,,Dorian Gray portree" Oscar Wilde 1) Kes kujundasid Dorian Gray ellusuhtumise? 2) Dorian Gray oma alateadvuses (psüühika hirm). 3) Miks saab teost pidada Wilde´i vaidluseks Wilde'ga? 1) Dorian Gray oli noor ja kena rikkumata noormees, kes pidas ilu enesestmõistetavaks. Arvas, et see kestab igavesti, kartmata aja kulgu ning surm ei tulnud talle mõttesegi. Kuid kohtudes lord Henryga, kes oma huumorimeelega vaimustas Doriani, muutus tema ellusuhtumine sootuks. Lord Henry pidas Dorinianile pika loengu maha, huvitudes samal ajal oma sõnade mõjust ja noormehe reageeringust. Dorian Gray imetles oma uut sõpra ja mõjutatuna tema veidratest mõtetest hakkas Gray matkima tema elufilosoofiat. Vananemise ja puhtuse kadumise hirmu tõttu hakkas ta elult kõike võtma: kohustuteta elus olid tähtsal kohal elunauding ja rõõm. Peagi kohtus Dorian
DORIAN GRAY PORTREE Oscar Wilde Basil Hallward - saladuslikkuse armastaja (10), kunstnik, tegi portree Gray´st Parker - Basili teener Dorian Gray - ihtne ja kena (19), lk 22, viimase lord Kelso lapselaps, ema oli leedi Margaret Devereux (37, 38), Selby on tema oma (38) Lord George Fermon - sõbralik(36-1), laisk, lõbumaias, hea IK oskus Margaret Devereux - ilus, suri aasta pärast peigmehe surma (38, 37(a1)), romantiline Dartmoor - tahtis ameeriklannat naiseks võtta Sibyl Vane - näitleja, 55(1) James Vane - Sibyli vend, 66(3) Teatri direktor kilev hääl, paks, juut (85-1) Victor - Doriani teener(122) Lea - Doriani majapidaja Mr
Seda, et romaani kavandamisel hakkab kaasautoriks tulevik, on juhtunud küll väga harva. Üheks niisuguseks mõistatuslikuks erandiks oli iiri luuletaja, draamakirjanik ja elukunstnik Oscar Wilde. “Dorian Gray portrees” esitleb ta meile täiuslikult kaunist noort džentelmeni. Napilt kahekümnene Dorian on “kuldsete juuste” ja “kaunilt kaarduvate punaste huultega” Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe
Oskar Wilde ,,Dorian Gray portree" Kunstniku ja Gray tutvumine. Kunstniku tunded Gray vastu ning Gray ja kunsti seos. 2. (21-36) Lord ja Gray kohtuvad. Kui Basil Doriani maalib, räägib Henry Dorianile noorusest ja Gray´st. Maal valmib (juunis). Gray ja Henry lähevad teatrisse. 3. (36-49) Henry uurib onu juurest Doriani vanemate tausta (lk.40) ja pärast läheb tädi Agatha juurde, kus on palju külalisi ning räägib oma filosoofilisi arvamusi nooruse, krutskite... kohta. Dorian palub luba koos Henryga ära minna. 4. 49-64) Kuu aega hiljem. Gray ootab Henry`t kodus ning lobiseb Henry`ga. naisega muusikast. Pärast seda, kui Henry hoiatab mitte abielluda, räägib Dorian Henry-le, et on Sibyl Vane´i armunud, kuidas nad teatris kokku said ja palub, et ka Harry ja Basil Sibylit vaataksid. Peale mõtisklusi ja sööki leiab H telegrammi, et Dorian on kihlunud. 5. (64-77) Sibyl teatab, kui õnnelik ta on, ja räägib armumisest ka jässakale vennale, kellele ei meeldi
DORIAN GRAY PORTREE Oscar Wilde Seda, et romaani kavandamisel hakkab kaasautoriks tulevik, on juhtunud küll väga harva. Üheks niisuguseks mõistatuslikuks erandiks oli iiri luuletaja, draamakirjanik ja elukunstnik Oscar Wilde. "Dorian Gray portrees" esitleb ta meile täiuslikult kaunist noort dzentelmeni. Napilt kahekümnene Dorian on "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida. Aga kõik läheb nii, nagu minema peab: lord Henry kohtub kena noormehega, elumehe särav
Dorian Gray portree 1891 Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde (16 October 1854 30 November 1900) Oscar Fingal O'Flahertie Wills Wilde sündis 1854. aastal Dublinis ja suri 46 aastat hiljem Pariisis. Kirjanik läks ajalukku rafineeritud maitsega homoseksuaalina, kes istus oma eripära tõttu koguni kaks aastat kinni. Vanglast vabanedes lahkus ta Inglismaalt ning elas kolm aastat Itaalias ja Prantsusmaal Sebastian Melmoth'i nime all. Wilde'i nõrkus meeste vastu lahvatas kireks, kui ta puutus kokku Robert Rossiga. Ehkki Wilde väitis, et kunstnik on ilusate asjade looja, on tema
Oscar Wilde „Dorian Gray portree“ põhjalik kokkuvõte DORIAN GRAY PORTREE D Dorian Gray, noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles. B Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. H Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Kaunist noor džentelmen Dorian on napilt kahekümnene “kuldsete juuste” ja “kaunilt kaarduvate punaste huultega” Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta
DORIAN GRAY PORTREE D Dorian Gray, noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles. B Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. H Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Kaunist noor dzentelmen Dorian on napilt kahekümnene "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida
DORIAN GRAY PORTREE D Dorian Gray, noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles. B Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. H Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur. Kaunist noor dzentelmen Dorian on napilt kahekümnene "kuldsete juuste" ja "kaunilt kaarduvate punaste huultega" Narkissos. Ta hakkab silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes noormehesse kirglikult armub. Kunstnik on leidnud oma ideaalse motiivi ja Gray portreest, mille ta õlivärvidega maalib, saab tema meistriteos. Teda aina maalides ja meelitades tõstab ta D enesehinnangu aina kõrgemale. Hallwardi sõber ja imetleja, varakas snoob ja jõudeinimene lord Henry Wotton tahab pilti ära osta. Veelgi parema meelega tahaks ta aga Dorianiga tutvuda. Hallwardile ei ole see ettepanek meeltmööda, ta tahaks Doriani ainult endale hoida
Oscar Wilde romaani "Dorian Gray portree" analüüs 1. Dorian Gray on peategelane, kaunis noormees, kes üha pahelisemat elu elades ei ilmuta mingeid märke vananemisest. Kunstnik maalis temast nooruses portree ja portree läbi hakkavad kajastuma noormehe hingepiinad ja patud. Ta ajab terve elu taga ilu, see on tema jaoks kõik. Ta muutub aastatega südametuks ja kalgiks. Südametunnitus lausa puudub. Teose lõpus jõuab talle aga kohale millist elu ta on elanud ja kui paljudele ta on põhjustanud valu ja vaeva. Ta soovib ennast muuta ja heaks saada kui taipad, et saab
Oscar Wilde romaani "Dorian Gray portree" analüüs 1. Dorian Gray on peategelane, kaunis noormees, kes üha pahelisemat elu elades ei ilmuta mingeid märke vananemisest. Kunstnik maalis temast nooruses portree ja portree läbi hakkavad kajastuma noormehe hingepiinad ja patud. Ta ajab terve elu taga ilu, see on tema jaoks kõik. Ta muutub aastatega südametuks ja kalgiks. Südametunnitus lausa puudub. Teose lõpus jõuab talle aga kohale millist elu ta on elanud ja kui paljudele ta on põhjustanud valu ja vaeva. Ta soovib ennast muuta ja heaks saada kui taipad, et saab
Dorian Gray portree kokkuvõte Kunstnik Basil Hallward, kes Doriani maalib, on pimestatud viimase füüsilisest ilust ning usub, et noormees on ta täiesti uudselt maalima pannud. Basili ateljees kohtab Dorian lord Henryt, kelle maailmavaatest ta sügavalt paelub. Lord Henry sõnutsi on ainsad, mille poole elus püüeldab tasub, ilu ja meelelised tundmused. Mõistes, et ilu ei ole jääv, soovib Dorian, et tema asemel vananeks tema portree. Dorian tutuvub näitlejanna Sibyliga, kes räpases teatris Shakespeare'i esitab. Dorian on näitlejanna osatäitmise lummuses. Peaagi teeb Dorian Sibylile abieluettepaneku. Sibyli ema on abieluettepaneku suhtes skeptiline ja ta vend lubab Doriani tappa, juhul kui viimane peaks ta õele haiget tegema. Kui Dorian kutsub Basili ja lord Henry teatrisse Sibylit vaatama selgub, et näitlejanna on suurest armastusest Doriani vastu oma näitlemisoskuse kaotanud
,,Dorian Gray portree" Oscar Wilde Dorian Gray on noor ja rikas, hingelt alles puhas ja rikkumata. Lisaks eelmainitule on ta ka väga ilus, mis ei jää enamikele just mitte märkamatuks. Nagu teistelegi, jääb Dorian silma maalikunstnik Basil Hallwardile, kes on pigem kinninsema iseloomuga ning omaettehoidev kunstnik. Esmasel kohtumisel avastas Basil Dorianis selle ,,miski", mille tõttu kunstnik peategeleasse kirglikult armub. Basil palub, kas Dorian lubaks teha endast portree sellest sai meistriteos. Basil'i meelitused ja sõnad toitsid aina Doriani, mille tõttu noormehe enesehinnang tõusis muudkui kõrgemale. Kunstnik on maalides üha rohkem Graysse kiindunud ning tahaks teda ainult endale hoida, kuid kunstniku sõber, Henry Wotton, kes on väga jõukas, sooviks osta endale Doriani protree ning ühtlasi ka tutvuda temaga
Basil Hallward oli kunstnik, kes õnnetul kombel Dorian Gray ilu lummusesse sattus. Basili vaated olid lord Henry ja Doriani omadest väga erinevad ning ta ei mõistnud kaht sõpra sageli. Basil oli vanema Oscar Wilde ,,Dorian Gray portree" põlvkonna mees, kes uskus armastusse ja sellesse, et peaks püüdma elada normide järgi harmoonilist elu. Teda viis hukatusse fakt, et ta oli Doriani võiks öelda, et isegi armunud
kodanlased, oma käsitöölised ja talupojad, oma poliitikud ja keigarid, oma armee ja lõpuks oma maailm!" Lisame ainult, et see polnud autori fantaasia vili, selline oli tõepoolest tema kaasaegne maailm. 8. Maupassant'i ühe romaani lähem tutvustus ,,BEL AMI" Tegevuse koht ja aeg 19. sajandi lõpp, Pariis Peategelase iseloomustus Georges Duroy (Bel Ami) Duroy oli lihtsast provintsiperest pärit noormees, kel oli üks eesmärk saada edukaks ja osaks seltskonnast. Selleks oli ta valmis tegema mida iganes. Särav siht silme ees, proovis ta läbi lüüa eelkõige naiste abil. Oma erakordselt ilusa välimus tõttu oli tal õrnema soo esindajate hulgas fenomenaane edu ning ta suutis ümber oma sõrme keerata nii mõnegi naise. Peale kena välimuse iseloomustas teda suur auahnus ja eneseusk. Samuti võib teda nimetada kasuahneks, egoistlikuks ning kavalaks
Mõte: poeem näitab elu muutlikkust, eesmärkide mõttetust aga unistamise vajalikkusest ja iga elamuse tähtsust. Proosaluulekogu ,,Hooaeg põrgus" ja luulekogu ,,Illuminatsioonid" on sümbolistlikumad, kujutavad fantaasiaid, unenäolist maailma ja palju on ootamatuid seoseid, võrdlusi, ebaloogilisis kujundeid, mis peavad sisendama lugejale mingit seisundit/meeleolu. Tema luule on ekstaatiline, julge, väljakutsuv. Oscar Wilde Iiri päritolu kirjanik, oli luuletaja, proosakirjanik ja näitekirjanik. Tema põhimõte oli, et kunst on kunsti pärast ja üks suurimaid väärtusi on tegelikult ilu ja inimesedki teevad tihti otsuseid ilust ja rahast sõltuvalt. Inimesed on silmakirjalikud, kuid eitavad seda. Tal oli pere ja 3 last. Tema elu lõppes vaesuses, oli mõnda aega vangis, kuna ta homoseksuaalsed kalduvused tulid välja. Pärast seda elas valenime all Pariisis.
Seal tutvub Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks Teadlane, kes on hea ja siiras, ta on edukas ja tal on palju õpilasi, ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi head teinud. Peale armastatu õde, aga armub hingepõhjani Jevgenisse, kuid viimast ei Jumala ja Saatana kihlvedu Faust viia halvale teele õnnestubki huvita püsisuhe ja ta tõukab tagasi neiu armastuse. Hiljem kui ta on Saatanal meelitada Faust kurikavalale lepingule alla kirjutama. kahjuks oma sõbra tapnud, duellil, naaseb Onegin tagasi Leningradi Faust avastab täiesti uue maailma, ta armub ja lõpuks õnnestub tal ja kohtub uuesti tollase neiu Tatjanaga, kellest on saanud nüüdseks ka oma armastatu süda võita, seda muidugi Mefistofelese abiga. väga kaunis daam
L.Koidula ,,Säärane mulk ehk Sada Rikas mulk ostis ära tartumaalase Peeter Pindi renditalu, Mäeotsa Peeter vihkab nüüd seepärast kõiki mulke. vakka tangusoola" Erastu perepojast Ennust arvab külarahvas, et ta vigastas meelega oma paremat kätt, et sõjaväeteenistusest pääseda. Enn on Maiet mitu korda tagajärjetult kosinud, kuid võitnud ainult neiu isa poolehoiu. Maie südame on aga võitnud naabertalu rentnik, mulk Männiku Märt. Enn teeb järjekordse katse Maie südant võita, kuid Maie vastuseks on kindel EI, tema põhjenduseks on see et Ennu käevigastus pole tegelikult õnnetusjuhtum. Nüüd valmistatakse ette Märdi kosjatulekut, Ennul küpseb aga kindel otsus Maie, maksku mis maksab,
saanud. Lopahhin tahab kirsiaia maha raiuda ja selle suvitajatele välja rentida. 6. Mõisapere jätab mõisaga hüvasti. Nad lähevad Pariisi. Lopahhin sõidab ka ära. Toatüdruk Varja läheb teise perre tööle. Majja jääb Jepihhodov. Nad unustavad Firssi maha. "DORIAN GRAY' PORTREE" O. Wilde 1) Kus ja millal? Inglismaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Dorian Gray on erakordselt nägus 20-aastane noormees, kes teose alguses on täiesti rikkumata ja puhas. Mida teose lõpu poole, seda isekamaks eneseimetlejaks Dorian muutub. Kõik saab alguse sellest, kui Basil Hallward teda maalib, kiindub temasse kui muusasse ning kiidab teda igal võimalikul hetkel taevani, mis tõstab Doriani enesehinnangut järjest kõrgemale
saanud. Lopahhin tahab kirsiaia maha raiuda ja selle suvitajatele välja rentida. 6. Mõisapere jätab mõisaga hüvasti. Nad lähevad Pariisi. Lopahhin sõidab ka ära. Toatüdruk Varja läheb teise perre tööle. Majja jääb Jepihhodov. Nad unustavad Firssi maha. "DORIAN GRAY' PORTREE" O. Wilde 1) Kus ja millal? Inglismaal, 19. sajandil. 2) Peategelane Dorian Gray on erakordselt nägus 20-aastane noormees, kes teose alguses on täiesti rikkumata ja puhas. Mida teose lõpu poole, seda isekamaks eneseimetlejaks Dorian muutub. Kõik saab alguse sellest, kui Basil Hallward teda maalib, kiindub temasse kui muusasse ning kiidab teda igal võimalikul hetkel taevani, mis tõstab Doriani enesehinnangut järjest kõrgemale
nime all vaesuses. Kunstimuinasjutukogu ,,Õnnelik prints ja teisi jutte" muinasjutt ,,Isekas hiiglane". Hiiglasel oli suur ilus aed ja lastele meeldis seal mängida. Hiiglane pahandas ja pani aia lukku. Aeda saabus igavene talv. Lõpuks märkas kurb hiiglane üht last, laps oli puu otsas, puu läks roheliseks. Hiigl. lasi lapsed aeda kevad tuli. Hiigl. suri lõpuks. Mõte: head ja ilusat oma elus tasub teistega jagada, siis ei jää üksi. Üksindus on väga kurb ja kõle. Kuulsaim Wilde teos on tema ainus romaan ,,Dorian Gray portree" Peat. on imekaunis noormees Dorian, kellest kunstnik Basil maalib portreed. Lord Henry Wottoniga sõbruneb Dor, lord õpetab teda elama ainult naudingutele, otsima elus mõnusid ja vältima kannatusi. Lord Henry ütleb, et ilu õigustab kõik patud. Dor oli väga õnnetu, et tema ilu jääb ainult pildil püsima ja ta hakkab elama Henry õpetuste järgi: käitub isekalt, otsib naudinguid. I isekas tegu- noor näitlejanna Sybil Vane'i hülgamine
relvatöösturite mahhinatsioone. "Doktori dilemmas" (1906) käsitleb Shaw teaduse seisundit tänapäeva ühiskonnas ning teadlaskonna omavahelisi suhteid, arstide omakasupüüdlikkust, aga ka kunsti ja moraali probleemi. Kokku on G. B. Shaw kirjutanud 50 näidendit, enne Esimest maailmasõda jõudis ta kirjutada 29. Shaw ´ üheks populaarsemaks näidendiks võib kindlasti pidada armastuskomöödiat "Pygmalion" (1912), kus keskseteks tegelasteks on foneetikaprofessor Henry Higgins ning lihtrahva hulgast pärit neiu Eliza Doolittle. Eliza traagika saab alguse sellest, et väljakistuna oma sotsiaalsest keskkonnast, ei kuulu ta enam kuhugi. Näidendis on kujutatud inimese sisemise olemuse ja välise maneeri vastandlikkust, vastuolulisust ja nende omavahelist seost: Eliza väline maneer ja keelekasutus ei suuda varjata team pärinemist alamkihist, kuid tütarlapse sisemine lihtne ja aus olemus on kontrastiks professor Henry Higginsi hingelisele kasvatamatusele
kannatustel pole kohta. Tema huumor ja paradoksidest tulvil stiil on jäljendamatu. 1925. aastal sai G. B. Shaw Nobeli kirjanduspreemia. Tema ja näitlejatar Patric Campbelli kirjavahetusele toetudes kirjutas Jerome Kitly näidendi "Armas luiskaja" (1960). George Bernhard Shaw suri 2. novembril 1950. aastal 94-aastasena. 2) Loetud programivälise teose analüüs Pilet nr 2: 1) O. Wilde'i elu ja looming Oscar Wilde sündis 1854. Aastal 16. oktoobril Dublinis. Tema isa kuulus maa-aadlisse. Ta oli elukutselt silma- ja kõrvahaiguste arst. Elav, väsimatu ja alaliselt tegev inimene. Ema oli pastori tütar luuletaja, ajaviiteromaanide sepitseja, poliitiline ajakirjanik, iirlaste vanavara (rahvalooming) korjaja ja nende õiguste eest võitleja. Oscar kasvas üles hellitatuna ja armastas väiksest peale seltskonnas liikuda, kus ei valitud eriti kõneainet.
Kirjanduse eksamipiletid 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus, seosed teiste kunstiliikidega ja liigid. 1. PROOSA EHK EEPIKA 1) Muinasjutud ,,Inetu pardipoeg" Andersen 2) Müüdid Friedrich Robert Faehlmann ,,Koit ja Hämarik" 3) Muistendid ehk tekkelood F.R.Faehlmann ,,Emajõe sünd" 4) Mõistatus Hommikul käib 4 jalga, päeval 2 jalga, õhtul 3 jalga? 4) Kõnekäänud Vesi ahjus 5) Vanasõna Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenin
sinna maamõisa. Aprilli lõpp, mai algus. Kõik on just kui juba lehte ja õide puhkemas, ainult üks vana tamm, millest Bolkonski sõidab mööda, on üleni raagus. Sõidab raagus puus kõige muu rohelise ja kevadise keskel mööda, ja mõlteb, et ta on ise ka selline raagus puu, et tema hinges ja elus pole midagi, mis ülteks talle, et elada on tegelikult väga hea ja väga mõnus. Kui õhtul teeb akna juures suitsu, kuuleb, kuidas üks neiu hääl kuuleb oma mõtteid. Kevadõhtud on kaua valged, muutub sinakaks hämaruseks. Tüdruk räägib niimodi, kui õnnelik ta on, kui hea on tal vaadata seda avarat lagendikku enda ees, ja mõlteb ja räägib niimodi, et kui oleks võimalik, siis võtaks kätega põlvede ümbert kinni ja lendaks üle Venemaa avaruste. Korraks mõlteb, ja natukene muigab, sest tema hing ei tunne enma mingit tahtmist kuhugile lennata. Öösel on
tutvus vürst seal ka nende kolme võluva ja äärmiselt ilusa tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane nimetatuist rabas vürsti oma iluga, kuigi veidi vähem, kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud Nastasja Filippovna pilt. Ta oli kuulnud juba rongipeal selle naise õnnetut lugu, kuidas teda juba kaheteistkümnendast eluaastast peale valmistati ette kaheksateistkümneselt härra Totski armukeseks saama (härra oli muide neiule isa eest). Siis aga tõukas mees neiu eemale lootuses astuda kombelisse abiellu kindral Jepatsini tütre Aleksandraga. Selleks pidi mees vabanema Nastasja Filippovnast. Ta arvas, et kõige targem oleks too mehele panna ja nii oli ta nõus neiu isegi Ganjale maha müüma. Pärast Jepatsinite juurest lahkumist vürsti plaanid muutusid ta otsustas hoopis minna Ganja Ivolgini korterisse elama. Viimasel oli seal tuba üürida ja nii sai asi otsustatud. Seal tutvus vürst veel Ganja ema, isa, õe, venna ja teise üürilise Ferdõstsenkoga
erakordseks. Mõtleme ise juurde igasuguseid asju. Leiab, et armastus on üks hulluse vorm, aga ainus hullus, sulnis hullus, mis teeb elu elamisväärseks. Romaanides võib kohata ka tema tüüptegelasi: Noor, silmapaistev meesterahvas, nägus, aga ta on ka uje, kohmetu, lihtsamat päritolu, kes hakkab maailma avastama elukooli teos (arenguromaan) ning teda käivitavaks jõuks on armastus, see annab talle jõudu ja kindlust eesmärke saavutada. Kaunis naine, kellesse noormees armub. Puhas, rikkumata, loomulik, vahetu, siiras, ometi saab temast peategelase armuke. Naine, kes Stendhal enda arvates oleks olnud. Otsustuskindel, tegutseja, jõuline, tugev. Deus ex machina, võluuur, rikas, mõjuvõima sisik, kes on noormehe heategija. Kelm, keegi halb, kes pillub kaikaid kodarasse vastandina heategijale. "Punane ja must" on nagu elukool. Hakkab maailma avastama, peategelane põrkab tegelikkusega kokku. 4. Honoré de Balzac (1799-1850)
erakordseks. Mõtleme ise juurde igasuguseid asju. Leiab, et armastus on üks hulluse vorm, aga ainus hullus, sulnis hullus, mis teeb elu elamisväärseks. Romaanides võib kohata ka tema tüüptegelasi: Noor, silmapaistev meesterahvas, nägus, aga ta on ka uje, kohmetu, lihtsamat päritolu, kes hakkab maailma avastama elukooli teos (arenguromaan) ning teda käivitavaks jõuks on armastus, see annab talle jõudu ja kindlust eesmärke saavutada. Kaunis naine, kellesse noormees armub. Puhas, rikkumata, loomulik, vahetu, siiras, ometi saab temast peategelase armuke. Naine, kes Stendhal enda arvates oleks olnud. Otsustuskindel, tegutseja, jõuline, tugev. Deus ex machina, võluuur, rikas, mõjuvõima sisik, kes on noormehe heategija. Kelm, keegi halb, kes pillub kaikaid kodarasse vastandina heategijale. "Punane ja must" on nagu elukool. Hakkab maailma avastama, peategelane põrkab tegelikkusega kokku. 4
lepitada, pidi Agamemnon ohverdama oma tütre Iphigeneia. Siis jõudsid kreeklased Trooja alla. Algas sõda, mis kestis 9 aastat. Kreeklased olid saanud sõjavange. Üheks neist oli preestri tütar. Preester tuli tütart tagasi lunastama, aga Agamemnon keeldus tema tütart tagasi andma. Sellepeale palus preester Apollonilt karistust kreeklastele. Apollon saatis neile katku. Achilleus hakkas uurima, et mille eest neile haigus saadeti. Selgus, et Apollon oli pahane ja nõuab lepitust – neiu tuleb vabastada. Agamemnon nõustus tütarlapsest loobuma, kui ta saab Achilleuselt vastu ühe ilusa orja. Aga Achilleus solvus seepeale ja ütles, et tema enam kreeklaste poolt ei võitle, ja lahkus oma rahvaga. Troojalastel läheb üha paremini. Lõpuks olid kreeklased vastu merd surutud. Siiski toimus kahevõitlus Menelaose ja Parise vahel. Võitjaks osutus Menelaos (Helena seaduslik abikaasa). Paris oleks hukkunud, kui Aphrodite poleks teda päästnud. Helena oleks
Samas kõlab Villoni irvitava maski tagant läbi ka nukrad ja lüürilised toonid. Villoni looming oli väga isikupärane ning tema nuttev luule on vaimustanud paljusid hiliseid klassikuid. Artur Alliksaar sündis aastal 1923 Tartus raudteelase perekonda. Haridustee oli kirju: õppis Tartus, näiteks Treffneris, mida ta ei lõpetanud, Narvas ning lõpuks jõudis Tartu ülikooli õigusteadust õppima. 1943. mobiliseeriti 20-aastane noormees Saksa sõjaväkke, kus töötas kirjutajana, kuid kirjutas omale tõendi ning tuli sõjaväeteenistusest ära. 1944. jõudis tagasi Tartusse ning käis isa jälgedes, suundudes tööle raudteele. Hiljem sattus sekeldustesse ametivõimudega ning saadeti vanglilaagrisse. Narva vangilaagris puutus kokku kultuuriinimestega, nagu helilooja Tuudur Vetiku ja kirjanik Elar Kuusega. Tegeleti kirjandusega, õppisid ise ja õpetasid teisi. Alliksaar kirjutas ka oma käekäigust ning kui see
Oma lastetu abikaasa soovile vastu tulles võttis ärimees poisi enda juurde, kuid ei lapsendanud teda. Edgar elas küll kest rikkust kuid oli vaene ja õigusteta. Teda peeti rikka mehe pärijaks, kuid pärandust ei saanud ta kunagi, sest ei allunud oma hooldjale ning oli isepäine. Jäänud rahata lasi Poe end värvata sõjaväkke kuid tema tervis ega iseloom ei sobinud karjääri tegemiseks sõjaväkke. Ainus mida elegantne ja hästikasvatatud noormees hästi teha oskas oli luuletuste kirjutamine. Oma kulu ja kirjadega avaldas Poe ühe kogumiku ja siis teise...kuulsus ja raha jäid aga tulemata. Poe ei kannatanud enam seda, et pidi Allanilt abi küsima ning see teda pidevalt solvas nii otsustas ta üles otsida oma sugulased. Nende juures leidis ta lõpuks tõelise kodu. Hiljem abiellus oma täditütrega, kelle kuju on jäädvustatud ka paljudesse luuletustesse ja jutustustesse
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
Võib tunduda, et sai vaenlase eest ära, aga sellega koos tuleb kohe surmapatt, mis on veelgi raskem. Eriti kui sa oled laskunud tapmisega madalamale, kui see vihatud inimene. Kas peab oma unistustest loobuma, et kellegi teise elu oleks parem? Dunja on nõus loobuma ema ja venna pärast oma unistustest. Kuid tegelikult pole abielu Luziniga muud kui tütarlapse müümine ja erineb vähe Sonja saatusest. Luzin tahtis lihtsalt kasulikult osta ilusa, puhta, aga vaese neiu, et too oleks kogu elu temale tänulik. Pere abistamiseks sai Sonjast langenud naine, kuid ta jäi kindlaks inimeses peituva headuse alge võidusse ja ning fantaasiate täitumise võimalikkusse. Tema sisemus jäi igas olukorras endiseks. Põhiidee: olud võivad ka kõige ausama, endale õiget teed otsiva inimese panna väljapääsmatusse olukorda ja ta vajub aeglaselt räpasesse mülkasse, millest ainult lähedaste usu ja suure armastuse abiga on võimalik kuidagi välja ronida.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
