Kollektiivlepingu sõlmimist, kehtimist, lõppemist ja sisu reguleerib kollektiivlepingu seadus. Kollektiivlepingu eelised töölepingu ees seisnevad peamiselt töötajate esindajate osalemises lepingu sõlmimisel. Kollektiivleping sõlmitakse kollektiivläbirääkimiste tulemusena. Kollektiivlepingut saab sõlmida ja muuta ainult kirjalikult. Samuti tuleb kirjalikult esitada kõik kollektiivlepingu lisad. Sõlmitud kollektiivlepingud registreeritakse Sotsiaalministeeriumi poolt peetavas andmekogus. Kollektiivlepingute registreerimise ja andmete täiendamise korra kehtestab sostiaalminister määrusega. Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus sätestatud tingimuste muutmise ajendil. Kollektiivläbirääkimiste pidamise õigus ettevõttes on ametiühingul, tema puudumisel töötajate usaldusisikul
kohta, uuendada andmebaase ajakohasema teabega, jälgida muutusi ajas ning tuvastada huvialuseid nähtusi. 5. Generaliseerimise tegurid(võtted), nimetage, iseloomustage mõne sõnaga mõju kujutisele kaardil. Mõõtkava Kaardi otstarve Kaardi teema ja tüüp Kaardi vormistus Territooriumi iseärad Objekti uuritus AB otstarve / andmemaht Raster ja vektorkujul andmed 6. Võrrelge andmete vektorkuju, rasterkuju andmete saamise võimaluste, andmekogus talletamise ja analüüsis kasutamise seisukohalt. Andmete saamise võimalus Andmekogus talletamine Analüüs 7. Kaardi matemaatilised elemendid, nimetage ja iseloomustage, mida määrab ja /või näitab. Matemaatilised elemendid (geodeetiline alus, raam, mõõtkava, kaardivõrgustik, kaardijagu e -nomenklatuur), mis määravad ruumi ja kaardi(lehe) suhte.
saab perearstilt spetsiaalse mapi infomaterjalidega. Seejärel täidab perearst koos geenidoonoriga terviseküsimustiku ja võtab vereproovi. Vereproovid ja täidetud küsimustikud toimetatakse Geenivaramu kodeerimiskeskusesse. Geenivaramu laboris eraldatakse verest pärilikkusaine DNA. Eraldatud DNA paigutatakse säilitamiseks Geenivaramu hoidlasse. Hoidlas säilitatava DNA baasil valmistab AS EGeen tulevikus personaalsed geenikaardid, mis talletatakse Geenivaramu andmekogus. Kodeerimiskeskusesse jõudnud küsimustikest eemaldatakse isikuandmed ja asendatakse need 16-kohalise koodiga. Isikuandmetest lahutatud terviseandmed salvestatakse Geenivaramu andmekogusse. Andmekogus olevaid anonüümseid tervise- ja geeniandmeid hakkavad uurima teadlased, et välja selgitada haiguste ja geenide vahelised seosed. Milline on geenidoonoriks saamise nõusoleku vorm? Geenidoonoriks saamise nõusoleku vorm sisaldab infot geenidoonori õiguste kohta.
Läbirääkimisi pidavatel pooltel on õigus kaasata läbirääkimistele asjatundjaid ja eksperte. Asjatundjate ja ekspertide kaasamisega seotud kulud kannab neid kutsunud pool. Kollektiivlepingu kehtivus Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast. Kollektiivleping kehtib 1 aasta, kui selles ei ole teisiti kokku lepitud ja lõpeb kehtivuse lõppedes. Sõlmitud kollektiivlepingud on kohustuslik esitada 15 tööpäeva jooksul Sotsiaalministeeriumile kollektiivlepingute andmekogus registreerimiseks. Kollektiivlepingu tekst peab olema kättesaadav kõigile, keda see puudutab. Võb kindlaks määrata töötajate ringi, kellele kollektiivleping kehtib, kui seda määratud ei ole, siis kehtib kollektiivleping kõigile selle tööandja töötajatele. Kollektiivlepingust teada saamine Infot saab ametiühingult või töötajate usaldusisikult. Tööandjal on kohustus tutvustada kollektiivlepingut kõigile töötajatele, kui töötajaid
andmefaile, samuti võib andmebaasiks olla ka ainult üks fail. Andmebaasi võib lihtsustatud kujul vaadelda tabelina, mis koosneb ridadest ja veergudest. Tabeli rida nimetatakse andmebaaside terminoloogia kohaselt kirjeks, iga tabeli lahtrit andmeväljaks. Kirje on mugav viis korraldada kindla struktuuriga infot ühetüübiliste objektide (näiteks inimeste) kohta. Andmeväli on kirje element ja samuti väikseim andmekogus. Veergude pealkirjad on seega väljade nimed. 5 2.3. E-posti tarkvara E-post (inglise keeles e-mail) ehk elektronpost ehk elektrooniline post, ka meil, on e-kirjade interneti teel edastamise ja vastuvõtmise süsteem. Kirjade saatmiseks kasutatakse SMTP-d ja vastuvõtmiseks POP3 ja IMAP-i. 3. KONTORITARKVARA PAKETID 3.1. OpenOffice.org OpenOffice.org on vabatarkvaraline kontoritarkvarapakett, mille endisel
ettevõtte majanduslik, õiguslik või muu olukord ei tohi seada ohtu investorite huvide kaitstust ega nende õiglast ja ühetaolist kohtlemist. · Noteerimiseks esitatud väärtpaberid peavad olema vabalt võõrandatavad ja nende pantimise õigus ei tohi olla põhikirjaga piiratud. · Väärtpaberid peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris või muus sarnases registris või andmekogus, mille puhul on tagatud väärtpaberitehingutest tulenevate kohustuste nõuetekohane arveldamine ja täitmine. · Aktsiad peavad olema emiteeritud kooskõlas kehtivate õigusaktide ning ettevõtte põhikirja sätetega ning vastama nende suhtes kehtivate õigusaktide sätetele. Börsil on õigus keelduda sellise ettevõtte väärtpaberite noteerimisest, kelle suhtes on taotluse
võrdlusest ristmikuga, kus kohtuvad andmekogud ja infosüsteemid, et üksteisega infot vahetada. Teenus X-tee mõistes on eeldefineeritud päring-vastus, mille asutuse (või ettevõtte) infosüsteem saadab andmekogule ja millele andmekogu annab vastuseks kokkulepitud andmete koosseisu. 31. Nimetada kolm riiklikku andmekogu, milles olevad andmeid saab üle interneti vaadata Ametlikud teadaanded RIK X-tee kinnisturaamat e-toimik elektrooniline Riigiteataja 32. Millises andmekogus hoitakse andmeid Eesti kinnistuste ja kinnistuomanike kohta? Kinnistusraamat 33. Millises andmekogus hoitakse andmeid Eesti etevõtete kohta? Äriregister, Krediidiinfo 34. Mis ja millises formaadis on e-arve? E-arve on elektrooniline arve, mis on XML vormingus 35. Kas e-kirja teel PDF kujul saabuv arve on e-arve? ei. ainult XML 36. Mis kasu on e-arvete kasutamisest? Looduse säilitus, kiire dokumendi saamine 37. Millised dokumendid peavad olema avalikus dokumendiregistris nähtavad?
(6) Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (7) Tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste ning tööst põhjustatud haigestumiste kohta peab Tööinspektsioon andmekogu avaliku teabe seaduses sätestatud korras ning kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega. (8) Tööinspektsioon võimaldab Eesti Haigekassale juurdepääsu käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmekogus registreeritud tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste raportitele. Tööõnnetuse registreerimine ja tööõnnetusest teatamine 4. Tööõnnetuse registreerimine tööandja poolt (1) Tööandja registreerib tööõnnetuse, näidates ära järgmised andmed: 1) töötaja ees- ja perekonnanimi; 2) töötaja ametinimetus; 3) tööõnnetuse toimumise aeg (aasta, kuu, päev ja kellaaeg); 4) tööõnnetuse toimumiskoht; 5) tööõnnetuse lühikirjeldus;
Selleks tuleb isikut tuvastada võimaldavad andmed asendada teatud kokkuleppelise koodiga. Number 579 Number 579 Teele Vits [none] 49102066034 [none] Vallaline Vallaline kõrgharidusega kõrgharidusega 6 Kui uuringud hõlmavad mitmes andmekogus hoitavaid andmeid, on lugu veidi keerulisem, aga lahendatav. Lahendamiseks on kaks võimalust. Esimene võimalus on turvalise kodeerimiskeskuse loomine, mis teenindaks mitut andmekogu. On võimalik programmiga luua eraldiseisev kodeerimiskeskus, mis väljastaks nime ja/või isikukoodi põhjal kokkuleppelise koodi. Samas ei saa programm väljastada koodi põhjal ei nime ega ka isikukoodi. Teele Vits Kodeerimis- 498766544253748596847
abinõud hallatavate riigiasutuste poolt veebilehtede pidamiseks. 13. Andmekogu (1) Andmekogu on riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. (2) Andmekogus töödeldavate korrastatud andmete kogum võib koosneda ka üksnes teistes andmekogudes sisalduvatest unikaalsetest andmetest. 14. Juurdepääsupiirangu tähtajad (1) Asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele kehtestatakse juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest ning kuni vajaduse möödumiseni või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Asutuse juht võib seda tähtaega pikendada kuni viie aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu
Ajatempel - tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mis tõendab dok olemasolu kindlal ajahetkel. Andmed - isikuandmed «Isikuandmete kaitse seaduse» tähenduses või muud andmed, mida töödeldakse andmekogus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku ülesannete täitmiseks. Andmed- inimesele/masinale arusaadaval kujul formaliseeritud (erilisel viisil vormindatud) info esitlusviis, mida saab kasutada suhtluseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötluseks. Andmekogu - riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikõigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku
Sellega seonduvat reguleerib kollektiivlepinguseaduse. Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu/liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja tööandjate vahelisis töösuhteid. Ta on töösuhete reguleerimise täiendav instrument. Kollektiivleping võib olla 2 või 3-poolne. Sõlmitud kollektiivleping registreeritakse sotsiaalministeeriumi vastavas andmekogus. 8. Kui pikaks ajaks sõlmitakse tööleping? Eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks võib tähtajalise töölepingu sõlmida asendamise ajaks. 9. Mis on katseaeg ja kui pikk see on?
on plaadid kaetud kahe paralleelse magneetilsie kihiga, mis on eraldatud 3 aatomi paksuse mitte magneetilise elemendi rutheniumi kihiga ja kaks kihti on magnetiseeritud vastassuunaliselt nii et nad toetaksid üksteist. Kuid on ka muid mooduseid, kuidas saada üle temperatuuri halbadest mõjudest. Vigade käsitlemine Moodsad kõvakettad sammuti kasutavad ECC-d (Error Correcting Codes), kui täpsem olla siis Reed-Solomoni vigade parandamist. Selliste võttetega hoitakse extra bitid igas andmekogus, mis on kindlaks tehtud matemaatiliste valemite poolt. Lisa bitidega saab parandada palju vigu. Kuigi need lisa bitid võtavad ruumi kõvakettal, lubavad nad suuremat salvestamis tihedust plaadile ja tänu sellele, palju suuremat andmete salvestus ruumi kasutajale. 2009 aastal, kõige uuemates kõvaketastes kasutatakse LDPC (Low-density parity-check codes) asenduseks Reed-Solomonile. LDPC koodid võimal- davad Shannoni limiidi lähedust võimsust ja seetõttu veelgi suuremat
neid kasutatakse teabeallikana dokumentide loomisel. Teatud funktsioonide täitmiseks vajaliku teabe kogumiseks ja töötlemiseks kasuta takse dokumentide kõrval andmekogusid (NÄITEKS personali arvestamiseks, ma- jandustehingute sooritamiseks ja arvestamiseks jms). Enamikul juhtudel on andme- kogus töödeldavad andmed tihedalt seotud asutuse dokumentidega: dokumendid võivad olla andmekogu andmete aluseks või andmekogus olevate andmete töötlemise tulemuseks võivad olla vormikohased dokumendid (aruanne, loetelu, väljavõte jms). Võrreldes dokumendiga on andmekogule iseloomulik dünaamilisus, st andmetel puudub dokumendile omane fikseeritud staatiline olek. Andmekogudes, veebides ja publikatsioonides olev teave on osa asutuse teaberessursist, mida on otstarbekas hallata võrdväärselt dokumentidega. Dokumendid ja muu teaberessurss on oluline: asutuse igapäevatöös
37. Mis peab olema andmesubjektile võimaldatud automatiseeritud isikuandmete tööltlemisel (isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon art 8)? + · teha kindlaks automatiseeriud isikuandmete kogu olemasolu, selle peamine eesmärk, samuti selle andmekogu vastutava töötleja; · saada määratletud ajavahemike järel ning ilma liigse viivituseta ja kuluta teavet, kas tema isikuandmeid säilitatkse automatiseeritud andmekogus ja saada neid andmeid talle mõistetavas vormis; · nõuda nimetatud andmete parandamist või kustutamist, kui nende töötlemine on olnud vastuolus siseriikliku õigusega, millega kehtestatakse konventsiooni artiklites 5 ja 6 sätestatud põhimõtted; · kasutada õiguskaitsevahendeid juhul, kui nõuded ei ole rahuldatud. 38. Mis on isikuandmete töötlemine, nimeta isikuandmete töötlemise põhimõtted (4) ja selgita nende sisu. (essee küsimus) -
8 Kutsehaigused ja tööõnnetused Tööinspektsioon andmekogu avaliku teabe seaduses sätestatud korras ning kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega. (8) Tööinspektsioon võimaldab Eesti Haigekassale juurdepääsu käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmekogus registreeritud tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste raportitele. (9) Tööinspektsioon esitab andmeid tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 81 alusel asutatud andmekogusse selle põhimäärusele vastavas mahus ja korras. STATISTIKA Raskete tööõnnetuste arv vähenes aastaga 13,2%. Surmaga lõppenud tööõnnetusi toimus 2008. a sama palju kui aastal 2007 21. 100 000 töötaja kohta on tööõnnetuste suhtarv mõnevõrra 2008. a kasvanud (618), 2007. a vaid 568
harvem esinev info. 3) interaktiivsed mudelid o interaktiivne aktivatsiooni mudel (Rumelhart ja McCelland 1981, 1982) – kasutas esimesena arvutit, esimene arvutuslik mudel esimene simulaator (st simuleeris olukorra, mida sisendina sai ja oli ära analüüsinud). See oli esimene mudel, mida testiti empiiriliste (ehk päris!) andmetega. alustab ühest tähest tuvastamist ja kuni jõuab millenigi, mis ta andmekogus olemas on ja sisendile vastab, siis tunneb selle konkreetse sõna ära. Siiski primitiivne, sest eesmärk on suurt keelt analüüsiv süsteem. o visuaalne sõna tuvastus, mida kasutatakse ükskeelsete mentaalse leksikoni uurimisel; kakskeelsete kuuldelisel tuvastusel; kõne sünteesis. 4) konnektsionistlikud mudelid (Rumelhart ja McCelland + nende PDP ehk parallel distributed
süsteemid. Tegeleb informatsiooni kogumise, talletamise ja otsingu probleemidega. · TEADMUSJUHTIMINE- keskendub erinevate inforessursside juhtimisele, püüdes kaasata `vaikivat` teadmust. INFOSÜSTEEM- info haldamise süsteem ANDMED- ISIKUANDMED- ,,isikuandmete kaitse seaduse" tähenduses või muud andmed, mida töödeldakse andmekogus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku ülesannete täitmiseks. ANDMEKOGU- riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikõigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks
konventsioon art 8)? Isikule peab olema võimaldatud: a. teha kindlaks automatiseeritud isikuandmete kogu olemasolu, selle peamine eesmärk, samuti selle andmekogu vastutava töötleja isikuandmed ja alaline elukoht või peamine töökoht; b. saada määratletud ajavahemike järel ning ilma liigse viivituseta või kuluta teavet, kas tema isikuandmeid säilitatakse automatiseeritud andmekogus ja saada neid andmeid talle mõistetavas vormis; c. nõuda nimetatud andmete parandamist või kustutamist, kui nende töötlemine on olnud vastuolus siseriikliku õigusega, millega kehtestatakse käesoleva konventsiooni artiklites 5 ja 6 sätestatud põhimõtted; d. kasutada õiguskaitsevahendeid juhul, kui vastavalt käesoleva artikli punktidele b ja c
· riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel Kollektiivleping laieneb neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad kollektiivlepingu sõlminud organisatsioonidesse. Kollektiivlepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses või muus õigusaktis ettenähtust, on kehtetud. Töötajale laienevate sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsam. Sõlmitud kollektiivlepingud registreeritakse Sotsiaalministeeriumi poolt peetavas andmekogus. - Usaldusisik on töötaja, kelle on valinud töötajate üldkoosolek oma esindajaks töösuhete küsimustes tööandjaga. - Kollektiivne töötüli: vaidlused,mis tekivad kollektiivlepingu alusel töötades -> vaidlus töötajate ja tööandja vahel, problemaatika jääb tööseaduste valdkonda. 45. Individuaalsete töötülide lahendamise kord.
kohustuste ega teiste Lepingust tulenevate kohustuste täitmist, samuti ei välista Laenuandja õigust Lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. 13. LAENUANDJA ÕIGUS KEELDUDA LAENU VÄLJASTAMISEST Laenuandjal on õigus keelduda Laenusaajale Laenu väljastamisest ja/või Laenutähtpäeva pikendamisest, ilma oma otsust põhjendamata. Kui otsus Laenusaajale Laenu mitte anda põhineb andmekogudest saadud teabel, peab Laenuandja viivitamata ja tasuta teavitama Laenusaajat sellise andmekogus sooritatud päringu tulemustest ja kasutatud informatsioonist. Erandjuhul ei edastata andmekogudest saadud teavet, kui sellise teabe edastamine on keelatud õigusaktidega või vastuolus avaliku korra või julgeoleku eesmärkidega. 14. TEABE ESITAMISE KOHUSTUS Laenusaaja kohustub: 14.1. Teatama koheselt ja kirjalikult Laenuandjale Laenusaaja või Lepingu täitmist tagava isiku vastu alustatud kriminaal-, täite- või pankrotimenetlusest (st ajutise halduri määramisest); 14.2
tööltlemisel (isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon art 8)? Isikule peab olema võimaldatud: a. teha kindlaks automatiseeritud isikuandmete kogu olemasolu, selle peamine eesmärk, samuti selle andmekogu vastutava töötleja isikuandmed ja alaline elukoht või peamine töökoht; b. saada määratletud ajavahemike järel ning ilma liigse viivituseta või kuluta teavet, kas tema isikuandmeid säilitatakse automatiseeritud andmekogus ja saada neid andmeid talle mõistetavas vormis; c. nõuda nimetatud andmete parandamist või kustutamist, kui nende töötlemine on olnud vastuolus siseriikliku õigusega, millega kehtestatakse käesoleva konventsiooni artiklites 5 ja 6 sätestatud põhimõtted; d. kasutada õiguskaitsevahendeid juhul, kui vastavalt käesoleva artikli punktidele b ja c esitatud taotlust kinnituse, edastamise, parandamise või kustutamise kohta ei ole rahuldatud. 39
tööltlemisel (isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon art 8)? Isikule peab olema võimaldatud: a. teha kindlaks automatiseeritud isikuandmete kogu olemasolu, selle peamine eesmärk, samuti selle andmekogu vastutava töötleja isikuandmed ja alaline elukoht või peamine töökoht; b. saada määratletud ajavahemike järel ning ilma liigse viivituseta või kuluta teavet, kas tema isikuandmeid säilitatakse automatiseeritud andmekogus ja saada neid andmeid talle mõistetavas vormis; c. nõuda nimetatud andmete parandamist või kustutamist, kui nende töötlemine on olnud vastuolus siseriikliku õigusega, millega kehtestatakse käesoleva konventsiooni artiklites 5 ja 6 sätestatud põhimõtted; d. kasutada õiguskaitsevahendeid juhul, kui vastavalt käesoleva artikli punktidele b ja c esitatud taotlust kinnituse, edastamise, parandamise või kustutamise kohta ei ole rahuldatud. 38
teenistussuhte lõppemisest; - kui töösuhe selle tööandjaga või ametniku teenistusstaaž kestis üle kümne aasta – 60 kalendripäeva möödumisel arvates töö- või teenistussuhte lõppemisest. 5) Kindlustatul, kes kasutas 36 kuu jooksul rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja puhkust või lapsehoolduspuhkust, pikendatakse 36-kuulist perioodi puhkusel oldud aja võrra, kui sama aja kohta puuduvad töötuskindlustuse andmekogus andmed töötuskindlustusstaaži kohta. 61. Mis on töötuskindlustusstaaž? Töötuskindlustusstaaž on periood: 1) mille eest kindlustatu sai tasu töölepingu alusel töötamise või avalikus teenistuses olemise eest või tasu riikliku lepitajana, valla- või linnavalitsuse liikmena, osavalla- või linnaosavanemana või avaliku teenistuse seaduse seaduses ettenähtud abikaasatasu, kui nendelt on kohustus kinni pidada töötuskindlustusmakse;
tööltlemisel (isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsioon art 8)? Isikule peab olema võimaldatud: a. teha kindlaks automatiseeritud isikuandmete kogu olemasolu, selle peamine eesmärk, samuti selle andmekogu vastutava töötleja isikuandmed ja alaline elukoht või peamine töökoht; b. saada määratletud ajavahemike järel ning ilma liigse viivituseta või kuluta teavet, kas tema isikuandmeid säilitatakse automatiseeritud andmekogus ja saada neid andmeid talle mõistetavas vormis; c. nõuda nimetatud andmete parandamist või kustutamist, kui nende töötlemine on olnud vastuolus siseriikliku õigusega, millega kehtestatakse käesoleva konventsiooni artiklites 5 ja 6 sätestatud põhimõtted; d. kasutada õiguskaitsevahendeid juhul, kui vastavalt käesoleva artikli punktidele b ja c esitatud taotlust kinnituse, edastamise, parandamise või kustutamise kohta ei ole rahuldatud. 39
Nimelised ja esitajaaktsiad. Aktsia võõrandamine. Aktsiaid võib anda välja kas nimeliste või esitajaaktsiatena. Praegu on nii nimeliste kui ka esitajaaktsiatega seonduv reguleeritud ÄS-s. Koos Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse jõustumisega kaotatakse Eestis käibest esitajaaktsiad, mis ei ole praktikas ennast õigustanud. Antud seadus hakkab regleerima väärtpaberite (s h aktsiate ja osade) registreerimist elektroonilises andmekogus - Eesti väärtpaberi keskregistris. Sellel registril, mis praegu tegutseb n-ö omaalgatuslikuna Väärtpaberite Keskdepositooriumi näol, saab olema äärmiselt suur tähtsus Eesti majanduskäibes, kuna seal ei registreerita mitte ainult börsil osalevate ühingute aktsiaid, vaid ka muude ühingute aktsiaid, osasid, aga ka võlakohustusi ja tuletisväärtpabereid ning teatud juhtudel on väärtpaberite registris registreerimine kohustuslik (v t eelnõu § 3) .
8) kasutada oma koosseisulisi töötajaid variisikutena tööl teistes asutustes, ettevõtetes ja organisatsioonides; 9) kaasata jälitustegevusse asjatundjaid nende nõusolekul. (2) Jälitusasutuse õiguste teostamiseks vajalikud dokumendid annab välja ning vajalikud muudatused andmekogudes ja registrites teeb jälitusasutuse juhi või tema volitatud ametniku põhjendatud avalduse alusel haldusorgan või juriidiline isik, kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus muudatuse tegemine. § 71. Isiku ja organi teesklemine (1) Politseiamet ja Kaitsepolitseiamet võivad teeselda Eesti või välisriigi eraõiguslikku juriidilist isikut või tema struktuuriüksust või füüsilisest isikust ettevõtjat. (2) Jälitusasutuse ülesannete täitmiseks vajaliku isiku teesklemiseks tehakse siseministri avalduse alusel vastav kanne äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Kanne kustutatakse teesklemisvajaduse lõppemisel siseministri
Tehakse kirjalikud ettepanekud ja kui mõlemad pooled on nõus, siis alustatakse läbirääkimisi 7 päeva jooksul vastava teate saamisest. Kollektiivleping jõustub allakirjutamise päevast. Tarhvi saab määrata, kui läbirääkimisi ei alusta tööandja, kui talle teeb selleks ettepaneku tema juures algselt moodustatud ametiühing. Sõlmitud kollektiivlepingud registreeritakse Sotsminis vastavas andmekogus. Tööandja peab sõlmitud kollektiivlepingut tutvustama kõigile töötajatele. Kollektiivlepingutel on kask osa: normatiivne, mis hülmab töösuhteid reguleerivaid sätteid (tingimused, milles kokkulepiti) ja võlaõiguslik, mis hõlmab poolte õiguseid ja kohustusi (poolte vastutused lepingu täitmata jätmise eest jne). Kollektiivlepingu vastu ei tohi streikida ja peab säilitama töörahu. Ettevõtte üleminekul lähvad kollektiivlepingu kohustused ja õigused üle
paikkondlikud liidud, tööandjate liit ja kohalikud omavalitsused. Ettevõttes sõlmib kollektiivlepinguid töötajate ühing. Töötajale laienevte erinevate kollektiivlepingute sätete vastuolu korral kohaldatakse sätet, mis on töötaja jaoks soodsam. Kollektiivleping sõlmitakse kirjalikult, lepingupoolte vahel läbirääkimiste teel vastastikuse usalduse ja vajaliku info alusel. Sõlmitavad kollektiivlepingus registreeritakse Sotsiaalministeeriumi peetavas andmekogus. Kollektiivne töötüli ja selle lahendamine Kollektiivne töötüli on lahkarvamus, mis on tekkinud osapoolte vahel kollektiivlepingute sõlmimisel ja täitmisel ning uute töötingimuste kehtestamisel. Kollektiivses töötülis on teise vaidluspoole mõjutamise vahendiks streik ja töösulg. 65 Nõudmised esitatakse teisele poolele kirjalikult. Kui kokkulepet ei saavutata ja tekib töörahu
6) teha koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukoguga. 2. Kollektiivlepingu mõiste ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu (liidu) ja tööandja või tööandja ühingu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib täiendavalt töötajate ja tööandjate vahelisi töösuhteid. Registreeritakse sotsiaalministeeriumi andmekogus. Pooled: 1) tööandja ja töötajate ühing, liit või volitatud esindaja; 2) tööandjate ühing (liit) ja töötajate ühing (liit); 3) omavalitsusüksuste liit ning töötajate ja teenistujate ühing (liit); 4) tööandjate keskliit ja töötajate keskliit; 5) töötajate ühingute keskliit, tööandjate keskliit ja Vabariigi Valitsus, samuti töötajate ühingute paikkondlikud liidud, tööandjate liit ja kohalikud omavalitsused.
Ca 670 kehtivat kollektiivlepingut - läbirääkimisi alustatakse 7 päeva jooksul - osalevad poolte esindajad, eksperdid - vaidlused lahendatakse kokkuleppel o või töötüli lahendamise korras (tegemist on huvikonfliktiga) - (KLS §§ 7, 8, 10) - kui lepingus pole kokku lepitud teisiti, kollektiivleping: o jõustub allakirjutamisest o kehtib 1 aasta - sõlmitud kollektiivleping registreeritakse kollektiivlepingute andmekogus (haldab Sotsiaalministeerium) - (KLS §§ 11 ja 4 1 ) - kollektiivlepingud on sõlmitud 4% ettevõtetest ja 27%-l üle 250 töötajaga ettevõtetest (tööelu-uuring 2015) 13.3 Sisu - 1. normatiivne osa – töösuhete reguleerimine: o töötasustamise tingimused; töö- ja puhkeaeg; töölepingu muutmise ja ülesütlemise tingimused; töötamisest keeldumise alused;
annaabi.ee 
