Praktikas on enim just selliseid vigu, mis on põhjustatud inimtegevusest, mitte tehnilistest probleemidest. Inimvead kipuvad peegeldama halba süsteemi disaini. Vead süsteemiarenduses viivad turvaaukudeni. N: 1989 ja 2001 ja interneti ussid kasutasid seda, et C# ei kontrollinud massiivi piire. Eestis on laialt levinud infosüsteemide turvameetmete süsteem ISKE. ISKE on komplekssete turvameetmete kogum, mille eesmärk on aidata kaitsta ja säilitada: andmeid ja andmekogusid; IT-seadmeid; andmevahetuskeskkondi; tarkvara. Turvakriitiline süsteem on näiteks haigla infosüsteem. Kirjeldus: Peronal logib IS -i nime ja parooliga. Parool peab olema vähemalt 8 märki pikk kuid süsteem lubab iga sellise parooli seadmist. Häkker saab teada, et haiglas on VIP ja tahab saada ligi infole, et selle alusel raha küsida. Teeseldes sugulast ja õega rääkides, saab teada kuidas süsteemi kasutatakse. Samas tuvastab ka õdede kohta infot
eest vastutavad asjad • ASVS – application security verification standard – rakenduse tasemel turva kontroll • DDOS – distributed denial of service attack – eesmärk on arvuti või võrk teha kasutajatele kättesaamatuks, tihti ühe rünnaku all tuhanded erinevad IP aadressid (arvutite zombiarmee) • ISKE – infosüsteemide turvameetmete süsteem. Eesmärk aidata kaitsta ja säilitada andmeid ja andmekogusid, IT seadmeid, andmevahetuskeskkondi, tarkvara. 3 taset, millest 3 turvalisim. • Botnet – robot network, häkkerite hallatav haavatavate võrku ühendatud arvutite võrgustik, kuhu paigaldatud pahavara (bot). (zombie võrgustik) • Port-scanner – app, mis otsib serverist või hostist avatud porte. Turvalisuse kontrolliks. Ründajad otsivad nõrki kohti.
1. Wolfram Alfa http://www.wolframalpha.com/ - on arvutuslike teadmiste mootor või siis vastuste mootor. Eesmärk on teha kõik süsteemsed teadmised kohe arvutatavaks ja kõigile kättesaadavaks. On-line teenus mis vastab faktilistele päringutele. Käivitatud 18. 05.2009. Wolfram Alfas on kirjutatud 15 miljonit rida matemaatilisi koode ning ta töötab üle 10 000 protsessoriga. Andmebaas hõlmab praegu sadu andmekogusid. Partneriteks on Dextera kõnetuvastuse tarkvara ja hääljuhtimise tarkvara Blackberry. Tulemuste hulk on vähene; otsingu kiirus aeglane; tulemuste vastavus päringule(vähe tulemusi); kasutajasõbralikkus täiesti individuaalne(kellel meeldib, kelle mitte); otsinguvõimalused märksõnad, numbrid, failid, pildid; päringu sõnastamise võimalused märksõna, küsimus, numbrid; tulemuste esitamine natuke segane minu jaoks; hinnang otsivahendile
ehk Compatibility Definition Document'i (CDD). Versioonid Kavand Androidi tuum on arendatud Linuxi tuumast ja seal on Google teinud ka arhitektuurilisi edasiarendusi, mis on väljaspool tavapärast Linuxi tuuma arenduse tsüklit. Androidil ei ole algupärast X Window Süsteemi ja ei toeta ka täit GNU standardset andmekogu. Seetõttu on raske olemasolevaid Linuxi rakendusi ja andmekogusid Androidi paigaldada. Nõuded riistvarale Funktsioonid Telefoni paigutus Tegevusprogramm on kohandatav suurematele VGA, 2D andmekogule ja 3D andmekogudele, mis põhineb OpenGL ES 2.0 spetsifikatsioonidel, kui ka tavalisele nutitelefonide paigutusele. Salvestamine Andmete säilitamiseks kasutatakse SQLite'i (väikesemahuline struktuurpäringukeel). Side Android toetab järgnevaid sidetehnoloogiaid: GSM/EDGE, IDEN, CDMA, EV-DO,
aastal. 20. sajandi keskpaigaks olid dokumendihaldurid palgatud avaliku sektori arhiiviinstitutsioonide poolt, eesmärgiga kontrollida "kaasaegsete dokumentide" sissevoolu ajaloolistesse arhiividesse. (Dokumendihaldus, 2014) Eestis on asjaajamine reglementeeritud alates 1924. aastast, kui kehtima hakkas registriraamat. Selles registreeriti sissetulnud ja väljaminevad kirjad. Kasutati ka andmeraamatuid ehk tänapäevaselt nimetatuna andmekogusid. Ühe asja kohta käivad dokumendid registreeriti sama numbri all. (Dokumendihaldus, 2014) 4 2 DOKUMENDIHALDUS TÄNAPÄEVAL Tänapäeval on dokumendihaldus palju rohkem, kui paberite või esemete kapis õiges riiulis hoidmine. Nii on loodud erinevad dokumendihaldussüsteemid, mis lihtsustavad erinevate dokumentide haldamist. Arvatakse, et üks õigel dokumendihaldussüsteemil on olemas just
sajandil Itaalias. Neid märgistati erinevate indeksitega. Algelised dokumentide nimistud tekkisid 1313. aastal Inglismaal. 16.-17. sajandil hakkas tekkima koloniaalsüsteem ja see tõi kaasa oma dokumendiloome koos spetsiaalsete arhiivide asutamisega. Eestis on asjaajamine reglementeeritud alates 1924. aastast, kui kehtima hakkas registriraamat. Selles registreeriti sissetulnud ja väljaminevad kirjad. Samuti kasutati andmeraamatuid ehk tänapäevaselt nimetatuna andmekogusid. Ühe asja kohta käivad dokumendid registreeriti sama numbri all. (MTÜ Dokumendihaldurite Ühing, 2014) Dokumendihaldus kui distsipliin arenes välja 20. sajandil kantselei töö tõhustamise programmidest ja ühest vanemast distsipliinist – arhiivindusest. 20. sajandi keskpaigaks olid dokumendihaldurid palgatud avaliku sektori arhiiviinstitutsioonide poole, eesmärgiga kontrollida „kaasaegsete dokumentide“ sissevooluajaloolistesse arhiividesse.
poolt vaba tahtega andmete avaldamise, välja arvatud juhtumid, kui isiku teovõime on piiratud, kuna ta ei suuda aru saada isikuandmete tähendusest ja tema isikuandmete avaldamise õigus on delegeeritud piiratud teovõimega isiku eestkostjale. Avalikustatud andmete taasavaldamine tähendab andmetele viitamist või andmete tsiteerimist/kopeerimist. Õiguspäraselt avalikustatud andmete kasutamise õiguspärasus on autorikaitse huvisfäär. Eestis on arvukalt riiklikke andmekogusid, milles sisaldub palju informatsiooni riigi elanike kohta (Rahvastikuregister, liiklusregister). Koos erinevate ametkondade asjaajamise muutumisega üha elektroonilisemaks on järjest rohkemaid neist andmekogudest võimalik kasutada elektrooniliselt. Samas käivad suurema mugavusega kahjuks kaasas ka suuremad ohud. Digitaalinformatsiooni kaitsmise meetodid on võrdlemisi uued ning kasutajale raskemini hoomatavad kui tavalised füüsilised turvameetmed
Algelised dokumentide nimistud tekkisid 1313. aastal Inglismaal. 16.-17. sajandil hakkas tekkima koloniaalsüsteem ning see tõi kaasa oma dokumendiloome koos spetsiaalsete arhiivide asutamisega. Asjaajamise ühtsed alused töötati välja Venemaa tsaaririigis 1720. aastal. Eestis on asjaajamist korraldatud alates 1924. aastast, kui hakkas kehtima registriraamat. Selles registreeriti sissetulnud ja väljaminevad kirjad. Kasutati ka andmeraamatuid ehk tänapäevaselt nimetatuna andmekogusid. Ühe asja kohta käivad dokumendid registreeriti sama numbri all. (Dokumendihaldus, 2014) Dokumendihaldus kui distsipliin arenes välja 20. sajandil kantselei töö tõhustamise programmidest ja ühest vanemast distsipliinist – arhiivindusest. Dokumendihaldurid palgati avaliku sektori arhiiviinstitutsioonide poolt 20. sajandi keskpaigaks. Eesmärgiks oli kontrollida "kaasaegsete dokumentide" sissevoolu ajaloolistesse arhiividesse. (Dokumendihaldus, 2014)
!! Vaata funktsioone.. Dok. loetelu kehtestab dokumentide liigitamise skeemi ja säilitamise tähtaja. Kõik dok. paigutatakse toimikusse vastavalt dokumentide loetelule. Dok. loetelust saab teada juurdepääsupiirangud, arhiviväärtuse, toimikute asukoha ja haldamise eest vastutaja. Saab ka kontrollida dok elukäiku. Peab sisaldama: asutuse nimetus, funktsioon, sarja tähis, sarja nimetus, säilitustähtaeg + teabekandja, arhiiviväärtus, asukoht, juurdepääs. Peab kajastama peetavaid andmekogusid. Põhiüksus on dokumendisari. Koostamise põhimõte on 1. Funktsiooni või struktuuripõhine 2. Tähtajatu 3. Dokumentide liigitusüksus on sari Sari on organisatsiooni ülesannete täitmise käigus tekkinud üheliigiliste või üheotstarbeliste arhivaalide kogum, mida on võimalik hallata tervikuna. Toimik on asjaajamisperioodi jooksul sarjas tekkinud dokumentide kogum nende füüsiliseks haldamiseks. Ühe toimiku maht ca 250-300 lehte. Dokumentide loetelu muudetakse kui 1
pdf 3 andmevahetusi. Kuigi rohkem seotakse e-tervist tervishoiuvaldkonnaga. E-tervist on kasutatud ka telemeditsiini, terviseinformaatika, tarbija terviseinformaatika ja e-kaubanduse sünonüümina.2 Esialgu tähendas e-tervis internetis baseeruvat tervishoiuteenuse osutamist, kuid hiljem virtuaalselt kõike seda, mida seostati arvutite, meditsiini ja tehnoloogiaga. Seega e-tervis on süsteem, mis ühendab andmekogusid, kus toimub tervishoiuvaldkonna andmete töötlemine. Süsteem on vajalik selleks, et tervishoiusüsteemi tööd tõhusamaks muuta. Süsteem lihtsustab arstide ja patsiendite tegevusi, nimelt on arstil vajalik informatsioon patsendi terviseloo kohta olemas, et selle kaasabil määrata talle vastav diagnoos ja ravi. Samas on patsiendil hea ülevaade oma terviseandmetest ning mugav internetikeskkond aitab tal sobivasse terviseasutusse registreerida
omavalitsuse ja avalikke ülesandeid täitvate eraõiguslike isikute andmekogude koosvõime toetamine. 30. Mis registreeritakse RIHA-s? RIHA-s registreeritakse kõik riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik- õigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitvate eraõiguslike isikute andmekogud. Ühtlasi registreeritakse RIHA-s ka dokumendihaldussüsteemid. RIHA-s ei registreerita andmekogusid, millele juurdepääs on piiratud tulenevalt «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest» 31. Mida kujutab endast Dokumendivahetuskeskus (DVK)? Dokumendivahetuskeskus (DVK) on erinevatele dokumendihaldussüsteemidele (DHS) ja teistele dokumente käsitlevatele infosüsteemidele ühine keskset dokumendi- ja infovahetusteenust pakkuv infosüsteem. Loodi 2006.a. 32. Missuguse ministeeriumi haldusalas on arhiivindus? Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas. 33
keskkonnaalaste strateegiate, programmide ja kavade koostamisel ning vastutab nende elluviimise eest õigusaktides sätestatud ulatuses; 4) korraldab õigusaktides sätestatud juhtudel keskkonna- ja looduskasutuse andmete kogumist, aruandlust ja nende edastamist; 5) peab õigusaktides sätestatud juhtudel oma tegevusvaldkonnaga seotud andmekogusid; 6) registreerib jäätmeluba mittevajavaid jäätmekäitlejaid; Neid ülesandeid on kuni 43 punkti.
EAS- il on andmekogu Eestist kauba ostmiseks laekunud ostusoovide kohta. Samuti peab EAS Eesti ekspordiettevõtete ja eksporditoodete andmekogu, mis on kättesaadav ka interneti vahendusel. Sarnaselt EAS-ile võib kaubandus- või koostööpartnerite otsingul küsida infot Väliskaubanduse Liidult, mis omab koostöökontakte mitmete sõsar-organisatsioonidega välisriikides. Ka Kaubandus-tööstuskoda peab Eesti ettevõtete ekspordisoovide ja Eestist kaupu importida soovivate välisettevõtete andmekogusid. Võimalike koostöökontaktide kohta on soovitav küsida infot ka erialaliitudest. Info ja kontaktide saamiseks võib pöörduda Eesti Vabariigi Kopenhaageni Suursaatkonna poole. Kuna Eesti riigil pole Kopenhaagenis eraldi kaubandusesindajat, siis täidab kaubandusesindaja funktsioone saatkonna majandusdiplomaat. Sellest tulenevalt ei tee saatkond näiteks turu-uuringuid, ei osale konkreetsete tehingute vahendamisel ega korralda ettevõtete vahelisi otsekontakte
kindlustusandmete edastamine, tegevusloa otsing majandustegevuse registrist jne. Ametnikuteenused - detailplaneeringu algatamise taotlus, avaliku ürituse taotlus, teetööde tehnilised kirjeldused jne. 64. Mis on aadressiandmete süsteemi (ADS) eesmärk? - Aadressandmete ühtmoodi mõistmine, aadressandmete kiire ja veatu töötlus andmekogudes. 65. Milleks on vaja infosüsteemide etalonturbe süsteemi (ISKE)? - Komplekssete turvameetmete kogum. Aitab kaitsta ja säilitada: andmeid ja andmekogusid, IT-seadmeid, andmevahetuskeskkondi, tarkvara. 66. Mis on klassifikaatorite süsteemi eesmärk? - Eesmärkerinevad infosüsteemid mõistavad andmeid ühtmoodi ja suudavad andmeid töödelda. 67. Mis on geodeetilise süsteemi eesmärk? - Lihtsustab infosüsteemide vahelist suhtlus. Tagab, et asukoha-andmed on geograafilises ruumis üheselt mõistetavad. 68. Milliseid võimalusi pakub riigi infosüsteemi esitluskiht (eesti.ee)? - Pakub
sertifikaadihaldussüsteem PKI teine nimetus on "usaldushierarhia" audentimine ja allkirjastamine 30. Mis on X-tee ja milleks seda vaja on? Infosüsteemide andmevahetuskiht X-tee on tehniline ja organisatsiooniline keskkond, mis võimaldab korraldada turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust digitaalselt peetavate (riigi ja erasektori) andmekogude vahel. Kui võrrelda riigi infosüsteemi linnaga, milles on palju erinevaid maju (andmekogusid), siis X-tee on nagu tänavavõrgustik, mida mööda toimub infoliiklus andmekogude vahel. Oma nimegi on X-tee saanud võrdlusest ristmikuga, kus kohtuvad andmekogud ja infosüsteemid, et üksteisega infot vahetada. Teenus X-tee mõistes on eeldefineeritud päring-vastus, mille asutuse (või ettevõtte) infosüsteem saadab andmekogule ja millele andmekogu annab vastuseks kokkulepitud andmete koosseisu. 31
lepingueelsele teavitamiskohustusele pandi krediidiandjale kohustus tarbijat lepingueelselt nõustada, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping on kohandatud tema vajadustele ja finantsolukorrale vastavaks. Vajaduse korral peab krediidiandja selgitama tarbijale sõlmitava tarbijakrediidilepingu põhiomadusi ja mõju. Krediidiandjal on sõnaselge kohustus hinnata enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist tarbija krediidivõimelisust, kasutades selleks vajaduse korral asjakohaseid andmekogusid. Eesti õigusesse võeti uus direktiiv üle 11. juulil 2011 kehtima hakanud VÕS ja ReKS muudatustega. Muuhulgas tuli igas tarbijakrediidilepingu sõlmimise võimalusele osutavas reklaamis näidata ära sellise tarbijakrediidi kulukuse määr tüüpilise näite kujul. Erisuseks lepingueelselt avaldatava krediidi kulukuse määra tüüpilise näitega oli see, et reklaamis tuleb esitada tüüpiline näide keskmise tarbija jaoks, võttes arvesse sellist
tööde poolest eesti murdeuurimises rikkaim läbi aegade. Teiselt poolt on selle aja jooksul jäänud lahendamata ja võimendunud mitmed eesti dialektoloogia tulevikku varjutavad probleemid, mis on seotud kõigepealt uurimistöö põlvkondadevahelise järjepidevuse säilitamisega. Kuid neid on asjakohasem arutada ülevaate lõpul. Järgnevalt vaatlen kõigepealt eesti dialektoloogia viimast kümnendit asutuste ja uurijate lõikes, seejärel käsitlen andmekogusid, ainestiku publitseerimist ja tähtsamaid uurimusi. Uurimisrühmad,asutused,uurijad Aastatel 19922002 on eesti murdeid uuritud Eesti Keele Instituudis, Tartu Ülikoolis, piiratumalt Emakeele Seltsis (ES) ja Tallinna Pedagoogikaülikoolis (TPÜ). Kaudsemalt on murretega tegeldud Kirjandusmuuseumis. 1990ndate lõpul on uue asutusena lisandunud Võru Instituut (VI). Eesti murrete alaseid uurimusi on valminud ka Soomes Helsingi ja Turu ülikoolis ning Rootsis Uppsala ülikoolis.
aadressandmete kiire ja veatu töötlus andmekogudes. ADS tagab aadressiobjektide asukoha ühese mõistmise; - ühtsed standardid aadressidele ja aadressiandmete töötlemiseks (ühesugune kirjapilt, ühtne suur-väiketähtede, tühikute ja lühendite kasutamine. Aadressiandmeid saab pärida üle X-tee teenuse. 65. Milleks on vaja infosüsteemide etalonturbe süsteemi (ISKE)? See on komplekssete turvameetmete kogum, mis aitab kaitsta ja säilitada andmeid ja andmekogusid, IT-seadmeid, andmevahetuskeskkondi, tarkvara. Infosüsteemide andmeid liigitatakse turvaklassidesse. Liigitamise aluseks on teabe konfidentsiaalsus, terviklus, käideldavus. ISKE on kohustuslik riigi ja KOV andmekogude infosüsteemides. 66. Mis on klassifikaatorite süsteemi eesmärk? Eesmärk on, et erinevad infosüsteemid mõistavad andmeid ühtmoodi ja suudavad andmeid töödelda. Klassifikaator on täpselt kirjeldatud,
traditsiooniliselt on olnud raamatukogu spetsialistide vastutusalaks. Asutuse doku mendihalduse personal võib olla põhjendatult huvitatud nende hõlmamisest doku- mendisüsteemi, sest sellised publikatsioonid on loodud asutuse tegevuse käigus või neid kasutatakse teabeallikana dokumentide loomisel. Teatud funktsioonide täitmiseks vajaliku teabe kogumiseks ja töötlemiseks kasuta takse dokumentide kõrval andmekogusid (NÄITEKS personali arvestamiseks, ma- jandustehingute sooritamiseks ja arvestamiseks jms). Enamikul juhtudel on andme- kogus töödeldavad andmed tihedalt seotud asutuse dokumentidega: dokumendid võivad olla andmekogu andmete aluseks või andmekogus olevate andmete töötlemise tulemuseks võivad olla vormikohased dokumendid (aruanne, loetelu, väljavõte jms). Võrreldes dokumendiga on andmekogule iseloomulik dünaamilisus, st andmetel
füüsiliste ili t ddokumentide k tid abil bil tõendama tõ d oma õigusi, õi i pädev ametnik kontrollib isiku õigusi, kasutades andmesidevahendeid ja andmekogusid. Kodaniku soovi korral väljastab riik talle dokumendi elektrooniliselt juhul, kui dokumendi väljastamise nõuded seda ei välista; 12) tagab, et riigiportaalist www.eesti.ee on 2008. aastaks avaliku sektori teenused kodanikele ja ettevõtjatele kättesaadavad, sh ettevõtte asutamine kahe tunniga; elukoha muutumise registreerimine; dokumentide taotlemine; kooli- ja lasteaiakoha taotlemine; riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavate toetuste taotlemine; kõik planeeringud jne
registri haldamine 2. Veterinaar- ja toiduamet www.vet.agri.ee · Riikliku järelevalve ja riikliku sunni korraldamine toidutoorme (sh. mitteloomse toidu) ja toidu käitlemise ja käitleja enesekontrolli üle (mh pestitsiidijääkide kontroll jaekaubanduses) Loomatauditõrje Põllumajandusloomade aretus Turukorraldus Mahepõllumajandus 3. PRIA www.pria.ee · Korraldab riiklike ja EU toetuste jagamist, peab riiklikke registreid ja andmekogusid, analüüsib kogutud andmeid Ministeeriumi hallatavad riigiasutused Põllumajandusuuringute keskus (sortide riiklik registreerimine, TKV jääkide ja saasteainete määramine, kontrollproovide analüüsimine) Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (loomahaiguste diagnoosimine, vee, sööda ja alkoholi ohutuse tagamine, riiklik referentslaboratoorium) Jõudluskontrolli Keskus (Jõudluskontroll, piima kvaliteet)
(vt. ka jooniseid 20 ja 21), mis erinevalt failipõhis test formaatidest (shapefail ja coverage) hoiab objektide koordinaatide ja atribuudiinfot andmebaasi (RDBMS) põhiselt (nt. Access, Oracle, DB2 ja SQL Server). Geoandmebaasis saab lisaks objektiklassidele paralleelselt hallata ka raster- ja tabelkujul andmeid. Andmebaasi-siseselt on kasutajal võimalus luua temaatiliselt erinevaid kuid samal koordinaatsüsteemil põhinevaid andmekogusid (feature dataset) ning teostada nende alusel näiteks objektide topoloogia kvaliteedikontrolli protseduure või luua geomeetrilisi võrke. 18 Esmase toiminguna tuleks edaspidise tegevuse tarbeks määratleda valitava geoandmebaasi formaat. ArcGIS pakub geoandmete haldamiseks 5 erinevat geoandmebaasi lahendust (vt. ka joonis 20)
tekkepõhjuseid ning võimalusi neid kaitsta HOVS-ist lähtudes; · teha ettepanekuid dokumendi- ja arhiivihalduse kriiside lahendamise planeerimise ja asjakohaste õigusaktide täiustamise kohta. Magistritöö uurimisülesandeks on hinnata valitsusasutuste valmisolekut dokumendi- ja arhiivihalduse kriiside lahendamisel. Uurimuses kasutatakse järgmist metoodikat: töötatakse läbi ja analüüsitakse teemakohast kirjandust, õigusakte, standardeid ja andmekogusid (muu hulgas on allikana kasutatud Interneti ja rahvusvahelisi kriisireguleerimist käsitlevaid andmeid, millele töö autoril on juurdepääs). Kõik töös toodud joonised ja tabelid, millel puudub viide kirjandusele, on koostatud autori kogutud andmete alusel. Uurimuse tegemiseks korraldati valitsusasutustes küsitlus, mille käigus selgitati välja dokumendi- ja arhiivihalduse olukord ministeeriumides kriiside ennetamisel ning ennetusmeetmete
(x-tee). Riigi infosüsteemi haldamise põhimõtted seaduslikkus, ühtsus, põhiandmete kasutamine, jälgitavus, kaasaegse infotehnoloogia kasutamine, andmevahetuse teenusekesksus, tehniline ja organisatsiooniline optimaalsus. RIHA s registreeritavad andmekogud RIHA-s registreeritakse kõik riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitvate eraõiguslike isikute andmekogud. RIHA-s ei registreerita andmekogusid, millele on kehtestatud juurdepääsu piirangud Ühtlasi registreeritakse RIHA-s ka dokumendihaldussüsteemid. Dokumendihaldurite Ühing (DHÜ) Asutati 2004. Koondab inimesi, keda huvitab dokumendihalduse valdkond ning selle edendamine. DHÜ eesmärgid kutse populariseerimine ja väärtustamine ühiskonnas; erialaste teadmiste ja kogemuste levitamine; dokumendihalduse alal tegutsevate isikute õiguste ja huvide kaitsmine; koostöö arendamine; kutse omistamine Arhiivinduse koordineerimine
§ 7. Jälitusasutuste õigused (1) Jälitusasutustel on õigus: 1) teostada käesoleva seaduse §-s 12 ja kriminaalmenetluse seadustiku 3. peatüki 8. jaos sätestatud tingimustel ja korras jälitustoiminguid; 2) kaasata isikuid salajasele koostööle jälitustegevuses käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud tingimustel ja korras; 3) koguda, talletada, analüüsida ja kasutada teavet, moodustada kuritegude tõkestamise ja avastamise tagamiseks vajalikke teabesüsteeme ja andmekogusid, mis pole käsitatavad andmekogudena avaliku teabe seaduse mõttes; 4) kasutada konspiratsioonivõtteid, mis võimaldavad varjata jälitustegevuses osalejaid, samuti toimingute otstarvet ning kasutatavate ruumide ja transpordivahendite kuuluvust; 5) kasutada lepingu alusel teiste isikute elu- ja muid ruume ning vara; 6) teeselda isikuid ja organeid käesoleva seaduse §-s 71 sätestatud tingimustel ja korras;
füüsiliste ili t ddokumentide k tid abil bil tõendama tõ d oma õigusi, õi i pädev ametnik kontrollib isiku õigusi, kasutades andmesidevahendeid ja andmekogusid. Kodaniku soovi korral väljastab riik talle dokumendi elektrooniliselt juhul, kui dokumendi väljastamise nõuded seda ei välista; 12) tagab, et riigiportaalist www.eesti.ee on 2008. aastaks avaliku sektori teenused kodanikele ja ettevõtjatele kättesaadavad, sh ettevõtte asutamine kahe tunniga; elukoha muutumise registreerimine; dokumentide taotlemine; kooli- ja lasteaiakoha taotlemine; riigi ja kohalike omavalitsuste pakutavate toetuste taotlemine; kõik planeeringud jne
Vastutustundliku laenamise põhimõte Tulenevalt VÕS § 4032 on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Vajaduse korral küsib krediidiandja tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid; 2) hindama tarbija krediidivõimelisust ja 3) andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis
annaabi.ee 
