ja skulptuuridel. Mida uut õppisin sellest jumalast? Sellist jumalat nagu Paan, kuulsin ma esimest korda. Olin näinud paani varem kujutatuna, kuid ei teadnud kes või mis ta on. Ei osanud ette kujutada, et ta on jumal. Sain palju teada tema päritolust ja milline ta iseloom oli. Sireenid Inimkehaga linnud, kes imeväärse lauluga peibutasid meresõitjaid oma saarele ning tapsid seal. Neid kujutati peamiselt vaasi- ja seinamaalidel. Rhodose Apollonios nimetas sireene muusa Trepsichore ja sõjajumal Acheloosi tütardeks. Algselt kujutati neid kolme kurja deemonina kuid hiljem mitme salakavala, imekauni hääle ja välimusega naistena. Vana- Kreeka ja Rooma ajastutel olulisi, märkimisväärseid muutuseid ei toimunud. Click to edit Master text styles Second level Sireen Third level Autor: John William Waterhouse
rooma müütiliste ja ajalooliste tegelaste elukäike. Tema biograafiatele toetus W.Shakespeare tragöödiates ,,Julius Caesar", ,,Antonius ja Kleopatra" ning ,,Coriolanus". Lukianos(u120-180)-Rooma perioodi kirjanik, retoorik ja satiirik, kelle tostel oli suur mõju renessansiaja kirjanikele ja ka satiirilistele ulmekirjandusteostele. Kallimachos(u 310-240)-hellenismiaja luuletaja,meister epigrammides ja õpetlikes eleegiates. Apollonios-hellenismiaja luuletaja, kuiva geograafiaga täidetud, kuid samas tundeelamusi edastava lühieepose argonautide sõidust kuldvillaku järele-,,Argonautika". Theokritos-hellenismiaja luuletaja, kes tõi luulesse idülli ja pastoraalse teema, kirjeldades karjuseluulet. Longos(2/3 saj. pKr)-hellenismiaja kirjanik, kes oli pastoraalse armastusromaani, kauni looduse taustal, autor-,,Daphnis ja Chloe". Aristoteles(384 eKr 7. märts 322 eKr)-vanakreeka filosoof, Aleksander Suure õpetaja.
tarbijalik, hea näide on arvukas koopiate valmistamine. Kuid siiski on kreeka kunst kui selline, roomlaste seas kõrges hinnas, allutatud Kreekast tuuakse hulgaliselt kunstiteoseid kaasa, et nendega näiteks oma elamuid kaunistada. Samuti tegeletakse just rooma aja alguses hoogsalt kreeka kujude kopeerimisega. Seda tehakse nii ulatuslikult, et kujunevad välja kopistide koolkonnad, mis võisid tegutseseda ka Roomast väljaspool, näiteks Ateena uus- atikute koolkond. Näiteks meister Apollonios: Belvedere torso, Glykon: koopia Lysippose Heraklesest jt. Rooma meistritest I saj. teisel kolmandikul võiks nimetada Pasitelest koos õpilastega (Jupiter Marsi väljakul, pole säilinud), ja Menelaos: Ema ja poeg. Portreekunst Erinevalt vabafiguuridest, kus midegi uut ja erilist ei toimunud, oli huvitav roomaaegne portreekunst ja ajaloolised reljeefid. Erinevalt kreeklastest armastavad roomlased rohkem kujutada iseennast ja oma valitsejaid, mitte jumalaid. Keisrite ajal oli portree
majanduses. Linnaelu ja kaubandus. Hellenistlike monarhiate üldiseloomustus. Valitseja jumalikustamine. Sõjaväe korraldus. 5. Makedoonia ja Kreeka. Makedoonia ja Kreeka riikide vaheliste suhete üldine iseloom. Aitoolia liit. Achaia liit. “Sparta revolutsioon” (Agis; Kleomenes). 6. Religioon ja kultuur. Idamaised mõjud religioonis. Müsteerionikultuste levik. Aleksandria kultuurikeskusena (Museion). Aleksandria luule (Kallisthenes, Apollonios Rhodoselt, Theokritos). Uus-Attika komöödia. Hellenistlik filosoofia: stoitsism (Zenon) ja Epikurose õpetus. Teadus (Eukleided; Eratosthenes; Archimedes). Ajalookirjutus (Polybios). 18) Rooma vabariigi hiilgeajal: hegemoonia Vahemerel 1. Riigikord ja ühiskond: senat; magistraadid (konsulid, preetorid, tsensorid, tribuunid, diktaator); rahvakoosolekud (tsenturiaatsed ja tribuutsed komiitsid); nobiliteet ja ratsanikuseisus. 2
Et sugulasi toetas üks Sulla mõjukas soosik, nõudis süüaluse kaitseks esinemine küllaltki julgust. Cicero saavutas Sextuse Rosciuse õigeksmõistmise, kuid ta oli kaitsekõnes paljastanud Sulla soosiku mahhinatsioone ja võis karta diktaatori viha alla langemist. Seetõttu lahkus Cicero Roomast ja võttis ette pikema matka Ateenasse ja Väike-Aasiasse oma retoorilise ja filosoofilise hariduse täiendamiseks. Rhodosel õppis ta tuntud kõnekunstiõpetaja Apollonios Moloni juures, kellega ta oli tutvunud juba Roomas. Rhodose retoorikakoolkond asus asianismi ja atikismi vahelisel seisukohal ja selle mõjul eemaldus Cicero oma stiilis ja kõnemaneeris mõnevõrra asianismist, millest ta oli juhindunud oma esimestes kõnedes. Kui Cicero kahe aasta pärast Rooma naasis,oli Sulla surnud ja advokaadina tuntuks saanud Cicero võis alustada tegevust ka riigiameteis. Kvestorina Sitsiilia provintsis (a. 75) oli ta oma omakasupüüdmatusega jätnud
Klassikaline/Atika ajajärk (5.4. saj eKr): tragöödiad (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödiad (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, sh Iskorates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenistlik (4. saj lõpp eKr1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos; Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.6. saj pKr, seejärel algab keskaeg): kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio) 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest?
purskus veri haavadest ja puu südamest kostus nümfi anuv hääl, et teda säästetaks, sest on ta ju jumalanna teener. Kuid kurjategija vastas: “Ole sa jumalanna kaaskodanlane või jumalanna ise, mind see ei sega!” ja viis oma patuteo häbematult lõpule. Nümf vandus talle kättemaksu: “Mina, Cerese poolt armastatud, elan siin puus ja surres määran sulle ärateenitud karistuse!” Kuidas taoline karistus välja võis näha, sellest jutustab poeet Apollonios (3. saj. eKr) Paroibose isast kõnelevas saagas. Ka see ei pidanud hamadrüaadi palvet millekski ja langetas puu, milles puuvaim oli aastasadu elanud. Seepeale ei karistanud vaim üksnes teda, vaid ka tema lapsi, võttes neilt ära kogu maise vara. Alles pärast seda, kui poeg oli nümfile altari püstitanud ja lepitusohvreid toonud, sai perekonna süü lunastatud. Kreeklased tundsid ka pühasid hiisi, mis olid pühendatud üksikutele jumalatele. Seal ei tohtinud
näide on arvukas koopiate valmistamine. Kuid siiski on kreeka kunst kui selline, roomlaste seas kõrges hinnas, allutatud Kreekast tuuakse hulgaliselt kunstiteoseid kaasa, et nendega näiteks oma elamuid kaunistada. Samuti tegeletakse just rooma aja alguses hoogsalt kreeka kujude kopeerimisega. Seda tehakse nii ulatuslikult, et kujunevad välja kopistide koolkonnad, mis võisid tegutseseda ka Roomast väljaspool, näiteks Ateena uus- atikute koolkond. Näiteks meister Apollonios: Belvedere torso, Glykon: koopia Lysippose Heraklesest jt. Rooma meistritest I saj. teisel kolmandikul võiks nimetada Pasitelest koos õpilastega (Jupiter Marsi väljakul, pole säilinud), ja Menelaos: Ema ja poeg. Portreekunst Erinevalt vabafiguuridest, kus midegi uut ja erilist ei toimunud, oli huvitav roomaaegne portreekunst ja ajaloolised reljeefid. Erinevalt kreeklastest armastavad roomlased rohkem kujutada iseennast ja oma valitsejaid, mitte jumalaid
Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria luule (Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt), kataloogid (Aratos), ajalookirjandus (Polybios) Rooma ajajärk (1. saj lõpp eKr 5.-6. saj pKr): nn kirev kirjandus (Lukianos, Athenaios), romaan (Chariton, Heliodoros, Achilleus Tatios, Longos), ajalookirjandus (Josephus Flavius, Diodoros, Dionysios Halikarnassosest, Appianos, Cassius Dio), Pausanias, Plutarchos 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? Keeled (kreeka, ladina)
peaga kurjad deemonid. Neil olid üliinimlikud teadmised ja võime muuta ilma. Nad hurmasid oma kauni lauluga möödasõitvaid laevnikke, kes seetõttu sõitsid karidele ja hukkusid. (Antiigileksikon, 1983). Hamiltoni ütleb raamatus "Antiikmütoloogia" (1975), et sireenid elasid saarel keset merd ning pole teada, missuguse välimusega nad olid, sest nende nägija ei pääsenud eluga. Hellenismi aja eepik Rhodose Apollonios nimetab sireene muusa Terpsichore ja jõejumal Acheloosi tütardeks; rooma luuletaja Ovidiuse järgi nimetatakse sireenideks Hadese naise Persephone lindudeks muutunud kaaslannasid (Fink, 2000). Sireenide hurmava laulu kütkeist on pääsenud vaid mõned üksikud kangelased. Muusa Kalliope ja jõejumal Oiagrose poeg, kreeka laulik Orpheus haaras reisil argonautidega oma lüüra ning mängis nii selgesti ja võimukalt, et lämmatas saatuslikud ahvatlevad hääled, mille
Hellenismi ajajärk: Olulised muutused Kreekas Makedoonia Aleksandri vallutuste tõttu. Kreeka kultuur levis laial maa-alal kuni Indiani. Oluline Ateena kultuurikeskus taandus,uueks keskuseks sai Aleksandria. Eriline õitseng oli luulel,huvi hakati tundma üksikisiku vastu,eelistati lühivorme,näiteks eleegiat,epülleionit ja epigrammi. Tekkis uus komöödia,mille tuntuim esindaja oli Menandros.Tuntumad luuletajad sellel ajajärgul olid Kallimachos,Theokritos ja Apollonios Rhodoselt. Ajalookirjanduses oli oluline autor Polybios. Rooma ajajärk: Sellel ajajärgul tekkis kirev kirjandus,mis suurendas lugemishuvi. Parimad olid rahvalikud seiklus ja armastuslood,tekkis karjaseromaan. Ajalookirjanduse olulised autorid olid Josephus,Flavius,Diodoros,Dionysios Halikarnassosest,Appianos ja Cassius Dio. Kunsti -ja kultuuriloolise materjaliga tegeles Pausanias,biograafiaid ja eetikaeelseid teoseid kirjutas Plutarchos. Museion:
P.B Shelley „Vabastatud Prometheus“ Kreeka tragöödia ja teadus: Sigmund Freud, muusika Richard Wagner (Oresteia idee) Friedrich Nietzsche- uus vaade kreeka tragöödiale. Antiikaja tegelased ja kujundid saavad aluseks ideede ja mõtete ajaloos. Eesti: Hugo von Hofmannsthali Oidipus ja Sfinks(Anna Haava eestindus) 40.Milliseid kirjanduslikke, ajaloolisi ja müütilisi jälgi leidub kreeklastel reisimise kohta? Mythos:Argonaudid ja kreeklaste esimene laev Argo. Apollonios Argonautika (Kolchis, Musta mere rannik: Iason, Medeia) Odüsseuse merereis Troojast Ithakale (Homeros Odüsseia) Historia: Linnade asutamine (Väike Aasia, Musta mere rannik 8.-7.saj Sõjakäigud: Herodotos historia (5.saj eKr) Xenophon Anabasis (5.saj eKr) Aleksandriromaan (4.saj eKr-4.saj AD): reisid Idamaadesse. Reisid Kreekamaal: Apuleius Metamorfoosid ehk Kuldne eesel. Kreeka romaan ja reisikirjeldus eksootilistesse maadesse (Etioopia)
Jean Racine (1639-1699) Romantism: kreeka algupärandid P. B. Shelley Vabastatud Prometheus. Kreeka tragöödia ja teadus : Sigmund Freud, muusika: Richard Wagner (Oresteia idee) Friedrich Nietzsche uus vaade kreeka tragöödiale Eesti: Hugo von Hofmannsthali Oidipus ja sfinks (Anna Haava eestindus). 37. Milliseid kirjanduslikke, ajaloolisi ja müütilisi jälgi leidub kreeklastel reisimise kohta? Vastus: Mythos: Argonaudid ja kreeklaste esimene laev Argo. Apollonios Argonautika (Kolchis, Musta mere rannik: Iason, Medeia) Odüsseuse merereis Troojast Ithakale (Homeros Odüsseia) Historia: Linnade asutamine (Väike Aasia, Musta mere rannik (8.-7. saj.) Sõjakäigud: Herodotos Historia (5. saj. eKr) Xenophon Anabasis (5. saj. eKr.) Aleksandriromaan (4. saj. eKr.-4. saj AD): reisid Idamaadese Reisid Kreekamaal: Apuleius Metamorfoosid ehk Kuldne eesel Kreeka romaan ja reisikirjeldused eksoootilistesse maadesse (Etioopia) Kirj: 38
Kreeka tragöödia ja teadus : Sigmund Freud, muusika: Richard Wagner (Oresteia idee) Friedrich Nietzsche uus vaade kreeka tragöödiale. Antiikaaja tegelased ja kujundid saavad aluseks ideede ja mõtete ajaloos. Eesti: Hugo von Hofmannsthali Oidipus ja sfinks (Anna Haava eestindus). 37. Milliseid kirjanduslikke, ajaloolisi ja müütilisi jälgi leidub kreeklastel reisimise kohta? Mythos: Argonaudid ja kreeklaste esimene laev Argo. Apollonios Argonautika (Kolchis, Musta mere rannik: Iason, Medeia) Odüsseuse merereis Troojast Ithakale (Homeros Odüsseia) Historia: Linnade asutamine (Väike Aasia, Musta mere rannik (8.-7. saj.) Sõjakäigud: Herodotos Historia (5. saj. eKr) Xenophon Anabasis (5. saj. eKr.) 15 Aleksandriromaan (4. saj. eKr.-4. saj AD): reisid Idamaadese
türannivõimu. Kasutas rikaste vastu julmi repressioone. Pyrrhos Epeirose kuningas, konkureeris valitsusajal endiste Aleksander Suure alade ülemvõimu pärast. Abistas Itaalias kreeka linnu võitluses Rooma vastu ja Sitsiiliast kartaagolasi välja ajada. Kallisthenes Kreeka ajaloolane. Saatis Alexandrit tema ekspeditsioonil Aasiasse. Alguses jumalikustas A-d, hiljem oli suurim aasia kommete kriitik. Apollonios Kreeka poeet, kes kirjutas eepilise poeemi ,,Argonautika". Viljeles eepilist Rhodoselt lüürikat. Theokritos Sitsiilia päritolu lüürik, kes kogus kuulsust karjaseidüllidega. Tuntuim töö ,,Sürakuusalannad". Zenon Isauri sõjamees, kes tõusis Ida-Rooma keisriks peale Leon I-st. Epikuros Kreeka filosoof , kelle õpetus jagunes kanoonikaks, füüsikaks ja eetikaks. Lõi ka oma filosoofiakooli. Eukleided
uskumuste ning kommete austajaoks. Orjad levitasid neid nendes majades, kus nad elasid, sisendades oma religioosseid tavasid alaealistele lastele keda nad kasvatasid. Rooma elanikkonna laiad maassi, usu kaotanud oma jõusse ja olemasolu mõttesse, olid eriti vastuvõtlikud mitmesugustele ebauskumustele, mis olid omased idamaistele usunditele. Veidi hiljem võtab idamaiste kultuste üksikuid elemente vastu ka ametlik religioon. Ilmusid erinevad prohvetid ja jutlustajad, eriti populaarseks sai Apollonios Tüanast, rakendas India religiooni sugemeid. Samuti ilmusid ka mitmesugused väike-aasia ja süüria kultused, egiptuse kultused(Isise kultus), juudi messianism ja muidugi kristlus, mis sai alguse Väike-aasia provintsidest ning lõpuks levis kõikjale, kuigi jäi algul eeskätt linnareligiooniks. --Rooma suhtus sallivat alistatud rahvaste usundeisse. Nõuti ainult austust ka rooma jumalate vastu. Rooma riigi religion ei jäänud uute kultuste tõttu küll täiesti kõrvale, ent hakkas oma
petisest ori. Menandros ,,Pahurdaja", ,,Vahekohus" , ,,Äralõigatud juuksepalmik" 39. Kuidas on vanakreeka draama mõjutanud hilisemate aegade draamakunsti? 40. Mis iseloomustab Aleksandria luulet? Teemad: üksikisiku isiklikud elamused, tema õnne taotlemine, poliitikat ei kasutatud. Keskenduti indiviidile, individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele eemal riigielust ja poliitikast Tähtsamad luuletajad: · Kallimachos (u 310u 240) · Apollonios Rhodios (u 2953. saj. lõpp eKr) · Theokritos (sünd. u 300 eKr) 41. Mida uut on Euroopa kirjandusele andnud Theokritos? Pastoraalzanri looja tõi kirjandusse idülli. Theokritose idüllid avaldasid väga suurt mõju Vergiliusele teose ,,Bucolica" loomisel ja Vergiliuse kaudu Lääne-Euroopa lamburiluulele, mis õitses 14. 18. sajandil. 42. Millistes suundades arenes 5. 4. sajandil eKr vanakreeka proosa? Proosa arenes 5. ja 4. sajandil kolmes suunas:
Siit ka haruldaste müüdiversioonide ning haruldaste sõnade kasutamine. Eelistati väikevorme- epigrammi(pealiskiri), idülli(olupildikest), jutustavat eleegiat, epüllioni(pisieepost). Keskenduti indiviidile, individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele eemal riigielust ja poliitikast. Selle aja kuulsamad luuletajad olid Kallimachos(meisterlik eelkõige epigrammides ja eleegiates). Apollonios(kirjutas lühieepose "Argonautika" argonautide sõidust kuldvillaku järele), Theokritos(tõi lisaks idüllile luulesse ka bukoolilise ehk pastoraalse teema; viljeles karjuseluulet; tema mõju hilisemale luulele oli suur). Hellenismi ajal sai populaarseks parodeeriv eepos, näiteks "Batrachomyomachia" ehk "Konnade ja hiirte sõda". Hellenismi ajal sündis ka nn kreeka romaan, jutustav proosa, milles keskseks teemaks oli armastajate sunnitud lahkuminek, seiklused ja teineteise taasleidmine
esitati Panatenaiadel. Vergiliuselt telliti Juliuste suguvõsa ja Rooma ajalugu ühendav eepos. Eepostel on tihti ka ajalooline tagapõhi, mis aitab tähtsaid ajaloosündmusi rahva jaoks pidevalt elus hoida. Renessansi ajal tekkis taas vajadus suurte narratiivide järele, eelkõige rahvuseepose järele. See oli seotud rahvaste eneseteadvuse tõusuga. Mõningad näited: Kangelaslaul, lugu- Homeros, Ilias, Odüsseia, Apollonios Rhodios ja Valerius Flaccus, Argonautika Vergilius, “Aeneis” Nonnos, Dionysiaka Kataloog, didaktiline eepos- Hesiodos, “Teogoonia”, “Tööd ja päevad” Aratos, Ilmastikunähtused Lucretius, Asjade loomusest Kallimachose Aitia (vrd Ovidius, Fasti) Ovidius, Metamorfoosid Antiikaja eeposed on tugevasti mõjutanud nii kesk- ja uusaja eepilise luule sisu kui ka vormi, näiteks Dante „Jumalik komöödia“ põhineb „Aeneise“ VI raamatul, Vergiliust ja Homerost
Makedoonia mõju tugevnemisele Peloponnesosel, püüdes samal ajal omaenda võimu ja liikmeskonda laiendada. 249 eKr liitus Korintos ja 243 eKr langes ahhaialaste kätte Makedoonia üks tähtsamaid tugipunkte Akrokorintos. Suhted Aitoolia liiduga olid samal ajal vaenulikud. 6. Kreeklased Itaalias ja Sitsiilias: Agathokles, Pyrrhos. 7. Religioon ja kultuur. Idamaised mõjud religioonis. Müsteerionikultuste levik. Aleksandria kultuurikeskusena (Museion). Aleksandria luule (Kallisthenes, Apollonios Rhodoselt, Theokritos). Uus-Attika komöödia. Hellenistlik filosoofia: stoitsism (Zenon) ja Epikurose õpetus. Teadus (Eukleided; Eratosthenes; Archimedes). 19) Rooma ajaloo allikad: Annalistid: 2-1.saj ema varased Rooma ajaloolased, konsulite nimekirjad (annaalid) ja suulise pärimuse põhjal linna ja riigi ajalugu. Pole säilinud. Polybios: 2.saj ema Lõuna-Kreeka poliitik, kes tegev Ahhaia liidus, kuid viidi pantvangina Rooma ja hakkas sealset riiki kõrgelt hindama
kasutusele oma vajadustele vastavalt muudetud minoilise kirja. 7. Nimeta arhailise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Eepika esindajaina on tuntud Homeros ja Hesiodos. 8. Nimeta klassikalise perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Luuletajaist on tuntumad Sappho ja Pindaros, näitekirjanikest Sophokles ja Euripides, ajaloolastest Herodotos, Thukydides ja Xenophon. 9. Nimeta hellenismiaja esindajaid kreeka kirjanduses. Tolla aja tuntumad on Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodios. 10. Nimeta Rooma perioodi esindajaid kreeka kirjanduses. Tuntud on ajaloolased Josephus Flavius ja Pausanias, filosoofidest Epiktetos, Plotinos. 11. Millistel antiikaja perioodidel on olnud kõige suurem mõju hilisemale Euroopa kultuurile? Klassikalisel perioodil on ilmselt olnud enim mõju, eriti Aristotelese ja Platoni filosoofial ja teaduslikul lähenemisel. Aristotelese suur mõju Euroopas on märgatav alates 12
raamatukogus töötavate teadlastega muutus luule filosoofilisemaks. Kasutati vähetuntud ja haruldasi müüte, luule muutus obskuursemaks ja vähem arusaadavamaks. Tekkisid uued vormid. Arhailise perioodi eepos oli väga pikk, nüüd said tähtsaks lühieeposed, mis keskendusid konkreetsematele episoodidele ja teemadele. Tähtsaks luulezanriks said eleegia ning idüll e karjaselaul. Olulisim lühieeposte looja oli Kallimachos, idülle lõi Theokritos. Apollonios Rhodoselt kirjutas ,,Argonautika". Need kolm mõjutasid Rooma kuldse ajastu poeete. Theokritos mõjutas otseselt Boccacciot. Rooma periood (1. saj lõpp eKr 5. ja 6. saj pKr): proosa (sofistika, romaan) Rooma kirjanduse mõju kasvas koos Rooma sõjalise tähtsuse kasvuga. Võrdlemisi palju kreeka kirjandust loodi nüüd Roomas. Iseloomulik oli minevikuihalus, vanade ideaalide poole pöördumine. Mõju oli sofistidel. Plutarchos kirjutas palju moraalitraktaate,
näidata). Kasutas palju vanu mütoloogilisi süzeesid (hästi vähetuntuid otsis välja ja kasutas selgelt vaid kirjanduslikel ja stilistilistel eesmärkidel). Rafineeritud keelele ja stiilile suunatud ülimalt erudeeritud kirjandust esitas. Theokritos kirjutas samuti lühivorme, aga mões mõttes rahvalikumaid. Kõige tuntumad olid nö pildikesed eidyllionid, mis küllalt sageli olid karjaseelust. Kirjeldasid ilusaid stseene nt lamburiarmastusest. idüll. Apollonios oli mõna aega ka rmtkogu ülem. Tema ei armastanud lühivorme, vaid püüdis taastada kreeka eepika traditsioone. Ainsa meieni säilinud hellenistliku eepose autor. Rääkis sõidust kuldvillakumaale. Suht lähedal Kallimachose müt luulele. Samuti stilistiliselt rafineeritud ja vanu osaliselt ununenud müüdiversioone kunstiliselt kombineeriv ja nendega eputav. Seega selget pol ega ük-likku sõnumit nendes teostes eiolnud. Tehti kunsti kunsti pärast (naudingu pärast)
Uut laadi kirjanduse vajadus pani aluse uutele kirjandusvormidele: uusatika komöödia (Philemon, Diphilos, Menandros [vt. 50]). V saj. tekkinud miimi zanri arendas Herondas. Miim oli realistlik rahvalik etendus, milles kujutati tüüpilisi argielu stseene. Herondas kirjutas kolijambides miime e. mimiambe. Hellenistliku luule tähtsaim osa on aleksandria luule, mis oli koondunud Ptolemaioste õukonda ja Museioni ümber. Viljelesid Kallimachos, Theokritos, Apollonios Rhodoselt ja Herondas. Valdasid müüte ja vanu keelendeid, eelistasid väikevorme (epigramm2, idüll3, eleegia4, epüllion5, miim), aga kirjutasid ka teaduslik-didaktilisi poeeme. Käsitlesid eraelu, armastust, loodust, muinsust, kasutasid osavalt detaile, ammutasid palju ainest alamkihtide elust. Süürlane Menippos kirjutas satiire, milles värsid vahelduvad proosaga. Ulmemotiive (taevasseminek, sõit Hadesesse jne.) kasutades pilkas vaimukalt filosoofiakoolkondi ja üldinimlikke nõrkusi
Hippodamose plaani järgi. Linna ilmet kujundasid suur kaheosaline sadam ja seda avamerest eraldav Pharose saar monumentaalse tuletorniga. Ptolemaios I Soter asutas Museioni (Muusade pühamu) ja selle raamatukogu, millest peagi kujunes hellenistliku maailma tähtsaim teadus- ja kirjanduskeskus, kus valitsejate hoole ning kaitse all töötas arvukalt ajastu silmapaistvaimaid poeete ning õpetlasi. Raamatukogu juhatasid näiteks hellenismiaja kuulsaim eepik Apollonios Rhodoselt ja silmapaistev astronoom, geograaf ning ajaloolane Eratosthenes Kyrenest. 3. sajandi luule suurkujudest tegutsesid Aleksandrias, Apolloniosele lisaks, õukonnalüürik Kallimachos, kes muu hulgas koostas raamatukogu kataloogid (pinakes), ja karjaseidüllidega kuulsust kogunud Sitsiilia päritolu Theokritos, kelle "Sürakuusalannad" annab suurepärase pildi toonase Aleksandria pidupäevast. Egiptuse preester Manethon kirjutas Ptolemaios I tellimusel kreekakeelse
annaabi.ee 
