Amiinid on ammoniaagist NH3-st tuletatud ühendid kus 1 või mitu H aatomit on asendatud süsivesiniku radikaalidega. (nomenklatuuris -amiin lõpp) Üldvalem R-NH2 Liigitus NH3 alküülamiin dialküülamiin trialküülamiin metüülamiin dimetüülamiin trimetüülamiin Primaarsed Sekundaarsed Tertsiaalsed Amiinid on orgaanilised alused, seega reageerivad hapetega moodustades soolasid. 1) NH3 + HCl -> NH4Cl 2) RNH2 + HNO3 -> RNH3NO3 3) R2NH + H2SO4 -> R2NH2SO4 Füüsikalised omadused: väikse C-ahelaga lahustuvad vees hästi, nõrgad happed, madal keemistemp, ebameeldiv lõhn
diameetrilt üle 250 000 km. Jää peegeldab, sellepärast tundub värviline. Video Atmosfäär Enamasti vesinikust ja heeliumist. Ka metaanist ja jääst. Väävel annab planeedile kollaka värvuse. Tuuliseim paik Päikesesüsteemis (1800km/h). Suurimad tormid suuremad kui Maa. Saturn Suuruselt teine planeet. Sisemus on kuum. Kiirgab rohkem energiat, kui Päikeselt saab. Koosneb 75% vesinikust, 25% heeliumist, veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivist". Suur magnetväli. Kerge, kuid suur. Fakte Öösel selges taevas on näha palja silmaga. 1 Saturni aasta=29.5 Maa aastat. 1 Saturni päev=10h ja 35min Maa päevast. Ekvatoriaalne diameeter on 120 536 km. Kasutatud kirjandus http://www.sciencedaily.com/videos/2008/0708-are_saturns_r http://www.nineplanets.org/saturn.html http://www.windows.ucar.edu/tour/link=/saturn/lower_at mosphere.html http://www.helium.com/items/530663-facts-about-saturn
Biosfäär on osa maast ja teda ümbritsevast, kus on levinud elu. Biosfäär toimib : Orgaanilise aine süntee ja muundumine. Kivimite mõjutamine orgaanilise aine poolt. Biosfäär koosneb: - Atmosfäär Troposfäär kuni osooni kihini (~20km) - Hüdrosfäär - Maa litosfäär. - Biomass e. Elusaine. Enne elu teket oli Maa elutu. Atmosfäär koosnes: - Veeaurust - Vesinikust - Ammoniaagist (NH3) - Metaanist (CH4) Vaba hapniku ei olnud. Kuidas tekkis elu ? ( 2 seisukohta ) 1) Vähem tunnustatud hüpotees : a) Elualged on maale saabunud teistelt taevakehadelt b) Elu Maal tekkis elutu aine arengu tulemusena. Maa ürg atmosfääris tekkisid vulkaaniliste protsesside tulemusena süsivesinikud. Süsivesinikud koos ammoniaagi ja veeauruga moodustasid keerulisi orgaanilisi ühendeid, nende hulgas ka aminohappeid
KEEMIA KONTROLLTÖÖ Amiinid on ammoniaagist tuletatud ained, kus üks või mitu vesinikku on asendatud süsivesinikrühmaga. RNH2 R1 NH R2 R1 NH R2 primaarne sekundaarne R3 tertsiaarne CH3NH2metüülamiin CH3 NH etüülmetüülamiin CH2 CH3 CH3N CH3 trimetüülamiin CH3 C4H9 N C7H15 butüülheptüülpentüülamiin
( 5p) CH3 H3C CCH2OCH3 CH3 4. Leia ja tähista (+ ja ) reaktsioonitsentrid järgmistes ühendites. Nimeta need ühendid.5p (Nimetatud on need ja reaktsioonitsentrid on ka määratud) CH3 H3C CCH2NH2 CH3 O CH2CH2CH O H3C CNH2 O H2C COH H Br CCH2CH3 CH3 5. Nimetage see aine ja kirjutage etappide kaupa tema saamisreaktsioon lähtudes ammoniaagist. Nimetage lähteained ja määrake neis reaktsioonitsentrid. 5p CH3CH2 CH2CH3 N H 6. Nimeta selle aine reaktsiooni lähteained ja produktid, määra tõenäolisem reaktsioonimehhanism ja kõikide kiraalsete ühendite R ja S-isomeersus. (10 p) H H H3C H H3C H Br H + H2O 7
aminohapeteni, mõned aminohapped lõhustuvad järgnevates etappides edasi ammoniaagiks, orgaanilisteks hapeteks ja süsinikdioksiidiks. Proteiini kääritamise käigus vabanenud peptiide, aminohappeid ja ammoniaaki kasutatakse vatsa mikroorganismide poolt toitainetena oma kehavalgu sünteesiks. Liiga kiire proteiini lõhustumise korral aga ei suuda nad kõike ära kasutada, tulemuseks on ammoniaagi tõus vatsas. Osa vabanenud ammoniaagist imendub vatsast verre ja see liigub verega maksa, kus moodustub karbamiid, millest osa eritub uriiniga. Sellega kaotab organism lämmastikku ning söödaproteiini kasutamise efektiivsus väheneb. Lämmastikukadu vähendatakse aeglustades proteiini lõhustumisprotsessi tavaliselt proteiinisöötade kuumutamine. Seede käigus liiguvad mikroobirakud libedikku e pärismakku, kus nad seedeensüümide pepsiini ja lipaasi toimel tõeliselt seedivad. Rasvade ja süsivesikute seedimist mäletsejaliste
molekulaarse vesiniku kihist. Samuti on olemas erinevaid jääsid. Aastaajad vahelduvad. Samuti on seal tugev magnetväli ja tugev kiirgusvöönd. Kaaslasi 18 . Saturn Saturn Uraan Temperatuur atmosfääris 180 °C (-218) °C. Sellise temperatuuri tõttu kuuluvad atmosfääri koostisesse peamiselt väga kerged gaasid vesinik ja heelium. Atmosfääri alumistes kihtides esinevad pilved, mis on moodustunud metaanist, ammoniaagist ja veest. Aastaajad vahelduvad väga järsku (pöörlemistelg peaaegu orbiidi tasapinnas). Päeva ja öö kestvus mitukümmend aastat.Aastaaegu on kaks kevad ja sügis (kaks korda aastas). Kaaslasi 15 . Aasta pikkus 84 Maa aastat. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst. Uraan Neptuun Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse
Saturnist saadi andmeid vaid pilvkatte ülemise piiri kohta, planeedi väike tihedus annab teadlastele uurimisruumi kas... 1. ...Planeedi pind asub kaugel allpool pilvepiiri. 2. ...Planeedil on olemas tahke tuum ning tema keskpunktist väjapoole liikudes läheb aine pilvedeks ja gaasiks sujuvalt üle. Saturni koostis. Vesinikust (~96%) Heeliumist (~3%) Ammoniaak Metaan Etaan Vesi Atsetüleen Fosfiin Saturni pilvekihid. Pilvede ülemine kiht koosneb metaanist ja ammoniaagist. Temperatuur ülemises kihis on -175°C. Alumised kihid on arvatavasti jääkristallidest. Sügavamale minnes kasvab rõhk ja temperatuur. Saturni rõngad. 1610.aasta juulis märkas Galileo Galilei Saturni küljes kahte moodustist. 1655. aastal pakkus Christiaan Huygens välja, et Saturn on ümbritsetud rõngaga. 1675. aastal avastas Giovanni Cassini Saturni rõngas lõhe. 1837.aastal avastas Johann Encke veel teisegi lõhe. Mis on ikkagi need rõngad?
OH OH O // R C NH3 R C + NH3 R C OH + NH4 OH OH (Kikkas, H.) Amiidid happeline hüdrolüüs ei ole pöörduv reaksioon, sest happelises keskkonnas moodustub ammooniumkatioon, mis ei ole nukleofiil. Seepärast ei saa amiide valmistada happest ja amiinist (või ammoniaagist), nii nagu estreid happest ja alkoholist. (Kikkas, H.) Kasutusalad Amiide kasutatakse lahustina. nt. orgaanilises sünteesis N,N-dimetüülmetaanamiid ning N,N- dimetüületaanamiid. Paljud polümeerid sisaldavad amiidrühmi. (Saar, M.) Tuntumaid amiide on valuvaigisti Tylenol ja nailon (Atkinson, P.). 5 Kasutatud kirjandus 1. Tuulmets, A. 2002 „Orgaaniline keemia: õpik gümnaasiumile“ 2. Tuulmets, A
planeet. Uraani keemiline koostis on sarnane Neptuuniga, erinedes selgelt suuremate gaasiliste planeetide – Jupiteri ja Saturni – koostisest. Uraani atmosfääri temperatuur on Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõige madalam, langedes kuni 49 kelvinini (−224 °C). Väga madala temperatuuri tõttu kuuluvad atmosfääri koostisesse peamiselt väga kerged gaasid – vesinik ja heelium. Atmosfääri alumistes kihtides esinevad pilved, mis on moodustunud metaanist, ammoniaagist ja veest. Pilvekihid on küllaltki keerulise ja kihilise struktuuriga. Arvatavalt asuvad metaanipilved ülemises ja veepilved alumises osas. Vähesel määral leidub atmosfääris ka süsivesinikke. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst. Sarnaselt teiste hiidplaneetidega on ka Uraanil rõngad, magnetosfäär ja palju kaaslaseid. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid ligi kaheksa kraadi, mistõttu planeedi põhja- ja lõunapoolus asuvad seal, kus
3.Loeng (16.veebruar 2009) Elu areng Maal: 1. Pre C 2. Paleosoikum, trilobiidid 3. Mesosoikum, saurused 4. Kainosoikum, inimene Arhaikumi atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Vanimad elu jäljed: 3,46 miljardi aasta vanuseid tsüanobaktereid Austraalias. 3,8 ja 3,87 miljardi aasta vanused .. Proterosoik: proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. (2500-542 milj. Aastat). Paleosoikum: algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat a lõppes 250 miljonit aastat tagasi. Poleosoikum jaguneb: Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni, Karboni ja Permi ajastuteks.
laastavalt ja olukord muutus kriitiliseks. Ning et mitte hävitada looduslikku kooslust ja keskkonda hakati uurima kas oleks võimalik luua meetod, et valmistada tehislikku soodat.1719. a töötas Nicolas Leblanc välja , keedusoolast sooda saamisviisi (sulfaatmeetod). Leblanci meetodi puuduseks oli aga see , et kõrvalsaadusena tekkis HCl , mis saastas õhku ja reostas veekogusid. 18. sajandi lõpul töötas Belgia keemik Ernst Solvay eduka soodasaamise meetodi, lähtudes keedusoolast ja ammoniaagist. Tulemused olid väga edukad , ning seda hakatigi kasutama: Sadestunud lagundati kuumutamisel: Kõrvalprodukte ( , ) saab uuesti kasutada. 3 Kasutusalad Naatriumkarbonaadi üks põhilisi kasutus alasid on klaasitööstuses klaasi valmistamiseks. Kus
· Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 · Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta (tähesüsteemi) suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga (see on nn täheööpäev). Atmosfäär · Atmosfäär,mis üle 3 miljardi aasta tagasi koosnes ammoniaagist,kloorist,metaanist ja vesinikust, on Maa ajaloo vältel väga mitmete tegurite tagajärjel muutunud. · Atmosfäär koosneb: 77%lämmastikust,21%hapnikust,argoonist,süsinikdioksiidi ja vee lisandist. · Kasvuhooneefekt on nähtus, mis avaldub selles, et planeedi atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirguvat pikalainelist kiirgust ning selle tagajärjel soojeneb kliima. KuuMaa kaaslane
viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). On selge ka see, et tsüanobakterite areng järgnes pikale perioodile, kui elus mateeria tekkis eluta mateeriast. Pole olemas otsest geoloogilist tõendit selle kohta, kuidas ja millal see juhtus. Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Käesolev tekst on osa TÜ geoloogiamuuseumi kodulehest. Vt. õpik lk.96! Täida lüngad! Esimesed elusolendid olid AINURAKSED PROKARÜOODID, kes lahknesid kaheks: ARHED ja BAKTERID Arhebakterid elavad tänapäevani ÄÄRMUSLIKES ELUTINGIMUSTES, NT. SÜGAVAL MAAKOORES, OOKEANI PÕHJAS VÕI KUUMAVEEALLIKATES Kemosünteesijad on organismid, kes elutegevuseks vajaliku energia saavad nad toiduga omastatava org. aine
Maa atmosfäär on Maa eluslooduse tekk ja kaitsekilp. See kaitseb Maad külma eest öötundidel ja üleliigse sooja eest päeval. See on päästvaks soomuseks meteoriitide ja mitmesuguste kiirguste vastu. Atmosfäär jaguneb neljaks kihiks : troposfäär (mis on Maale kõige lähemal) , stratosfäär, mesosfäär, termosfäär. Atmosfäär oli algselt oma koostiselt praegusest erinev ja koosnes Maa sisemuse ülessulamise ja degaseerimse produktidest: ammoniaagist, kloorist, metaanist ja vesinikust . Süsihappegaasi (CO2 ) sisaldus on kaheldav. Kõik esmase (ilma hapnikuta) atmosfääri gaasid olid pärit Maa sisemusest, eraldudes pikaajaliselt. Pärast seda kui Maa gravitatsiooniväli suutis gaase juba kinni hoida, uhinesid neist mõned keemilistel reaktsioonidel. Atmosfääri tihedus kasvas kogu aeg Maa sisemuse pideva degaseerumise tõttu
Uraani sinine värvus on ülemistes atmosfäärikihtides metaani poolt neelatava punase valguse tagajärg. Magnetväli: Uraani magnetväli ei ole koondunud planeedi keskmesse ja on kaldunud peaaegu 60 kraadi pöörlemistelje suhtes. See on arvatavasti tekitatud liikumiste poolt Uraani suhteliselt sügavates madalikes. Pind: Gaasiline planeet, mis muutub sügavamale minnes tihedamaks. Suured pilekogud koosnevad peamiselt metallilisest vesinikust ja heeliumist, samuti metaanist ja ammoniaagist. Kaaslased: 27 Vesi: Pilvekogude alumistes kihtides leidub veekristalle Neptuun Gravitatsioon: 11.15 m/s² 1.14 g Aastaajad: Olemas Päeva pikkus: 16h 11min Temp: Keskmine pinnatemperatuur -218 ºC Atmosfäär: Neptuuni atmosfäär koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist ja metaanist, mis annab planeedile sinaka värvuse. Magnetväli: Neptuuni magnetväli on nagu Uraanil, veidralt orienteeritud ja arvatavasti tekitatud juhtiva materjali (nähtavasti vee) liikumisest tema keskmistes kihtides
Maa areng Uusaegkond ehk Kainosoikum Kainosoikum on noorim, ka nüüdisajal jätkuv aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi. Kainosoikum jaguneb kolmeks ajastuks: 1) Paleogeen ( 65,5- 23,8 miljonit aastat tagasi) Paleogeen jaotatakse omakorda Paleotseeniks, Eotseeniks ja Oligotseeniks. Paleogeeni ajastul ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud. 2) Naogeen ( 23,8- 1,81 miljonit aastat tagasi) Neogeen jaotatakse kaheks ajastikuks: Miotseen ja Pliotseen. Moodustusid kõrged mäeahelikud nagu Alpid, Hi...
"täht" taevas(ta on tumedam ainult Veenusest, mis on harva nähtav tumedas taevas). Saturn Saturn on kuues planeet Päikesest ning suuruselt teine. Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid ta on Jupiterist pisut väiksem. Heledad rõngad Saturn on kõige lapikum päikesesüsteemi planeet, mis on põhjendatav väiksema tihedusega, s.t. väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Koosneb 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning lisanditena veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist"- mis on sarnane ürgsele Päikse udukogu koostisele, millest moodustus Päiksesüsteem. Saturni sisemus koosneb kivisest tuumast, vedela metallilise vesiniku kihist ja molekulaarse vesiniku kihist. Saturnil leidub samuti ka erinevaid jääsid. Planeedi sisemus on kuum ning planeet kiirgab kosmosesse rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. Uraan Päikesest seitsmes planeet ja suuruselt kolmas. Uraan on tegelikult taevas ka palja silmaga nähtav.
denitrifitseerivate bakterite toimel uuesti molekulaarseks lämmastikuks, mis eraldub atmosfääri. Kasutusel on ka nitrifikatsiooni inhibiitorid, mida kasutatakse lämmastiku suuremate normide puhul, et piirata lämmastiku ajutist liigomastamist ja säilitada lämmastikutoitumise hea tase kogu vegetatsiooniperioodi jooksul ilma mitmekordse kasvuaegse väetamise vajaduseta. Ammooniumnitraat on põllumajanduses sageli kasutatav tahke lämmastikväetis. Seda toodetakse ammoniaagist ja lämmastikhappest ning mikrogranuleerituna või granuleerituna ületab selle lämmastikusisaldus 28 massiprotsenti. Ammooniumlämmastikku võivad savimineraalid vähesel määral fikseerida analoogiliselt kaaliumiga, ent see jab ka mullas fikseerununa mullaorganismide poolt kasutatavaks, mis edasi allub nende sünni ja surma seaduspärasustele. Põllule antavas sõnnikus sisalduva kergesti omastatava lämmastiku efektiivsust vähendavad kaks põhilist lämmastikukadu, need on:
hästi lahustuv väga sööbiv vedelik. Soojendamisel või valguse toimel ta aeglaselt laguneb. Selle tagajärjel eralduv NO2 lahustub lämmastikhappes ja annab talle kollaka värvuse. 4HNO3 èNO2 + O2 + 2H2O. Lämmastikhape on tähtis keemiatööstus tooraine, mida saadakse ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimisel, mille töötas välja W. Ostwald. Meetod, mis kosneb mitmest etapist, toodetakse lämmastikust ja vesiniku ammoniaagist:N2 + 3H2 çè2NH3.Lämmastikhape on väga tugev oksüdeerija, milles käituvad happeanioonid.Seetõttu lahjendatud ega ka kontsentreeritud lämmastikhappega reageerimisel vesinikku ei eraldu. Tugevate oksüdeerivate omaduste tõttu on ta väga sööbiv, reageerib paljude metallidega HNO2 - Lämmastikushape on nõrk ja ebapüsiv hape, mis esineb ainult vesilahustes. Lämmastikushape laguneb ka toatemperatuuril: 3HNO2 HNO3 + 2NO + H2O. Lämmastikushappe
võrdne planeedi läbimõõduga. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, ei ole läbipaistmatu pilvkatte pärast võimalik näha Saturni pinda ning ta keskmine tihedus leitakse pilvkattega piiratud ruumala järgi. Saturni keskmine tihedus on ainult 0,7 vee tihedust, ta on Maast kaheksa korda hõredam. Pilvede ülemisel piiril on õhutemperatuur -175 C, seega kolmkümmend kraadi madalam kui Jupiteril. Ülemised pilved on metaanist ja ammoniaagist, alumised pilved võivad olla jääkristallidest, sest sügavamale minnes kasvab nii rõhk kui temperatuur. 13. Kirjeldada Uraani ja tema pöörlemist. Teleskoobis paistab Uraan pigem tähe kui planeedina, mingeid pinnadetaile on seal väga raske eristada. "Voyageri" fotode järgi on Uraani atmosfääris pilvevöödid ja tumedamad laigud, ka on Uraanil üheksast kitsast rõngast koosnev rõngaste süsteem. Suuri kaaslasi on
Selged elu märke on leitud Austraaliast 2,7 miljardi aasta vanustest kiltadest ,mis tõestavad nii eukariootide kui ka tsüanobakterite olemasolu juba sel ajal. Sinikatele ehk tsüanobakteritele iseloomulike süsivesinike arvukus viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Proterosoikum ehk Agueoon 2500 miljonit - 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. Proterosoikumis oli meres rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Vanimad leiud - käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Fanerosoikum Fanerosoikum jaguneb kolmeks aegkonnaks - Kainosoikum
3) Laktaadi kuhjumine Ammoniaagi taseme kontroll: 1) Salvestamine Gln ja Ala vormis 2) Kasutamine aminohapete sünteesiks 3) Ammoniumsoolade teke 4) Kasutamine karbamiidi sünteesis Karbamiidi süntees Karbamiidi süntees on inimkehas ammoniaagi detoksikatsiooni põhiline rada. Karbamiid on aminohapete metabolismi põhiline lõpp-produkt. Trans- ja desamiinimine võtab aminohapetelt aminorühma: karbamiidi üks lämmastik pärineb ammoniaagist, teine aga aspartaadist (algselt mõlemad on pärit glutamaadist). Karbamiidi süntees toimub maksas ureeatsüklis. Transporditakse verega neerudesse ning väljutatakse uureaga. Tsükli käigus toimub ületoksilise ammoniaagi detoksikatsioon karbamiidiks. Sünteesi esimesed reaktsioonid toimuvad mitokondri maatriksis, edasised aga tsütoplasmas. Karbamiidi sünteesi allosteeriline võtmeregulaator on N-atsetüülglutamaat. Neerupuudulikkus ja neerukivid
Taimed saavad lämmastikku omastada nitraatselt kujul väetistes või ka ammoniaagina. Nitrifitseerivate bakterite toimel muutuvad aja jooksul mulda viidud ammooniumühendid taimedele omastatavateks nitraatideks. Taimed kasutavad nitraate valkude ja teiste ühendite sünteesimiseks. Loomad saavad vajaliku lämmastikku süües taimi või teisi loomi. Kui taimed ja loomad surevad, siis nende valkude lagunemisel tekkiv ammoniaak muutub jälle taimedele kättesaadavaks. Osa tekkivast ammoniaagist muudetakse denitrifitseerivate bakterite toimel uuesti molekulaarseks lämmastikuks, mis eraldub atmosfääri. Lämmastikuringet kujutavad lihtsustatult järgmine skeem ja joonised: Looduslikku lämmastikuringet mõjutab osaliselt ka inimtegevus. Lämmastikväetistega üleväetamisel satub palju nitraate veekogudesse, põhjustades nende eutrofeerumist, vetkate vohamist ja veekogude kinnikasvamist. Pealegi põhjustab liigse nitraadisisaldusega köögiviljade söömine vähki, kuna nitraadid
Enamik detergente omavad negatiivset iooni rühma, mistõttu kutsutakse neid anioonseteks detergentideks 6 Katioonaktiivsed detergendid Teine klass detergente omab positiivseid ioone ja neid nimetatakse "katioonsed" detergendid. Lisaks heale puhastusvõimele, on neil bakteritsiidsed omadused, mis teeb neid kasutuskõlblikuks ka haiglates. Enamik neid detergente on tuletatud ammoniaagist. Katiooonseid detergente on kõige tõenäolisem leida sampoonist või riietest. Eesmärk on neutraliseerida staatilise elektri negatiivsed inoonid. Anioonid tõukuvad ning samal ajal katioonid neutraliseerivad selle. 7 Mitteionigeensed detergendid Mitteioonseid detergente kasutatakse nõudepesuvahendites. Kuni detergendil ei ole ühtegi iooni rühma, ei reageeri see raskete vee ioonidega
Lämmastikuringe tähtsamad etapid: (1) õhus olev vaba lämmastik on kättesaadav ainult tänu vähestele bakteritele, kes redutseerivad lämmastiku ammooniumiks ja sisestavad selle orgaanilistesse ühenditesse; (2) taoimed ja suur osa mikroobe toituvad mineraalsete lämmastikuühendite lämmastikust; (3) loomad vajavad orgaaniliste ühendite ja valkude lämmastikku; (4) prgaanilise aine lagunedes vabanevat ammoniaaki võivad jälle kasutada taimed ja mikroobid; (5) suurem osa vabanevast ammoniaagist allub nitrifikatsioonile; (6) nitraadid on taimedele kasutatavad lämmastikuallikad, nende toel toimub denitrifikatsioon. Fosforiringe Fosfor on tähtis elusainet moodustav element ja tema aineringe on üks olulisemaid kogu biosfääris. Fosfori ringlus käib tavaliselt läbi vee, mulla ja setete. Fosforiühendid vabanevad kivimite ja setete kulumise tagajärjel. Suur osa fosforiühenditest esineb tahkel kujul maakoores ja ookeani setetes
Veel võib ammoniaaki tuvastada märja lakmuspaberi abil, mis asetatakse ammoniaagi aurude kohale. Ammoniaagi aurudes muutub lakmuspaber siniseks. Ammoniaak ja tema soolad on redutseerivate omadustega. Kõrgel temperatuuril ammoniaak põleb õhus // 4NH3 + 3O2 2N2 + 6H2O Plaatinakatalüsaatori kasutamisel tekib ammoniaagi ja hapniku vahelisel reaktsioonil lämmastikoksiid. See reaktsioon on suure tähtsusega tööstuse jaoks, sest ta on vaheetapiks lämmastikhappe tootmisel ammoniaagist: // t°, Pt 4NH3 + 5O2 ------- 4NO + 6H2O Ammoniaaki kasutatakse lämmastikhappe, väetiste, plastmaside, lõhkeainete, puhastusvahendite tootmiseks. Tuntumad ammooniumsoolad on: NH4Cl (ammooniumkloriid ehk salmiaak) metallipinna puhastusvahend tinatamisel, elektrolüüt süsinik-tsinkelemendis, meditsiinis rögalahtisti . NH4NO3 (ammooniumnitraat) väetis ja lõhkeaine komponent (NH4)2CO3 (ammooniumkarbonaat ehk põrdasarvesool) kasutatakse
Kaaslasi teatakse 18, neist suuri 10. Pind koosneb 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammonniaagist ja "kivimist" (kivine tuum, vedel metalliline vesiniku kihit ja molekulaarne vesiniku kihit). Samuti leidub erinevaid jääsid. Harva on näha punakaspruune laike. Keskmine temperatuur on 143 K, tuumas 12000 K. Tuulte kiirus ulatub kuni 500 km/h. Saturn kiirgab kaks ja pool korda rohkem soojust, kui ta Päikeselt saab. Ülemised pilved on metaanist ja ammoniaagist, alumised pilved võivad olla jääkristallidest, sest sügavamale minnes kasvab nii rõhk kui temperatuur. Rõngad paistavad Maalt pideva joonena, kuid tegelikult koosnevad nad erinevatest osakestest, mille suurus ulatub sentimeetrist kuni mõne sentimeetrini (võimalik, et isegi mõne kilomeetrini). Neil kõigil on oma orbiit. Tundub, et rõngad koosnevad peamiselt jääst ning võib olla ka jäistest kivimitükkidest. Osakeste päritolu ei ole praeguseks veel päris teada.
(27%), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Kõrge rõhu tõttu on temperatuur Jupiteri keskmes ligikaudu 20 000 °C ning pilvedes on temperatuur -140 °C. Jupiteril on 2006. aasta sügiseks teada 63 kuud. Neli suuremat on Io, Europa, Ganymedes ja Callisto. Saturni läbimõõt on 120 600 km. Ta mass 5.6846×10x26 kg.Nagu Jupiter, koosneb Saturngi umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist". Saturni kuud järjestatuna kaugemast lähemale: Phoebe, Iabetus, Hyperion, Titan, Rhea, Helena, Dione, Kalypso, Telesto, Tethys, Enceladus, Mimas, Janus, Epimetheus, Pandora, Prometheus, Atlas, Pan. Uraan on Maaga võrreldes ruumalalt ja massilt 15 korda suurem. Ta raadius on raadius: 24500 km ja mass 8, 6 * 1022 tonni. Tal on teada 5 kaaslast. Uraani atmosfäär on oletatavasti sama koostisega kui Jupiteril ja Saturnil.
). primaarne Metüülamiin • Madal keemistemperatuur Tekivad ammooniumsoolad Amiine saadakse lähtudes R-NH-R (madalam kui alkoholidel), CH3-NH2 + CH3Cl → (CH3)2NH2+Cl- halogeenoalkaanidest ja sekundaarne sest omavahel on 3) Soola neutralisatsioon → amiin ammoniaagist. Tekkivad R-NR’R’’ (CH3)2NH2+Cl- + NaOH → (CH3)2NH + NaCl + H2O amiinimolekulidel nõrgad ammooniumsoolad tertsiaarne sidemed. neutraliseeritakse leelisega.
peegeldavad väljast hoone ees olevaid esemeid, seestpoolt on aga läbipaistvad. Nõnda klaasitud aknad ei vaja kardinaid. Teise maailmasõja eel kasutati niisugust klaasi USA ametiasutustes. Plaatina on efektiivne katalüsaator. Ülemöödunud sajandi algul avastas Louis Thenard plaatina mõju vesinikperoksiidi lagunemisreaktsioonile, Johann Döbereiner aga konstrueeris automaatse tulemasina, milles vesinikujuga süttib õhus, kui juhtida ta vastu plaatinakatalüsaatorit. Ammoniaagist lämmastikhappe saamise viis põhineb ka tänapäeval plaatinasulamist katalüsaatoril. Ülemöödunud sajandi lõpul hakati aga Badeni keemiatehases plaatinakatalüsaatori abil tootma väävelhapet. 1911.a slgitas vene keemik N. Zelinski, et plaatinakatalüsaatoril saab süsivesinikke muuta aromaatseteks ühenditeks. Hiljem töötati välja naftafraktsioonidest kõrgoktaanse bensiini tootmine plaatinakatalüsaatori juuresolekul (platformingprotsess). Mürgiste
võisid moodustuda orgaanilised molekulid, elusaine ehituskivid. Produktid: puriin- ja pürimidiinalused, kõik 20 aminohapet, Enim moodustus kõige lihtsamat aminohapet glütsiini, alaniin, aspartaad, aminobutüraad, isegi ATP kui segusse oli lisatud P – fosfor. Manipuleerides veeauruga, vesinikuga, ammoniaagiga, metaaniga, ja elektrilaenguga nad said kõige lihtsamat aminohapet glütsiini. Atmosfäär mudelis oli koostatud veeaurust, vesinikust, metaanist ja ammoniaagist. Veeauru juhiti läbi kambri, milles oli ”ürgne” Maa atmosfäär. Kambrisse juhiti elektrilaenguid ja kondenseerunud veest võeti prove tekkinud ainete analüüsiks. Sellistes katsetes on saadud kõik 20 aminohapet, mõned suhkrud ja lipiidid, DNA-s ja RNA-s sisalduvad puriin- ja pürimidiinalused ja isegi ATP-d, kui segusse lisati fosforit. Tingimused ürgsel Maal Väga vähe hapnikku; redutseerivad tingimused; CH4 , CO2 , N2 , NH3, jäljed CO ja H2-st;
URIINI HULK, KOOSTIS JA OMADUSED Uriini hulk ööpäevas keskmiselt 1,5 liitrit (oleneb ülaltoodust). Põie mahutavus täiskasvanul on umbes 300ml. See on ka kogus, mida ühe põietühjendamisega välja viiakse. Lõpliku uriini koostises on peale veel veel mineraalsoolade ioonid (eriti Na ja Cl ioonid; vähem K, Cl), sapipigment (annab uriinile iseloomuliku kollaka värvuse), oraanilised ained (ainevahetuse jääkproduktid – kreatiniin, kreatiin ja kusiaine ehk uurea, mis tekib ammoniaagist, millele lisandub CO 2. Lõplikus uriinis pole normaalselt glükoosi ega aminohappeid. Glükoos uriinis võib olla tingitud hüperglükeemiast (kui vereglükoosi sisaldus ületab 10mmol/l, siis ei jõua tagasi imenduda ja esineb ka lõplikus uriinis). Uriinis võib olla ka vähesel määral vere vormelemente (erütrotsüüte võib olla vaid mõni üksik; leukotsüüte võib ka ilma patoloogiaks nimetamata olla mõni – 3-4; epiteelrakke ehk põie seinarakke võib mõni olla)
ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). On selge ka see, et tsüanobakterite areng järgnes pikale perioodile, kui elus mateeria tekkis eluta mateeriast. Pole olemas otsest geoloogilist tõendit selle kohta, kuidas ja millal see juhtus. Kui me suudaksime reisida tagasi Arhaikumisse, siis vaevalt me tunneksime ära tänapäevase Maa. Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. II. Proterosoikum Proterosoikum ehk Agueoon on geoloogiline eoon, mis järgnes Arhaikumi eoonile ja eelnes Paleosoikumi aegkonnale; algas 2500 miljonit aastat tagasi ja lõppes 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis - Grypania spiralis - on leitud Michiganist USA-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest.
Saturn on kuues planeet Päikesest ning suuruselt teine. Ta on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem. Saturn on kõige lapikum päikesesüsteemi planeet, mis on põhjendatav väiksema tihedusega, s.t. väiksem tihedus tähendab ka nõrgemat raskusjõudu. Saturni pilvevöödid sarnanevad Jupiteri pilvevöötidega, kuid väikese heleduskontrasti tõttu on Saturni pilvevöödid raskesti märgatavad. Saturn koosneb umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning lisanditena veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist" - mis on sarnane ürgsele Päikse udukogu koostisele, millest moodustus Päiksesüsteem. Saturni sisemus koosneb kivisest tuumast, vedela metallilise vesiniku kihist ja molekulaarse vesiniku kihist. Saturnil leidub samuti ka erinevaid jääsid. Planeedi sisemus on kuum ning planeet kiirgab kosmosesse rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. Teleskoobis vaadelduna on Saturni eripäraks kolmest osast koosneva heleda rõnga olemasolu. Kahte tuntumat rõngast (A
Vol. 117 no. 3046 pp. 528-529 Mikrobioloogia I 2017 1953. Milleri - Urey mudel: laboris imiteeriti ürgse Maa tingimusi Ürgatmosfäär Miller ja Urey lõid laboris tingimused, 80 oC mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Need olid ained, mis võisid olla valdavad varases Maa atmosfääris. Veeaur juhiti läbi gaaside segu ja seejärel jahutati. Gaasifaasis moodustusid elektrilaengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist moodustus vesiniktsüaniid HCN), mis kondenseerus jahutades Ürgookean veefaasi, kus toimusid põhilised sünteesireaktsioonid. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektrilaengute eest.
p 18) 23) Asendiisomeeria- isomeerid erinevad kas aatomite , aatomirühmade või mitmiksidemete asendi poolest 24) Alkoholaat- alkoholist tekkinud soolataoline ühend 25) Amiid- karboksüülhappest tuletatud ühend, kus hüdroksüülrühm on asendatud aminorühmaga 26)Asendamatu aminohape- valkude ehitamiseks vajalik aminohape, mida organism ise ei suuda sünteesida 27) Asendatav aminohape- valkude ehitamiseks vajalik aminohape, mida organism suudab ise sünteesida 28)Aminorühm- ammoniaagist tuletatud funktsionaalne rühm 29)Detergent- sünteetiline pindaktiive aine (kasutatakse pesemisvahendites) 30)Polümerisatsioon on polümeeri tekkimise protsess. 31) Oksüdeerija liidab elektrone, ta redutseerub, tema o-a väheneb. 32)Redutseerija annab elektrone ära, ta oksüdeerub, tema o-a suureneb. 33) Redoksreaktsioon on reaktsioon, mille käigus muutuvad elementide oksüdatsiooniasted. 34) Oksüdeerumine on elektronide loovutamise protsess.
Osutus, et seda nähti juba aastatel 1876 ja 1903. Ka 1960. ja 1990. aastal ilmus ta jälle nähtavale. Ta näib olevat umbes Saturni aastase tsükliga tormiala, mis tekib, kui Saturni põhjapoolkeral on suvi. “Voyager-1” avastas sellel planeedil ka maakera mõõtu suure punase laigu, mis aga polnud nii ere ja püsiv nagu tema kuulsal kolleegil Jupiteril. Pilvede ülemisel piiril on õhutemperatuur -175 C, seega kolmkümmend kraadi madalam kui Jupiteril. Ülemised pilved on metaanist ja ammoniaagist, alumised pilved võivad olla jääkristallidest, sest sügavamale minnes kasvab nii rõhk kui temperatuur. 4 Saturni rõngad Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud ning need avastati alles pärast teleskoobi leiutamist. 1610. aastal märkas Galileo Galilei oma konstrueeritud väikese
Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet. Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ning mass neljandal kohal. Uraani atmosfääri temperatuur on Päikesesüsteemi planeetide hulgas kõige madalam, langedes kuni 49 kelvinini (-224 °C). Väga madala temperatuuritõttu kuuluvad atmosfääri koostisesse peamiselt väga kerged gaasid vesinik ja heelium. Atmosfääri alumistes kihtides esinevad pilved, mis on moodustunud metaanist, ammoniaagist ja veest. Pilvekihid on küllaltki keerulise ja kihilise struktuuriga. Arvatavalt asuvad metaanipilved ülemises ja veepilved alumises osas. Vähesel määral leidub atmosfääris ka süsivesinikke. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst. 9 Sarnaselt teistele hiidplaneetidele on ka Uraanil rõngad, magnetosfäär ja palju kaaslaseid. Uraani telje kaldenurk orbiidi tasandi suhtes on vaid ligi kaheksa kraadi, mistõttu
butüül glükooli.[7] Isopropanool ehk isopropüülalkohol on põhiliseks koostisosaks klaasipuhastites. Isopropüülalkohol aurustub kiiresti ja lahustab kokkupuutel õli ja rasva. Isopropüülalkohol on kergestisüttiv ja kontsentreeritud annustel võib olla inimestele mürgine, mõjub halvasti kesknärvisüsteemile, kardiovaskulaarsüsteemile, maksale ja neerudele.[7] Monoetanoolamiin on mürgine, kergestisüttiv, söövitav vedel aine, mis tuletatud ammoniaagist. Seda kasutataksa detergentides, seepides, ravimites ja ka kosmeetikas. Butüül glükool on enim toodetud glükool eeter. Butüül glükoolil on magus lõhn, sellest tuleneb ka klaasipuhastite magus lõhn. Kodukeemia tootjad kasutavad butüül glükooli ka värvides, peitsides, lakkides, tindis ja puhastusvahendites. Üledoos on inimestele surmav. Kui ainet on piisavas koguses vereringes, põhjustab see punaste vereliblede hävimise.[7] 9
õhem, maismaa all paksem. Maa orbiit on praktiliselt ringikujuline, keskmine kaugus Päikesest 150 miljonit kilomeetrit (1 a.ü.). Tiirlemisperiood 365 ööpäeva, 6 tundi, 8 minutit, 38 sekundit, ümber Päikese liigub kiirusega 30km/s. Maa ekvaator moodustab ekliptikaga 23°27´ nurga, mistõttu saab kord üks, kord teine poolkera Päikeselt rohkem valgust ja tänu sellele vahelduvad meil ka aastaajad. Atmosfäär, mis üle 3 miljardi aasta tagasi koosnes ammoniaagist, kloorist, metaanist ja vesinikust, on Maa ajaloo vältel väga mitmete tegurite, sealhulgas bioloogiliste protsesside ja isegi inimtegevuse tagajärjel tundmatuseni muutunud. Maa atmosfääri põhiosa koosneb praegu lämmastikust - 78%, hapnikku on 21%, ülejäänud gaase tunduvalt vähem (süsihappegaasi näiteks 0, 03%). Maa atmosfäär on eluslooduse tekk ja kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb Maad külma eest
Saturni aastas. Saturn on kahjuks nii kaugel, et maiste teleskoopidega tema pilvkatet uurida pole perspektiivikas. Oma kaaslaste arvu poolest edestab Saturn Jupiteri: seni on tal avastatud 18 kuud. Satrurni kuud on: Pan, Atlas, Prometheus, Pandora, Epimethus, Janus, Mimas, Enceladus, Tethys, Telesto, Calypso, Dione, Helene, Rhea, Titan, Hyperion, Iapetus, Pheobe, Nagu Jupiter, koosneb Saturngi umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning väikese lisandina veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist" - see on sarnane ürgsele Päikese udukogu koostisele, millest moodustus Päikesesüsteem (2). 2.7 URAAN Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kõige kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu (9). Uraan ei ole kuigi silmapaistev planeet. Suurte teleskoopidega on teda võimalik näha sinakasrohelise kettana, millel pole näha mingeid detaile
Osutus, et seda nähti juba aastatel 1876 ja 1903. Ka 1960. ja 1990. aastal ilmus ta jälle nähtavale. Ta näib olevat umbes Saturni aastase tsükliga tormiala, mis tekib, kui Saturni põhjapoolkeral on suvi. "Voyager-1" avastas sellel planeedil ka maakera mõõtu suure punase laigu, mis aga polnud nii ere ja püsiv nagu tema kuulsal kolleegil Jupiteril. Pilvede ülemisel piiril on õhutemperatuur -175 C, seega kolmkümmend kraadi madalam kui Jupiteril. Ülemised pilved on metaanist ja ammoniaagist, alumised pilved võivad olla jääkristallidest, sest sügavamale minnes kasvab nii rõhk kui temperatuur. [4] 6 Saturni rõngad Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud ning need avastati alles pärast teleskoobi leiutamist. 1610. aastal märkas Galileo Galilei oma konstrueeritud väikese
eukariootide kui ka tsüanobakterite olemasolu juba sel ajal. Tsüanobakteritele (varem tuntud kui sinivetikad) iseloomulike süsivesinike arvukus viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. AGUAEGKOND (2500- 542 miljonit aastat tagasi) Ürgkontinendid olid juba olemas. Kliima oli külm. Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis - Grypania spiralis - on leitud Michiganist USA-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest. Meres oli juba suhteliselt rikkalik
Tihti on näha ka heledaid ja harva punaseid laike. Planeedi pooluste läheduses leidub laike harva. Kõik need laigud on atmosfäärikeerised ja meenutavad maiseid tsükloneid ning antitsük- loneid. Tumedad vöödid saavad oma värvi ammoniaagilt ja metaanilt. Need alad paiknevad süga- vamal, kus temperatuur on kõrgem. Väikese läbimõõduga kaljust tuuma ümbritseb paks kith rõhu all elektrit juhtivaks plasmaks muutunud vesinikku.Väliskihi moodustab gaasiline vesinik,milles ujuvad ammoniaagist ,veest ja nende ühendeist pilved.Ligikaudu on teiste planeetide ehitus sama. Jupiteril oma rõngad: Üle kolme ja poole sajandi peeti planeet Saturni ainulaadseks teda kaunis- tavate rõngaste tõttu. Jupiteri rõngaste olemasolu on pidanud võimalikuks paljud astronoomid, kuid vaatamata sellele neid avastada ei õnnestunud. 1976. a. saatis automaatjaam "Pioneer-11" Maale andmed laetud osakeste paiknemisest Jupiteri ümbruses. Osakeste jaotus viitas rõn- gaste olemasolule
). amino- Hüdrofiilsed. R-NH2+ H R-N H3(alküülammooniumioon) + + R-NH2 (CH3)2NH Amiine saadakse lähtudes halogeenoalkaanidest (primaarne) H-sidemed ja ammoniaagist. Tekkivad ammooniumsoolad 1.) Amiinid kui alused reageerivad hapetega: dimetüül- nõrgemad kui neutraliseeritakse leelisega. Kõrgemaid amiine amiin alkoholides saadakse madalamatest amiinidest ka CH3NH2+HClCH3N+H3Cl- R-NH-R` (polaarsus halogeenoalkaanide ja leeliste toimel:
kergitusainena taignas: (NH4)2CO3 2NH3 + CO2 + H2O Ammooniumsoolad on vees hästilahustuvad, ammooniumhüdraadi kui aluse reageerimisel hapetega tellovad vastavad soolad. Vesilahustes dissotseeruvad nad ammooniumioonideks HN4+ ja vastava happe anioonideks. Ammoniaak põleb kõrgel temperatuuril: 4 NH3 + 3O2 2N2 + 6 H2O Plaatinakatalüsaatori kasutamisel tekib NO, mis on suure tähtsusega tööstuse jaoks (vahaetapiks lämmastikhappe tootmisel ammoniaagist nn Ostwaldi protsess). Fosfor Allotroobid Valge fosfor: P4 · Valge · Vahataoline · Tahke aine · Vees ei lahustu · Lahustub hästi mõnes orgaanilises lahustis · Keemiliselt küllaltki aktiivne · Võib toatemperatuuril iseenesest süttida · Väga mürgine Punane fosfor: Pn · Tumepunane · Tahke aine · Ei lahustu vees ega orgaanilises lahustes · Keemiliselt väheaktiivne
Saturnil on punane laik (läbimõõt 1250 km). Saturn kiirgab 2,5 korda rohkem soojust, kui saab Päikesest. Suuri kaaslasi on Saturnil kümme, lisaks kosmoseaparaatide abil leitud 8 väiksemat keha. Saturn on kõige lapikum päikesesüsteemi planeet. Saturni pilvevöödid sarnanevad Jupiteri pilvevöötidega, kuid väikese heleduskontrasti tõttu on Saturni pilvevöödid raskesti märgatavad. Saturn koosneb umbes 75% vesinikust ja 25% heeliumist ning lisanditena veest, metaanist, ammoniaagist ja "kivimist"- mis on sarnane ürgsele Päikse udukogu koostisele, millest moodustus Päiksesüsteem. Saturni sisemus koosneb kivisest tuumast, vedela metallilise vesiniku kihist ja molekulaarse vesiniku kihist. Saturnil leidub samuti ka erinevaid jääsid. Planeedi sisemus on kuum ning planeet kiirgab kosmosesse rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. Teleskoobis vaadelduna on Saturni eripäraks kolmest osast koosneva heleda rõnga olemasolu
Osutus, et seda nähti juba aastatel 1876 ja 1903. Ka 1960. ja 1990. aastal ilmus ta jälle nähtavale. Ta näib olevat umbes Saturni aastase tsükliga tormiala, mis tekib, kui Saturni põhjapoolkeral on suvi. "Voyager- 1" avastas sellel planeedil ka maakera mõõtu suure punase laigu, mis aga polnud nii ere ja püsiv nagu tema kuulus kolleeg Jupiteril. Pilvede ülemisel piiril on õhutemperatuur -175 C, seega kolmkümmend kraadi madalam kui Jupiteril. Ülemised pilved on metaanist ja ammoniaagist, alumised pilved võivad olla jääkristallidest, sest sügavamale minnes kasvab nii rõhk kui temperatuur (Kosmoloogia). 1.1 Saturni kaaslased Saturnil on kuuskümmend kaks teadaolevat kuud, millest viiekümne kolmele on antud ametlik nimi. Nende hulka ei ole arvatud väikesi „kuukesi“ (väikesed looduslikud satelliidid) Saturni rõngastes. Suuri kaaslasi on Saturnil kümme, lisaks kosmoseaparaatide abil leitud 8 väiksemat keha
Kordamisküsimused Mikrobioloogia I kursuse kohta 2012 Mida prooviti tõestada Milleri-Urey katsetega? Et ürgse Maa atmosfäär oli tänapäevasest erinev see oli redutseeriv. Seal esinesid vesinik, ammoniaak ja metaan (hapnik puudus), millest tekkisid orgaanilise aine molekulid, mis olid aluseks elu tekkele. Selgita neid katseid. Miller ja Urey lõid laboris tingimused, mis oleks pidanud vastama tingimustele varasel Maal. Katses loodud redutseeriv atmosfäär koosnes veeaurust, vesinikust, ammoniaagist ja metaanist (hapnik puudus!). Veeaur juhiti läbi gaaside segu, elektroodidega tekitatud välgu ja seejärel jahutati. Vees moodustunud orgaanilised ained vähemalt osaliselt kaitstud kiirguse ja elektrilaengute eest. Vesi kolvis muutus algul kollakaks, hiljem päris pruuniks. Ammoniaak, vesinik, metaan ja vesi lihtsate orgaaniliste ainete abiootilises sünteesis. Gaasifaasis moodustusid laengute mõjul lihtsamad ained (nt. ammoniaagist ja metaanist
annaabi.ee 
