Kontrolltöö Nr 4: Klassitsism 1. Klassitsismi seos antiigiga on lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus ja täpsus. 2. Klassitsismi ajal hakati kujutama 3. Malikunstil ei olnud antiikajast otsest eeskuju leida ja see tõttu püüdsid maalijad eeskujuks võtta skulptuure, eriti reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv kui väljendus vahend jäi tahaplaanile, nii et mõned maalid meenutavad koloreeritud joonistusi. Kõrgklassitsismi kuulsaim kunsnik oli prantslane David
Ülemineku "analüütiliselt" kubismilt "sünteetilisele"teeb kaasa ka Picasso. Jean Cocteau vahendusel hakkab ta töötama teatri jaoks, teeb lavakujundusi, eriti Sergei Djagilevi Vene Balleti jaoks. 1918. aasta paiku ei loobu Picasso küll päriselt kubismist, kuid hakkab jälle rohkem tähelepanu pöörama objekti kujutamisele, ajades segadusse nii publiku kui ka kriitikud. "Klassitsistlik" periood kestab 1924. aastani, nime annavad sellele ajale monumentaalselt osalt antiigiga seostatud figuurid ja figuurigrupid. 1924. aastal Picasso dekoratsioonidega etendunud ballet "Mercure" annab André Bretoni ümber koondunud sürrealistidele põhjust ülistada Picassot kui üht omade seast. 1925. aastal võtab ta Giorgio de Chiroco, Max Ernsti ja teiste kõrval osa sürrealistide ühenduse esimesest näitusest. Nende nõudmistega kujutada "psüühilisi automatisme" liitub Picasso vaid tingimisi. Sürrealismilt saab ta
Kunstnikud seevastu aga lõid teoseid nägemise, mitte reaalsuse järgi. Näiteks saavutatakse Myron´i “Kettaheitja” kilbi näiline täiuslik ümarus vaataja nägemisnurga arvestamisega. Vormidest otsitakse kooskõla hinge ja keha vahel, mistõttu tekivad kujundid, mis näivad staatilised, kuid samas ka rahulikud (Nt Laokoon). Keskaeg oli väga keeruline ajaperiood. Ta erineb antiikajast nii elukorralduse poolest kui ka on antiigiga võrreldes kahestunud. Keskajal käsitleti ilu kui Jumala atribuuti. Ja ilu mõiste oli laiem ning algas vaimsest ilust, kõlbelisest harmooniast ja metafüüslisest kiirgusest. Ilu juures väärtustati ka nii proportsioone, terviklikkust, sära kui kõlbelisust. Eco arvates olid seega keskajal ilusad need asjad, milles oli nii proportsioon, terviklikkus kui ka Jumala valgus. Keskajal arvati ka, et valgus oli kehade olemuslik vorm. Sel moel on ta igasuguse ilu põhialuseks
Renessanssi kirjandus. Renessanss oli tugevalt seotud antiigiga. Algselt kasutati terminit vaid üksikute nähtuste iseloomustamiseks, kuid mingil hetkel võeti see kasutusele üldtermina, et eristada uut ajastut vanast keskajast. Terminit hakkasid esimesena kasutama humanistid. 13.-16. sajand. See algas Itaaliast, seal levis see varem kui mujal. Üldse ei ole renessanss kõikjal samal ajal olnud. Danté't võib pidada ka juba renessanssi kirjanikuks, kuid tegelikult on ta ülemineku-ajastu kirjanik, Itaalias lõppes renessanss samuti varem kui mujal.
kõige väärtuslikum oli ikoonimaal, samuti bütsantsist hiljem vanavene ikoonikunst iseseisvus- lisandusid kohalikud legendid ja pühakute lood kiriklikku kunsti tugis rahvalikke jooni ja rahvausundi elemente, piltidel kuradid, hiljem veel vabam ja maalähedasem laad RAHVASTERÄNDAMINE- SKÜÜDID. KELDID. VIIKINGID. Taust: rändrahvad ehk nomaadid hõlmasid Hiinast Kesk-Euroopani oleva maaala, põhjapoolsed alad parallelselt antiigiga õppisid metallitöötlemist, tegelesid põlluharimise, karjakasvatuse, kaubanduse ja röövimisega SKÜÜDID 1. al 7. saj eKr- 3 saj pKr 2. elasid Doni ja Doonau jõe vahelisel alal 3. ülikute hauakünkad e kurgaanid- leitud kunstiesemeid. Hõbeda ja kullasulamist vaasid ja ehted. Kaunistatud Loomastiiliga- fantaasiaküllased skemaatilised ilmekad, ebaloomulikult põimitud
strateegidele kuulus võim Haldusjaotus Välispoliitika 18) Nimeta kolm erinevust Ida- ja Lääne-Rooma vahel.lääne katolikkirik, paavst, varsti riigi valitseja, ladina keel ida õigeusklik, patriarh, kreeka keel 19) Miks jäi I-Rooma erinevalt L-Roomast veel tuhandeks aastaks püsima? Too neli põhjust. säilitades Euroopale sideme antiigiga. 20) Kes oli Bütsantsi algusaegade võimsaim keiser? Justinianus. 21) Mis oli selle keisri peamiseks püüdluseks? eesmärgiks oli Rooma impeeriumi täiemahuline taastamine 22) Mida olulist keiser Justinianus veel tegi? ta vallutas Itaalia, Põhja-Aafrika lääneranniku ja suure osa Pürenee poolsaarest. Kuid ta võidud jäid siiski vaid ajutisteks 23) Miks toimus Nika ülestõus? Tsirkuseparteide teravnenud võitlus. Bütsantslaste
ka üliõpilased(skolaarid).Esitasid jooma- ja pilkelaule. 13.saj.prantsuse kirjanduse kaks suurteost on "Roosiromaan" ja "Rebaseromaan." Esimene neist on mõistukõneline ja iseloomustab linnakultuuri."Rebaseromaani"võib aga pidada loomaeeposeks.Keskseks tegelaseks on rebane Renart.Teost läbib sotsiaalne satiir, sisaldab ka kommete kirjeldusi ja rahvatarkusi.Huumor vaheldub satiiriga.Peateemaks on kavala ja leidliku rebase võitlus juhmi hundiga. 7.Keskaegne draama. Võrreldes antiigiga oli nii teater kui ka drama keskajal tunduvalt algelisem. 10.-11. saj draamat nimetatakse liturgiliseks, sest väikesed näitemängud said alguse osana kiriklikust jumalateenistusest. 12.sajandil etendused laienesid just publikupoolse huvi tõttu.Neid hakati korraldama kiriku ees või linnaplatsil.Ladina keelelt mindi üle rahvuskeelele.Vaimulike asemel hakkasid näitlema linnakodanikud, eriti käsitöölised.Etendusi korraldati enamasti usupühade ajal. 14
Säilisid hiliskeskaegsed kirjandusvormid veel 16. saj jooksul. Mujal Eur-s ei saa Rst kuidagimoodi rääkida. R peamised nähtused: tähendab taassündi. Termin tekkis It-s. Varasem sündimine oli antiigis. It puhul eelkõige antiikses Roomas. Pöördumine antiigi kui eeskuju poole. Tugevalt seotud humanismiga. Esimene oluline humanist: Petrarca. Ka humanismi vastuolu kätkeja. Uuris vanu käsikirju palju. Ise lasi neid ka paljundada, kirjutas kommentaare. Tegeles tihedalt antiigiga. Cicero looming just tema kaudu hilisemasse jõudnud. Humanism humanus, inimlik. Hakati sellega tähistama õpetlasi, kes ei olnud otseselt kiriku teenistuses, seni kogu teadmine ja haridus oli ainult vaimulike ala. Nüüd tekkisid ilmalikumad (mitte ilmalikud!!!) mõtlejad. Ei tegelenud enam nii palju jumaliku ja teavliku ainesega. Humanist on ka õpetatud ja haritud, aga ei arenda oma tegevust kiriku rüpes. Kirikukeel oli valdavalt ladina keel. Suurem osa vaimulikust tekstist oli
vähe, tegutses Milanos, Madonna kaljukoopas; isel. õrn heletumedus, õhuperspektiivi avastamine; Püha õhtusöömaaeg Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali seintele; reisis (Mantana, Veneetsia, Firenze); Firenzes:Palazzo Vecchio seinale stseen Firenze ajaloostAnghiari lahing jäi maalimata, Mona Lisa e. Gioconda, Madonna Püha Annaga; Pr. Kuningas kutsus ta oma kunstialaseks nõuandjaks; Michelangelo Buanaroti sünis Toscanas, õppis Donatello õpilastelt Giovannilt (tutvus antiigiga); Pieta Peetri kiriku jaoks Roomas; Taaveti kuju Palazzo Vecchio ees,esimene maal:dondo Püha Perekond, Roomas:Paavst Julius II hauamon.(tegi kuni surmani), Sixtuse kabeli lae kaunistamine (5 väiksemat ja 4 suuremat pilti, kuj. Maailma loomist ja Noa laeva lugu; peastseene ümbritsevad prohvetid, sibüllid ja alasti noormehed; kolmnurksetes siiludes Kristuse eellased; võlvinurkades Iisraeli rahva ajalugu, kokku laes 350 üksikfiguuri); Medicite hauamon.; Moosese üksikfiguur;
oli väga oluline: Kristuse kujutis ja Maarja Kristusega paigutati kirikus kupli või võlvlae alla. Selline paigutus väljendas austust ja ülistamist. Kogu kunstile oli omane püüe distantseerida kujutatav reaalsusest (nii anatoomilisest, ruumilisest kui ka looduslikust). (Calvalho de Magalhães 2005) 3. Kristlikud sümbolid Kristluses, ka varakristluses kasutatud sümbolid on niivõrd tihedalt seotud varasemaga (antiigiga, Vana-Roomaga), et pean vajalikuks siinkohal mõned neist välja tuua. Otseselt varasemast (mittekristlikust ehk paganlikust) traditsioonist on üle võetud kaks kristlikus kunstis keskset kujutusobjekti: orant (orans - lad k palvetav) – kokkupandud kätega inimfiguur, sageli kujutatakse oranti ka laialiaetud kätega (kristluses muutus palvetaja lunastust paluva hinge sümboliks) ja karjane – lambatalle kandev mees. Varem tähistas karjase motiiv lambatalle kandvat apollonlikku noormeest
Hiljem lisandus teine ja kolmaski näitleja, kuid koor säilitas siiski keskse osa. Roomas, hoolimata näitekirjanike püüetest piirdusid teatrietendused peamiselt rahva naerutamise ja lõbustamisega ega käsitlenud kreeka draama kombel olulisi maailmavaatelisi ja kõlbelisi probleeme. Et sellised näitemängud haritumat ja nõudlikumat publikut ei rahuldanud, hakkas osa autoreid kirjutama näidendeid ainult lugemiseks. Keskajal võrreldes antiigiga oli draama märksa algelisem, näidendite zanriteks olid müsteeriumid, miraaklid ja moraliteed ning ka farsid ja sotiid. Kuid neis puudus tõeline meistritöö. Renessanssi ajal oli draama areng ka märksa aeglasem, kui teiste kirjanduslikke zanrite oma. Varaseim uusaegne draama kujuneb välja alles renessanssi loojangul, XVI sajandi lõppveerandil kahes Lääne-Euroopa maas Inglismaal ja Hispaaanias, teistes Euroopa
kohad/Olümpose mägi ratsionalistlik * Loov * Delfi oraakel * Kõlbeline * Kreeka (Ateena) * Näited inimese allakäigust * Eeposed ja tragöödiad * Ametlik * Kodanlik * Seos antiigiga * Inimene on oluline (inimene õpib tegema * Jumal on oluline (käitumisjuhend/ õigeid valikuid) moraaliõpetus) * M.Koperniku õpetus Maa ei ole * 1517. Luther (usupuhastus) keskpunkt heliotsentrilisus. * Mikro- ja makrokosmos kattuvad (M.Kopernik oli poola teadlane, astronoom) * Katoliiklus vs luterlus ususõjad * G
ülbeks ja südamelt kalgiks. a) moraalifilosoofid (nt Cato 4) Patriootiline argument: klassikalise Distihhonid, Aisopose valmid,Cicero antiigi õpetamine on Inglismaa mõju kõned, kirjad, traktaat Kohustustest USAle. Inglismaal on teised olud ja jt.) prioriteedid, seal tegelgu inimesed b) ajalooteosed (Livius Linna antiigiga, USAs pole see rajamisest alates, Florus,Sallustius jt) vajalik. => praktiline väärtus, moraalne ja 5) Poliitiline argument: klassikaliste poliitiline tarkus. keelte õpetamine on vastuolus riigi Luuletajaid (Homeros, Vergilius, võrdõiguslikkuse (egalitarismi) Horatius jt) hinnati vähem põhimõttega, sest kõigile seda ju ei Kolledzis ka ülevaatekursused võimaldatud. Kreeka ja Rooma olmekultuur ja ajalugu
Neid käsitleti kui pettust, riknenud ajalugu, kritiseeriti filosoofiliselt, kuid samas ka kui allegoorilisi seletusi, mis põhinevad loodusnähtustel või vaimsetel väärtustel. Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi läbivad väga erinevad faasid. Osalt võeti antiigist üle müütide allegooriline tõlgendamine (Boccaccio), teisalt pandi müüdid üle ilmalikesse jutustustesse (`'Noorem Edda''). Maadeavastustega lisandus uut materjali, mida hakati antiigiga võrdlema. Romantismiajastul valitses müüdilembus. Herder üritas inimkonna arengut läbi müütide lahti mõtestada 4. Iseloomusta kahte 19. ja 20. Sajandi suundumust müütide uurimisel (nt Toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). 19. sajandist - Aleksei Lossev; F.W.J. von Schelling => Müüt pole ei ajalugu ega metafoor, et tee müüdi mõistmiseks käib müüdi enda kaudu. Samas on müüt esmane ja hädatarvilik materjal kõikidele kunstidele. // F. M. Müller; (A
pettust, riknenud ajalugu, kritiseeriti filosoofiliselt, kuid samas ka kui allegoorilisi seletusi, mis põhinevad loodusnähtustel või vaimsetel väärtustel. Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi läbivad väga erinevad faasid. Osalt võeti antiigist üle müütide allegooriline tõlgendamine (Boccaccio), teisalt pandi müüdid üle ilmalikesse jutustustesse (‘’Noorem Edda’’). Maadeavastustega lisandus uut materjali, mida hakati antiigiga võrdlema. Romantismiajastul valitses müüdilembus. Herder üritas inimkonna arengut läbi müütide lahti mõtestada. 4. Iseloomusta kahte 19. ja 20. sajandi suundumust müütide uurimisel (nt toetudes J. Puhvli või E. Kasaku artiklites käsitletule). 19. sajandist: Aleksei Lossev; F.W.J. von Schelling => Müüt pole ei ajalugu ega metafoor, et tee müüdi mõistmiseks käib müüdi enda kaudu. Samas on
kaugemasse aega kui Rolandi või Cidi lugu. Kirja on pandud hiljem kui Rolandi ja Cidi lugu. Prantsusmaal oli selleks ajaks kujunenud rüütlikirjandus ja leitakse, et „Nibelungide laulus“ on põimunud vanad traditsioonid ja ka rüütlikirjandusele iseloomulikud jooned. Peategelane Siegfried on võidelnud ja tapnud lohe ning supelnud lohe veres ja tänu sellele saanud surematuks (üleloomulik joon), aga pärnalehe jälg abaluude all oli tema ainus nõrk koht (Achilleuse kand – ühine joon antiigiga). Ta oli Burgundia kuningapoeg, sai Nibelungide varanduse lohe käest. Varandusega sai kaasa needuse, mis oli algselt kuulunud kääbusele, sest tema käest olid jumalad varanduse ära võtnud ja ta pani varandusele needuse. Siegfried läheb appi Güntherile ja aitab tal vaenlastest võitu saada, aga Güntheril on kaunis õde Kriemhild, kes hakkab Siegfriedele meeldima. Günther oli nõus, et tema õde ja Siegfried abielluks, aga tingimus oli see,
Dominiiklased Dominicus Jutlustada õige usu kaitseks Tsisterlased Cîteaux' Eraldumine, luksustest loobumine, karmid kombed ja töö Ajalugu Page 27 Ristisõjad 14. jaanuar 2010. a. 8:11 Põhjused: · Usu levitamine · Igavlevad rüütlid · Soov saada maad ja rikkusi Tagajärjed: · Kaubavahetus ja otsekaubandus islamimaadega · Kultuurivahendus Tutvuti antiigiga · Arenes käsitöö Uued tehnikad Uued materjalid jms Ajalugu Page 28 Rüütliseisus 14. jaanuar 2010. a. 8:13 -7 elati kodus 7-10 paaziaastad 15- kannupoiss 18-20 rüütliks löömine Ajalugu Page 29 Mille poolest erineb rüütlikoodeks tänapäeva moraaliväärtustest? Miks? 14. jaanuar 2010. a. 8:37
maiste rõõmude nautimisele üles kutsuma. Inglismaal ja prantsusmaal kutsuti neid veel goljaarideks. Kuulsaim kogu Lõuna-Saksamaalt pärit ,,Carmina Burana". · 13. sajandi prantsuse 2 suurteost: ,,Roosiromaan", ,,Rebaseromaan" (loomaeepos). Mõlemas sotsiaalne satiir, ühiskonnasuhete peegeldus, rahvatarkuste kogu, mõistuse propageerimine... Keskaegne draama · Võrreldes antiigiga teater ja draama algelisemad. Väikesed näidendid said alguse jumalateenistustest e liturgiast kirikus (seetõttu nimetatakse varast keskaegset draamat liturgiliseks). · 12. sajandil asi laienes kirikute ette või linnaplatsile, sest vaatajate huvi suurenes. · Rahvakeelsusele ladina keelest üleminek, vaimulike asemel hakkasid näitlema linnakodanikud (käsitöölised). Edasi läks teatritegemine täielikult tsunftide kätte ja
poolt Pantheoni eeskujul Iisaku katedraal, Andrejan Zahharovi Admiraliteedihoone, Andrei Voronihhini Kaasani katedraal, Carlo Rossi Peastaabi kaarhoone, Mihhailovskoje palee jpm. USA pealinna Washingtoni ehitades alustati Valge Maja ja Kapitooliumi ehitamisega. Klassitsismi ajastut iseloomustavad antiigiajast laenatud ,,tarbetud" ehitised triumfikaared: J. F. Chalgrini Pariisi Tähe võidukaar, Peterburis Narva väravad, Brandenburgi väravad Berliinis. Skulptuur oli seostatav antiigiga, otsiti ideaalset inimkeha ranges ja suursuguses olekus. Elulisem ja liikuvam oli itaallase Antonio Canova looming, eriti ,,Kolm Graatsiat". Maalikunstis oli temaatika ajalooline ja mütoloogiline, ainestikuks maastikud, portreed. Kompositsioon oli tasakaalukas, poosid teatraalsed, valitsevaks oli joonistuslikkus ja värvist sai sageli abivahend valguse-varju kujutamisel, kõik liigne jäeti maalilt välja. Maalid olid suuremõõtmelised ja õpetliku sisuga
Reformatsioon Roomakatoliku kiriku maailmas toimub religioosne lõhenemine e reformatsioon (uuendus). Uue usu aluseks on Piibel, mitte paavsti ja kirikuisade dogma (evangelism). Reformatsioonile astus vastu vastureformatsioon. Reformatsiooni juured peituvad kõrgkeskajas (John Wycliff, Jan Hus). Vastureformatsiooni eelkäija on Tomas Torquemada. Enim mõjutab reformatsiooni Rotterdami Erasmus. Erasmus oli humanist ja antiigitundja ning üritas kristlust ühildada antiigiga. Erasmus oli autoriteet nii katoliiklastele kui protestantidele. Reformaatorid tegutsevad eelkõige põhja pool Alpe. Usuelu autoriteediks pidi olema Piibel ning lahkuti katoliku kirikust. Martin Luther (1483 1546) tegutses Saksimaal. Peale teeside naelutamist pidi ta kirikust välja astuma. Luther mõjutas eelkõige saksakeelset maailma. Alguses pidi Lutherist saama jurist, kuid temast sai augustiinlaste munk ning 1512 Wittenbergi teoloogiaprofessor. Esialgu oli Lutheri eesmärk
esimesi sanskritolooge. Kirjutab mõningaid draamasid. Avaldab õige mitu teost just sanskritoloogia valdkonnas. Hiljem siis tegeleb ka kirjanduslooga (ka A.W. Schelegel) - võrdleva kirjandusteooria ühed loojad. Schlegel kirjutab antiikse ja uuema kirjanduse loo ja paneb selle kokku loengute alusel. Astub katoliku usku. A.W. Schlegel - 1767-1845?. Otsest mõju oma ajastu kultuuris rohkem. Friderichi vanem vend, tema kodus käisidki Jena ringi liikmed. Alguses tegeles antiigiga oma õpetajate mõjutusel, on ka samuti kirjutanud luuletusi ja tema elus on kunstiloomingul suurem roll kui ta venna elus: "Luuletused" 1800, ühe draama, ühe lõpetamata draama, tema üks tähtsamaid rolle on tõlkija roll. Koos Ludwig Tieckiga tegelenud tekstide vahendamisega saksa keelde ja temalt pärinevad tollased Shakespeare'i tõlked. Mingitel aegadel on tõlkel väga suur roll kultuuri olemises, mis moodi kultuur on. Kokku tõlkis 17 teose nagu "Romeo ja Julia",
Romansid kuuluvad hispaania iidsesse rahvamuusika kunsti neid lauldi ja nende saatel tantsiti. Romanss keskendub dramaatilisele olukorrale. Romansis on palju metafoore, vähe tegelasi, tabav kõne. Hispaanias võeti romanss klassitsistliku draama üheks põhivärsivormiks, tänu millele olid romansid nii elujõulised. Antiigilembelises ja klassitsistlikus Euroopas unustati rahvaluule 200 aastaks. Romansid said Euroopa romantismis populaarseks. Keskaegne draama ja teater olid antiigiga võrreldes algelisemad. Keskaja algul olid väiksed näidendid, mis said alguse jumalateenistustest ehk kirikuliturgiast, mistõttu nimetatakse varajast keskaegset draamat liturgiliseks. 12.saj laienes draama kirikute ette või linnaplatsile, sest vaatajate huvi kasvas. Draama keel muutus: mindi üle rahvakeelsuselt ladina keelde. Vaimulike asemel hakkasid näitlema linnakodanikud käsitöölised, edasi läks teatritegemine tsunftidesse ja teemad ilmalikustusid
vaatega kooskõlas olev joon. Niisamuti on Fausti Margareta vaadeldav kui romantilise konseptsiooni seisukohalt kujutatud tegelane. Ta on konfliktne, suhteliselt maine. Ka Fausti suhtumine Margaritasse kui ideaali ja pettumine selles. I Fausti osa on varustatud üsna konkreetse taustsüsteemiga, selle on Goethe pärnud ilmselt Voltairelt ja see on imbunud E kirjandusse. Teine osa- on suurel määral sümboolne-allegooriline ja siin on palju episoode, mida tuleb nii võtta. Varasemad suhted antiigiga ja säilitab valgustusliku antiigi ideaali. Allegooriatest võib öelda, et Fausti abielu Helenaga muutub illusoorseks jne. Kui teost vaadelda ideaaliotsinguna, siis jääb lõpp avatuks ja ideaal jääb leidmata. See on romantismi üldine konseptsioon. Ideaal on olemas , aga selle juurde jõudma ei pea. Goethe juures erinevalt romantikutest, puudub pettumus. Ta pole meelheitel nö. Positiivne alge on tema teostes tunda. Usub paranevatesse ilma asjadesse. Näitab ennast ,kui valgustuslik autor
oma luules pilkama hakkasid. Nad kutsusid üles nautima maiseid rõõme ja mõnusid. Näiteks Inglismaal ja Prantsusmaal kutsuti neid goljaarideks. Kasutasid nelikvärssi. Kuulaim vagantide luulekogu on ,,Carmina Burana". 1.2. Linnaromaan Linnaromaanides kirjeldati, pilgati, vihjati ühiskonnale ja selles olevatele probleemidele. Roosiromaan Noormees näeb unes, kuidas ta satub kaunisse aeda, kus ta näeb roosi. Amori nool (seos antiigiga) tungib ta südamesse ja ta armub roosi kirglikult. Kuigi roosi lubab noppida Tervitus, ei luba seda teha Peks, Häbi ja Hirm. Tervitus saab enda liitlasteks Suuremeelsuse ja Kaastunde, kuid vastasleeri, mittenoppimise poolele lisanduvad Kadedus ja Valevagadus. Tervitus heidetakse vangitorni ela Vanamoori valve alla. Siinkohal sureb originaalautor, kuid omamoodi lõpetab teose de Meung. Tema teos kujuneb välja loodusfilosoofiliseks traktaadiks. Autor ründab seal usupimedust ja rumalust ning
teatavasti edasi - bütsantsi kultuuri kujul. Mujal Euroopas, mis täitus aina barbaritega, ei olnud aga soodsaid eeldusi rikka pärandiga antiikkultuuri jätkumiseks, nagu see oli bütsantsi- ja islamimaades. Ometi oli üks institutsioon, mis suures osas tugines otse antiigi traditsioonile - see oli kristlik kirik. Kirikuhoonete eeskujuks olid antiigi basiilikad, jumalateenistuskohana sai kirik mõjutusi ka antiigi hauakultuurist. Üpris samasugune arhitektooniline seos antiigiga oli kloostritel. Antiigi gümnaasium, filosoofiakoolid ja kogunemiskohad kordusid kloostriarhitektuuris. Esimesed kloostrid olid basiilikad ja baptisteeriumid - basiilika on pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega, mis on samuti samba moodi elemendid, lööviline ehitis. Rooma ajal oli basiilika kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, varakristlikul ajal kujunes see aga kirikuhooneks. Kuulsaim basiilika on Pisa kellatorn Itaalias
annaabi.ee 
