitiersi lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Euroopas Pippin Lühike- Martelli poeg, tema valitsusajal tihenesid sidemed paavstidega. Pani aluse kirikuriigile. Ludwig Vaga Karl Suure poeg kelle valitsusajal püsis keisririik veel ühtse tervikuna. Gregorius Suur paavst, kes lisaks usuasjade korraldamisele tegeles ka poliitiliste ja majanduslike probleemidega. Tagas Gregoriuse kirikule tõhusa sissetuleku. Edendas ristiusu levikut. Ühehäälne kirikulaul. Püha Benedictus
2.viis korda päevas Allahi poole palvetama 3.paastukuul päikesetõusust päikeseloojanguni toidust ja joogist loobuma 4.vaestele almusi jagama 5.kord elus Mekas palverännakul käima 17. Kes on sunniidid ja šiiidid? Sunniidid on need kes eraldusid islami peavoolust, šiiidid on Ali toetajad 18. Selgita, miks Bagdadi kalifaadi aeg oli araablaste riigi hiilgeaeg! Kõik oli rahulik, kalifaadi maad olid rohkem arenenud 19. Tee selgeks vähemalt kolm näidet selle kohta, miks araablasi võib nimetada kultuurivahendajateks! Mida eurooplased araablastelt õppisid? Kirjandust, teadust, igapäevaelu korraldamist 20. Selgita mõisted: Mošee-moslemite palvepaik Minarett-mošee juurde kuuluv torn Imaam-palvejuht mošees Koraan-islami pühakiri 21. Nimeta kaks tähtsamat araablaste kirjandusteost! ´´Tuhat ja üks ööd´´ , koraan 22. Jäta meelde vähemalt kolm näidet araabia teadlaste saavutustest!
· Saali õigus- frankide õigussüsteemi kirjapanek. · Peale tema surma segadused, sõjad, ülikute võimu tugevnemine. · Majordoomused kuninga suurusugused kojaülemad, võtsid võimu üle. · Langobradid germaani hõim, vallutas Itaalia 560. a. Lootus langes Rooma paavsti peale, hakkas kujunema paavstiriigi tuumikala. · 7. saj.- frangi riiki valitsevad laisad kuningad. Karl Martell · Oli majordoomus. Valitses 714-741. · 732. a- Poitiers´ lahing, lõi araablasi. · Tugevdas ratsaväge, jagas rüütlitele maatükke. Feodaalkorra kujunemine. · Suutis purustada muhameedlased. Liignimi Martell tähendab Haamer, antud tänu sellele. Pippin Lühike · Martelli poeg. Valitses 741-768. · Sai seaduslikuks kuningaks 751.a paavsti langobardide kaitsmise eest. · 756. a pani aluse paavsti võimu all olevale kirikuriigile, kinkis oma vallutatud maasid paavstile. · Tema ajal tugvnesid suhted paavstiga märgatavalt. Karl Suur
kehtib tänapäevani. Pidevaks ebastabiilsuse allikaks muutus ka Lähis-Ida piirkond. Suur faktor selles oli lääneriikide otsus jagada Palestiina juutide ja araablaste vahel ning muuta Jeruusalemm omaette rahvusvaheliseks üksuseks, millele oleks vaba ligipääs kõigil. Araablased ei tahtnud sellega leppida ning see viis mitmel korral relvastatud konfliktideni. Olukorda kasutas ära Nõukogude Liit, toetades araablasi ning lootes sellega ka oma mõjuvõimu regioonis suurendada; vastukaaluks toetas USA vastloodud Iisraeli riiki, kuid soovis siiski säilitada häid suhteid ka araablastega. Just Lähis-Idas proovisid maailmapoliitikasse sekkuda ka Suurbritannia ning Prantsusmaa; seda Suessi kriisi käigus. Egiptuse uue valitsuse otsusele natsionaliseerida Suessi kanal vastasid Suurbritannia ja Prantsusmaa sõjalise tegevusega, kuid nad sunniti USA ning NLi poolt taanduma,
aastal Mediinasse. Muhamedi juttu hakati aga kirja panema ja valmis püha raamat- koraan. Muhameedlased uskusid, et Allah on nende saatuse ette määranud ja selle pärast ei maksa muretseda, surm tuleb nagunii. Muhamedi juurde kogunes Mediinas palju poolehoidjaid ja peagi tundis ta end piisavalt tugevana, et tagasi Mekasse pöörduda. 630. aastal sõitiski ta tagasi Mekasse. Peale selle sai Mekast muhameedlaste püha linn. Muhamed suri aastal 632, kuid selleks ajaks olid enamus araablasi uue usu vastu võtnud. Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Araablaste kaudu õpiti tundma kompassi. See pani aluse suurtele maadeavastustele. Eurooplased leidsid tee Ameerikasse ja hakkasid leiutama ka palju muid merelisi ühendusteid erinevate maade vahel, mille kaudu sai hakata kaupa transportima. Keskajal toimus ka rekonkista. Rekonkista mõiste tähistab ajaloos Pürenee ps. tagasivõitmist
kommunismi levikut. Kriisid: Korea sõda (1950-1953) Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed. Lõuna-Koreale osutasid abi USA ja Lääne- Euroopa. Sõda lõppes tulemusteta ja surma sai umbes 3 miljonit inimest. Lähis-Ida kriis- ÜRO tahtis Palestiinat araablastele ja juutidele jagada. Tekkis Iisraeli ning araabialased tungisid Iisraelile kallale. Iisraeli toetas USA, araablasi NSVL. Indo-Hiina kriis (1960-1973)- USA pidas sõda kommunistliku Põhja-Vietnami vastu. NSVL abistas sealseid kommuniste ja USA sai lüüa. Kogu Vietnam läks kommunistide valdusesse. Egiptuse kriis- Egiptus natsionaliseeris Suessi kanali, mis kuulus varem inglastele. Inglismaa ässitas Egiptuse kallale Iisraeli. Iisrael võitis ja tahtis tükki Egiptusest. ÜRO sekkus ning sõja lõppedes jäi ÜRO piiri valvama.
Iisrael ennetas oma araabia naabreid Toimus nn. 6 päevane sõda 1967 juunis. · Iisrael purustas Egiptuse sõjaväe ja tungis kuni Suessi kanalini. Sõja käigus okupeeriti taas Siinai, Jordani jõe läänekallas ja Süüriale kuulunud Golani kõrgendikud. Araabia maad ja Iisrael · 6. okt. 1973.a. toimus nn. jom kippuri (suur lepituspäev) sõda. · Egiptus ja Süüria alustasid ootamatult pealetungi Iisraeli positsioonidele. Algul saatis araablasi edu ning Egiptuse väed ületasid Suessi kanali. · Lõpuks suutis Iisrael end koguda ning vastupealetungile asuda, tungides Niiluse deltasse ning ärhvardades Siinai poolsaarel võitlevad Egiptuse üksused ära lõigata. · ÜRO nõudel peatati sõjategevus ja kehtima hakkas järjekordne relvarahu. · Sõda lõppes lõppes selgete tulemusteta. Hakati otsima kõikidele pooltele vastuvõetavat väljapääsu.
mütsi kandev naine. Delacroix' teosed on rahutud, maalilised ning täis tugevaid tundeid. Liikumismuljet manavad esile lehvivad lipud, ratsude lendlevad lakad, taevas tormavad pilved või suitsujoad ja tuules voogavad rüüd. Oma tõelise laadi leidis Delacroix pärast PõhjaAafrikas viibimist. Seal nähtud värvikas elulaad, hele päikesepaiste, tugevad valguse ja varju kontrastid, võõrapärased näod ja rõivad kõik leidsid tee ta töödesse. Delacroix maalis ratsutavaid araablasi, lõvijahti, naisi haaremi trellide taga. Kõikides neis töödes tarvitas ta erilise vabadusega värve, tihti kasutas ta neid puhtalt, eriti sageli kõrvuti lõõskavat punast ja säravrohelist. Delacroix' värvikasutus sai hiljem eeskujuks paljudele 19. sajandi lõpupoole maalijatele. Romantilisi jooni oli kohati ka hispaanlase Francisco Goya (17461828) loomingus. See kunstnik oli aga nii omapärane ning iseseisev, et ühegi stiiliga teda päris lõplikult seostada ei saa
omakorda tingib rahvastiku kiire vananemise ja immigrantide sisserände. Samas on Põhja- Prantsusmaa Euuroopa Liidu liikmesriikide hulgast üks suurima ravhastiku loomuliku juurdekasvuga piirkond. Prantsusmaal on ülekaalus migratsioon põhjast lõunasse. Väljavool toimub ka Pariisi piirkonnast, eriti Vahemere piirkonda. Prantsusmaal on palju immigrante, kuid siiski valdava osa moodustab Prantsusmaa elanikkonnast on prantslased. Veel elab seal araablasi ja austerlasi. Prantsusmaal levib roomakatoliku usk, aga on ka natukene protestantlust ja islamit. Prantsusmaal räägitakse valdavalt prantsuse keelt, väga vähesel määral keldi ja baski keeli. Prantsusmaal on mitmeid kultuurilisi vaatamisväärsusi, mis omakorda tagab turismi arengu, mis on samuti üheks majanduse arengu teguriks.
Omane rahutu maalimislaad, jõuline pintslilöök, kõik lehvib-voogab. Ametlik kunst oli vaenulik ta vastu. Tuntuim töö ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele" (kujutab Prantsusmaa 1830. aasta Juulirevolutsiooni, kui kuningas Charles X asemele tuli Louis-Philippe). Maal on täis romantilist hoogu ja traagilist paatost. Vabadust kehastab naine, kes hoiab käes prantsuse rahvuslippu Delacroix viibis mõnda aega ka Põhja-Aafrikas, kujutas sealset eluolu, lõvijahti, araablasi. Aafrika-ainelistes töödes on eriti tugevad kontrastid, puhtad värvid, punase- rohelise koosmõju. Varasem, klassitsistlik maastikumaal oli heroiline, konstrueeritud, huvituti suurejoonelistest loodusnähtustest. Romantikud püüavad tabada looduses lihtsust, intiimsust, salapära. Püütakse edasi anda õhu ja valguse mängu. Romantilise maastikumaali suurmeister oli * Camille Corot /koroo/. Ta kuulus maastikumaaliga tegelevasse Barbizoni koolkonda
mis olid alati rõhutanud kollektiivsust, vähenõudlikust, töökust ja kuulekust. Uued ideed ja leiutised. · Kriisid ja sõjad: Korea sõda, Vietnami sõda, Berliini ülestõus, Berliini kriis, Ungari ülestõus, Suessi kriis, Kuuba kriis - · Praha kevad (1968) Tsehhoslovakkias üritati ülesehitada inimnäolist sotsialismi. Püüded suruti maha. · pinged Lähis-Idas (1940-tänapäev) 14. mai 1948 Iisraeli riigi loomine. Osalejad NSVL toetas araablasi ja USA juute. Tagajärjed: sõjad araablaste ja juutide vahel, terrorism. · Hiina rahvavabariik Asutati 1949. Sotsialistlik. Juhtis Mao Zedong. Probleemid: majandus riigistati, põllumajandus kollektiviseeriti, puudus sõnavabadus, Mao Zedongi isikukultus, rasketööstuse arendamine, demokraatia puudus. · Jaapan - India - liidrid, probleemid. · Kolmas maailm: liidrid, probleemid · Kolonialism ja koloniaalsüsteemi lagunemine. · Aafrika aasta- iseseisvus 17 asumaad.
476 1453-Ida-Rooma keisririigi lõpp(Konst lang)1492-Ameerika avastamine; 1517-reformatsioon Perioodid: vara5- 10,kõrg11-13,hilis14-15 majordoomuskuningakoja ülem,võimuletulek: 7. sajandil muutusid maj-d Frangi riigi tegelikeks valitsejateks, kuna nende kätte oli koondunud kogu võimutäius Poitiers' lahingu tähtsus: peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise,millest hiljem tekkisid Sks,Pr,It Karl Martellvõitis Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Eur-s, maj Pippin Lühikeandis kesk-It paavstile valitseda,pannes aluse kirikuriigile,frankide kuningas Karl Suur- vallutas It-s langobardide kuningriigi,sai kuningaks,alistas Pürenee poolsaare lõunaosa,sakside alistamine,keisrivõimu taastaja(800 sai Rooma riigi keisriks) Ludvig Vagaviimane,kes hoidis riiki ühtsena *Ida-frangi riik= Sks,Lääne-Fr = Pr,Lõuna-Fr lagunes. Feodalism-
2)Ameerika avastamist Kolumbuse poolt 1492 või 3) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1571 2. Chlodovech, Karl Martell, Pippin Lühike, Karl Suur kes olid need isikud ja mida suurt korda saatsid? Chlodovech: Oli frangi valitseja, võttis vastu ristiusu ja ühines katoliku kirikuga (alguse sai frangi valitsejate liit Rooma paavstiga) Karl Martell: Oli frangi riigi majordoomus, võitis Poitiers' lahingus 732 araablasi, hakkab sõjateenistuse eest maad andma Pippin Lühike: Karl Martelli poeg, 751 kroonis paavst ta Frangi kuningaks, 753 pani aluse Kirikuriigile Karl Suur: Pippin Lühikese poeg, vallutas suured alad, aastal 800 krooniti Roomas keisriks- Lääne-Euroopas oli taastunud keisrivõim 3. Varakeskaegse ühiskonna tunnused: linnade allakäik, naturaalmajandus, feodaalkord, kolm seisust .
Pingelõdvenduse algus: 1970.aastate alguseks oli Egiptus ja Iisrael sõlmisid 79.a märtsis rahulepingu, Lääne välispo jõudnud ummikusse. Pandi alus millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. pingelõdven. Essadena asusid NSVL ja teiste Islamirev Iraanis: 60.a alustas sahh Mohammad sotsmaadega suhteid parandama Eu riigid. 66.a Reza Pahvlavi nn valget rev, mis tähendus külastas Moskvat Pr president. Pr ja NSVL vahel ulatuslikku läänestamist. Naistele anti meestega hakkas arenema maj. Ja kultuuriline koostöö. võrdsed õigused, teostati maareform, arendati Paranesid ka NSVL suhted 2. Eu suurema riigiga tööstust, moderniseeriti haridus- ja Lä- Saksa.70.a sõlmis Lä-Saksa NSVL ja Pool nn tervishoiusüsteem. 70.a kasvas rahulolematus idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder- üldiseks vastuhakuks, mida juhtis Pariisi põgenenud Neisse jõge. Lä-Saksa...
Kriisid ja sõjad pärast Teist maailmasõda Uute pingekollete teke. Olukord Lähis-Idas 1947.a. novembris otsustati ÜRO Peaassambleel, et Palestiina tuleb jagada araabia ja loodava juudi riigi vahel. 14. mail 1948.a. loodi Iisraeli riik. Iisraeli esimeseks peaministriks sai David Ben Gurion. Määrati kindlaks piirid ning Jeruusalemma rahvusvaheline eristaatus. otsus ei rahuldanud ei araablasi ega juute. 15. mai 1948 - juuni 1949 toimus Araabia-Palestiina sõda. Palestiina araablaste poolel sekkusid sõtta: Egiptuse, Süüria, Jordaania, Iraagi ning Saudi Araabia ja Jeemeni väed. Iisraeli riigil tõrjuda naaberriikide agressiooni. Sõja käigus hõivas Iisrael enamiku Palestiina Araabia riigi territooriumist, ülejäänud osa Jordani jõe läänekaldale jäävad alad ja Gaza sektor liideti vastavalt Jordaania ja Egiptusega. Sõda lõppes ÜRO vahendusel vaherahukokkuleppega
ajapikku see muutus. Mõlema riigi koosseisus kiusati juute lõpuks nende uskumuste tõttu taga. 2.2 Araablased ja Osmanite impeerium Raamatutes pole üheseid viiteid araabia hõimude päritolule. Piibli järgi on araablased Aabrahami ja tema liignaise Hagari poja Ishmaeli järeltulijad. Araabia poolsaare kohta ütlevad selle asukad Jazirat al-Arab, ,,Araablaste saar". Kuigi tegemist on poolsaarega, eraldab seda Iraagist ja Iraanist Nufudi kõrb, seega võiksime ka saarest rääkida. Araablasi ollakse harjunud seostama poolsaarel elanud rändava eluviisiga beduiinidega. (Harms 2008, 23.) Araabia ja heebrea keel on umbes sama kaugelt sugulased kui eesti ja soome keel, kuid teineteise mõistmist raskendab neil erinevate, u 10. saj eKr loodud heebrea ja u 3. saj pKr loodud araabia tähestiku kasutamine. Judaism oli laialt levinud nii araablaste seas kui ka mujal Lähis-Idas. Akltiivselt levis araablaste hulgas ka kristlus,
7. sajandi alguses kujunes Araabia poolsaarel religioon, mille ainujumalaks on Allah ja prohvetiks islamiusuliste pühas linnas Mekas sündinud Muhamed. Vähem kui sajandi jooksul (Kalifaati valitses Omaijaadide dünastia Damaskuses aastail 661-750) levitasid nad peamiselt sõjalisel teel uut usku hiiglaslikul maa-alal, mis ulatus idas Hiinani, põhjas Kesk-Aasiasse ja Kaukaasiasse ning läänes Atlandi ookeanini. Islamiks nimetatud usund liitis ja innustas araablasi. Araabia kultuur on andnud maailmale palju, kuid eriti ornamentika tehnikat. Tänapäeval on muhameedlased ülekaalus Lähis- ja Kesk-Ida araabiamaades, Türgis, Iraanis, Afganistanis, Pakistanis, Bangladeshis, Indoneesias ja Euroopas Albaanias. Vähemusena elavad muhameedlased endise Nõukogude Liidu aladel, Jugoslaavias, Indias, Hiinas jm. Kesk- ning Lähis-Ida riikides. Muhameedlaste arv üle 700 miljoni inimese. Islami ehituskunst
Taillebourg'i lahing Delacroix' teosed on rahutud, maalilised ning täis tugevaid tundeid. Liikumismuljet manavad esile lehvivad lipud, ratsude lendlevad lakad, taevas tormavad pilved või suitsujoad ja tuules voogavad rüüd. Oma tõelise laadi leidis Delacroix pärast PõhjaAafrikas viibimist. Seal nähtud värvikas elulaad, hele päikesepaiste, tugevad valguse ja varju kontrastid, võõrapärased näod ja rõivad kõik leidsid tee ta töödesse. Delacroix maalis ratsutavaid araablasi, lõvijahti, naisi haaremi trellide taga. Kõikides neis töödes tarvitas ta erilise vabadusega värve, tihti kasutas ta neid puhtalt, eriti sageli kõrvuti lõõskavat punast ja säravrohelist. Delacroix' värvikasutus sai hiljem eeskujuks paljudele 19. sajandi lõpupoole maalijatele.
annaabi.ee 
