''Lissaboni öö'' Erich Maria Remarque Oli öö Lissabonis, mis oli täidetud põgenikega, kõik tahtsid seniks Ameerikasse, kuni Euroopa eluolu rahuneb. Jälgiti laevu, mis sõitsid Ameerika poole. Kuid raske oli saada viisat ja laevapiletid olid kuid ette väljamüüdud ja üpris kallid, mis ei andnud lootust enamikel põgenikel Euroopast lahkuda. Tänaval kõndis põgenik, kes murdis pead, kuidas oma naise Ruthiga Ameerikasse jõuda, sest neil polnud pileteid ja elamisluba Portugalis pidi paari päeva pärast lõppema. Ilma elamisloata olid lood kehvad. Tänav oli suhteliselt tühi, siiski märkas põgenik üht meest tänaval edasi-tagasi käivat. Esimese hooga kartis põgenik, et tegu on politseiga ning ta võetakse vahi alla. Ta otsustas rahulikult eemale kõndida, kodu poole, et mitte liigset tähelepanu äratada
Tnav oli suhteliselt thi, siiski mrkas pgenik ht meest tnaval edasi-tagasi kivat. Esimese hooga kartis pgenik, et tegu on politseiga ning ta vetakse vahi alla. Mees aga knetas teda ning pakkus talle kahte piletit New Yorki. Tingimuseks oli, et pgenik on temaga hommikuni koos. Pgenik vttis pakkumise vastu. Pgenik oli siiski umbusklik selle vra mehe suhtes. Lpuks mees tutvustas ennast, ta nimi oli Schwarts, ning hakkas oma elust pajatama. Ta oli aastaid paguluses elanud, kuna tema naise Heleni vend Georg andis ta les, ja hest kohast teise pgenenud. Seejrel oli ta otsustanud Saksamaale tagasi minna. Teel peeti teda mitu korda kinni ja kontrolliti tema isikut. Lbi raskuste pses ta siiski Saksamaale oma naise Heleni juurde. Seejuures aitas teda ta sber doktor Martens, kes tal Heleniga kokku aitas saada. Schwarts kohtus Heleniga kirikus, sealt suundusid nende korterisse. Nad veetsid paar toredat peva koos. Seejrel oli Schwartsil aeg lahkuda, ta pidi minema Mnsterisse, sest ta oli
Ta oli juba pikemat aega põgenenud, kuna tema naise vend Georg andis ta üles. Seejärel oli ta otsustanud Saksamaale minna. Teel sinna peatati teda korduvalt kinni, ning kontrolliti tema andmeid, kuid läbi raskuste jõudis ta siiski kohale. Schwarts kohtus Heleniga kirikus, ning sealt suundusid nad korterisse. Nad veetsid paar ilusat päev koos. Seejärel pidi Schwarts lahkuma, ta pidi minema Münsterisse, sest ta oli oma pagasi jätnud sinna ja oli seal ka hotelli registreeritud. Helen laenas tuttavalt auto ja viis mehe kohale. Teel Münsterisse aga otsustas Helen, et põgeneb koos mehega. Nad leppisid kokku, et Helen viib auto tagasi ja ütleb kodustele, et läheb Sveitsi arsti juurde ning kohtub mehega hiljem. Schwarts jõudis edukalt Austriasse. Feldkirchis peeti ta kinni ning ta asjad otsiti läbi. Tal oli õnne ning ta pääses. Lõpuks aga jõudis ta Zürichisse ning kohtus Heleniga. Nad elasid nädala kohalikus hotellis erinevates tubades, et mitte kahtlust äratada
"Lissaboni öö" Erich Maria Remarque Mees kõndis kail edasi-tagasi. Lissabon säras tuledes. Mees unistas Portugalist põgenemist Ameerikasse. Ameerika on ainuke väljapääes. Oli aeg, mil peatselt hakkab II maailmasõda (1939.a). Kail kõndides märkas ta ühte meest. Mees hakkas tundmatu eest põgenema. Tundmatu järgnes talle, lõpuks ka jõudis järgi. Tundmatu tutvustas end ning pakkus mehele laevapileteid, mida mees oli kogu hingest tahtnud. Tundmatu ainuke soov oli, et et mees oleks kogu öö koos temaga. Tundmatu ei palunud piletite eest raha. Nad sõitsid taksoga ühte ööklubisse, kus nad saaksid segamatult suhelda. Tundmatu rääkis enda eelmisest aastast. 1938. a viibis ta Prantsusmaal. Ta polnud enda naist 5 aastat näinud ning ta pidi ilmtingimata teda Saksamaale vaatama minema. Mehel oli valepass. Selle ta oli saanud enda sõbralt, kes hiljuti suri
Lissaboni öö 1. Tegevus toimus 40-ndatel aastatel Euroopas. Saksamaa oli kohe- kohe valmis alustama agressiooni teiste riikide vastu. Nii üritasid paljud inimesed Saksamaalt ja üldse Euroopast Ameerikasse päseda, et mitte sõjasaagiks langeda. Ameerikasse üritasid pääseda ka selle raamatu peategelased. 2. Peamised tegelased olid: 1.) autor 2.) Schwarz 3.) Schwarzi naine Helen 4.) Heleni vend Georg 5.) autori naine Ruth 3. Probleem oli see, et Saksamaal valitses range kord ja Saksamaa hakkas ründama teisi riike. Seega tekkis palju emigrante, kellel polnud ei passi ega midagi. Nende ainus võimalus oli Ameerikasse pageda. Autor ja Schwarz kohtusidki selle tõttu, et mõlemad proovisid Lissaboni kaudu Ameerikasse pääseda. Autoril ei olnud aga passi ega viisat Ameerikasse. Schwarzil oli nii pass kui ka viisa, aga
Lõpuks viiakse nad koonduslaagritesse Prantsusmaal, kust nad põgenevad. Mees saab teada naise haigusest ning raamat lõpeb sellega, et jutustava naine sureb ning lugu kuulav mees saab endale too laevapiletid, viisad ning ka passid ja leiab välismaal võibolla(?) oma õnne. Teose tegelased (ka tegelasrühmad) Peategelane/ Kõrvaltegelased: Põgeniku naine Ruth peategelased Josefi naine Helen Josef Schwarts (lugu Naise vend Georg jutustav mees) Põgenik (lugu kuulav mees) Tegelase analüüs Lugu jutustav mees (Josef) on keeruline isiksus. Tema loos on kõik nii tõeline, sest ta on seda kõike reaalselt kogenud ja ka kurb, kuid ta suudab sellega teisele inimesele head teha ning neid aidata. Ta jutustab teisele mehele oma loo, tuues välja et kui leiad armastuse ja õnne, tuleb seda hoida ja mitte kunagi käest lasta. Sündmustiku analüüs
hakkas ka ise nutma ja kogeles: " Aga härra Mouret, ma armastan ju teid! Võideldes oma tunnete vastu, hoolitsemine oma vendade eest nagu ema, taluma mõnitusi ja igahinna eest välja söömist raske on sellises olukorras olla. Kuid Denise pidi selle kõik üle elama. Uskumatu oli see kuidas ta võitles oma armastuse vastu olles koos selle inimesega. Saavutada midagi sellist mis oli iga selle aja naise unistus ja loobuda sellest ainult sellepärast, et ei sa tunnistada mehele keda armastas, armastust, kuna oled andnud endale lubaduse mitte abielluda. See on midagi nii suurt, midagi nii võimsat, et ennast ületada ja loobuda õnnelikuks saamisest. See on kurbus. Õnneks ei lõppenud raamat nii, kuid ise ma mõtlesin juba ammu millal küll Denise alla annab jaoma jah sõna ütleb Mouretile, lõpuks ta tegi seda.Ta sai õnnelikuks ja seda koos oma vendadega. Olin sellest raamatust enne palju kuulnud - ka erialaselt - aga ei midagi konkreetset
Inimene seisab alati valikute ees Lugesin E.M. Remarque'i raamatut "Lissaboni öö". Raamat rääkis sellest, kuidas ühel ööl Lissabonis, kui vaene põgenik saadab igatseva pilguga Ameerikasse minevat laeva, astub tema juurde mees, kellel on kaks piletit ja lugu. Lugu, milles armastuse hind on mõõtmatu ja kurjuse pärandus põhjatu. See raamat on minu arvates ehtne näide sellest, et armastus on elus peaaegu kõige tähtsam. Schwarz, kes jutustas pagulasele oma lugu, on selle tõestuseks. Ta oli valmis riskima kõigega lihtsalt selle jaoks, et teada saada, kas ta naine armastab teda veel või on oma eluga edasi läinud
Puht juhuslikult põrkub Graeber kokku oma kunagise klassiõe Elisabethiga. Neiu isa on sunnitöölaagris ning seetõttu elab Elisabeth koos ülifasistlikust äraandjast proua Lieseriga, kelle pärast nii mõnigi kord sekeldusi tuleb. Noorte vahel tärkab armastus. Just see armastus annabki teose süngele atmosfäärile ereda päikese. Keset sõjakoledusi püüavad armunud hakkama saada. Ernst õpetab Elisabethile sõjast eemalevaatamist, Elisabeth aga mehele empaatiat ning tunnete avaldamist. Kuid elu on karm: neil on vaid kaks nädalat, et olla koos, siis peab Ernst tagasi Venemaale sõitma. Neid kahte nädalat elavad Ernst ja Elisabeth kui kahte aastat. Iga päeva elatakse rikkalikult, kui viimast päeva: käiakse peenes restoranis einestamas, igal õhtul juuakse elu terviseks. Nad abielluvad (osalt armastuse, osalt olude sunnil, kuna Ernst ei saanud muidu täieõiguslikult Elisabethi juures olla ning Elisabeth sai
Nimelt siis oli Johannal ka 4-aastane poeg ja lapseisa Robi, kellest naine ei tahtnud midagi kuulda. Siiski teose lõpus, kui olid jõulud tuli isa pojale jõuluvana mängima ja nii jäid nad siiski kokku ja Johanna pidi Franki unustama, kuigi alati lootis et ükskord ta tuleb ja palub vabandust. Haiglas töötas õde Maria, kes hoolitses nii Johanna kui Tanja ja ka teiste eest. Ta mees oli juba ammu aastate eest surnud ning ta oli üsnagi üksi. Ta muretses väga oma tütre Heleni pärast, keda ta võrdles patsiendi Johannaga. Ta kartis, et Heleniga võib midagi samasugust juhtuda. Helen, umbes 30-aastane naine, üksi jäätud koos 3 lapsega. Mees oli neid maha jätnud ja teise naise juurde läinud. Õnneks keegi ka temast puudust ei tundnud. Kuid siiski vajas Helen enda kõrvale meest, kes oleks talle toeks ja hoiaks ja armastaks teda. Tegelikult tal oligi üks silmarõõm Laurits, kellega nad olid juba päris
Miss Scatcherd, väike brünett, grammatika ja ajaloo õpetaja. Madame Pierrot- pärit Prantsumaalt, prantsusekeele õpetaja. Koolis õpiti: usuõpetust, ajalugu, geograafiat, grammatikat, kirjatehnikat, aritmeetikat ja isegi muusikat ja joonistamist. Karistati lapsi: keset klassituba seisma panemisega või vitsaga vastu kaela lüües või tuli kanda otsa ees papitükki näiteks sõnaga „lohakas“. Kohe esimesel päeval ületas Jane iseennast ja alustas õues kõnelust ühe tüdrukuga – Helen Burns´iga, 14-aastase oma vanuse kohta väga targa ja tasakaaluka tüdrukuga, oma esimese parima sõbrannaga, keda miss Scatcherd kiusas kogu kooliaja pisieksimuste eest ning kes kahjuks suri kopsuhaigusesse. Esimene veerandaasta (jaanuar, veebruar, märts) tundus Janele pikk nagu ajastu, vilets riietus ja saabaste puudumine ei suutnud terava külma eest kaitsta, käed ja jalad olid kaetud külmamuhkudega. Toidu äärmine napus, mida anti nii vähe, et
Metsiku näo, punase juuksepuhmaga ja väga pika habemega. · Mr.Javier Raekohtunik. Jässakas, väheldast kasvu ning tüsedusele kalduv. Kandis peas lühikest kähardunut parukat. Aitas Francki tema isa firmapabereid tagasi saada. · Mattie- Mr. Javiere teenija, ilus tüdruk, kellest hiljem sai Mr.Javieri kaasa. · Campell = Rob Roy- Sotlane, mägilaste pealik, aus mees, kes ei sallinud rikaste poolt vaesemate tagakiusamist. · Helen Campell Roby naine, umbes 40-50 aastane, meheliku näoga. Karmide ja ilmekate silmadega. Kandis ümber keha Soti pleedi nagu mägimaa sõdur. Ei kohkunud tagasi millegi eest. Alati kandis võõl mõõka ja põues nuga. · Robert, Hamis- mägilased, Rob Roy ja Helen Campelli pojad. Raamat räägib sellest, kuidas poeg hakkab päästma isa au. Kuna onupoeg Rashleigh laastab oma onu ära ja ajab Mr.Osbadistone firma pankrotti. Aga kuna ärimehe poeg sellel ajal elas
ja kugistasin need kiirelt alla. Ütlesin Stiiv-Maikelile "Head aega, ma tulen õhtul." Ta hakkas naerma ja ütles: "Kui sa siis veel elus oled!" "Ha, ha. Hea nali!" Ja olingi läinud. Koju jõudsin umbes kell viis. Ma tulin sisse jooksujalu. Kõik ootasid mind juba. Jäin neile otsa vaatama. "Mu uus boss tuleb täna meile õhtusöögile." "Mida!?" küsisid nad kui ühest suust. "Kuulsite õigesti ta tuleb täna kella seitsmeks meile õhtustama." Mu tütar Helen ütles: "Ma loodan, et ta ei ole paks ja kiilaspäine jobu!" Ma ütlesin vihaselt: "Seda ta on ja vaadake, et te käitute ilusasti. Sest muidu lastakse mind lahti!" "See oleks ju päris hea mõte, sest su kostüüm..." Ma katkestasin oma poja Stiiveni poole lause pealt: "... on väga kena ja mind ei tohi lahti lasta! Saate sellest aru, te ajudeta jõnglased?" "Jah, ema", ütlesid nad nördinult, pead alla vajunud. "Aga nüüd tulge mulle kööki appi!" käskisin neid.
Mr Broklehurst oli nõus Jane`i oma kooli vastu võtma ning tüdruk oli väga õnnelik, et ta sai Gatesheadist ära minna. Jane pakkis oma asjad ja sõitis Lowoodi. Talle tutvustati koolikorda- mis oli väga karm ning ta asus seal õppima. Lowoodi vaestekool oli kool, kus õpilasteks olid ainult tüdrukud. Elamistingimused olid koolis halvad, sest tihti olid seal halvad söögid ning väga külm. Iga päev loeti palveid ning kõik pidid tegema nii nagu õpetaja ütles. Koolis sai Jane sõbraks Helen Burnsiga. Kahjuks tabas kooli tüüfus ning suur osa õpilastest surid, kaasaarvatud Helen. Jane lõpetas kooli ning jäi sinna veel 2 aastaks õpetajaks. Jane tahtis endale leida uue töö ning selle ta ka leidis. Ta sai tööd Thornfieldis kus ta pidi olema guvernandiks Adele`le. Thornfieldi peremees oli mr Rochester. Ta oli karm mees ja umbes 40 aasta vanune. Thornfieldis elasid mr Rochester, majapidajanna missis Fairfax, peremehe hoolealune Adele, kummaline
o Peetrus seletab miks ei tule-inimene ei saa õndsaks maapeal ja ning jumal võtab seega kõik taevasse o Vanapagan peab minema maale ja õndsaks saama, siis tulevad hinged jällepõrgusse o Vanapagan leiab talu nimega Põrgupõhja, võtan naise Lisette o Naabriks Kaval Ants o Vanapagan on õilishing, Ants mitte ja ebaõiglane o Ants õpetab Vanapaganat, et peab valetama, et tuli Venemaalt, passi ostis juudilt o Antsu julmus suureneb ja kasutab Vanapaganat ära. Muudab Antsu orjaks ja tema pere, laseb maja enda maale ehitada, pidi võtma laenu ja valetas, mida rahaga teeb o Vanapagan tahab saada ikkagi õndsaks ja teeb tule Päästis Tammsaare-tõlgendati kui töölisrahva mässu Siiski sarnaneb muinasjutuga-kordus Tammsaare suudab ka üle prahi kirjutada Nimetatud ,,Tõde ja õigus" kuuendaks osaks
Mees ei pööranud sellele tähelepanud ja hakkas ringi vaatama, otsides pileti kassat, et siis pilet kontserdile osta. Ta ei näinud seda seal olevat ja pöördus ümber, et riietehoidjalt küsida äkki müüb tema pileteid, aga vanameest enam polnud seal. Mees nägi aga garderoobi kõrval väikest ust mis oli pooleldi avatud ja otsustas vanameest sealt otsima minna. Ta jõudis aga saali ukseni kus seisid kaks meest pikkades mustades kuubedes. Ilma midagi ütlemata ulatas üks neist mehele kava ja viipas käega saalis viimasele reale, kus leidus tühje kohti. Publik oli mehe poole seljaga ning mehel oli hea enda kohale minna. Ta sammud kõlasid saalis nii kõvasti, et ta jooksis ruttu oma kohale. Kõik mehed ja naised olid saalis hästi pidulikult riides. Oma kohale minnes oli tema kõrval üks noormees kes polnud nii pidulikult riides ja mees tundis kergendust sest ka temal olid üsna tavalised riided seljas. Noormehe nägu näis talle tuttav olevat
Mr Broklehurst oli nõus Jane´i oma kooli vastu võtmaning tüdruk oli väga õnnelik, et ta sai Gatesheadist ära minna. Jane pakkis oma asjad ja sõitis Lowoodi . Talle tutvustati koolikorda- mis oli väga karm. Lowoodui vaestekoolis olid õpilasteks ainult tüdrukud. Elamistingimused olid koolis halvad, sest tihti olid mittesöödavad söögid või üldse mitte midagi. Seal oli ka samamoodi külm ja polnud riideid, mida endale selga panna. Koolis sai Jane sõbraks Helen Burnsiga. Kahjuks tabas kooli tüüfus ning suur osa õpilastest surid, kaasaarvatud Helen. Jane lõpetas kooli ning jäi sinna veel 2 aastaks õpetajaks. Jane tahtis uut tööd. Ta sai tööd Thornfieldis, kus ta pidi olema guvernandiks Adele´le. Thornfieldi peremees oli mr Rochester. Ta oli karm mees ja umbes 4o aasta vanune. Thornfieldis elasid mr Rochester, majapidajanna Fairfax, peremehe hoolealuna Adele, kummaline teenija Greaze Poole , Sophie, Leah ja John
saabus, siis läksid nad koos Fergussoniga õhtust sööma. Hiljem tuppa tagasi tulles kutsuti minategelast piljardit mängima. Minategelane mängis natuke aega piljardit krahviga ja jõid sampust ja rääkisid sõjast ja elutarkustest... XXXVI Õhtul keeras tormile ja minategelane kuulis kuidas keegi uksele koputas. See oli Baarman ja ta oli läbi märg. Ta tuli minategelast hoiatama, et teda tullakse hommikul arreteerima. Baarman pakkus välja, et nad pakiksid oma asjad ja aerutaks paadiga sveitsi. Seda nad tegema hakkasidki ja Baarman aitas neil asjad paati viia. Paadi juures nad leppisid kokku, et kui nad eluga pääsevad, siis tasub minategelane selle paadi eest ja nad hakkasid kell 11 õhtul sõitma. XXXVII Nad olid tükk aega pimedas aerutanud ja läbinud pikka vahemaa. Minategelase käed olid rakkus ja katki, kuid sellegi eest ta jätkas aerutamist. Minategelane võttis vahepeal konjakit ja siis aerutas edasi
Mr Broklehurst oli nõus Jane`i oma kooli vastu võtma ning tüdruk oli väga õnnelik, et ta sai Gatesheadist ära minna. Jane pakkis oma asjad ja sõitis Lowoodi. Talle tutvustati koolikorda- mis oli väga karm ning ta asus seal õppima. Lowoodi vaestekool oli kool, kus õpilasteks olid ainult tüdrukud. Elamistingimused olid koolis halvad, sest tihti olid seal halvad söögid ning väga külm. Iga päev loeti palveid ning kõik pidid tegema nii nagu õpetaja ütles. Koolis sai Jane sõbraks Helen Burnsiga. Kahjuks tabas kooli tüüfus ning suur osa õpilastest surid, kaasaarvatud Helen. Jane lõpetas kooli ning jäi sinna veel 2 aastaks õpetajaks. Jane tahtis endale leida uue töö ning selle ta ka leidis. Ta sai tööd Thornfieldis kus ta pidi olema guvernandiks Adele`le. Thornfieldi peremees oli mr Rochester. Ta oli karm mees ja umbes 40 aasta vanune. Thornfieldis elasid mr Rochester, majapidajanna missis Fairfax, peremehe hoolealune Adele, kummaline teenija Greace Poole
Kusta abiellus Anna Pavlovaga. Tal oli kolm poega, kellest jäi ellu vaid üks, keskmine. Surmapõhjus: loomulik surm 4.16. Anna Järvson (sünd. Pavlova) Sünnikoht: Venemaa Amet: kooliõpetaja Olemus: Veidike lihtsameelne, sest ta uskus siiralt seda, mis õpikutes kirjas oli, mõtlemata sellele, et balti parunid võivad alamate kohta ka meelega valetada. Kui ta aga kindlaid tõendeid sai, siis uskus ta neid rohkem kui kirjasolevat "tõde". Unistaja: ta kujutas ette, et läheb mehele mustajuukselise mustade silmadega mehele. Lugu: Ta elas Venemaal Volga ääres rahulikku kooliõpetaja elu, kuni sinna tuli Kusta Järvson. Nad armusid ja ta läks Kustaga tolle kodumaale Eestisse. Perekond: Abiellus Kusta Järvsoniga. Nad said kolm poega, kellest koju tuli vaid üks, keskmine poeg Hillar. Surmapõhjus: loomulik surm 4.17. Jadwiga Purre (sünd. Jankowska) Sünnikoht: Poola, Kielce lähistel asuv rebaseliiva Välimus: kastanpruunid juuksed; sale piht
valetas, et pole aega ja et auto on katki. Järve ääres kohtas Karina neidu. Too ütles, et majal on kuri hing, mis hoiab selle elanikke vangis. Ta oli enne vennaga lastekodus olnud. See oli Pärdi kadunud õde Kerli. Kerli ütles, et ta uppus juba 7 a. tagasi. Aprillikuu jää ei kandnud ja poodi minnes ta uppus. Ta läks vennale komme ja emale jahu tooma. Tal oli kiire, pidi peikaga kokku saama. Aja võitmiseks läks ta üle jää. Eero oli kadunud.. Majas olid veel Helen, Viktor ja Anett. Kerli hoiatas Karinat ühe eseme eest, mida leides ei tohi kätte võtta. Karina leidiski ühe pehme raamatu, mida ta antikvariaadis osta tahtis ja ratastoolimees oli selle ta käest ära krabanud ja rohkem raha müüjale pakkunud. . Ta peitis raamatu Aabu madratsi alla ja siis mõtles kohe rahast, mis oli ikka veel Kääbuse talus. Marius tahtis rääkida. Abiellume, ütles ta. Siis nägi tüdruk, et Mariuse pool kõrva on ära lõigatud- nagu ratastoolimehel! Labor põles
Ilme). Neile räägiti, et Taavi oli hommikul lahkunud. Paljud tööd olid unarusse jäänud ning nüüd tuli kähku tööle asuda. Arutati, kas Osvald peaks end vallas kirja panema või mitte. Ilmel tuli mõte Tallinnasse Taavit otsima minna. Ka poeg Lembit oli ideest elevil. Kardeti, et Ilmet ja Lembitut hakkavad teel Tallinnasse sõdurid kimbutama. Kolmas peatükk Taavi liikus koos kaaslastega rongijaama kasutades piiripunktidest läbi saamiseks passi, mille ta Martalt oli saanud. Seal kohtasid nad sõjakaaslasi,kes olid vangi võetud ning keda ootas ees reis Venemaale. Uuno palus Taavil ta vanemaid tema olukorrast teavitada. Vagunites lauldi eestimeelseid laule ning rong pandi liikuma. Esimesel võimalusel külastas Taavi sõbra vanemate talu. Ta teatas neile, et nende poeg Aarne on surnud. Järgmisena külastas ta oma sõpra Selmat, kes teda Marta eest hoiatas. Taavi teatas talle, et Uuno on elus, kuid teel Eestist välja. Samuti pidi ta
Neile räägiti, et Taavi oli hommikul lahkunud. Paljud tööd olid unarusse jäänud ning nüüd tuli kähku tööle asuda. Arutati, kas Osvald peaks end vallas kirja panema või mitte. Ilmel tuli mõte Tallinnasse Taavit otsima minna. Ka poeg Lembit oli ideest elevil. Kardeti, et Ilmet ja Lembitut hakkavad teel Tallinnasse sõdurid kimbutama. Kolmas peatükk Taavi liikus koos kaaslastega rongijaama kasutades piiripunktidest läbi saamiseks passi, mille ta Martalt oli saanud. Seal kohtasid nad sõjakaaslasi,kes olid vangi võetud ning keda ootas ees reis Venemaale. Uuno palus Taavil ta vanemaid tema olukorrast teavitada. Vagunites lauldi eestimeelseid laule ning rong pandi liikuma. Esimesel võimalusel külastas Taavi sõbra vanemate talu. Ta teatas neile, et nende poeg Aarne on surnud. Järgmisena külastas ta oma sõpra Selmat, kes teda Marta eest hoiatas. Taavi teatas talle, et Uuno on elus, kuid teel Eestist välja. Samuti pidi ta
UDU - Eero oli maalaps, ent ebatavaliselt närviline, maaelust ei luuletanud ja ka loodust oli vähe, nüüd luuletegevus urgastes, garaazides, baarides, tegelane tihti pohmellis, leiab et ükski asi ei jää alles ja selle pärast peab asju silmitsema, leiutamine ületab piirid, arutleb kiire elu arengu üle, hindas masinaid ehkki ta oli luuletaja, meenutas lapsepõlve kuidas mängis masinalaenutusjaama - Mustamäele saabus ootamatu külaline Tulemaalt, poliitiline põgenik, väga viisakas, jõi vähe alkoholi, raske mõista teda, sest rääkis inglise/vene keeli vigaselt, vaikne, naeratas kohmetult, tema kodumaal riigipööre võimul diktaator, terror, oskas laulda, tegi seda terve õhtu - Järsku oi Mustamäe kadunud, neile avanes hall eimiski, tekkinud oli väga tihe udu, millest polnud midagi läbi näha, üritaks taksot saada, kuid lõpuks pidi jala koju minema
Võõras oli Venemaal, et uurida maag Aurillac Herberti käsikirju. Ta ise tegeles samuti musta maagiaga. Lõpuks teatas ta, et Jeesus oli olemas ning selleks ei pea tõestust olema. Teine peatükk: Pontius Pilatus Prokuraator Pontius Pilatus vihkas roosilõhna ent just seda ta tänna pidevalt tundiski. Samuti oli tal kohutav peavalu. Ta pidi tegelema Jesuaga ehk Ha-Nostriga. Ha-Nostri nimetas kõiki headeks inimesteks. Pontius vihkas, et teda nii kutsuti ning lasi tsensuurio Marcus Rotitapjal mehele õpetada, kuidas peab rääkima. Edaspidi kasutas Jesua sõna hegemon. Ha-Nostri sai aru, et Pontiusel on peavalu ning ta sooviks oma koera Bangaga koos olla. Pilatus määras mehe süüdi. Oli Paasapühade aeg ning sellega seoses tuli üks süüdimõistetu vabastada. Valida oli Ha-Nostri ja Barbase(röövel ja mõrvar) vahel. Vabaks lasti Barbas. Kolmas peatükk: Seitsmes tõestus Ivan Nikolajevits oli magama jäänud ega teadnud nüüd kas vestlus tundmatuga oli olnud unes või ilmsi
rikkumises, sest peolt pärit paar neiut olid Mauruse kooli juures kella helistamas käinud - küsitles Indrekut ja ka teisi peolisi - härra Maurus üritas Tiinat seisma saada, õpetas, et uskuma peab, Tiina rääkis oma lootusest, et jumal ühel päeval tema jalad terveks teeb, Maurus kiitis sellist mõtlemist - Maurus mõistis, et Vaarmannide juures oli tavaline sünnipäevapidu ja ta lahkus - Indrekut nokiti veidi selle pärast - Molli ütles Indrekule, et ei plaani talle mehele minna, mille peale ka Indrek vastas, et ei plaaninud Mollit naiseks võtta, mispeale Molli ärritus - Molli hakkas rääkima, et hakkas õppima vene keelt ja tahab hoopis venelasele mehele minna, seda kinnitas järgmisel päeval ka Tiina, kui Indrek taas perele külla läks, öeldes, et Molli kasutab Indrekut vaid ära ja tegelikkuses armastab naabruses elavat venelast - Tiina rääkis, et kui tema kord suureks saab ja jumal tema jalad terveks teeb, siis läheks ta ise
Planchet - d`Artagnani teener Grimaud - Athose teener Mousqueton - Porthose teener Bazin - Aramise teener 1. osa 1.D`Artagnani isa andis d`Artagnanile 3 kingitust: hobune, 15 eküüd, nõuanded. Ema andis talle mustlasretsepti, millega saab ravida kõiki haigusi. D`Artagnan jättis vanematega hüvasti ja lahkus. Kõrtsis kohtus ta mingi mehega, kes tema hobuse üle nalja viskas. D`Artagnan tahtis sellele mehele peksa anda, kuid tal oli vaja jõuda de Treville`i ootetuppa. D`Artagnanilt varastati kiri. 2.D`Artagnan kohtas Aramist ja Porthost ootetoas. 3.Ta rääkis de Treville`iga. Nägi kuidas Athos pikali kukkus(võitluses kannatada saamise pärast) ja talle arstid kutsuti. D`Artagnan rääkis de Treville`iga edasi musketäridega liitumisest, kuni ta nägi meest, kes talt kirja varastas(meest Meung`ist). 4
Jerome David Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana, jõi palju)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Holden, peategelane visati Pencey erakoolist välja, sest ta ei saanud neljas aines hakkama.Kui ta läks võistlustele siis unustas ta enda varustuse metroosse. Tänu sellele oli terve tema tiim vihane. Holden jälgis mängu künkalt ning peale seda läks Härra Spenceriga rääkima. Holdeni hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest. Holden läbis edukalt vaid inglise keele eksami. Härra Spencer luges holdenile ta ebaõnnestund ajaloo eksamitöö ette. Holden tundis end külaskäigu ajal ebamugavalt ning ta lahkus esimesel võimalusel jättes mr.Spenceriga hüvasti. Holden
Endal tal on kaks tütart ja naine, kes on üleni iluasjadega üle riputatud, uhked riided seljas ja juuksed lokitud. Jane ei suhtle algul koolis paljudega. Ta on hea õpilane ja meeldib õpetajatele, kuni ühel päeval saabub kooli Brocklehurst ja kuulutab ta kõigi õpilaste silme all valetajaks. Ta pannakse keset klassi häbipuki peale seisma. Jane, kes pole kunagi midagi valetanud, on meeleheitel. Ainsad, kes temasse endiselt hästi suhtuvad, on õpetaja miss Temple ja Helen Burns, Jane'ist natuke vanem tüdruk, kellega Jane on suhtlema hakanud. Nemad ei usu et ta on valetaja ja ms Temple lubab kirjutada mr Lloydile (arstile Gatesheadist) , kuna too teab Jane'i, ning järele pärida Jane'i iseloomu kohta. Lõpuks saabub Lloydilt vastus, ning Jane'i süütust tunnistatakse kogu kooli ees, mispeale õpetajad temasse jälle soojalt suhtuma hakkavad. Helen on laisk kuid tark ja arukas tüdruk. Oma laiskuse ja lohakuse eest saab ta
Kuid just sellel kõige parajamal hetkel sadas sinna sisse härra Maurus koos Tigapuu ja veel mõne õpilasega. Nimelt oli kooli uksetaga kella helistamas käinud peo paar tüdrukut, kes kinni püüti. Härra Maurus küsitles seal kõik üle ja seal hulgas ka Indreku. Arusaades et seal oli tavaline sünnipäeva pidu, lahkus härra Maurus. Peale seda hakati Indreku kallal nokkima ja ka Molli rääkis Indrekuga, et tegelt ei ole tal plaanis Indrekule mehele minna jne. Indrek ei osanud selle peale muud lausuda kui, et ega tema ka polnud plaanis. Selle peale sai Molli natuke pahaseks ja rääkis ikka edasi kuidas ta venekeelt on käinud õppimas ja kavatseb hoopis venelasele minna. Kui Indrek järgmisel päeval tagasi sinna tuli, siis oli seal ainult Tiina, kes rääkis et Molli valetab ja ei armastagi tegelt teda, vaid Indrek on talle ainult tagavaraks, sest Molli armastab ema õpetuste kohaselt ühte vene poissi naabrusest, selle
Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Algas raske töö- jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Veehäda oli selles et pinnas ei kandnud igal pool loomi ja nad vajusid sisse.
soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Algas raske töö Jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Veehäda oli selles et pinnas ei kandnud igal pool loomi ja nad vajusid sisse.
mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Pühapäeval läksid Krõõt ja Andres kirikusse. Kõrtsi ees ja sees kaubeldi sulaste ja tüdrukutega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
