Struktuur ja vormistus aktiivõppemeetodi läbiviimiseks: Meetod: Ajurünnak Läbiviijad: Katri Männisalu, Liis Peet Aeg: 25.02.2009 Koht: Mainori Kõrgkool Vahendid: suured paberilehed, markerid (2 värvi), (herne)kommid, dataprojektor PowerPoint slaidide kuvamiseks seinale Eesmärgid: Õppija õpib läbi aktiivõppe meetodi oma aju hoidma ,,vabalt hingavana" ehk teisisõnu- loovalt mõtlema. Õpetaja eesmärk on tõsta töörühma loomingulist initsiatiivi ning aktiivset osavõttu. Aeg Meetodid Tegevus Läbiviija 2 min- Enesetutvustus Suuline esitlemine Tutvustame ennast Liis ja Katri grupile nimepidi ja Ehk saab ka 1 minutiga räägime, mis kursusel õpime. 10 min- Grupiga ,,Jää sulatamine". 1. Moodustame 5 Liis j...
AJURÜNNAK kui aktiivõppemeetod Saame tuttavaks Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sissejuhatus 1930 Alex P. Osborne Ideeloomemeetod. EESMÄRK. Lühikese aja jooksul genereerida võimalikult palju ideid probleemi lahendamiseks üksteise mõtteid edasi arendades ja kriitikat maha surudes Milleks on vaja ajurünnakut? Esimene tasand - igapäevane mõttelaad Teine tasand - uued ideed kombineerimise abil Kolmas tasand - innovatsioon Põhireeglid Kriitika on keelatud Kõik osalejad ja ideed on võrdsed Oodatud on pöörased ideed Vajalik on ideede rohkus ja teiste ideede edasiarendamine Loeb kvantiteet, mitte kvaliteet! Kokkuvõtvalt ajurünnakust Küsi julgesti, kas said ajurünnaku teemast ja ülesande...
kasvatusteadus, Demagoogia - rahva, inimeste (antud juhul täiskasvanute) poolehoiu taotlemine petlike lubaduste ning tõe moonutamisega, annab vahendid täiskasvanute intellektuaalseks eksitamiseks. OLULISED TEOREETIKUD VÕI SÜNDMUSED, MIS ANGRAGOOGIKA KUJUNEMISEL ON TÄHTSAD: Malcolm S.Knowles – teda loetakse andragoogilise mudeli autoriks, Johannes Käis – andragoogika rajaja Eestis, 1970. aastal ilmus Malcolm s.Knowles’i esimene raamat – „Täiskasvanuhariduse kaasaegne praktika: andragoogika pedagoogika vastu“ ning alates sellest ajast on temast saanud üks maailma juhtivamaid teoreetikuid täiskasvanuhariduse valdkonnas, Alexander Kapp – võttis Saksamaal 19.sajandi esimesel poolel kasutusele mõiste andragoogika. 2 KÜSIMUST, MILLE ÜLE SOOVIKSIN ARUTLEDA: 1
A Aktiivsus- Subjektsuse fundamentaalne omadus. Aktiivsus on subjektsuse väljenduseks ning subjektsus omakorda avaldub aktiivsuses. E Enesearendamine – inimene etendab ise aktiivset rolli. Ta juhib oma arengut ja püüdleb ideaalse mina poole. Indiviid osaleb enda arengus õppimise kaudu, mida käsitletakse inimese põhivajadusena, mille rahuldamiseks on ta elukestvalt võimeline. Enesearengu subjektiks kujunemise eeldused - vabadus, tunnustus, ülesannete vastavus arengutasemele, situatsioon ehk psüühiline keskkond, kompetentsus ning vajadust olla asjatundja. (Enesearengu subjektiks kujunemist toetab isiksuse areng). Enesearengu subjekti tunnused - autonoomsus, vastutustunne ning kriitiline iseseisev mõtlemine. Oma arengu subjektiks olevat inimest iseloomustavad adekvaatne enese- ning rühmatunnetus (enda koha ja rolli teadvustamine suhetes “mina” ning “teised”) ja teadmised enesejuhtimise...
Õppimise kolm dimensiooni ja õpibarjäärid Kokkuvõte Sarah Raichmann Illeris kirjeldab õppimist läbi kahe erineva protsessi väline interaktsioon õppija ja tema sotsiaalse-, kultuurse- ja materiaalse keskkonna vahel ning sisemine interaktsioon uute impulside ja juba omandatud teadmiste vahel. Illerise sõnul, et õppimine aset leiaks, on oluline, et mõlemad protsessid samaaegselt kasutust leiaksid.1 Ilerise teooria sarnaneb konstruktivistlikule õpiteooriale ning seekaudu ka Piaget teooriale, mispuhul arvatakse, et õppimine pole pelgalt impulsidele reageerimine, vaid pigem nende seostamine, informatsiooni liigitamine ja mõttevõrgustike loomine.2 Õppimist võib jaotada kolme dimensiooni kognitiivne dimensioon, mis koosneb teadmistest ja oskustest, emotsionaalne dimensioon, mis koosneb tunnetest ja motivatsioonist ning sotsiaalne dimensioon, mis koosneb suhtlusest ja koostööst. Esimesed kaks kognitiivne ja emotsionaalne dimensioon toi...