DORIAN GRAY PORTREE Oscar Wilde Basil Hallward - saladuslikkuse armastaja (10), kunstnik, tegi portree Gray´st Parker - Basili teener Dorian Gray - ihtne ja kena (19), lk 22, viimase lord Kelso lapselaps, ema oli leedi Margaret Devereux (37, 38), Selby on tema oma (38) Lord George Fermon - sõbralik(36-1), laisk, lõbumaias, hea IK oskus Margaret Devereux - ilus, suri aasta pärast peigmehe surma (38, 37(a1)), romantiline Dartmoor - tahtis ameeriklannat naiseks võtta Sibyl Vane - näitleja, 55(1) James Vane - Sibyli vend, 66(3) Teatri direktor kilev hääl, paks, juut (85-1) Victor - Doriani teener(122)
Oskar Wilde ,,Dorian Gray portree" Kunstniku ja Gray tutvumine. Kunstniku tunded Gray vastu ning Gray ja kunsti seos. 2. (21-36) Lord ja Gray kohtuvad. Kui Basil Doriani maalib, räägib Henry Dorianile noorusest ja Gray´st. Maal valmib (juunis). Gray ja Henry lähevad teatrisse. 3. (36-49) Henry uurib onu juurest Doriani vanemate tausta (lk.40) ja pärast läheb tädi Agatha juurde, kus on palju külalisi ning räägib oma filosoofilisi arvamusi nooruse, krutskite... kohta. Dorian palub luba koos Henryga ära minna. 4. 49-64) Kuu aega hiljem. Gray ootab Henry`t kodus ning lobiseb Henry`ga. naisega muusikast. Pärast seda, kui Henry hoiatab mitte abielluda, räägib Dorian Henry-le, et on Sibyl Vane´i armunud, kuidas nad teatris kokku said ja palub, et ka Harry ja Basil Sibylit vaataksid. Peale mõtisklusi ja sööki leiab H telegrammi, et Dorian on kihlunud. 5. (64-77) Sibyl teatab, kui õnnelik ta on, ja räägib armumisest ka jässakale vennale, kellele ei meeldi
,,Dorian Gray portree" Oscar Wilde 1. Dorian Gray oli Basil Hallawardile muusa eest. Ta avas justkui Basili silmad, mistõttu suutis kunstnik näha ilu esemetes, millele ta polnud varem tählepanu pööranud. Dorian Gray oli tema jaoks iluideaal ning ta ütles, et ükski kunstnik ei suudaks eales jääduvstada kogu tema kaunidust kunstiteosele. Peategelane ei olnud tema jaoks lihtsalt modell, ta oli midagi palju rohkemat. Basil ei olnud kunagi varem kohanud kedagi nii puhast, rikkumata ja samas nii mõistatuslikku. Tema ilu oli nii veetlev, salapärane ning portreed Dorianist pidas ta oma suurteoseks ja meest ise koguni oma kunsti aluseks.
Oscar Wilde romaani "Dorian Gray portree" analüüs 1. Dorian Gray on peategelane, kaunis noormees, kes üha pahelisemat elu elades ei ilmuta mingeid märke vananemisest. Kunstnik maalis temast nooruses portree ja portree läbi hakkavad kajastuma noormehe hingepiinad ja patud. Ta ajab terve elu taga ilu, see on tema jaoks kõik. Ta muutub aastatega südametuks ja kalgiks. Südametunnitus lausa puudub. Teose lõpus jõuab talle aga kohale millist elu ta on elanud ja kui paljudele ta on põhjustanud valu ja vaeva
Oscar Wilde romaani "Dorian Gray portree" analüüs 1. Dorian Gray on peategelane, kaunis noormees, kes üha pahelisemat elu elades ei ilmuta mingeid märke vananemisest. Kunstnik maalis temast nooruses portree ja portree läbi hakkavad kajastuma noormehe hingepiinad ja patud. Ta ajab terve elu taga ilu, see on tema jaoks kõik. Ta muutub aastatega südametuks ja kalgiks. Südametunnitus lausa puudub. Teose lõpus jõuab talle aga kohale millist elu ta on elanud ja kui paljudele ta on põhjustanud valu ja vaeva
Oscar Wilde „Dorian Gray portree“ põhjalik kokkuvõte DORIAN GRAY PORTREE D Dorian Gray, noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles. B Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. H Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Kaunist noor džentelmen Dorian on napilt kahekümnene “kuldsete juuste” ja “kaunilt kaarduvate punaste huultega” Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta
DORIAN GRAY PORTREE D Dorian Gray, noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles. B Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. H Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Kaunist noor dzentelmen Dorian on napilt kahekümnene "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida
DORIAN GRAY PORTREE D Dorian Gray, noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles. B Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. H Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Kaunist noor dzentelmen Dorian on napilt kahekümnene "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida
,,Dorian Gray portree" Oscar Wilde Dorian Gray on noor ja rikas, hingelt alles puhas ja rikkumata. Lisaks eelmainitule on ta ka väga ilus, mis ei jää enamikele just mitte märkamatuks. Nagu teistelegi, jääb Dorian silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes on pigem kinninsema iseloomuga ning omaettehoidev kunstnik. Esmasel kohtumisel avastas Basil Dorianis selle ,,miski", mille tõttu kunstnik peategeleasse kirglikult armub. Basil palub, kas Dorian lubaks teha endast portree sellest sai meistriteos. Basil'i meelitused ja sõnad toitsid aina Doriani, mille tõttu noormehe enesehinnang tõusis muudkui kõrgemale. Kunstnik on maalides üha rohkem Graysse kiindunud ning tahaks teda ainult endale hoida, kuid kunstniku sõber, Henry Wotton, kes on väga jõukas, sooviks osta endale Doriani protree ning ühtlasi ka tutvuda temaga
Rummel) Näidendid: "Leedi Windermere'i lehvik" (1892) "Salome" (1893; eesti keeles 2002; tõlkija Henrik Visnapuu) "Tähtsusetu naine" (1893) "Ideaalne abikaasa" (1895) "Kui tähtis on olla tõsine" (1895) Dorian Gray portree ,,Dorian Gray portree", mis ilmus 1891. aastal on Oscar Wilde'i ainus trükivalgust näinud romaan. Eesti keeles avaldati romaan esmakordselt 1929. aastal A. H. Tammsaare tõlkes. Romaan pajatab Dorian Gray nimelisest noormehest, kelle ilu inspireerib kunstnik Basil Hallwardi. Tema juures kohtab Dorian kunstniku sõpra hedonistlikku lord Henry Wottonit ja langeb tolle salamürgina mõjuva elufilosoofia kütkeisse. Basil Hallwardi maalitud Dorian Gray portree osutub nii kauniks, et noormees unistab: kui vaid mina võiksin jääda igavesti samasuguseks ning maal vananeda minu ees! Tema soov läheb täide. Ühel dramaatilisel hetkel märkab ta, et ehkki ta
,,Dorian Gray portree Tegevusaeg langeb 19. sajandi lõpupoolde, teos algab kevadel ning lõpeb niisamuti sirelite aegu. Tegevuspaigaks London: West End, kus elasid nii lord Henry kui ka Dorian Gray; Albany maja, kus lord Henry oma onuga kohtus ning Berkley hall, kus ta Londoni kõrgkihiga vestles; Vane'ide kodu Euston Roadil, ,,Bristoli" hotelli väike kabinet, kus kolmik kohtus; räpane teater, kus mängis Sibyl Vane; ooper, kus Dorian päev pärast Sibyli surma lõbutses; East Endi oopiumiurkad, kus Dorian oma närve rahustamas käis; Selby Royali talveaed, kus Dorian, lord Henry ja hertsoginna vestlesid; lagendik, kus Dorian James Vane'i juhuslikult maha lasi. Ülevaade sündmustikust: Romaan algab kaunil kevadpäeval, kui lord Henry jälgib, kuidas andekas kunstnik Basil Hallward maalib kena noormeest nimega Dorian Gray, kellest on saanud tema ülim muusa
Seda, et romaani kavandamisel hakkab kaasautoriks tulevik, on juhtunud küll väga harva. Üheks niisuguseks mõistatuslikuks erandiks oli iiri luuletaja, draamakirjanik ja elukunstnik Oscar Wilde. “Dorian Gray portrees” esitleb ta meile täiuslikult kaunist noort džentelmeni. Napilt kahekümnene Dorian on “kuldsete juuste” ja “kaunilt kaarduvate punaste huultega” Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe
Oscar Wilde "Dorian Gray portree" Dorian Gray, noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles. Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. B on leidnud D-s oma elu õnne, muusa ja ideaali. Ta on noormehest vaimustuses. (tuleb välja autori homoseksuaalsus) Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta Dorian enesehinnangu aina kõrgemale. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda H-le tutvustadagi, teades seda
Holger Ollema ,,Dorian Gray Portree" Dorian Gray 1.1 Esialgu oli Dorian Gray endasse äärmiselt kiindunud. Kuid siis avastas ta maali nö "needuse",mida ta oskas äärmiselt edukalt enda kasuks pöörata. Tänu sellele pettis ta oma välimusega ära James'i, kes teda maha tahtis lasta. 1.2 Minu arvates ei meeldinud Basil Dorianile väga palju. Sellele vaatamata ei suutnud Dorian Basili oma elust eemal hoida või ära eemaldada, kuna ta ikkagi väärtustas Basili. Basil sai tihti Doriani sõimu osaliseks, kuna Dorian ei suutnud kontrollida oma ütlemisi ega käitumist. Kuna Basil oli ka saatusliku portree autor, siis oli Doriani arvates kõik just Basili süü. 1.3 Juba esimestel lehekülgedel oli aru saada, et naised meeldisid Dorianile väga.
Basil Hallward oli kunstnik, kes õnnetul kombel Dorian Gray ilu lummusesse sattus. Basili vaated olid lord Henry ja Doriani omadest väga erinevad ning ta ei mõistnud kaht sõpra sageli. Basil oli vanema Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" põlvkonna mees, kes uskus armastusse ja sellesse, et peaks püüdma elada normide järgi harmoonilist elu. Teda viis hukatusse fakt, et ta oli Doriani võiks öelda, et isegi armunud
,,Dorian Gray portree'' Oscar Wilde 1. Teada on, et inimesed on omamoodi olevused, kes lähevad tihti peale kõigega kaasa. Samuti muudab inimene väga tihti enda põhimõtteid või kohandab neid vastavalt vajadusele, üritavad olla keegi kes nad pole. Selle mõtiskluse paralleeriks analüüsin teose ,,Dorian Gray portree'' peategelase muutust teose algusest teose lõpuni. Analüüsin seda, kuidas peategelane Dorian Gray on teose jooksul muutunud ja mis tema juures ei ole muutunud. Raamatu alguses on Dorian Gray ilus, noor, kergeusklik, rikkumata olekuga, puhta hinge ja südametunnistusega. Kuid Dorian kohtub kunstniku Basil Hallward'ga ja lord Henry Wotton'iga ning sellest hetkest hakkab kõik muutuma. Lord Henry püüab Dorianile õpetada enda põhimõtteid ning naudingu filosoofiat, selle käigus teeb lord Henry Dorianile selgeks, et noorus ja ilu ei ole igavesed
Dorian Gray portree 1. KUNSTI EESMÄRK Üks oluline kunstiteos oli Basil Hallwardi maalitud portree peategelasest, Dorian Grayst. Sellel maalil on Dorianile väga suur mõju. Ta mõistab, et tema muutub ja vananeb, kuid maal säilitab alati oma ilu ja värskuse. Tänu Harry abile ta saab aru, et ainus asi mida on mõtet omada, on noorus. Ta soovis, et nad saaksid maailga kohad vahetada tema ei vananeks, vaid see juhtuks kunstiteosega. Ta oli selle eest nõus andma kasvõi oma hinge. Kui seda poleks ehk juhtunud (et muutused toimusid tema asemel maaliga), siis ehk poleks Dorian nii elupõletajalikult elanud.
nendest plaanidest pole kasu, kui pole isikut kes need täide viib. 4. "Miski ei tee inimest nii edevaks kui rääkimine, et ta olevat patune." Väike vale enda kohta ja kohe jääd inimestele meelde. 5. "Iga haruldase asja taga leidub ikka midagi traagilist." Mis on ühele hea see on teisele halb. Dorian Gray: noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles Basil Hallward: kinnine ja omaette hoidev kunstnik. Lord Henry Wotton (Harry): on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Basil on leidnud Dorianis oma elu õnne, muusa ja ideaali. Ta on noormehest vaimustuses. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta Dorian enesehinnangu aina kõrgemale. Kunstnikuna on ta meeleheitlikult Dorianis kinni ega taha teda Henryle tutvustadagi, teades seda meest väga hästi, ja kartes poisi rikkumatuse
Õhtusöökidel Walterite juures hakkab Georges'ile silma hoopis peretütar Susanne, kes oleks rahaliselt hea partii. 19. Lootes Susanne'iga abielludes suurt rikkust, laseb Duroy oma abikaasa tabada abielurikkumiselt, mida too sooritab koos välisministriga. Lahutus. 20. Duroy põgeneb koos Susanne Walteriga, et tolle isa abiellumiseks nõusse saada. 21. Susanne'i ja Georges'i abielu. 10. Wilde'i elu ja looming ja ,,Dorian Gray portree" 2) D Dorian Gray, noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles.B Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. H Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Kaunist noor dzentelmen Dorian on napilt kahekümnene "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile,
kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Faust kohustugu Kuradit teenima, leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial ja maise maailma asjad on end tema jaoks ammendanud.
perre tööle. Majja jääb Jepihhodov. Nad unustavad Firssi maha. "DORIAN GRAY' PORTREE" O. Wilde 1) Kus ja millal? Inglismaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Dorian Gray on erakordselt nägus 20-aastane noormees, kes teose alguses on täiesti rikkumata ja puhas. Mida teose lõpu poole, seda isekamaks eneseimetlejaks Dorian muutub. Kõik saab alguse sellest, kui Basil Hallward teda maalib, kiindub temasse kui muusasse ning kiidab teda igal võimalikul hetkel taevani, mis tõstab Doriani enesehinnangut järjest kõrgemale. Ta tahab igavesti nooreks ja ilusaks jääda, mis väliselt tal õnnestubki. Samas tema portree muutub Doriani pattude tõttu järjest koledamaks, kujutades tema rikutud hinge. 3) Tsitaadid · "Noorus on ainus asi, mida tasub omada." (Lord Henry)
perre tööle. Majja jääb Jepihhodov. Nad unustavad Firssi maha. "DORIAN GRAY' PORTREE" O. Wilde 1) Kus ja millal? Inglismaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Dorian Gray on erakordselt nägus 20-aastane noormees, kes teose alguses on täiesti rikkumata ja puhas. Mida teose lõpu poole, seda isekamaks eneseimetlejaks Dorian muutub. Kõik saab alguse sellest, kui Basil Hallward teda maalib, kiindub temasse kui muusasse ning kiidab teda igal võimalikul hetkel taevani, mis tõstab Doriani enesehinnangut järjest kõrgemale. Ta tahab igavesti nooreks ja ilusaks jääda, mis väliselt tal õnnestubki. Samas tema portree muutub Doriani pattude tõttu järjest koledamaks, kujutades tema rikutud hinge. 3) Tsitaadid "Noorus on ainus asi, mida tasub omada." (Lord Henry)
vms. Ta paneb naised unistama. Ise on Toomas kirjanik, kes lahkub kevadel kodust, jättes pere ja lapsed, oma rännakutele ning pöördub koju tagasi esimese lume ajal. See on tema nö puhkus ja võib-olla ka inspiratsiooniallikas. 3) William Shakespeare ,,Romeo ja Julia'' Siit tuleb välja, et inimene ei ole alati oma saatuse peremees, saatus oleneb ka teistest tema ümber. Nö keelatud armastus oli siin, et nad ei saanud oma asju rahulikult ajada, vaid pidid salaja kohtuma jne neile olid nagu piirangud seatud ümbritsevate inimeste poolt, see tekitas olukorra, kus nad ei saanud ise oma tegemisi organiseerida. 4) William Shakespeare ,,HAMLET'' 5) Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus'' Tammsaare naistegelased on läbi teoste kurvad ja õnnetud. ,,Tõde ja õigus'' Mari ja Krõõt olid kurvad ja allasurutud ning ka teose ,,Juudit'' peategelane oli lõpuks kurb ja masendunud
lapsed tahavad seal mängida ning ta ajab neid ära sealt. Ajab lapsed ära ja aeda tuleb igavene talv. Lõpuks ta näeb puu otsa roninud last ning see puu on pungades. Siis ta laseb lapsed enda aeda ja aed hakkab haljendama. Hiiglane lõpuks sureb vanadusest oma õite keskel. Sõnum: ei tasu olla isekas ja kõike endale hoida, kuna seda jagades saab rohkem rõõmu. Tema kuulsaim teos on romaan ,,Dorian Gray portree"-peategelane on imeilus noormees, kellest tema sõber kunstnik Basil maalib portree. Doriani kurvastab see, et ta ei jää nii ilusaks kui see portree. Dorianile saab saatuslikuks kohtumine lord Henry Wottoniga, kelle elu põhimõte on, et elu tuleb nautida, tuleb vältida kannatusi, otsida mõnusid, osavõtlikkus on teesklus, julgete ja ilusate päralt on maailm. Dorianil on neiu Sibyl Vane, kes on andekas näitleja ja kes armub Doriani väga sügavalt ja kaotab oma näitlejaande. Dorian jätab ta maha ning Sibyl tapab end ja Dorian märkab pärast seda
tõmbas mehe käed katki ja käsi kiskus krampi. Olelusvõitluses, kes Eduard Vilde ,,Mäeküla piimamees" on tugevam jäi siiski peale mees. Mari; Villu; Kremer; Juhan; Kuru Jaan Seda aga vaid esialgu, sest kui ta oli kala kinni püüdnud ja paadi külge kinnitanud, haistsid haid vette sattunud verd ja olid üsna pea Manduva Mäeküla mõisa vanapoisist härrale Ulrich von Kremerile marliini kallal. Esialgu õnnestus Santiagol haid minema ajada, aga hakkab silma talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on tema ainus kaitsevahend, harpuun, purunes. Paat liikus mehele abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. tuttava kalda poole, aga kuna tal ei olnud millegagi haisid eemal Kremer tunneb Mari järgi himu, ta otsustab Tõnuga kokku leppida ja hoida, jäid marliinist ainult luud alles. pakub talle tulusat piimarentniku talu. Mari annab järgi ja hakkab
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
varastab Romeo ta ja päeva pärast ärkab Julia taas ellu. Nad sõidavad ära Pikkade suguvõsade kaugele oma sugulastest ja abielluvad. Romeo usubki, et Julia on surnud. vaheliste tülide tõttu Ta läks Julia kõrvale ja võttis mürki, et surra. Just pärast seda, kui Romeo kannatavad oli mürki võtnud ärkas Julia taas ellu, ja nägi oma kallima surma pealt. järeltulijad. Nad jõudsid veel suudelda, ja Romeo oligi surnud. Julia võttis Romeo vöölt pistoda, ja tappis enda. Peale noorpaari surma leppisid mõlemate pered ära. Shakespeare`i „Hamlet“ Taani prints Hamlet haub kättemaksu oma onule, kes on Mõiste hamletlik käitumine.
Hiiglasel oli suur ilus aed ja lastele meeldis seal mängida. Hiiglane pahandas ja pani aia lukku. Aeda saabus igavene talv. Lõpuks märkas kurb hiiglane üht last, laps oli puu otsas, puu läks roheliseks. Hiigl. lasi lapsed aeda kevad tuli. Hiigl. suri lõpuks. Mõte: head ja ilusat oma elus tasub teistega jagada, siis ei jää üksi. Üksindus on väga kurb ja kõle. Kuulsaim Wilde teos on tema ainus romaan ,,Dorian Gray portree" Peat. on imekaunis noormees Dorian, kellest kunstnik Basil maalib portreed. Lord Henry Wottoniga sõbruneb Dor, lord õpetab teda elama ainult naudingutele, otsima elus mõnusid ja vältima kannatusi. Lord Henry ütleb, et ilu õigustab kõik patud. Dor oli väga õnnetu, et tema ilu jääb ainult pildil püsima ja ta hakkab elama Henry õpetuste järgi: käitub isekalt, otsib naudinguid. I isekas tegu- noor näitlejanna Sybil Vane'i hülgamine. Dor hülgas, sest too oli temasse nii armunud, et hakkas halvasti mängima
relvatöösturite mahhinatsioone. "Doktori dilemmas" (1906) käsitleb Shaw teaduse seisundit tänapäeva ühiskonnas ning teadlaskonna omavahelisi suhteid, arstide omakasupüüdlikkust, aga ka kunsti ja moraali probleemi. Kokku on G. B. Shaw kirjutanud 50 näidendit, enne Esimest maailmasõda jõudis ta kirjutada 29. Shaw ´ üheks populaarsemaks näidendiks võib kindlasti pidada armastuskomöödiat "Pygmalion" (1912), kus keskseteks tegelasteks on foneetikaprofessor Henry Higgins ning lihtrahva hulgast pärit neiu Eliza Doolittle. Eliza traagika saab alguse sellest, et väljakistuna oma sotsiaalsest keskkonnast, ei kuulu ta enam kuhugi. Näidendis on kujutatud inimese sisemise olemuse ja välise maneeri vastandlikkust, vastuolulisust ja nende omavahelist seost: Eliza väline maneer ja keelekasutus ei suuda varjata team pärinemist alamkihist, kuid tütarlapse sisemine lihtne ja aus olemus on kontrastiks professor Henry Higginsi hingelisele kasvatamatusele
aasta revolutsioonile Prantsusmaal. Dumas oli oma nooruses Hugo kaasvõitleja ja koos temaga aitas kaasa klassitsismi väljatõrjumisele prantsuse teatri lavalt. Dumas oli üsna viljakas draamakirjanik, kuid eriti populaarseks on ta saanud oma ajalooliste seiklusromaanidega. Dumas' teoste arv ulatub 301 köiteni. Selle tohutu arvu teoseid pole Dumas kirjutanud üksinda, need on kirjutatud koostöös terve rea kirjanduslike kaastöölistega. Tuntuim nendest on Auguste Manuet. kes on osa võtnud umbes kahekümne romaani kirjutamisest, teiste hulgas ka «Kolme musketäri» loomisest. Kõigi nende romaanide stiililine ühtlus aga osutab, et vaieldamatuks põhiautoriks on ikkagi olnud Dumas. Alexandre Durnas kujutab oma romaanides tähtsaid ajaloolisi sündmusi: kodusõda katoliiklaste ja hugenottide vahel, Pärtliöö sündmusi («Kuninganna Margot»), Richelieu valitsusaega («Kolm musketäri»),
Douglasega. Tutvusid nad 1891.aastal ning nende vahekord muutus intiimsemaks. Lordi isale nende suhe ei meeldinud ja püüdis neid lahutada, tungides 1894.aastal Wilde-i korterisse ja teda ähvardades. Kui 1895. aastal Alziiri läks, arvasid kõik, et ta oli põgenenud ning hakkasid teda järsku halvustama. Hoolimata oma sõprade hoiatusest saabus ta 1895. aasta veebruaris oma näidendi ,,The Importance of Being Earnest" esietendusele Londonisse. Markii üritas seda nurja ajada, aga kui see ei õnnestunud, andis ta Wilde-le teotava kirja, millele Wilde pidi vastama, kas kaebusega teotuse tagasitõrjumiseks või taas lahkuma. Kuna lord soovitas esimest, siis nii ta talitaski. Teda põlati ka selle pärast, et ta mõtles oma elust teha kunstitööd, kunstil aga ei pidanud tema arvates kõlblusega mingit pistmist olema. Inglased olid aga teisel arvamusel. Wilde leidis, et kõlblusele kuuluvad madalamad ja vähem intellektuaalsed vallad. 1895. aastal 25
Kirjandusteostes arutles inimeste elude üle, kes püüavad ennast teadlikult muuta. Jutustus ,,Kasakad" noor aadlik, kes tunneb, et tema senine elu ja olek ei meeldi talle, ta tahaks ennast muuta ja läheb vabade kasakate juurde ja prooviks seal elada. Aga ei sobi nendega. Tegelikult ongi eikellegimaal olev inimene. Tunneb, et ei rahulda elu aadlikuna, teistpidi, lihtrahva hulka ta ka kuidagi ei passi. Siis kuna Tolstoi on ikkagi kahest sõjast osa võtnud, siis hakkab teda väga pealuma sõjandus ja Venemaa ajalugu. Ta otsustab kirjutada romaani sõjast, aga ta seob selle sõja teema dekabristide teemaga. Dekabristide ülestõus oli 1825. Esimese hooga tahaks kirjutada ühest dekabristist, kes tuli tagasi sunnitöölt Siberist ja kirjutamise aastaks panna 1856. Kui kirjutama hakkas, siis tundus, et ei saa kirjutada 1856. Aastast, kui pole kirjutanud 1825. Aastast. Ikkagi ei
..............................................................lk 6.Eluolu.........................................................................................................................................lk 7.Inimeste arvamus kuningast.......................................................................................................lk 8.Naised ja lapsed..........................................................................................................................lk 9.Kuningas Henry VIII..................................................................................................................lk 10.Lisad.........................................................................................................................................lk Eessõna Carolly Ericksoni raamat HenryVIII- st annab väga hea ettekujutse tolle aja elustikust. Raamatus oli selgelt ära toodud, milline oli Henry
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
