"Puškin" autori elulugu ning teose analüüs (0)

„ Jevgeni Onegin Puškin“
Peategelane Onegin oli tüüpiline- haritud ning täiustatud tegelane, rõhutati tema pinnapealsust, kiindumust seltskondadesse ja kergetesse armuseiklustesse. Onegin oli inimene, kelle elu seisnes ainult pidudel, ballidel, teatrites käimisest. Ta ei tahtnud abielluda, vaid olla vaba. Lõpus mõistis, et õnn on just see, kui oled seotud ja sul on oma kaasa. Tema usk armastusse võis olla tapetud pealinna seltskonna poolt. Onegini naasemisel maale sai ta osaks siirale armastusele, mida polnud ta kunagi varem tunda saanud. Mõne ajapärast sattus ta segadusse ning põgenes oma tunnete eest reisile. Tagasi tulles lootis Onegin eest leida Tatjana ,aga leidis hoopis endasse külmalt suhtuva abiellunaise. Onegin proovis Tatjanat endasse uuesti armuma panna, sellest kujunes välja siiski ainult ühepoolne armastus. Esialgu Tatjana Oneginit vastu ei armastanud ning kulmu kortsutamata lükkas mehe armastuse tagasi. Kord kutsus Lenski Oneginit Tatjana poole ja Tatjana armus Oneginisse. Tatjana kirjutas Oneginile kirja, milles tunnistas , et armastab teda, kuid Onegin omapoolset huvi ei avaldanud. Tatjana oli hästi haritud ja valdas prantsuse keelt, kirjutas Oneginile kirja prantsuse keeles, kuna see keel oli selle ajastu kultuurile omane. Prantsuse keeles sai väljendada oma tundeid ja mõtteid paremini.
Samasse maakohta, kus elab Jevgeni, saabub Saksamaalt noor mõisnik ja poeet Vladimir Lenski. Lenski oli noor ja sirge poet , kelle süda oli tulvil armastusest. Onegin ja Lenski hakkasid omavahel suhtlema ja neist said head sõbrad. Tänu Lenskile nägi Tatjana Oneginit esimest korda. Lenskile meeldis Olga , kellega ta oli juba lapsepõlves paari pandud.
Olga oli kuulekas, õrn, armas ja lihtsameelne tütarlaps. Ta oli Tatjana õde. Hijem sai Olgast Lenski pruut . Onegin kiusas Lenskit ja ühel peol tantsis ta Olgaga, mis solvas Lenskit väga ja ta kutsus Onegini duellile, kus Onegin Lenski maha lasi, see näitas selgelt ta kangelaslikust. Onegin läks peale tehtut reisile. Olga langes peale kaasa surma sügavasse masendusse. Hiljem abiellus Olga sõduriga.
Tähtsamad sündmused:

• Onegin läheb maale, et külastada oma surevat onu. Kuna oli saanud teate seoses onu surivoodis olemisega.
  
• Lenski tutvus Oneginiga.Onegin ei meeldinud inimestele.
  
• Tatjana armus Oneginisse ning kirjutas talle kirja.
  
• Tatjana unenägu ning otsimine unenäole selgitust.
  
• Lenski solvub Onegini peale ning saadab talle duellikutse.
  
• Lenski saab duelli läbi surma ning Tatjana langeb masendusse.
  
• Onegin lahkub (läheb reisile) mõneks ajaks.
  
• Tatjana ja Olga kumbki abielluvad.
  
• Onegin saabub tagasi ning saab aru kui külm Tatjana temaga on.
  
• Onegin Kirjutab Tatjanale kirja seoses Tatjanale ära ütlemisega ning palub andeks.
  
• Tatjana on aga abiellus ning vastab, et on abielus ning ei kavatse truudust murda.
  
• Onegin peab sellega leppima ning jääb ilma oma armastatud naisest.
  

Aleksandr Sergejevitš Puškin
Elulugu
    
Aleksandr Puškin sündis 6. juunil 1799. aastal Moskvas põlisaadliku Sergei Puškini pojana . Puškini lapsepõlv oli üsna rõõmutu, sest vanemad suhtusid temasse veidi ükskõikselt. Seepärast vältiski ta oma luuletustes lapsepõlvemälestusi ega nimetanud kordagi ema ja isa. Suure südamesoojusega suhtus ta hoopis oma hoidjasse. Tänu oma suurepärasele prantsuse keele oskusele, mis oli õpitud guvernantidelt, luges ta juba lapsena läbi oma isa rikkaliku raamatukogu. 1811.a pandi Puškin Tsarskoje Selo lütseumi.
1817.a lõpetas selle ning ta määrati tööle välisministeeriumi. Kuid see Puškinit ei huvitanud, ta oli sündinud poeediks ja see määras kogu tema edasise traagilise elukäigu. Aastaid hiljem viidi Puškin üle Odessa piirkonna ülema krahv Vorontsovi kantseleisse,kus elas luuletaja üle sügava armastuse oma ülemuse abikaasa krahvinna Jelizaveta Vorontsava vastu. Kiivas krahv hakkas Puskinit taga kiusama ning tema kohta Peterburi kaebusi saatma. Lõpuks käskis tsaar ta “kõlvatu käitumise pärast” vallandada ning ta saadeti vanemate mõisa politsei järelvalve alla õigusteta sealt lahkuda. Puškin elas seal üksi, eemal sõpradest ja kihavast seltskonnaelust. Tema aega täitsid jalutuskäigud, mõtisklused ja pingeline loomutöö. Ühel ööl viis politseiohvitser Puškini Moskvasse uue tsaari Nikolai I ette. Tsaar mõistis, et talle mõjuks üsna soodsalt “armulikkuse” osutamine kõige kuulsamale vene luuletajale . Lühikest aega elaski  Puškini tsaari võimu pehmenemise lootuses.

1828. aasta lõpul kohtas ta ballil veetlevat ja kaunist 16. aastast neidu Natlaja Gontšarovat. Kahe aasta pärast nad abiellusid. Puškini lemmik aeg oli sügis. Et 1830. aasta sügiskuul lisandus sellele perekonnaõnne ootus, vallandus luuletaja üliviljakas loometegevus. Ta lõpetas Boldinos “Jevgeni Onegini”, kirjutas näidendeid, jutustusi ning rohkesti luuletusi ja kirjanduskriitilisi artikleid. Boldinos saavutas Puškini looming täisküpsuse. Poeet astus uuesti välisministeeriumi teenistusse. Loovtööks ebasobiv õhkkond ja kasvav võlakoorem masendas kirjanikku. 1836. aastal sai ta loa ajakirja “Sovremennik” väljaandmiseks. Puškini abielu osutus õnnelikuks. Ta sai neli last. Ta armastas Nataljat ja oli uhke tema ilu üle.
Seitsmendal veebruaril 1837 pidas Puškini duelli D´Anthesiga oma naise pärast, tolle kuul tabas poeeti kõhtu. Mehiselt kannatas ta välja piinava operatsiooni, surus alla oiged, et mitte naist ehmatada, ja ütles, et valu ei tohi tahet lämmatada. 10. veebruaril Puškini suri.

Aleksandr Sergejevitš Puškin oli vene romantiline luuletaja, moodsa vene kirjanduse rajaja.
Lühike loomingu ülevaade:
Puškini säilinud luuletustest varaseim pärineb 1813. aastast. Juba varakult kujunes Puškini ideaaliks elujaatav, vaba ja oma kodumaad armastav inimene. Vabadussaade kõlab eriti mõjukalt luuletustes ”Tšaadajavile” ( 1818 )ja “Küla” (1819).Romantismiperiood algas temal 1820. aastaga,”Ruslan ja Ludmilla ”, “Ju päeva viimne valgus suri”, “Deemon“ (1823), “Merele” (1824). Puškini armastusluule pärliks on “A. P. Kernile”. Eriti tundeerksalt väljendab poeet oma suhtumist lemmikaastaaega luuletuses “Sügis” (1833). Loodusluulest veel “Talvine tee” ( 1826 ) ja “Talveõhtu” (1825).
Puškini väljendas ka oma seisukoha luule ja luuletaja kutsumuse kohta ühiskonnas. Näiteks: “Prohvet” (1826). Sonetis “Poeedile”(1830) rõhutab ta looja ranget nõudlikkust iseenda vastu. “Läkitus Siberisse” (1827) –tulevikuusust kantud luuletus. Samuti ka “Antšaar” (1828). Oma elutöö võtab ta kokku luuletuses “Exegi monumentum” (1836).
Poeemidest kõige eredamalt väljendub Puškini romantism “ Kaukaasia vang” (1820- 1821 ), “Bahtšisari purskkaev” (1821-1823) ja “ Mustlased ” (1824). Pärast Venemaa ajloo uurimist ilmusid “Poltaava” (1829) ja “Vaskratsanik” (1833). Temalt ilmus ka värssromaan “Jevgeni Onegin” (1825- 1832 ).
1830. võttis proosa loomingus valdava osa. 1831 . ilmus teos “Kadunud Ivan Petrovitš Belkini jutustused“.Välja antud A. P.”. Üldtuntuks sai “ Padaemand ” (1833). Ilmusid ajaloolised jutustused “Dubrovski” (1832-1833) ja “ Kapteni tütar” (1833-1836).
1825 valmis kirjanikul tragöödia “ Boriss Godunov”. 1830 lõpetas Puškin neli väikest tragöödiat: “ Mozart ja Salieri ”, “ Ihne rüütel”, “Pidu katku ajal” ja “Kivist külaline”.