Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Orgaaniline keemia I 1. kontrolltöö (küsimused) (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on selle reaktsiooni tõenäolisem mehhanism?
KONTROLLTÖÖ I
  • Märkige tärniga (*) asümeetriline ( kiraalne ) aatom ja nimetage ühend (5p).
    a)
    b)
    c)
    d)
    e)
    2. Nimetage see ühend, leia kiraalne tsenter , esitada stereoisomeerid ja määra, kumb neist on S ka kumb R isomeer (5p).
  • Nimeta see aine . Kirjuta tema saamise bruttovõrrand, nimeta lähteained, määra reaktsiooni tüüp, leia ja tähista lähteainete reaktsioonitsentrid.( 5p)
  • Leia ja tähista (+δ ja –δ) reaktsioonitsentrid järgmistes ühendites. Nimeta need ühendid.5p (Nimetatud on need ja reaktsioonitsentrid on ka määratud)
  • Nimetage see aine ja kirjutage etappide kaupa tema saamisreaktsioon lähtudes ammoniaagist. Nimetage lähteained ja määrake neis reaktsioonitsentrid. 5p
  • Nimeta selle aine reaktsiooni lähteained ja produktid , määra tõenäolisem reaktsioonimehhanism ja kõikide kiraalsete ühendite R ja S-isomeersus. (10 p)
    + H2O →
  • Milline on selle reaktsiooni tõenäolisem mehhanism ? Nimeta lähteained ja produktid ning määra kõikide selles protsessis osalevate ühendite isomeersus (nii kiraalsed kui ka mittekiraalsed ühendid.( 10 p)
    H+
    Kuumutamine
  • Määra alljärgnevate reaktsioonide tõenäolisemad mehhanismid (SN1, SN2, E1 või E2), määra ja tähista lähteainete reaktsioonitsentrid, nimeta lähteained ja produktid. (5p)
    + H2O → HBr +
    + NH3 → HCI +
    + H+ → H2O +
    H+
    → H2O +
  • Orgaaniline keemia I 1-kontrolltöö-küsimused #1 Orgaaniline keemia I 1-kontrolltöö-küsimused #2 Orgaaniline keemia I 1-kontrolltöö-küsimused #3
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor hodemann Õppematerjali autor
    Kontrolltöö küsimused.

    Sarnased õppematerjalid

    TÜ biokeemia õpik
    132
    pdf

    TÜ biokeemia õpik

    Inimorganismi metabolism (biokemism ja kliinilised aspektid). Tartu, TÜ Meditsiiniteaduste valdkond, Bio– ja siirdemeditsii- ni instituut, biokeemia osakond, 2015 2. M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehemaa, K. Zilmer. Inimorganismi bio- molekulid ja nende meditsiiniliseltolulisemad ülesanded. Inimorganismi metabo- lism, selle häired ja haigused. Tartu, TÜ Arstiteaduskond, Biokeemia Instituut, 2010 3. Talvik, A.-T., Orgaaniline keemia, TÜ kirjastus, Tartu 1996 3 Sissejuhatuseks Arstiteaduskonna õppeplaani prekliinilised ained peavad olema meditsiinikesksed. See on vajalik, et anda meditsiiniüliõpilasele lõppkokkuvõttes nüüdisaegne erialane haridus. Seetõttu on ka õpetatav kursus selgelt meditsiinikeskne, st biomolekulid ja nendele vastavad reaktsioonid on eelistatult seotud inimorganismi metabolismiga. Kuna kursuse olulisim

    Keemia
    11 klassi Orgaanika konspekt
    35
    rtf

    11.klassi Orgaanika konspekt

    11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsivesin

    Keemia
    11 klassi keemia-orgaanika-konspekt - kõik kursused
    32
    pdf

    11.klassi keemia (orgaanika) konspekt - kõik kursused

    11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2 III valentsolek üksikside ja kolmikside 1800 =C= O=C=O Või 2 kaksiksidet Sirge -C::: CH:::CH Metaan CH4 Lihtsaim süsive

    Orgaaniline keemia
    Ensümoloogia
    66
    docx

    Ensümoloogia

    ENSÜMOLOOGIA Lp tudengid. See konspekt on kirjutatud tudengite, kelle nimed on mulle paraku teadmata, poolt. 2013 aastal täiendas konspekti magistrant Karl Annusver, kes lisas joonised ja tegi võrrandid paremini jälgitavaks. Konspekt on kirjutatud seotult loengus näidatavate slaididega. Konspekt on minu poolt läbi vaadatud ja suuremaid möödalaskmisi ei sisalda. Päris iseseisvaks õppimiseks see siiski mõeldud ei ole. Edukat ensümoloogia õppimist ja tänud anonüümsetele autoritele ning Karl Annusverile! Priit Väljamäe 20.11.2017 ,,Structure and mechanism on protein science" ­ Alan Fersht Biokeemia põhiõpik, kus ensümoloogia ka sees. Ensüüm ­ keemiliste reaktsioonide katalüsaator (kiirendaja). Iseloom molekulina pole oluline, struktuur pole samuti. Vaatame ainult, mida ta teeb! Substants, mis kiirendab keemiliste reaktsioonide toimumist on katalüsaator. Ise jääb reaktsiooni lõppedes muutumatule kujule. Keemilisele reaktsioonile vahendaja. Üks katalüsaaa

    Bioloogia
    Keemia alused KT 4
    15
    docx

    Keemia alused KT 4

    "Keemia alused" 4. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. 1. Kirjeldage d-metallide kompleksühendite struktuuri mõne näite abil. Selgitage kompleksühendite struktuuriga seotud mõisteid: kompleksimoodustaja, ligandid, sise- ja välissfäär, koordinatsiooniarv. [Cu(H2O)6]2+ ongi tüüpiliseks näiteks kompleksist ­ osakesest, mis koosneb tsentraalsest metalliaatomist ja sellega koordinatiivse kovalentse sidemega (doonoraktseptorsidemega) seotud molekulidest või ioonidest. Kompleksühend või ka koordinatiivühend on rangelt võttes neutraalne ühend, mille koostisesse kuulub vähemalt üks kompleks. Keskne metalliaatom võib kompleksis olla neutraalne, nt [Ni(CO)4], või katioonina, nt K4[Fe(CN)6]. Kompleksühendid on keemias ja elus äärmiselt olulised: hemoglobiin, klorofüll, paljud ensüümid on kompleksühendid. Kompleksimoodustaja- Tsentraalne aatom Ligandid- Molekulid v

    Keemia
    Orgaaniline keemia
    44
    pdf

    Orgaaniline keemia

    ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

    Keemia
    ORGAANILINE KEEMIA
    44
    pdf

    ORGAANILINE KEEMIA

    ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

    Keemia
    ORGAANILINE KEEMIA
    44
    pdf

    ORGAANILINE KEEMIA

    ORGAANILINE KEEMIA Lühikonspekt gümnaasiumile Koostaja: Kert Martma Tallinn 2005 2 Suurem osa konspektis sisalduvast õppematerjalist põhineb gümnaasiumi orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18

    Keemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun