Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga ""Läänerindel muutuseta" referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
remarque, erich, land, remark, soosaar, kusjuures, viska, pihta, granaat, kauge, maailmasõda, 1898, katoliiklik, klaver, film, 1931, kodakondsus, sveitsis, romaanid, varjud, ausa, tääk, elukutse, osanud, teades, kuhugi, kellelgi, alustama, karmi, kunst, kornel, keskriikide, hukkunuid, haigustesse, arvutuse, hukkunud, sugupõlv, käsitletud, eesnimeÕPETAJAKONSPEKT Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ (1929). Kätlin Kask Modernismist üldiselt Modernismi defineeritakse üldiselt kui uuenduslikkust taotlevat suunda kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda ka kui esteetiliste väärtushinnangute pööret ning mõtlemise muutumist Esimese maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja
Noorte sõdurite senine mõttemaailm ning arusaamad elust ja armastusest olid katki rebitud. Kõik võis muutuda sekundiga ja miski polnud kindel. Ei tapetud vaid füüsilisi kehasid, vaid ka miljoneid inimhingi. See kajastub ka kirjanduses ning eriti ehtsad on need teosed, mille autor säärase hingelise laastamistöö isiklikult läbi on elanud. Selliste kirjanike põlvkonda, kelle maailmavaade kujunes välja Esimeses maailmasõjas, kuulub ka Saksamaa üks populaarsematest autoritest Erich Maria Remarque. Sõda määras paljudeks aastateks kindlaks Remarque'i teemade ringi, tegelaste iseloomujooned, maailmavaate ja elutee. Tema teoste läbivaks motiiviks ongi nn. ,,kadunud põlvkond". Mind paelus mõte sellest, kuidas suutis endine sõdur oma eluga edasi minna. Kuna Erich Maria Remarque on alati müstiline ja ekstravagantne tundunud, oli valik kerge. Laskunud nõnda legendaarse kirjaniku eluloosse ning loomingusse, olid kõiksugused ootused ületatud.
,,Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque, kodanikunimega Erich Paul Remark, on sündinud 22. juunil 1898 Osnabrück'is raamatuköitja pojana. Ta on saksa kirjanik, kes on kuulsaks saanud põhiliselt romaanikirjanikuna, ehkki on nooruses kirjutanud ka esseid ja lühijutte, 1956, aastal on näidendi ,,Lõpp-peatus". Aastal 1916 läks Remarque sõdurina rindele, kus sai mitmeid kordi haavata. Pärast Esimest maailmasõda jätkas õpinguid ning tegi juhutöid raamatupidaja, müügiagendi, hauaplaatide müüja, klaveriõpetaja ja organistina, kirjutas teatrikriitikat ajalehtedele Osnabrück'is. 1929. aastal ilmunud romaaniga ,,Läänerindel muutuseta" sai Remarque kuulsaks peaaegu üleöö. Tema romaan tõlgiti umbes 50 keelde ning 1930. aastal vändati selle põhjal ka film, mille rezissööriks oli Lewis Milestone. Remarque suri 25
,,Kadunud põlvkonna" traagika Saksa kirjaniku Erich Maria Remarque teos ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab sõja õudusi ning selles osalenud elukogenematute ja noorte 19-aastaste koolipoiste osalemist selles. Noorsugu läks võitlema koolipingist oma õpetaja algatusel vabatahtlikena, kuid koolis õpituga polnud seal midagi peale hakata. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Remarque`i teoses ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab autor seda tunnet, mida peategelane
aastat. Teoses kirjeldatakse 2.kompanii hukku, kuhu kuulub ka Paul Bäumer, Remarque´i sõjavastase hoiaku kandja. Juba raamatu pealkiri on meeldesööbiv, näidates kogu sõja küünilisust. "Läänerindel muutuseta" see on kõik, mida ajalehe sõjasõnumist lugeda võib, kuigi ka sellel päeval sai surma üks noor inimene, romaani kangelane. Romaan ei vasta reaktsioonilisele ettekujutusele sõjast ja sõduriks olemisest, kuigi teoses pole ka meeleheitlikku mässulisust. Remarque ei ole võitleja, vaid vaatleja, kes kirjutab sellest, mis teda erutab, püüdmata lugejat keelitada või õpetada. Ta alustab oma romaani selgitusega, rõhutades, et raamat ei ole "ülestunnistus ega süüdistus vaid üksnes katse jutustada ühest põlvkonnast, kelle sõda hukutas isegi siis, kui ta pääses tema granaatide käest". Paul Bäumeri kujuga loob Remarque pildi selliselt hukatud inimestest. Romaan "Läänerindel muutuseta" kujutab kadunud põlvkonna tekkimist Saksamaal.
Kadunud põlvkond Saksa kirjaniku Erich Maria Remarque teos ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab sõja õudusi ning selles osalenud elukogenematute ja noorte 19-aastaste koolipoiste osalemist selles. Noorsugu läks võitlema koolipingist oma õpetaja algatusel vabatahtlikena, kuid koolis õpituga polnud seal midagi peale hakata. Kõik see, mis oli neile tundunud tähtis, tundus nüüd mõttetu. Raamat räägib Paulist, kes läks sõtta koos oma kuue klassivennaga. Peale sõja nad elus palju muud ei näinudki
,,Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque oli saksa kirjanik, kes sai kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna. Remarque sündis Osnabrückis raamatuköitja pojana. Aastal 1916 asus ta sõdurina rindele, kus ta mitmeid kordi haavata sai. Oma teoses ,,Läänerindel muutuseta" kirjeldab ta enda sündmusi ja kogemusi Esimeses maailmasõjas. Lisaks toob ta esile ka sõja koledused ning üksikud rõõmuhetked. Selle teosega sai Remarque kuulsaks üleöö ning juba järgmisel aastal, peale raamatu ilmumist, tõlgiti romaan umbes viiekümnesse keelde. Raamat algab ja lõpeb üsna rahulikult. 19-aastane Paul satub oma seitsme sõbraga sõtta. Neil ei ole eelnevat kogemust ega mitte mingisuguseid teadmisi sõja kohta. Kõik mida nad teavad on koolis õpitud või küla peal kuuldud. Teose algus nõuab juba ühe sõbra elu, kelleks oli Kemmerich. Tema näos peegeldus vaprus ning julgus. Sõjas on ikka langenuid, kuid kes
Erich Maria Remarque (kodanikunimega Erich Paul Remark) sündis 22. Juunil 1898. aastal Osnabrückis raamatuköitja pojana. Kirjaniku kaugemad esivanemad olid prantslased ja perekonnanimi selle tõttu ka prantsusepäraselt Remarque, kuni kirjaniku vanaisa nime kirjapildi 19. sajandi alguses saksapärastas. Autori perekonnas oli lisaks emale, isale ja kirjanikule endale veel kaks last. Kirjanikul oli kaks nooremat õde: Elfriede ja Erna. Peres olevat olnud ka neljas laps, kes suri imikueas. Varases noorukieas asus Remarque klaverit mängima (ja hiljem ka õpetama) ent läks ema soovil katoliiklikus õpetajate harjutuskoolis õpetajakutset omandama.
LÄÄNERINDEL MUUTUSETA ERICH MARIA REMARQUE 1. AUTOR, TEOS - Erich Maria Remarque, „Läänerindel muutuseta” 2. TEGEVUSAEG- I Maailmasõja ajal. (1914-1918), Prantsusmaal. 3. TEGEVUSPAIGAD- Tegevuspaiku oli palju. Põhiline sõjaline tegevus toimus: Kaevikutes, mürsulehtrites ja eesliinil. Eesliin oli sõjas kõige ohtlikum piirkond. Teised tegevuspaigad: Tagala- Ehk köögitoimkond, seal valmistati toitu rindele viimiseks. Sealt sai ka esmaabi. Mahajäetud vabriku hoone ja armetu kolka asula- seal said poisid peavarju. Autori kirjeldusest sain aru, et
Läänerindel muutuseta kadunud põlvkonna tekkelugu "Läänerindel muutuseta" on Erich Maria Remarque'i romaan sõjakoledustest Esimese maailmasõja päevil ja sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi pöördumisel. Sõjakoleduste käsitlemine on teoses paljuski realistlik ja dramaatiline. Kirjeldused on naturalistlikud ja verdtarretavad. ,,Me näeme elamas inimesi, kellel puudub kolju; me näeme jooksmas sõdureid, kellel mõlemad jalad on ära kistud; nad komberdavad oma luukildudes jalaköntidel lähimasse
Erich Maria Remarque Erich Maria Remarque elust... Aastal 1916, 18 aasta vanuselt alles kooli lõpetanud, pöördus Remark I maailmasõtta Saksamaa rindele. Pärast sõda sai ta tööd spordiajakirjanikuna ja abiellus Jutta (Jeanne) Zabonaga aastal 1925, kuid see abielu ei kestnud kaua, ainult 1932 aastani. Remark töötas ka veel väikekaupmehena, kooliõpetajana ja isegi autotöökoja töölisena. Kuid ükski neist töökohtadest ei suutnud teda unustama panna neid kogetuid ja nähtuid õudusi. Vajadusest nendest kirjutada, sündiski aastal 1929 tema esimene romaan "Läänerindel muutusteta" (Im Westen nichts Neues), mis tõi talle kuulsust peaaegu üleöö. Seda bestsellerit müüdi üle 3,5 miljoni koopia vähem kui 18 kuuga ning rezissöör Lewis Milestone käe all valmis sellest aastal 1930 ka film
Hispaania kodusõda (1936-39)- Franco sai sellega võimule ja kehtestati diktatuur. Peategelane Robert Jordan, on vabatahtlikuna läinud sõtta ja võitleb vabariiklaste poolel Franco reziimi vastu.Ta ühineb partisanide salgaga. Tema ülesanne on õhku lasta sild. Kujutatakse ka tema ja partisani neiu Maria vahelist armastust. Kahjuks nende plaan reedetakse ja peategelane saab haavata ja jääb ohvrimeelselt teistest maha, et tulistada läheneva vastase pihta ja sureb. Ta leiab, et on selle kolme päevaga rohkem elanud kui mõni teine 70 aastaga ja tema võitlus ei olnud asjatu, sest ta võitles õigluse nimel.Pealkiri tähendab seda, et iga inimelu on väärtuslik, igaühe surm teeb maailma vaesemaks. Jutustus ,,Vanamees ja meri" (1952) Tegevus toimub Kuubal ja peategelane on vana kalur, kes siis ühel päeval läheb üksi merele ja saab oma elu suurima kala. Saavutab selle, mis on ideaalis tema eesmärk. Puhkeb aga torm ja
ERICH MARIA REMARQUE 1989 1970 ,,Minu teemaks on selle sajandi inimene, humaansuse küsimus. Ja minu kreedo on individualisti kreedo: sõltumatus, tolerantsus, huumor." Sündis 22. juunil 1898 aastal Osnabrückis Saksamaal kodanikunimega kirjanik Erich Paul Remark, kirjanikunimi aastast 1923 Erich Maria Remarque. 1916. a lõpetas ta kiirendatud korras katoliku seminari ja läks vabatahtlikuna läänerindele I maailmasõtta, sai korduvalt haavata. Sõjast naasnud 20aastane Remarque soovis saada muusikuks või maalikuntsnikuks, tegelikkuses tuli tal pidada mitmeid ameteid: spordiajakirjanik, väikekaupmees, kooliõpetaja, raamatupidaja, orelimängija, autovõidusõitja, hauasammastega äritseva firma kaubaagent, autotöökoja tööline. Neil aastail rändas
,,Läänerindel muutuseta" Erich Maria Remarque 1. Tegelased · Tjaden: Kõhn poiss ja ametilt lukksepp. Oli kompanii suurim söödik. · Müller V: Kandis raamatuid kogu aeg endaga kaasas, sest õppis sõjajärgseteks eelküpsuseksamiteks. Oli Pauli klassivend. · Müller: Ta oli üpris ettenägelik, kui paraku juhm poiss. Ta saab endale Kemmerichi saapad, kuid pärast valgusraketiga kõhtu saamist sureb. Hiljem saab need saapad endale Paul.
pool. ,,Meie teadmised elus piirduvad surmaga." ütleb Paul Bäumer. Tõesti, nende jaoks ei eksisteerinud enam õieti midagi muud. See, mida ta päevast päeva nägi, oli surm. Ta räägib ka, kuidas nad on muutunud täielikult tundetuks. Kuidas nad jäid ilma oma perekonnast või sõpradest. Teoses ,,Läänerindel muutuseta" saavad kõik tegelased surma. Jutustaja Paul Bäumer kõige viimasena. Päris loo alguses sureb Kemmerich. Remarque kirjeldab tema surma päris täpselt. ,,Kemmerichi huuled on justkui maha pühitud, suu suuremaks muutunud, hambad torkavad teravalt silma, nagu oleks nad kriidist. Liha ta näos on kokku sulanud, sarnad tungivad esile. Skelett rajab endale teed. Silmad on auku vajunud, Mõne tunni pärast on kõik läbi." Läbi see saigi. Kemmerichi jalg amputeeriti ning sellepärast saabus ka surm. Ometi ei olnud Kemmerich selles maailmas päris üksi. Tal oli ema, kes oli hullumas, kuuldes pojaga juhtunust
1.)Erich Maria Remarque (kodanikunimi Erich Paul Remark; 22. juuni 1898 Saksamaa Osnabrck 25. september 1970) oli saksa kirjanik. Remarque on saanud kuulsaks philiselt romaanikirjanikuna, ehkki ta kirjutas nooruses ka esseid ja lhijutte ning 1956. aastal nidendi "Lpp-peatus" (eesti keeles 1962). Erich Maria Remarque sndis Osnabrckis raamatukitja pojana. Prast phikooli lpetamist ppis Osnabrcki katolikus petajate seminaris. Aastal 1916 lks sdurina rindele. Sai mitmeid kordi haavata. Prast Esimest maailmasda jtkas pinguid ning tegi juhutid raamatupidaja, mgiagendi, hauaplaatide mja, klaveripetaja ja organistina. Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrcki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis. Berliinis elades ttas Erich Maria Remarque Sport im Bild spordiuudiste toimetajana.
Lastes on siirust ja omakasupüüdmatust, mida täiskasvanute maailmas ei leidu. Nii tema kui ta tegelaste mõttelaadi kannavad zen-budistlikud ideed. Tuleb loobuda maistest väärtustest ja olla salliv kõige elava suhtes. Loomingu ülevaade 1 romaan, 2 novellikogu ja mõned üksikud novellid. - Novell "Noored" (1940), novell "Parim päev banaanikala püügiks" (1948), romaan "Kuristik rukkis" (1951), kogumik "Glassi perekonna kroonika" (1961-63), novell "Hapworth 16, 1924" (1965) Erich Maria Remarque 1998-1970 Elulugu Ta sündis Saksamaal suhteliselt vaeses perekonnas ja tema kodanikunimeks oli Erich Paul Remark. Tundis huvi kirjanduse, muusika ja kunsti vastu ja oli üsna hea viiulimängija. 1916 läks ta otse kolipingis vabatahtlikuna I MS. 1919 sai ta haavata ja lahkus armeest. Seejärel töötas mõnda aega õpetajana ja pikemalt ajakirjanikuna. 1929 saabus tuntus kirjanikuna romaaniga "Läänerindel muutuseta". Rahva hulgas saatis romaani päevapealt tohutu menu. Saksamaal
Väärtused remarki loomingus Erich Maria Remarque loomingus on läbivaks teemaks elu ja surm. Tavaliselt jõuavad Remarki teose tegelased sellisele arusaamale lähedaste inimeste kaotuse puhul. Surma põhjused võivad olla erinevad, kuid kõik need viivad ühele ja samale järeldusele, et elu on habras ja seda tuleb hoida. Teose aeg, mida mina lugesin oli selline kus väärtushinnangud võivad väga kiiresti muutuda Lugesin raamatut "Läänerindel muutuseta" See raamat räägib sõjast ja ühest põlvkonnast, kelle sõda hävitas
Erich Maria Remarque "Aeg antud elada, aeg antud surra" Ilmumisaasta: 1954 Teised teosed: "Läänerindel muutuseta" (1929), "Unistuste tuba" (1920), "Kolm sõpra" (1937), "Arc de Triomphe" (1946), "Lissaboni öö" (1962), ja palju muid. Autori elu ja teosega seonduvad faktid: Remarque kirjutas raamatu puhtalt enda kogemustest, kuna ta oli sõjas olnud. Sellepärast kirjeldas ta sõja õudusi väga ausalt. Hitler ja Saksamaa süsteem olid tema jaoks jälestavad, kuna Hitlerile ei meeldinud tema raamatute sisu ning lasi need 1933ndal aastal põletada. Viha sõja ja süsteemi vastu kajastus ka raamatus. Näiteks, kui ta kirjeldas kuidas viieaastane tüdruk, kellel oli beebi käes, õhku lendas pommitamise tagajärjel.
jubedamad ning verdtarretavamad sündmused – see on kadunud sugupõlv. Kahes maailmasõjas hukkus ning sai haavata kümneid miljoneid inimesi. Elavate nimekirja jäid siiski vaid tugevamad. Need, kes sõjas eluga pääsesid, elasid oma elu edasi küll füüsilises mõttes, kuid mentaalselt oli nende vaim ja mõistus kahjustada saanud kõige rängemal moel. Maailmasõdadest on osa võtnud ka tänapäevaks kuulsust kogunud kirjanikud nagu näiteks Remarque, Hemingway ja Vonnegut. Oma tuntuse on nad pälvinud just sõjateemaliste teoste eest. Kas sõda on ikkagi midagi, mis muudab ainult selles osalejaid või meid kõiki? Oma kogemusi on raske kirja panna, eriti just siis, kui oled läbi elanud äärmiselt koledaid sündmusi. Näiteks Erich Maria Remarque’i kuulsaim teos „Läänerindel muutuseta“ sisaldab ka kirjaniku enda isiklikke sõjakogemusi. Samasugune mõju on sõjal olnud ka Hemingway loomingule
mis rindel saavutas oma parima, mida sõda üldse on sünnitanud seltsimehelikkuse! · (A. Kropp: ,,Sõda on meid kõige jaoks ära rikkunud.") Tal on õigus. Me pole enam noorus. Me ei taha enam maailma vallutada. Me oleme põgenikud. Me põgeneme iseenda eest. Oma enda elu eest. Me olime kaheksateistkümneaastased ning hakkasime alles maailma ja elu armastama; kuid me pidime nende pihta tulistama. Esimene granaat, mis märki tabas, tabas me südant. Oleme välja lülitatud mõistlikust tegevusest, edasipüüdmisest, progressist. Me ei usu enam sellesse, me usume sõjasse. · Rinne on puur, milles närvitsedes pead ootama seda, mis juhtub. · Säärane turmtuli on liiast neile vaestele noorukitele. Nad on rindelähedasest nekruti-laagrist otsejoones sellesse täbarasse olukorda sattunud, mis isegi kogenud mehele halle juukseid tuua võib. (Bäumer rindele
Kasutatakse põlvkonna kohta, kes läks sõtta noorte meestena, sageli otse koolipingist. Nad ei olnud veel jõudnud leida endale rahuaja ühiskonnas rolli. Need inimesed ei leidnud pärast sõda enam elule eesmärki. Nad olid sõjas kaotanud oma illusioonid ja usu ühiskonna arengusse. Nende hinges oli tühjus seal , kus teistel olid püüdlused ja unistused. Põlvkonda kuuluvad 3 kuulsat kirjanikku: E.Hemingway, F.S. Fitzgerald ja E.M. Remarque. Nende looming oli sõjavastane ja kujutas elutüdimust ja lootusetust, mille eest saab põgeneda ainult armastuse ja sõprade abil. Nad ei kujuta õnne püsivana. Looming oli humanistlik ja kujutas inimlikke väärtusi. Elu eest üritasid nende tegelased põgeneda alkoholi, pidude ja looduse rüppe. Ernest Hemingway Pärit Ameerikast Illinoisist. Talle meeldis juba varakult kalapüük ja jaht, töötas ajalehe reporterina
1. Remarque sündis 22. juunil 1898 Lääne-Saksamaal. Nime Paul vahetas ta Mariaks austusest oma ema vastu. Remarque'i isa oli raamatuköitja. Perekond oli üsna vaene ning neil tuli sageli kolida. Taskuraha teenimiseks andis Remarque klaveritunde. Lisaks tundis huvi liblikate, metsade, jõgede ja kirjutamise vastu. 1916 läks Remarque vabatahtlikuna Esimesse maailmasõtta. 1917 suunati ta läänerindele, kus päästis mitme kaaslase elu. Rindel sai ta haavata ning pärast seda lahkus armeest. Pärast sõda suundus R. tagasi õpetajate seminari. Ta ei olnud sealsete vanaaegsete meetoditega rahul ning hakkas tegema juhutöid. Temast sai spordiajakirjanik. 1925 abiellus näitlejatar Ilse Jutta Zambonaga. 1929 sai tuntuks kirjanikuna romaaniga "Läänerindel muutuseta", mis sai väga menukaks ka välismaal
Inimese tegelik pale avaldub kriisisituatsioonis. Sõda on relvastatud kokkupõrge kahe või enama osapoole vahel. Sõda jätab paljud ilma emadest-isadest, õdedest-vendadest ja tütardest-poegadest. Keemiarelvade ja kuulipildujate kasutuselevõtt on sõjapidamise teinud surmavaks ja julmemaks kui kunagi varem. Erich Maria Remarque kirjeldab oma romaanis ,,Läänerindel muutuseta" värvikalt igapäevaelu rindel, kus kaevikud on pideva suurtüki tule all. Lahinguväli on kaetud laipadega ning sõdurite elu ohustav mürkgaas ja snaiprid. Sõda mõjutab inimesi ja inimsuhteid väga palju. Seepärast arutlesingi nimetatud raamatu põhjal, kuidas sõda muudab inimest. Sõda mõjub psühholoogiliselt nii laastavaks, et hakatakse mõtlema asjadele, millele tavaliselt ei mõelda
„All Quiet On The Western Front „ (1979) , Läänerindel Muutusteta ERICH MARIA REMARQUE Raamat anti välja kümme aastat peale Esimese maailmasõja lõppu. Raamat kirjeldab noorte meeste kannatusi sõjas. Tol ajal levis massiliselt natsionalism ja propaganda. Remarque püüdis vabaneda kirjutamise kaudu teda traumeerivatest mälestustest. Teose kangelasteks on 7 meest. Nad on omavahel klassivennad ja väga head sõbrad. 1) Väiksekasvuline Albert Kropp – kõige targem 2) Müller – Pauli klassivend, kes kannab õpikuid isegi rindel kaasas 3) Leer – armatseja, tunneb suurt huvi lõbumaja tüdrukute vastu 4) Tjaden – lukksepp 5) Haie Westhus – turbalõikaja, neist kõigist kõige tugevam 6) Franz Kemmerich – kõige noorem, Pauli sõber
Läänerindel muutuseta ehk lugu kadunud põlvkonnast Remarque ei suutnud unustada neid õudusi, mida ta oli kogenud I maailmasõjas. Sügavast sisemisest vajadusest jutustada, mis oli teda vapustanud ja hirmutanud, sündiski tema esimene romaan "Läänerindel muutuseta", mis räägib 19-aastastest koolipoistest, kes on üleöö sattunud sõja hävitavatesse leekidesse. Neil pole mingeid elukogemusi, vaid koolitarkus, aga sellest ei piisanud, et kergendada surijate piinu, vedada haavatuid ja istuda kaevikus
Raamatu kokkuvõte 1. Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutuseta" 2. Tegevus kestab aastatel 1915-1918, Esimese maailma sõja ajal. 3. Tegevus toimub kuskil Saksamaa piiri lähistel rindel. 4. Raamatu alguses tutvustatakse tegelasi ning on sissejuhatus sõja olustikku ja sündmustikku. Kompanii jõuab tagasi eesliinilt, kus nad on raskeid kaotusi kandnud. Üks peategelaste hea kaaslane Franz Kemmerich on sattunud haiglasse raske reiehaavaga, mille tõttu ta hiljem sureb.
Raamatu kokkuvõte 1. Erich Maria Remarque ,,Läänerindel muutuseta" 2. Tegevus kestab aastatel 1915-1918, Esimese maailma sõja ajal. 3. Tegevus toimub kuskil Saksamaa piiri lähistel rindel. 4. Raamatu alguses tutvustatakse tegelasi ning on sissejuhatus sõja olustikku ja sündmustikku. Kompanii jõuab tagasi eesliinilt, kus nad on raskeid kaotusi kandnud. Üks peategelaste hea kaaslane Franz Kemmerich on sattunud haiglasse raske reiehaavaga, mille tõttu ta hiljem sureb.
Nad viidi rongiga ühte katoliiklikusse kloostrisse, kus neid raviti. Albertil amputeeriti jalg ja ta lubas enestapu teha peale seda. Paul suundus peale paranemist tagasi rindele. Seal läks neil nii halvasti, et kogu kompanii peale Kati ja Pauli oli mahalastud või kuidagi muud moodi surma saanud. Paul ja Kat olid põgenemas rindel, kui nende ligidal plahvatas mürsk. Kat sai niivõrd palju haavta, et Paul pidi teda selja peal kandma. Sel ajal kui Paul oma sõpra kandis sai Kat mürsukillga pihta, otse kuklasse ja ta suri. Paul oli ainuke järgijäänu oma klassivendadest, kes olid vabatahtlikuna sõjaväkke astunud. Ühel päeval 1918. aasta oktoobris sai Paul surma. Ülejäänud rindel oli nii rahulik, et sõjasõnum piirdus vaid ühe lausega: Läänerindel muutuseta. Tsitaate ,,Pane tähele, me kaotame selle sõja, kuna me liiga hästi au anname.'' Katczinsky Minu arvamus Kui ma alguses hakkasin raamatut lugema, siis see ei tundund väga põnev, aga mida edasi
Antante. Selles sõjas võeti kasutusele mitmeid strateegilisi asju, mida sõjaajaloos polnud varem kasutatud. Näiteks lennukid, tankid, gaas. Samuti toimus ka positsioonisõda ehk tuhanded mehed varjusid kaevikutes. Nad pesitsesid seal ligi aasta, vaevlesid toidupuuduse ja epideemiate käes ning otsene sõjaline tegevus puudus. Sellest on raamatu, ,,Läänerindel muutuseta'', kirjutanud maailmakuulus kirjanik Erich Maria Remarque. Ta on selles sõjategevust väga detailselt ja realistlikult kirjeldanud. Kokku osales I maailmasõjas ligi kolmkümmend riiki, langenuid oli peaaegu kümme miljonit ning mehi mobiliseeriti sunniviisiliselt mitmeid kümneid miljoneid. Varem polnud maailm nii verist sündmust näinud ning oma ulatuselt ja purustustelt ületas Esimene maailmasõda kõik varasemad sõjad. Juba sellised näitajad näitavad, et sõdades on ainult kaotajad. 1918
põlvedega jalgu; teine läheb sidumispunkti, käed vastu kõhtu surutud, ja üle ta käte libisevad aegamisi soolikad; me näeme mehi ilma huulteta, ilma alalõuata, ilma näota." Kavatsus kirjutada romaan sõjast tekkis Remarque'il juba 1917. aastal, kui ta lamas granaadikildudest haavatuna Duisburgi hospidalis. Plaani elluviimiseks läks aga aega üle kümne aasta. Varsti pärast romaani ilmumist hakkasid levima kuuldused, et Remarque oli romaani kirjutanud kuue nädalaga. Juba pärast eeltrükki sai "Vossische Zeitung" tuhandetelt lugejatelt kirju, milles sõjast osavõtnud Remarque'i kirjeldusi kas kiitsid või kritiseerisid. Romaan puudutas hella kohta kaotatud sõja värsket haava ja lõi poliitiliselt ülesköetud meeleollu sisse nagu pikne. "Läänerindel muutuseta" andis hävitava löögi ikka veel laialt levinud legendile, mille järgi Saksamaa ei kaotanud sõda mitte sõjaväljal lüüasaamise, vaid
tihti. Suremist pealt näha on vaimselt vägagi traumeeriv. Seetõttu peavad just sõdurid olema vaimselt väga tugevad, sest sõja käigus võivad hukkuda nende sõbrad ning tuttavad. Mille eest on sõdurid valmis surema? Surrakse mõne olulise eesmärgi nimel. See tähendab seda, et inimesed on valmis loovutama oma elu mõne tähtsa eesmärgi nimel. Sõdurid lähevad sõtta teadmisega, et nad on valmis hukkuma oma riiki kaitstes ning seda peetakse vägagi üllaks tegevuseks. Nagu ka Remarque "Läänerindel muutuseta" raamatus läksid alles kaheksateistkümneaastased noored poisid rindele ning nad leppisid ning olid valmis teadmisega, et nad võivad langeda sõjas oma riiki kaitstes. Seega on eelkõige sõdurid valmis surema oma kodumaa nimel, sest see käib sõduri kohustuste hulka. Riskitakse oma eludega sõprade pärast. Inimesed, eelkõige sõdurid, on valmis panema oma elujäämise ohtu, kui on vaja mõnda sõpra aidata. Sõprade abistamine toimus ka Remarque
5. Seos kaasajaga - Olulisemaid seoseid pole võimalik raamatust välja tuua. Maailmasõja koledused on minevik ning loodetavasti ei tule inimkonnal enam taoliste õudustega kunagi silmitsi seista. 6. Mõtted: -) ,,Me pole enam noorus. Me ei taha enam maailma vallutada. Me oleme põgenikud. Me põgeneme iseenda eest. Omaenda elu eest. Me olime kaheksateistkümneaastased ning hakkasime alles maailma ja elu armastama; kuid me pidime nende pihta tulistama. Esimene granaat, mis märki tabas, tabas me südant. Oleme välja lülitatud mõistlikust tegevusest, edasipüüdmisest, progressist. Me ei usu enam sellesse; me usume sõjasse." -) ,,Niisama juhuslikult, nagu ma pihta saan, jään ma ellu. Pommikindlas varjendis võin ma puruks litsutud saada, lagedal väljal aga kümme tundi turmtuld vigastamatult üle elada. Iga sõdur jääb üksnes tuhande juhuse tõttu ellu. Ja iga sõdur usub ja usaldab juhust." -) ,,Meist on saanud kardetavad elajad
annaabi.ee 
