Algus:DATE Tool_alates:DATE Lopp:DATE Kommentaar:VARCHAR Kommentaar:VARCHAR PUHKUSE_LIIK Puhkuse_lii k_ID:INTEGER Kommentaar:VARCHAR PAUSI_LIIK Pausi_li ik_ID:INTEGER Kommentaar:VARCHAR Olemite semantika Olemi nimetus Seosed teiste olemitega Seoste kirjeldus Firma Kõnekeskus Firma tegeleb kõnekeskuse teenuse osutamisega Konekeskus Osakond kõnekeskuses, Kõnekeskus asub mingis
CREATE TABLE mina ( eesnimi varchar(30) not null, perenimi varchar(100) not null, sugu varchar(5) not null, synnipaev date not null, algus datetime not null default current timestamp, viimati datetime default timestamp, CONSTRAINT pk_mina PRIMARY KEY (eesnimi) ); INSERT INTO mina (eesnimi, perenimi, sugu, synnipaev) VALUES ('Juku', 'Mets', 'Mees', '1980-02-04'); grant connect to Sandra identified by 'tere'; grant group to dba; grant membership in group dba to Sandra; grant all on mina to Sandra; SELECT * FROM mina; UPDATE mina SET eesnimi = 'Jri' WHERE eesnimi = 'Juku'; CREATE GLOBAL TEMPORARY TABLE paha (nimi VARCHAR(40) NOT NULL, CONSTRAINT pk_paha PRIMARY KEY (nimi)) ON COMMIT PRESERVE ROWS;
määrata soovitud tooteid. Tellimuste põhjal saadakse arve ning arveread, mis vastakse ära kui tellimused on täielikult kohale toimetatud. Tellimuses on toote detailid ning lisaks ka muidugi kauba summa. Arves näidatakse ära kõikide kaupade summa. Olem suhte diagramm Tabelid 2.1. Table toode Column name Type Properties Description Toote nimetus on toode_id integer Not null ära märgitud ID- ga Toote seis määrab ära selle toote toode_seis char(10) Not null oleku, kas on olemas või ei ole
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Online Restoran Andmebaaside programmeerimine IDU0120 Juhendaja: Erki Eessaar Tallinn 2011 Sisukord SISUKORD 4 SISSEJUHATUS 8 1. STRATEEGIA ETAPP............................................................................................................ 9 1.1 TERVIKSÜSTEEMI ÜLDVAADE.................................................................................................... 9 1.1.1 ORGANISATSIOONI EESMÄRGID................................................................................................ 9 1.1.2 INFOSÜSTEEMI EESMÄRGID....................................................................................................... 9 1.1.3 LAUSEND
--Taavet Tamm(a72028) --ylesanne 4. --1. Leida klubi Laudnikud liikmete nimekiri (eesnimi ja perenimi) tähestiku järjekorras. SELECT eesnimi, perenimi FROM isik, klubi WHERE klubi.nimi = 'Laudnikud' ORDER BY perenimi asc; --2. Leida klubi Laudnikud liikmete arv. SELECT COUNT(*) AS "Klubi Laudnikud liikmete arv" FROM isik WHERE klubi = '51'; --Leida V-tähega algavate klubide M-tähega algavate eesnimedega isikute perekonnanimed. SELECT distinct perenimi FROM isik, klubi WHERE klubi.nimi like 'V%' and eesnimi like 'M%' ORDER BY perenimi asc; --4. Leida kõige esimesena alanud partii algamise aeg. SELECT min(Algushetk) FROM partii; --5. Leida partiide mängijad (valge ja must), mis algasid 04. märtsil ajavahemikus 9:00 kuni 11:00. SELECT partii.ID AS "Partii ID", perenimi || ', ' || eesnimi AS "Nimi", isik.ID AS "Isiku ID", must, valge FROM isik, partii WHERE isik.id in (partii.must,partii.valge) AND partii
arvutusi teha Number Arvuline väärtus, millega saab Pikkus valitakse tüübi järgi: arvutada Byte, täisarv 0 kuni 255 Decimal, reaalarv (-1E-28 kuni 1E28-1) Integer, täisarv (-32768 kuni 32767) Long Integer, täisarv (- 214483648 kuni 2147483647) Single, reaalarv (-3,40282E38 kuni 3,402823E38)
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadv
tarkvara arendustsükli etapi jooksul. CASE vahendi kasutamisest tulenev võimalik kasu: -Vähendab kulutusi, eriti seoses tarkvara hooldamisega. -Parandab tarkvara kvaliteeti. -Kiirendab arendusprotsessi. -Suurendab tootlikust. ODBC (Open Database Connectivity) võrgu ja liidesetarkvara Võtmed relatsioonilises mudelis Primaarvõti (ka esmasvõti) (ingl. k. primary key) on kandidaatvõti, mis on valitud relatsiooni kirjeid unikaalselt identifitseerima. Primaarvõti on võti, mis üheselt identifitseerib ühe kirje. Valiku kriteeriumid: - atribuudi domeen (peaks olema võimalikult lühike väärtus). - atribuutide arv (peaks olema võimalikult vähe atribuute). - tulevane unikaalsuse tõenäosus (peaks sisaldama unikaalseid väärtuseid nii praegu kui ka tulevikus). Kandidaatvõti (ka võtmekandidaat) (ingl. k
andmetüüp, mis näitab, mis liiki väärtusi muutuja esindab. PHP toetab jargmisi andmetüüpe: neli skalaar- ja kaks kompleksandmetüüpi. Lisaks on olemas ka kaks spetsiaalset tüüpi. Skalaarsed tüübid Tõeväärtustüüp - boolean Võib omandada väärtusi kas true (tõene) või false (väär). Näide Täisarvutüüp - integer Täisarv vahemikus -2147483647 ... 2147483647. Vaikimisi kasutatakse kümnendsüsteemi, kaheksandsüsteemi puhul arv peab algama nulliga ning kuueteistkümnendsüsteemi puhul 0x-ga. Näide Ujukomatüüp - double Reaalarv vahemikus -1.8 x 10308 ... 1.8 x 10 308
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
andmebaasis oleva tabeli koopia. Joonis 3.5 Tabeli loomise dialoogiaken Teine võimalus on tabel luua andmebaasiakna tabeliosalt, mis pakub kolme võimalust (joonis 3.1): · Create table in Design view tabeli loomine kujundusaknast, määrates ise väljadele nimed, tüübid ning teised näitajad · Create table by using wizard tabeli loomine kasutades targa abi · Create table by entering data tabeli loomine andmetabelisse andmete ja väljanimede sisestamise teel. Access- lihtne ja vajalik 9 Kasutagem tabeli loomiseks kujundusakent (joonis 3.3).
ühendada eri tabelite andmeid. Näiteks Töötajad table võib sisaldada veergu nimega Asukoht sisaldades väärtust, mis sobib Asukoha tabeli võtmega. Kuna tabelid on üksteisest sõltumatud, muudab see relatsioonimudelil põhinevad andmed basis ettenägematute muutuste ja vajaduste suhtes paindlikeks. Oma paindlikkuse tõttu on relatsioonimudelid muid alammudeleid suhteliselt kiiresti välja tõrjumas. Relatsioonilise mudeli võtmed: · Primaarvõti ehk esmasvõti (ingl. k. primary key) on kandidaatvõti, mis on valitud relatsiooni kirjeid unikaalselt identifitseerima. Primaarvõti on võti, mis üheselt identifitseerib ühe kirje. Valiku kriteeriumid: · atribuudi domeen (peaks olema võimalikult lühike väärtus). · atribuutide arv (peaks olema võimalikult vähe atribuute). · tulevane unikaalsuse tõenäosus (peaks sisaldama unikaalseid väärtuseid nii praegu kui ka tulevikus).
et temast võib atribuute eemaldada ja ta tagab ikkagi unikaalsuse. 5. Primaar ja alternatiivvõti (teema 2) Tavaline praktika on valida üks kandidaatvõti primaarvõtmeks (esmasvõtmeks). Valik, milline võti on "võrdsematest võrdsem", on sageli kunstlik. Igas relvaris saab olla maksimaalselt üks primaarvõti. Primaarvõtmeks mitte valitud kandidaatvõtmeid nimetatakse alternatiivvõtmeteks. Primaarvõti (ka esmasvõti) (ingl. k. primary key) on kandidaatvõti, mis on valitud relatsiooni kirjeid unikaalselt identifitseerima. Primaarvõti on võti, mis üheselt identifitseerib ühe kirje. Valiku kriteeriumid: atribuudi domeen (peaks olema võimalikult lühike väärtus) atribuutide arv (peaks olema võimalikult vähe atribuute) tulevane unikaalsuse tõenäosus (peaks sisaldama unikaalseid väärtuseid nii praegu kui ka tulevikus). 6. Välisvõti (teema 2)
püüdke mõelda selle üle, kas arvuti on üldse võimeline millestki aru saama. Tegelikult töötab arvuti Teie programmi teksti lugemise ajal ühe teise programmi juhtimisel ja ainult sellest teisest programmist sõltub, kas Teie programmi tekst muudetakse arvuti poolt täidetavaks programmiks või mitte. Suheldes arvutiga suhtlete Te alati kellegi poolt loodud programmiga. Rääkides keelest, ei saa ma mööda minna keele süntaksi ja semantika mõistetest. Programmeerimiskeele süntaks on range eeskiri, mis sätestab väga üksikasjalikult, kuidas tohib programmi kirja panna nii, et see oleks arvuti poolt vastuvõetav. Kui süntaksis on ette nähtud, et programmi teksti lõppu tuleb kirjutada punkt, siis peab selle punkti programmi teksti lõppu ka kirjutama. Vastasel juhul teatab Teie teksti töötlev programm Teile, et etteantud tekstis on süntaksivead. On võimalik kirjutada programm, mille süntaks vastab täielikult keele
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil ASP.NET Tallinn 2011 ASP.NET ASP.NET on .NET raamistiku moodul, mis võimaldab sul luua veebirakendusi, kasutades sealjuures minimaalselt koodi. ASP.NET ei ole mitte ASP (Active Server Pages) uus versioon, vaid täiesti uus lähenemine veebirakenduste loomisele. Erinevalt ASPist ja ka PHPst, mis on peamiselt skriptimise keeled, on ASP.NET lehtede taga olev kood täielikult objektorienteeritud. Seega tuleks ASP.NETi võrrelda mitte PHP vaid JAVA rakendustega. Kasutaja saab, kuid ei pruugi täpselt mõelda HTMLi eripärade peale. Pigem määrab ta, milliseid komponente ta soovib veebilehel näha ning need näidatakse, arvestades vajadusel kasutaja veebilehitseja eripäradega eriti kehtib see mobiilseadmete kohta. Koodi ASP.NET lehtede tarbeks võib kirjutada ükskõik millises .NET keeles. Lisaks veebivormidele on võimalik oma
selle üle, kas arvuti on üldse võimeline millestki aru saama. Tegelikult töötab arvuti Teie programmi teksti lugemise ajal ühe teise programmi juhtimisel ja ainult sellest teisest programmist sõltub, kas Teie programmi tekst muudetakse arvuti poolt täidetavaks programmiks või mitte. Suheldes arvutiga suhtlete Te alati kellegi poolt loodud programmiga. Rääkides keelest, ei saa ma mööda minna keele süntaksi ja semantika mõistetest. Programmeerimiskeele süntaks on range eeskiri, mis sätestab väga üksikasjalikult, kuidas tohib programmi kirja panna nii, et see oleks arvuti poolt vastuvõetav. Kui süntaksis on ette nähtud, et programmi teksti lõppu tuleb kirjutada punkt, siis peab selle punkti programmi teksti lõppu ka kirjutama. Vastasel juhul teatab Teie teksti töötlev programm Teile, et etteantud tekstis on süntaksivead.
Suurimad konkurendid on sellele näiteks Oracle, PostreSQL, Microsoft SQL jt. Kõik need kasutavad SQL päringukeelt. Selle keele abil saavad andmebaasivälised rakendusprogrammid, nagu näiteks PHP, andmebaasiga suhelda. SQL tuleb inglisekeelsetest sõnadest Structured Query Language, mis meie keeles võiks kutsuda struktuurpäringukeeleks. Vaatame mõningaid näiteid. Vaatab andmebaase: ? 1 SHOW DATABASES; Selekteerib kõik read tabelist nimega uudised: ? 1 SELECT * FROM uudised; Andmebaasi tabeli struktuur Kui andmebaase kirjeldada, siis kõige sarnasem on sellele Microsoft Exceli töövihik, kus andmeid hoitakse samuti tabelites. Ning tabeli moodustavad tulbad ja read. Andmebaasi ridu nimetatakse ka kirjeteks (records). Tabelilahtreid nimetame aga andmeväljadeks (fields). Reeglina varustatakse iga tabeli esimene veerg unikaalse indikaatoriga (id), mida kutsutakse primaarvõtmeks. Igaks juhuks rõhutan üle, et unikaalne tähendab, et
Append, FileAccess.Write); StreamWriter valja = new StreamWriter(f); valja.WriteLine("Siim"); valja.WriteLine("Sass"); valja.Close(); } } Ka lisamiseks on lühimoodus olemas: klassi File käsklus appendAllText using System; using System.IO; class Faililisamine2{ public static void Main(String[] arg){ File.AppendAllText("tervitus.txt", "nkuku"); } } Lugemine Faili lugemisel on vood teistpidi. Create ja Write asemel on Open ja Read. Ning StreamWriteri asemel StreamReader. Voost tuleva iga ReadLine tulemusena antakse üks tekstirida failist. Kui faili andmed lõppesid, saabub ReadLine käsu tulemusena tühiväärtus null. Selle järgi saab programmeerija otsustada, et fail sai läbi. using System; using System.IO; class Faililugemine{ public static void Main(string[] arg){ FileStream f = new FileStream("inimesed.txt", FileMode
Kõige lihtsam on stringide liitmine, mida saab teha operaatoriga +. print u"Täna on " + kuu_nimi Tihtipeale on mugavam kasutada aga spetsiaalselt vormindamisoperaatorit %. print u"Täna on %s" % kuu_nimi Mitme elemendi korral saab antud operaatorit kasutada nii: print u"Täna on %s ja aasta on %s" % (kuu_nimi, aasta_nr) Sellise avaldise tulemusena väljastataks Täna on jaanuar ja aasta on 2010 Numbrid Sarnaselt PHP'ga numbritüüpi (näiteks double, float, word, integer jne) eraldi defineerida pole vaja ning numbreid saab kohe kasutama hakata. Probleemiks võib vaid osutuda erinevate arvude jagamine, kuna juhul kui Python peab numbrit mida jagatakse täisarvuks (integer), siis tulemuseks saab samuti täisarv ning murdosa lõigatakse lihtsalt ära. Seega tuleb jagamise hetkeks number ujukomaarvuks teisendada 7 / 2 = 3 7.0 / 2 = 3.5 float(7) / 2 = 3.5 Massiivid Massiivide kirjeldamiseks on sarnaselt JavaScript massiividele nurksulud ning nende sees on
C# õppematerjal 2006 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................5 Põhivõimalused...........................................................................................................................6 Käivitamine.............................................................................................................................8 Ülesandeid...........................................................................................................................9 Suhtlus arvutiga.......................................................................................................................9 Arvutamine................................................................................................
htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~kpolsson/comphist/ 47-68 inglise keelne http://www.epemag.com/zuse/ konrad Zusest http://en.wikipedia.org/wiki/Harvard_Mark_I räägib The IBM Automatic Sequence Controlled Calculator Tee läbi Ecki laborid: http://math.hws.edu/TMCM/java/labs/xTuringMachineLab.html Noo ei saa aru
ARTS Cultural Groups (Domain Name) [Internet] ARTT Asynchronous Remote Takeover Terminal ARQ Automatic Repeat Request ARU Audio Response Unit + Average Retail Value AS Autonomous System [Internet] ASAI Adjunct Switch Application Interface [AT&T] ASAP As Soon As Possible + Automatic Switching And Processing AS3AP ANSI SQL Standard Scalable and Portable ASB Advanced System Buffering [Intel] .ASC ASCII text (file name extension) ASCC * Automatic Sequence Controlled Calculator [IBM] ASCII American Standard Code for Information Interchange ASD Application Structure Database [Microsoft] + Automatic Skip Driver [Microsoft] ASF Active Streaming Format [Microsoft] + Advanced Systems Format [Microsoft] ASIC Application-Specific Integrated Circuit ASIT Advanced Security and Identification Technology ASL Adaptive Speed Levelling ASLM Apple Shared Library Manager [Macintosh] .ASM Assembler Source Language (file name extension)
oodatakse ack kviitungit Võrgukiht(network) Protokollid defineerivad andmeformaadid, sõnumite Rakendus(applicatio järjekorra(nii saatmisel kui vastuvõtmisel), tegevused n) vastuvõtmisel. Transport Juhib kommunikatsiooni:1)süntaks – formaat, keelereeglistik; 2) semantika - loob tähenduse andmetele; 3) ajastusreeglid – kiiruse sobitamine, järjestus jne Protokolli vaja selleks, et lähtepunkt saaks kuidagi aktiverida ühenduse või informeerima ühendust Kanal(link) sihtpunktist. Liskas peab olema kindel, et sihtpunkt on valmis andmeid vastu võtma. Kui faili formaat on ühele
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor TEKSTIDOKUMENDI LOOMINE WORD 2010 (2007) ABIL Infotöötluse loengukonspekt Kalev Avi, MSc Tartu 2011 SISUKORD Kiirklahvid .....................................................................................................................................................3 Funktsionaalklahvid .......................................................................................................................................5 Sissejuhatus ....................................................................................................................................................6 Wordi dokumendi struktuur ...........................................................................................................................7 MS Wordi ekraanipilt ............................................................................................................................
ei tea, millised küsimused võivad tulevikus joonestamise ajal ette tulla. Kindlam on see aken lihtsalt sulgeda klõpsuga ülanurgal (vasakul või parema serval) asuval ristikesel 2) Kui arvuti oli vahepeal suletud ja avati uuesti, ja juba oli tehtud mingi(d) joonis(ed), siis Esiteks – klõpsata kas rippmenüü ribal nimel File ja siis avanenud rippmenüül real Open, teha uus klõps, avaneb failivaliku akna Select Files, mille kuju sõltub kasutatava WINDOWS liigist ÜLESANNE I Pinnatükk 14 Failivaliku aken Windows Vista puhul Failivaliku aken WINDOWS XP puhul Failivaliku aken Select Files kaustast LEFF_MASTER_BILD, failid kuvatakse moodusel „üksikasjad” (Details) ja valituks osutub fail N39_16.DWG (nimi on sinine) (failivalik sirvimisega: kaust → alamkaust → . .
3. Tase: Füüsiline andmeedastus - konkreetne võrgutehnoloogia, mis tegeleb andmeedastusega. Protokoll (so scary, such koll) - süntaks, reeglistik mille järgi moodustatakse pakette, vajalik kontrolli teostamiseks, sisaldab infot kuidas veaolukordi lahendada, mida andmetega peale hakata ja mida mingid väljad üldse tähendavad, info mis taktis toimub andmeedastus. Pm kui seda järgida, siis on kaks osapool võimelised omavahel suhtlema. EHK Süntaks, semantika, ajastus. Neid soovitatakse standardiseerida, kui on eeldada, et kasutajaskond on lai, lisab paindlikkust. Nõrkuseks see, et “külmutab” tehnoloogia ja sama asja jaoks luuakse mitu standardit. Saatja ja vastuvõtja samad kihid suhtlevad omavahel tinglikult, e alumise kihi poolt temale osutatud teenuseid ja eelnevalt kokkulepitud protokolli kasutades. Iga kiht lisab saadud andmetele päise ja edastab tulemuse madalamale kihile, vastuvõtmisel võtab iga kiht talle
Andmeturve Meelis Roos Kursiivis tekst on Meelis Roosi loengukommentaaride põhjal lisatud. Kollasega märgitud osa kohta on Meelis Roos öelnud, et seda on ta tavaliselt eksamil küsinud. Kava · Turvaeesmärgid, ohud, riskianalüüs, turvapoliitika, turbestrateegiad, turvatasemed, turvastandardid · Mitmekasutajasüsteemide turve, DAC & MAC, usaldatavad süsteemid · Autentimismeetodid, paroolid, NIS(+), Kerberos, NT domeenid, LDAP kataloogid, Active Directory, single signon · PKI (avaliku võtme infrastruktuuride) idee, rakendamine autentimisel ja signeerimisel, hierarhiad · Ohud võrgus, tulemüürid, krüpto rakendamine · Rünnakute avastamine: IDS (Intrusion Detection System), logimine; taasteplaanid; turvaprobleemide PR · Viirused, ussid, trooja hobused, tagauksed, ... · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cy
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ................... 2003 Juhendaja: ..................................................... “ ....... “ ................... 2003 Osakonna juhataja: ....................................... “ ....... “ ................... 2003 Tallinn 2003 Sisukord Sissejuhatus .................................................................................................
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
aru, mida kuuldav-loetav tekst tähendab, ja tähendamine on teksti, mitte kuulaja omadus. Niimoodi on ju must valgel kirjas; kõik terved inimesed saavad aru ühtmoodi ja kui keegi saab aru teisiti, siis ta kas pole terve või lihtsalt eksib. Seda keelendi objektiivselt õiget tähendust nimetatakse semanti- liseks tähenduseks, tekstitähenduseks, sõnastikutähenduseks või sõna- sõnaliseks tähenduseks. Kui keeleteaduse alamdistsipliinide hulgas teha vahet semantika ja pragmaatika vahel, nagu kaua on tehtud, siis võib keelendit konkreetses suhtlussituatsioonis kasutada ka tema semantilisest tähendusest erinevas, näiteks ülekantud või iroonilises tähenduses, mida kirjeldab pragmaatika. See vahetegemine aga põhineb ikkagi vaikival eeldusel, et semantika on olemas, huvitav ja koguni seisab kuidagi pragmaatikast eespool. Üritame allpool näidata, et see pole ainus võimalik asjade nägemise viis. 3.6 Keele tekkimine ja muutumine
admiration to total denial and ban. Thus the aim of this study has been to find out how jazz reached Estonia, its scope of penetration in Estonia, factors facilitating or hindering this and its influence on the general cultural (and musical) background. Mainly inductive analysis – a versatile and detailed treatment of the subject matter – has been used in processing the relatively scarce published sources and materials found in both Estonian and foreign archives as well as in private collections. Beside these sources, the author has also made use of interviews (N=47) and questioning (N=58) as major data collection methods. Due to the author’s decades-long experience as a jazz musician, several conclusions have been made on the basis of pure intuition. On the one hand, the material has been sequenced and structured according to the time line (the Republic of Estonia, Soviet occupation, German
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
