· Edukaid lahendusi seletatakse enda tõhusa tööga ja vaevalist lahenduskäiku halva õnnega ja probleemi raskusega, jne. 7.) · Teadmistevajaku otsing. · Strateegia hüpoteeside (oletuste) väljatöötamine. · Strateegia eksperimentaalsest kontrollist. 8.)Ei pea, ta peaks olema väljaspool süsteemi. 9.)Analoogiameetod 10.) · Aatomituuma ehitus põhines analoogial päikesesüsteemiga Eesti Haigekassa = teiste riikide haigekassa · Londoni Teadusmuuseumis võrreldi mõistust kolme analoogiaga: puu (tree), tiib (wing) ja World Wide Web. · Alanduslehtri raadiuse arvutamisel, kus eeldatakse geoloogiliselt sarnaste tingimuste olemasolu. · Keemiatööstuses katsetusel olevad ravimid hiirtele, kuna need mõjuvad inimestele analoogiliselt.
etapis: info kogumine, alternatiivide hindamine, ühe alternatiivi täideviimine, tulemuste hindamine. Probleemi lahendamise üheks etapiks on enamasti otsustamine.8.Ei.9.Analoogiameetodit - otsitakse lahendusi sarnastest olukordadest. 10. 1. Näiteks aatomituuma ehituse väljaselgitamine põhines oluliselt analoogia leidmisel päikesesüsteemiga.2. Tänapäeva teadlaste ees seisab küsimus, mis on tegelikult mõistus. Oxfordi Ülikooli teadlased kirjeldasid seal mõistust kolme analoogiaga: puu (tree), tiib (wing) ja World Wide Web.3. Teadusartiklitesse ilmusid anatoomiliste jooniste asemel informatsiooniprotsesse selgitavad skeemid. Kasutades analoogiat arvutiteadusega, võib öelda, et varemalt oli pearõhk pööratud riistvarale, hiljem aga tarkvarale.4. Kui firmast on halb arvamus, pööratakse tähelepanu eeskätt faktidele, mis seda kinnitavad. See eelistus ei lase probleemi vaadelda uuest vaatenurgast, viib korduvale
veel ei aima, ja reageerib inimese surmahetkele. Tal olevat võime näha ringihulkuvat isikustatud surma või surnute hingi, mis kuulutasid õnnetust ja surma.Koera puhul on surma ennustanud eeskätt tema ulgumine. 4.2 Mutt Virumaal levinud uskumuse kohaselt tähendas mutimullahunnik kellegi maa peal maja lähedal surmajuhtumit seal peres. Toa põranda all uuristamine märkis kiiret surma. Võimalik, et siin on tegemist rahvapärase analoogiaga: mutt kaevab mulda - surnule kaevatakse hauda. -6- 4.3 Uss Külaühiskonnas usuti, et ussi nägemine maja ümber näitab tulevast hävingut või surma. Ilmselt on siin seoseid kodu- või majaussi motiiviga. Eesti rahvausundi järgi arvati igal majal olevat oma kaitsehaldjas, kes võis esineda muu hulgas ussi kujul. 4.4 Harakas Harakas ennustab eesti rahvausundi järgi surma, õnnetusi ja kohtuskäike - halba. Surmaga seotud
Churhill olevat pingeolukorras surunud käed vastu kuue alumist serva. Naised kasutavad stressiseisundites tihti oma käevõrude keerutamist ja kettide hüpitamist. Pidev üle juuste silitamine on eneserahustamine. Silitatakse oma nägu, paitatakse käsi, tõmmatakse sõrmedega õrnalt üle huulte jne. Suu varjamine osutab tavaliselt süü tundele. Ent vahel võib see tähendada ka kahtlust, liialdamist või ebakindlust. Nina puudutamisel on tegemist sellega, et tegeldakse suuvarjamise analoogiaga. Psühhoanalüütiliselt tähendab see seda, et "alateadvusest tungivad esile lubamatuks peetavad mõtted; inimene tunneb vajadust mõtete varjamiseks suu sulgeda: kartes end paljastada liigub käsi viimasel hetkel suu juurest eemale puudutades nina. Teine ninapuudutuse seletus on lihtsam: leitakse, et valetamise ajal tekitavad nina närvilõpmed sügelemise tunde ja seepärast puudutatakse luiskamise ajal sageli nina. End puudutades väljendatakse ka mitmesuguseid tundeid. Käte kokkusurumine
Kriminaalõiguses on analoogia keelatud. Ainult seadus võib öelda,mis on kriminaalkorras karistatav tegu, kohtunik seda teha ei või. Tõlgendamine on aga kriminaalõiguses lubatud ja vajalik. Analoogia puhul ei saa eeldada õigusliku korra erakorralisust. 2. Õiguse analoogia. Ei lähtuta üksikust õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, mis põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel. Tegu on üldise õiguse põhimõttel rajaneva analoogiaga. Kui mingit kaasust ei ole võimalik lahendada, siis kasutatakse loomuõigust tänapäevases tähenduses ehk juhuse peab lahendama nii nagu sooviks seda kaasaegne seadusandja. Kui sellest ja muudest meetodidest ei piisa, sisi on kohtunik kohustatud ja õigustatud „looma õigust“. Kohtunik otsustab, mis on üksikjuhtumil õigem. Tõlgendamine ja lünkade ületamine toimub kindlates ratsionaalsetes vormides.
tavasid ja nõustudes vaid enda sisemise klouniliku maailmaga. ,,Mina ja küla" (,,I and the Village") on dateeritud aastasse 1911, kuid maaliti ,,La Rouche's", see on Chagall'i lõplik programmiline maal Pariisi aastatest. Pildi radiaalne ja tsentrifugaalne struktuur on siin saanud peamiseks kompositsiooniliseks põhimõtteks. Chagall alustab Delaunay' sektsiooniliste, tükeldatud piltide kasutamisest analoogiaga ringist ja päikesest kui figuratiivsest elemendist, milles on muidu abstraktne konfiguratsioon värvist ja läheb edasi saavutama pildilist ühtsust läbi motiivi ikestatuse, mis on võetud antud reaalsuse erinevatest maailmadest. Töö neljas sektsioonis domineerivad arhetüübilised looma ja inimese figuurid ning loodus (oksa näol) ja tsivilisatsioon (küla). Jutustust ja teemat ei ole enam vaja;
Sünnikaardi majad Sünnikaartide maju on olemas kaksteist nagu ka tähtkujusid. Esimesed kuus maja seletavad lahti isiksust ja tema omadusi, viimsed kuus suhteid teiste inimstega ja perekonnaringist väljapoole jäävaid asjaolusid. Vähk kuulub neljandasse majja. Neljas on seotud Vähi märgi ja Kuuga. Siin on võtmemõisted kodu, suhted vanematega ja üleüldine hoolimine. Ema või emakuju loetakse selle maja eriti tugevaks jooneks. Kodul ja kaitsval ümbrusel on sarnasust analoogiaga üsast ja hauast- seega tähtsustatakse siin nii sündi kui ka surma. Päikesemärgid Vähk (21.Juuni- 21. Juuli) Tüüpilised jooned Vähkide põhiomaduseks on kaitsev loomus, mida aeg-ajalt varjutab kangekaelsus ja tujukus. nad kipuvad kõige pärast muretsema, aga tänu tähelepanuväärsest heale intuitsioonile võivad nad oma instinktiivsetele reageeringutele ja otsustele kindlad olla. Vähke iseloomustab ka teatud muutlikkus, mis avaldub vägagi mitmel kujul.
keerulisemaid masinaid, mis teatud ülesannete täitmiseks hästi sobivad: tulemasinaid tule süütamiseks, autosid ja lennukeid edasiliikumiseks, kelli aja arvestamiseks jne. Kas pole siis võimalik, et ka maailmal tervikuna on olnud intelligentne kavandaja, kes on loonud asjad ja olendid kui "masinad" teatud ülesannete või eesmärkide jaoks? Niisugune mõte on üpris loomulik. Tõsi küll, maailma intelligentse kavandaja olemasolu ei saa sellise loomuliku analoogiaga muidugi tõestada ainult teha selle mõtte tõepärasemaks. Teleoloogiline argument võib olla sõnastatud teistmoodi. Lähtekohaks pole mitte ebateadlik mehhaaniline analoogia masinate maailma ja olendite maailma vahel, vaid pigem veendumus maailma suurepärasuses. Need kohastumused ja otstarbekused, olendite omavaheline seos, nende rafineeritus jne võib äratada imetlust ja vaimustust ning kutsuda esile umbes sellise mõttekäigu: Maailm on täiuslik
Nimelt on Jumal väidetavalt vaimne olevus ning inimese keha kooskõlla viimiseks inimese hingega, peab Jumal inimese keha mõjutama. Ettemääratud harmoonia teooria- Ettemääratud harmoonia teooria kohaselt kooskõlastas Jumal juba n-ö aegade alguses keha ja hingega toimuva. Nii et ka veel sündimata inimeste keha ja hinge sündmused on juba ette määratud ning sellest ka nende kooskõlastatus. Taolist teooriat on selgitatud kahe kella analoogiaga: hing ka keha on nagu kaks kella, mis käivad teineteisega kooskõlas, kuid ei mõjuta teineteist. Epifenomenalism- Epifenomenalism on arusaam, mille kohaselt vaimunähtused on kehaliste protsesside epifenomenid - nii nagu tolm on auto kruusateel sõitmise epifenomen. Keha tekitab vaimunähtusi, kuid vaimunähtused ei mõjuta kehaga toimuvat. Inimese täielikuks tundmiseks piisaks seega tema keha uurimisest. 8. Keha ja vaimu probleemi monistlikud lahendused
Piirangute teooria tegeleb selliste piirangute leidmise ja juhtimisega saavutamaks seatud eesmärki. (Smith 2000, 31) TOC lähtub eeldusest, et kasumit taotlevate ettevõtte eesmärgiks on kasumlikkus teenida tulu praegu ja ka tulevikus. Ettevõtet vaadeldakse kui süsteemi ja tulu genereerimist kui protsessi. Eelduseks on, et iga ettevõtte tegevustulemusi piiravad kõige rohkem üks või kaks tegurit, mida tavapäraselt kirjeldatakse süsteemi ja keti analoogiaga. Iga ettevõtte tegevus koosneb omavahel seotud järjestikustest või paralleelsetest protsessidest, mis muudab sisendid müügikõlblikeks toodeteks või teenusteks. Üks efektiivsem viis ahela tugevuse suurendamiseks on nõrgima lüli leidmine ja selle tugevdamine (Smith 2000, 32). Seega on Piirangute teooriat rakendama hakkavatel ettevõttel võimalus oma tegevustulemusi kiiresti ja märgatavalt parandada, kui nad koondavad oma pingutused ja
need oma uurimistöö käigus ka vaatluste, eksperimentide või järelduste tegemise (so. senistest teadmistest uute teadmiste tuletamise) teel. Mõistagi etendab selle tegevuse juures erilist osa mõtlemine kui inimese eriline võime peegeldada tegelikkust. 24 VÕRDLEMINE. Selle teadustöös kasutatava meetodi olemus seisneb sarnasuste või erinevuste leidmises kas siis võrreldavates nähtustes tervikuna või nende üksikutes tunnustes. Võrreldes analoogiaga on võrdlemine suunatud mitte ainult analoogiliste tunnuste, vaid ka oluliste erinevate tunnuste avastamisele. Võrdlemine on meetod, mis võimaldab avastada protsessi arengu üldist tendentsi, avada muutused, mis toimuvad nähtuse arengus. Võrdlemist kui meetodit kasutatakse edukalt bioloogias, paleontoloogias, ajaloos, sotsioloogias, etnograafias ja mujal. MÕÕTMINE. Mõõtmine kui meetod kujutab endast mõõdetava nähtuse kvantitatiivsete
29) i Tavaliselt tähistatakse kommutaator sümboliga [,] või [,]- , s o [ ] F^ G^ - G^ F^ F^ , G^ Operaatorite kommutaatorid rahuldavad samuti seoseid (26.22-25), mida saab kontrollida ka vahetu arvutuse teel. Valem (26.29) on olulise tähtsusega kvantmehhaanikas, sest teda sab põhimõtteliselt kasutada kõikide klassikalise analoogiaga füüsikaliste suuruste operaatorkuju määramiseks. Kui operaatorid kommuteeruvad, siis nende kommutaator võrdub nulliga.
konkreetselt tuleb tuvastada tegu, mille toimepanemist altkäemaksuandja eeldas. Ilmselt on enampõhjendatud ja üldlevinud teine seisukoht. Seega moodustavad altkäemaksu kolm koosseisu ühe terviku ning probleem taandub suures osas sellele, kui konkreetselt peab olema ametiisiku tegu määratletav. 33 Seisukoht tuleneb ka Saksa õigusest. Näit: M. Luts. Lünga vastu tõlgendamise või analoogiaga? – Juridica 1996, nr 7, lk 351–352. 34 I. Rebane. Nõukogude kriminaalõigus. Üldosa. Õpetus kuriteost. II osa. 1 vihik. Tartu, 1978, lk 8–9 24 3.4. Tegu, mille ametiisik pani toime või mille ta peaks tulevikus toime panema, sh toime panemata jätma Altkäemaks peab olema võetud eesmärgiga panna andja huvides toime mingi tegu (tegevus või tegevusetus)
keele oskusest. Loomulikult ei saa ka ilma selleta. Obj. õiguse tõlgendamine- seauduse sisu tõlgendamine. Tõlgendamine on vajalik õiguse rakendamiseks. Mis on üldiste reeglite elluviimne. Tsiviilõiguse edasiarendamine analoogika kaudu Analoogia- Selline situatsiooni olemasolu, mille lahendamiseks, polegi konkreetset õigusnormi olemas. Sel juhul tuleb vastata küsimusele. Kas see olukord on üldse õiguslikult lahendatav. Kui situatsioon ei ole õiguslikult reguleeritav, pole tegu analoogiaga, vastasel juhul on seaduses auk ja siis on küll analoogia. Sel juhul peaks sarnased situatsioonid olema õiguslikult reguleeritud. Tsiviilõigussuhe Mõiste: Subjektiivsete õiguste ja neile vastavate kohustuste seos; objektiivse õiguse alusel tekkinud isikutevaheline subjektiivsete õiguste ja vastavate kohustuste seos. Alused: 1. Sündmused- tegelikkuse asjaolud, mille kulgemine või tekkimine ei sõltu inimtahtest (nt
Kriminaalõiguses aga on analoogia keelatud. Ainult seadus võib siin ütelda, mis on kriminaalkorras karistatav tegu (tegevusetus). Kohtunik seda ei või. Tõlgendamine on aga kriminaalõiguses lubatud ja vajalik. Õiguse analoogia puhul ei lähtuta üksikust õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, mis summa summarum (lõppkokkuvõtteks) põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel. Tegu on üldiselt õiguse põhimõttel või printsiibil rajaneva analoogiaga. Kui kõigist nendest meetoditest ei aita ja seaduses ei leidu vajalikke pidepunkte konkreetse kaasuse üle otsustamiseks, on kohtunik õigustatud ja kohustatud ,,looma õigust". Nii ei teki loomulikult üldkohustuslik materiaalne õigus, vaid kohtunik otsustab, mis on üksikjuhtumitel õigem. Mingil juhul ei tohi tra ka siis minna vastuollu ei õiguse üldiste põhimõtetega ega üldtunnustatud doktriinidega. Tõlgendamine ja lünkade ületamine
Kriminaalõiguses on analoogia keelatud. Ainult seadus võib öelda,mis on kriminaalkorras karistatav tegu, kohtunik seda teha ei või. Tõlgendamine on aga kriminaalõiguses lubatud ja vajalik. Analoogia puhul ei saa eeldada õigusliku korra erakorralisust. 2. Õiguse analoogia. Ei lähtuta üksikust õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, mis põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel. Tegu on üldise õiguse põhimõttel rajaneva analoogiaga. Kui mingit kaasust ei ole võimalik lahendada, siis kasutatakse loomuõigust tänapäevases tähenduses ehk juhuse peab lahendama nii nagu sooviks seda kaasaegne seadusandja. Kui sellest ja muudest meetodidest ei piisa, sisi on kohtunik kohustatud ja õigustatud ,,looma õigust". Kohtunik otsustab, mis on üksikjuhtumil õigem. Tõlgendamine ja lünkade ületamine toimub kindlates ratsionaalsetes vormides. 12RIIK. 6.PEATÜKK 12.1Riikide tekkimine ja riigi olemus
väljaspool neid, nimetatakse visuaalseteks kujunditeks. Mis on visuaalsel kujundil pistmist religiooniga? Teoloogia kõige probleemsem koht: teoloogidel tuleb koguaeg finiitsete vahenditega mõtlestada midagi infiniitset. Maakeeles siis lõplike vahenditega tuleb seletada lõpmatuid nähtusi. Tulemus: teoloogia keel on ajast aega olnud analoogiline, metafoorne ja sümboolne. Näiteks Jumal kui meie isa ei ole sõnasõnaline, tegemist analoogiaga. Kunstilise kujundi teoloogiline väärtus tuleneb just sellest samast asjast. Kunstiga saab edasi anda midagi sellist, millega normeeritud keel jääks jänni. Mõistuslikus keeles on ainult tunnetetatav. Apofaatiline traditsioon Jumalat saabki kirjeldada ainult kaudselt, kuna Jumal on infiniitne, siis ükski finiitne vahend ei suuda Jumalakuju kuidagi adekvaatselt edasi anda. Sellepärast me saamegi rääkida Jumalast ainult eituste kaudu. (siit ka mitme riigi religiooni pildikeeld).
saabuvad ka õigusega mittereguleeritud juhusele. Otsustuse tegemiseks vajalikud eeldused on sarnased. Kriminaalõiguses on analoogia keelatud. Ainult seadus võib ütelda, mis on kriminaalkorras karistatav tegu. Kohtunik seda ei või. Õiguse analoogia puhul ei lähtuta üksikust õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, mis põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel. Tegu on üldisel õiguse põhimõttel või printsiibil rajaneva analoogiaga. 50. Kollisioonid õiguses. Kollisioonid ehk vastuolud õiguses. Kollisioon tähendab, et ühte ja sama õigusnormi reguleerivad ühe aegselt (võrdselt) kaks õigusnormi, kusjuures samas välistavad mõlemad vastastikku teineteist. Kollisiooni puhul on reaalselt võimatu: teha kindlaks normilooja tegelikku tahet, rakendada mõlemat normi, hüljata lahendamine ehk lõpetada menetlus alustatud teo osas. Reaalse kollisiooni tunnused on järgmised: tegemist on ühe ja sama
Kui ei ole sätet, võetakse lähedaseim säte. Kui ei ole üldse sätet, tuleb ikkagi anda õiguslik hinnang. Tuleb lähtuda seaduse üldisest mõttest (teleoloogiline tõlgendamine). Õiguse üldine mõte - PS teooria (PS-st tulenevad põhimõtted). 11 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 Õiguse analoogiaga on tegemist juhul, kui sarnast olukorda reguleerivat seadust ei ole võimalik leida. Seaduse analoogia puhul kohaldatakse mingit teist, sarnase olukorra puhul kasutatavat sätet. Kui sellist sätet ei ole, lähtutakse sellest seadusest, mida antud olukorras rakendatakse ning kohaldatakse mõnda sobivat sellest seadusest tulenevat üldpõhimõtet (ratio legis). Tuleb teha selgeks, kumb on üldnorm, kumb erinorm. § 5. Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused
et sama asja kohta poleks kaht erinevat reeglit! Võib olla ka juhus kui norme tuleb kohaldada koos. 3) Teleoloogiline tõlgendamine eesmärgi järgi tõlgendamine, nt. TsÜS §83 (1) tuleb vaadata, mis on vormi nõudmise eesmärk 4) Ajalooline tõlgendamine abistava tähendusega; seadusemuudatuse juhul tuleb vaadata, kas tegu on sisulise või nt. keelelise täpsustusega; miks seadusandja seda muutis? 1.6.4. Analoogia Analoogiaga on tegemist siis kui seaduses ei ole ühtegi sätet, mis võimaldaks tekkinud probleemi lahendada, kuid samal ajal see probleemilahendus peaks olema õiguslik. Vt. TsÜS §4. Kas juhtumi puhul leidub üldse õigusnorm, mille abil olukorda lahendada? Kui peaks olema õigusnorm, aga ei ole, siis räägime analoogiast. On seaduse analoogia, kus rakendatakse sarnast konkreetset normi või seaduse üldist põhimõtet. Õiguse analoogia puhul rakendatakse õiguse üldiseid põhimõtteid
kohta käib, st. et sama asja kohta poleks kaht erinevat reeglit! Võib olla ka juhus kui norme tuleb kohaldada koos. 3) Teleoloogiline tõlgendamine eesmärgi järgi tõlgendamine, nt. TsÜS §83 (1) tuleb vaadata, mis on vormi nõudmise eesmärk 4) Ajalooline tõlgendamine – abistava tähendusega; seadusemuudatuse juhul tuleb vaadata, kas tegu on sisulise või nt. keelelise täpsustusega; miks seadusandja seda muutis? 1.6.4. Analoogia Analoogiaga on tegemist siis kui seaduses ei ole ühtegi sätet, mis võimaldaks tekkinud probleemi lahendada, kuid samal ajal see probleemilahendus peaks olema õiguslik. Vt. TsÜS §4. Kas juhtumi puhul leidub üldse õigusnorm, mille abil olukorda lahendada? Kui peaks olema õigusnorm, aga ei ole, siis räägime analoogiast. On seaduse analoogia, kus rakendatakse sarnast konkreetset normi või seaduse üldist põhimõtet. Õiguse analoogia puhul rakendatakse õiguse üldiseid põhimõtteid
Seaduse analoogiat nimetatakse ükiskanaloogiaks. Otsuste tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õiguslikud tagajärjed saabuvad ka õigusega mittereguleeritud juhusele. Otsuse tegemiseks vajalikud eeldused on sarnased. Õiguse analoogia puhul ei lähtuta üksikust õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, mis summa summarum põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel. Tegu on üldisel põhimõttel või printsiibil rajaneva analoogiaga. 360. Mida oodatakse juristilt? Peab tundma hästi kehtivat normi. Teadmisi normi olemusest , loogikast, liikidest, struktuursetest seostest, funktsionaalsetest seostest jne. 361. Kuidas kujundatakse ja esitatakse arvamus õigusliku sisuga küsimuses? Kuidas lahendatakse kaasuseid? Mis vahe on otsuse- ja ekspert-stiilis arvamusel? Vaadatakse läbi vastavad seadused ja õigusaktid, uuuritakse senist kohtupraktikat antud küsimustes ja välisriikide lahendeid antud küsimustele.
Seaduse analoogiat nimetatakse ükiskanaloogiaks. Otsuste tegemisel võetakse aluseks sarnane õigusnorm, mille õiguslikud tagajärjed saabuvad ka õigusega mittereguleeritud juhusele. Otsuse tegemiseks vajalikud eeldused on sarnased. Õiguse analoogia puhul ei lähtuta üksikust õigusnormist, vaid paljudest objektiivse õiguse normidest, mis summa summarum põhinevad samadel õiguspoliitilistel alustel. Tegu on üldisel põhimõttel või printsiibil rajaneva analoogiaga 374. Mida oodatakse juristilt? Peab tundma hästi kehtivat normi. Teadmisi normi olemusest , loogikast, liikidest, 137 struktuursetest seostest, funktsionaalsetest seostest jne 375. Kuidas kujundatakse ja esitatakse arvamus õigusliku sisuga küsimuses? Kuidas lahendatakse kaasuseid? Mis vahe on otsuse- ja ekspert-stiilis arvamusel?
Ilmselt sellepärast, et sellisel juhul vere magnetiline koostis ei mõjuta ( tõmbejõududena ) enam neuronipopulatsioonide välju ja seega jäävad ajus olevad väljad ,,lahtisteks". Aju elektromagnet- võnkumised ongi eespool kirjeldatud tuntud ajulained. Sellist efekti nimetame nüüd aju võnkeringiefektiks. Elav aju on nagu suletud võnkering, kuid surev aju sarnaneb pigem avatud võnkeringile. Peab märkima seda, et tegemist on siiski ainult analoogiaga või sellise nähtuse ,,piltlikustamisega". Võtame näiteks mobiilside. Oletame, et mobiiltelefon on võimeline edastama ka videosid ja muusikat. Mobiil ise on nagu inimkeha, kiibid aga nagu närvikude. Informatsioon, mis on kuvarilt paista, eksisteerib mobiilis kui kehas. Kui aga saata mõnele teisele mobiilile videosalvestus või muusikat, siis see toimub elektromagnetlainete abil, mis on muundatud vastavates mobiili elektroonilistes detailides
Ilmselt sellepärast, et sellisel juhul vere magnetiline koostis ei mõjuta ( tõmbejõududena ) enam neuronipopulatsioonide välju ja seega jäävad ajus olevad väljad ,,lahtisteks". Aju elektromagnet- võnkumised ongi eespool kirjeldatud tuntud ajulained. Sellist efekti nimetame nüüd aju võnkeringiefektiks. Elav aju on nagu suletud võnkering, kuid surev aju sarnaneb pigem avatud võnkeringile. Peab märkima seda, et tegemist on siiski ainult analoogiaga või sellise nähtuse ,,piltlikustamisega". Võtame näiteks mobiilside. Oletame, et mobiiltelefon on võimeline edastama ka videosid ja muusikat. Mobiil ise on nagu inimkeha, kiibid aga nagu närvikude. Informatsioon, mis on kuvarilt paista, eksisteerib mobiilis kui kehas. Kui aga saata mõnele teisele mobiilile videosalvestus või muusikat, siis see toimub elektromagnetlainete abil, mis on muundatud vastavates mobiili elektroonilistes detailides
annaabi.ee 
