Liikmed Queeni asutasid Londonis kitarrist Brian May, vokalist Freddie Mercury ja trummar Roger Taylor. Basskitarrist John Deacon liitus ansambliga järgmisel aastal. Kui 2004 aastal band uuesti kokku tuli sai vokalistiks Paul Rodgers ja bass- kitarristiks Spike Edney. Freddie Mercury Ta sündis pärslastest vanemate Bomi ja Jer Bulsara lapsena väikesel Sansibari saarel. Freddie õppis St.Peter-i nimelises internaatkoolis. Kui Sansibaris toimusid poliitilised muutused kolis perekond inglismaale. 1969 aastal liitus Freddie ansamliga Ibex. 1970 aastal lahkus Tim Staffell ansamblist Smile ja Freddie võttis tema koha üle. Freddie leidis et nimi ,,Smile" ei ole piisavalt ambitsioonikas ning peale mõningaid vaidlusi pandi ansamblile nimeks ,,Queen". Freddie suri 1991 aastal 24 ndal novembril oma kodus Londonis. Surma põhjuseks
FREDDIE MERCURY Freddie Mercury oli rock- muusik ja laululooja. Ta on enim tuntud inglise ansambli Queen so listina. Freddie Mercury sündis 5 septembril 1946 Stone Townis, Zanzibaris. Tema tõeline nimi on Farrokh Bulsara. Esimene ansambel ja kolimine Kooliajal moodustas Freddie ka oma esimese bändi The Hectics, mis esines oma kooli pidudel. Aastal 1964 toimusid Sansibaris politiilised muutused, mistõttu 1964. aasta alguses kolis perekond Inglismaale.Fred die õppis Inglismaal Ealingi Kunstikolledzis. "Queen" 1970. aastal oli loodud ansambel "Queen", miööe esimene nimetus oli "Smile". Freddie leidis, et nimi "Smile" ei ole piisavalt ambitsioonikas ning peale mõningaid vaidlusi pandi ansamblile nimeks "Queen". 27. juunil oli Queeni
Queen on Briti rokkbänd, kelle originaalkoosseisu kuulusid Freddie Mercury (laulja ja klaver), Brian May (kitarr), John Deacon (basskitarr), ja Roger Taylor (trummid). Freddie Mercury, sünninimega Farrokh Bulsara sündis 5. septembril 1946. aastal ja suri 24. novembril 1991. Ta sündis Zanzibari saarel ning hakkas 7-aastaselt klaverit mängima. 1964. aastal, kui ta oli 17-aastane kolisid tema vanemad Zanzibari revolutsiooni tõttu Suurbritanniasse, kus ta õppis ülikoolis kunsti ja graafikat. Mõni kuu peale Queeni loomist muutis ta oma perekonnanime Mercuryks. 23. novembril 1991. aastal teatas Freddie Mercury ametlikult pressile, et ta on HIV positiivne. Päev hiljem
Lapsepõlv ja The Jackson 5 (19581975) Jacksoni lapsepõlvekodu Indianas Garys. Maja ees on lilled, mis Jacksoni austajad tõid pärast tema surma. Michael Jackson sündis 29. augustil 1958 seitsmenda lapsena üheksalapselises afroameerika töölisperekonnas, kes elas väikeses kolmetoalises majas Chicago linnastu Gary linnas. Linn oli tollal terasetootmise keskus. Tema ema Katherine Esther Scruse oli koduperenaine ja tõsimeelne Jehoova tunnistaja ning isa Joseph Walter Jackson töötas terasetehases kraanajuhina. 1950ndate keskel püüdis Jacksoni isa alustada muusikukarjääri, kuid see ei õnnestunud. Jacksonil oli kolm õde: Rebbie, La Toya ja Janet, ning viis venda: Jackie,Tito, Jermaine, Marlon ja Randy. Kuues vend Brandon suri imikuna. Jacksoni isa Joseph avastas oma kolme vanima poja Jackie, Tito ja Jermaine'i muusikaande. Tema abiga loodi ansambel The Jackson Brothers, millest sai hiljem The Jackson 5 ning veel hiljem The Jacksons. Joseph oli ansambli juhendaja ja mänedzer
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?
Kõik kommentaarid