ahel)on ka hüdrofoobsed funktsionaalsedrühmad ja osalaengud- R-O-H Eeter-orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R Nimed- liide-eeter CH3CH2OCH2CH3-dietüüleeter CH3OCH2CH3-etüülmetüüleeter Omadused:eetri molekulid ei saa omavahel H-sidemeid moodustada;on lenduvad;veega ei anna tugevaid H- sidemeid, ei lahustu vees;heaks lahustiks organilistele ainetele funktsionaalsedrühmad ja osalaengud- R-O-R Amiin- lammastikühend,on alus ja nukleofiil; NH2 Nimed- liited: amino- ja amiin.NH3-ammoniaak (CH3)2NH-dimetüülamiin/diaminometanool Omadused- lämmastikul asuv nukleofiilsustsentner võtab osa H-sideme tekkest;lühikese C-ahelaga lahustuvad vees hästi;omavahelised H-sidemed on nõrgad kui alkohoolidel; funktsionaalsedrühmad ja osalaengud- NH3/ R3N/RNH2/R2NH ALKOHOL+METALL=2CH3CHOHCH3+2K=2CH3CHKHCH3+H2 ALKOHOL+LEELIS=CH3CH2(CH3)CHCH2OH+NaOH=CH3CH2(CH3)CHCH2ONa+H2O ALKOAAT+HALOGEENIÜHEND=CH3CH2ONa+CH2ClCH2CH3=CH3CH2OCH2CH2CH3+NaCl
Aminohapped-amino-ja karboksüülrühmast ning igale aminohappele sobivast kõrvalahelast koosnevad molekulid,mis moodustavad omavaheliste peptiidsidemete abil valkusid. Asendamatud aminohapped-aminohapped,mida vaja valgusünteesiks,kuid org. ise ei tooda,peab saama toidust,8tk. ile,leu,lys,met,phe,thr,trp,val. Denatureerumine-valkude sekun või tertsstruk. lagunemine välise teguri.temp.happe,aluse,mehaanilise mõjutamise toimel. DNA-DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE-molekulid,mille ül on säilitada pärilikku inf ja edasi anda järgmisele rakupõlv konnale.Põlümeer.Kaheajelaline spiraal,sisaldab 4 nämmastkalust:adeniin,guaniin,tsütosiin,tümiin. Ensüümid-valgus,mis reguleerivad rakkudes keemiliste reaktsioonide kiirust. Fosfolipiidid-fosforhappejäägist ja rasvhappejöökidest koosnevad molekulid, mis on rakumembraanide peamised koostisosad. Frukroos-e puuviljasuhkur-paljudes taimedes leiduv lihtsuhkur.puuviljad,mesi,õied. Geenid-DNA lõik,mis määrab ühe RNA mo...
• Üldiselt noorukitel sarnased vajadused aminohapete järele. • Täiskasvanud sigadel kõige sarnasemad aminohapete vajaduse mustrid inimestega • Üldiselt suurim aminohapete vajadus rottidel, eriti metioniin, tsüstiin, treoniin • Koertel vananedes võib vajadus aminohapete järele isegi kasvada. • Tekib küsimus… Kas aeglaselt kasvavad loomad vajavad vähem Tänan kuulamast! • Kasutatud kirjandus: • Osborne T.B., Mendel L.B., 1914 . Amino-acids in nutrition and growth, The Journal of Biological Chemistry, 17, 325-349. • McLarney M.J., Pellett P.L., and Young V.R., 1996. Pattern of Amino Acid Requirements in Humans: An Interspecies Comparison Using Published Amino Acid Requirement Recommendations, The Journal of Nutrition.
ADRENAL MEDULLA - The centre of the adrenal, a small endocrine gland located near the kidney. It produces and secretes noradrenaline and adrenaline for the activation of the sympathetic nervous system. It is implicated in stress response. AFFERENT – Carrying information towards a particular group of neurones (compare efferent*). AGONIST – A neurotransmitter or a drug which binds to a receptor and triggers a cascade of intracellular signalling leading to changes in the membrane potential. AMINO ACID – A chemical made of carbon, oxygen, hydrogen and nitrogen, which is a building unit of all proteins* and other biologically important substances. AMINO ACID NEUROTRANSMITTERS – A group of fast acting neurotransmitters* which includes glutamate (excitatory) and GABA (gamma-amino butyric acid, inhibitory). AMNESIA – Loss of memory. AMYGDALA – A structure in the forebrain which is a component of the limbic* system. It is implicated in control of emotions.
alkoksü- -OR eeter formüül- -CHO aldehüüd karbonüül- -CO- ketoon karboksüül- -COOH karboksüülhape alkoksükarbonüül- -COOR ester anhüdriid- -COOCO- anhüdriid karbamoüül- -CONH2 amiid tsüano- -CN nitriil nitro- -NO2 nitroühend amino- -NH2 amiin sulfhüdrüül- -SH tioalkohol sulfo- -SO3H sulfoonhape 1. Hüdroksüülrühm (-OH). Alkoholid, R-OH Kõrgemad alkoholid CH3(CH2)yCH2OH (y = 22 32) 2. Alkoksürühm (-OR). Eetrid, R´-O-R 3. Formüülrühm (-CHO). Aldehüüdid, R-CHO 4. Karbonüülrühm (-CO-). Ketoonid, R´-CO-R 4. Karbonüülrühm (-CO-). Ketoonid, R´-CO-R 5. Karboksüülrühm (-COOH), R-COOH karboksüülhape, hape 6
.. Ained, mille molekul sisaldab aminorühma (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) Füüsikalised omadused on üsna varieeruvad, kuid paljude vesiniksidemete tekke võimaluse tõttu (nii NH kui OH) on nad vähelenduvad ja suhteliselt hästi vees lahustuvad. Suure molekulmassiga aminohapped lahustuvad muidugi halvemini. Kui aminorühmi ja/või karboksüülrühmi on mitu siis lahustuvus on parem Nimetused üldjuhul lisatakse happe nimele eesliide amino- 3.() 2.() 1. H2N-CH2-CH2-COOH 3-aminopropaanhape (vanemas kirjanduses -aminopropaanhape) Valkude koostisse kuuluvate aminohapete korral kasutatakse triviaalnimesid ja neist tuletatud kolmetähelisi lühendeid. Sageli leiduvaid aminohappeid on pisut üle 20 ja nad on kõik 2-aminohapped H2N - CH(R) - COOH või H2N - CH- COOH I R Mõned näited H2N - CH- COOH
CH3CH2COOCH2CH3etüülpropanaat, propaanhappeetüülester 12. HAPPEANHÜDRIIDID · Happeanhüdriite nimetatakse vastavate hapete järgi. · Anhüdriidi nimetus saadakse vastava happe nimetusest lõppliite hape asendamisel liitega anhüdriid. (CH3CO)O2 etaanhüdriid 13. AMIINID · Amiinide üldvalem: R NH2. · Funktsionaalrühm: NH2. · Amiinide nimetused moodustatakse süsivesiniku radikaalide nimetuste järgi ja liites amiin või eesliite amino- lisamisel põhiühendi nimetusele. CH3 NH2 metüülamiin ehk aminometaan C6H5 NH2 fenüülamiin ehk aminobenseen ehk aniliin 14. NITROÜHENDID · Nitroühendite üldvalem: R NO2. · Funktsionaalrühm: NO2. · Nitroühendite nimetused tuletatakse süsivesiniku nimetusest eesliite nitro- abil. CH3NO2 nitrometaan C6H5NO2 nitrobenseen 15. AMIIDID · Amiidide üldvalem: R COO NH2.
benseeni monofunktsionaalne derivaat, mille Na-soola kasutatakse rögalahtistava vahendina. Bensoehapet leidub rohkesti jõhvikates ja pohlades. 9. H2N - CH- COOH I 2-aminoetaanhape Glütsiin Gly H H2N - CH- COOH I 2-aminopropaanhape Alaniin Ala CH3 H2N - CH- COOH I 2-amino-3-merkaptopropaanhape Tsüsteiin Cys CH2SH H2N - CH- COOH I 2-amino-1,5-pentaandihape Glutamiinhape Glu CH2-CH2- COOH H2N - CH- COOH I 2-amino-3-fenüülpropaanhape Fenüülalaniin Phe CH2-C6H5
geneetilist koodi. 1. Translatsioon mRNAl oleva info konverteerimine a/h järjestuseks ehk polüpeptiidiks Geneetilise info lugemine kahe etapiline: 1. Transkriptsioon sünteesitakse DNA matriitsil üheahelaline RNA molekul DNA matriitsil Valk ehk proteiin: Suure mol.kaaluga, lämmastikku sisaldav orgaaniline ühend Sisaldab ühte või mitut polüpeptiidi. Polüpeptiidid koosnevad aminohapetest Aminohapped: Amino grupp (NH2) Karboksüül grupp (COOH) Tüüpiiselt on laetud kaks rühma a/h (NH3+ and COO) Vesiniku aatom R grupp (igal a/h erinev) 20 erinevat aminohapet: Lühendid kolmetähelised vahel ka ühetähelised Neli gruppi (omadused R grupist): 1. Happelisi (n = 2) 2. Aluselisi (n = 3) 3. Neutraalsed ja polaarsed, hüdrofiilsed (n = 6) 4
kus ja kui palju ning mis lihaseid treenida.Just treenerit tuleb kuulata hoolega, sest neil olemas aastate pikkused kogemused, ning ka saanud koolitust kuidas vigastusi maksimaalselt ennetada. Teatud vanuses hakkavad sportlased tarvitama teatud toidu lisandeid, mis aitavad neil lihastel kiiremini taastuda.Kuid jällegi ilma bioloogiata ei teaks sportlane milliseid ja kui palju aineid ta võtta tohib. Levinuimad ained mida noorsportlased võtavad on proteiin, kreatiin ja erinevad amino happed. Proteiin aitab organismil trennis ,,lõhutud" lihaseid taastada ja taastuse ajal samal ajal neid ka tugevdada. Proteiine on erinevate süsivesikute ja valgu kogustega mida suurem valgu protsent seda rohkem ja kiiremini taastab ja vähem annab massi.Samas on kreatiin mis on puhtalt mõeldud neile sportlastele kes tahavad kiirelt oma lihasmassi suurendada nt kulturistid, kes suurendavad keha normaal kreatiini koguse kahe või kolmekordseks ning pikaajalise trenniga hakkavadki lihased
Sahharoos C12H22O11 Maltoos C12H22O11 Laktoos C12H22O11 Tärklis (C6H10O5)n Glükogeen (C6H10O5)n Tselluloos (C6H10O5)n Valgud Valgud ehk proteiinid koosnevad mitmest ühendatud aminohappejääkidest. Kodeeritavad aminohapped jagunevad asendamatuteks ja asendatavateks aminohapeteks. Asendamatud aminohapped on need mida meie organis ei tooda ja seepärast peame neid saama toidust. Happelistes aminohapetes on ülekaalus karboksüülrühm, aluselises aga amino rühm. Neutraalsed on aminohapped siis, kui neis on võrdselt nii karboksüül kui ka amino rühmasid. Vastavalt koostisele jagatakse valgud: lihtvalkudeks, mis koosnevad ainult aminohappejääkidest ja liitvalgud, kus aminohappejääkide kõrval on ka mingi asendusrühm. Valgud on üldiselt tundlikud väliskeskkonna suhtes. Nad võivad muutuda nii temperatuuri kui teiste ainete mõjul seda nimetatakse denaturatsiooniks. Kui valk oma omadused kõrvaldamisel taastab, on see renaturatsioon.
suunas - aksonilt kontakteeritavale rakule Sünaptiliste põiekeste ringlus Neurotransmitterid · Neurotransmitterid e. mediaatorid - keemilised ained erutuse ülekandeks, mis põhjustavad postsünaptilise raku membraani de- või hüperpolarisatsiooni · Transmitterid (vt. füsioloogia ja farmakoloogia kursus) atsetüülkoliin = koliinergilised sünapsid noradrenaliin = adrenergiline sünaps serotoniin = serotoniinergiline sünaps Gamma-amino-võihape (GABA - gamma-amino butyric acid) - pidurdav (hüperpolariseeriv) transmitter Sünapside klassifikatsioon nende paiknemise alusel Elektrilised sünapsid · Elektrilised sünapsid on sarnased neksustele · Neuronitevaheline kontakt ilma sünaptiliste põiekeste ja neurotransmitteriteta · Mõlemad membraanid on ühetaolise ehitusega - elektrilised sünapsid on kahesuunalise juhtivusega 4 - dendriit; 6 - akson;
Karboksülaatioon – karboksüülhappe anioon Asendatud karboksüülhape – karboksüülhape, mille süsivesinikahelas on polaarseid rühmi Aminohape – aminorühmaga asendatud karboksüülhape (NH2-kuskil) Funktsionaalderivaat – funkt.aal tuletis e asendus funktionaalrühmas Ester – karboksüülhappe ja alkoholi kondensatsiooni saadus Amiid – karboksüülhappe funktsionaalderivaat, kus karbonüülerirühma kuuluva – OH rühma asemel on amino- või asendatud aminorühm. Mineraalhappe ester – anorgaanilise happe ja alkoholi kondensatsiooni saadus Estri hüdrolüüs – estri ühinemisel veega tekib karboksüülhape ja alkohol Rasvhape – üle 10e süsinikuga (paarisarvulised) karboksüülhapped Rasv – on hästi hüdrofoobsed = vett tõrjuvad Asendamatu rasvhape – Pindaktiivne aine – vähendavad vee pindpinvust (aitavad mustuse pinnalt eemaldada) Detergent – sünteetilises pesemisvahendis kasutatav pindaktiivne aine
-O fenolaadid alkoholid hüdroksü- -ool -OH fenoolid aldehüüdid -CHO formüül- -karbaldehüüd -(C)HO okso- -aal amiidid -CO-NH2 karbamoüül- -karboksamiid amiinid -NH2 amino- -amiin karboksülaadid karboksülato- -karboksülaat -COO - -aat -(C)OO karboksüülhapped karboksü- -karboksüülhape -COOH - -hape -(C)OOH
Karboksüülhapped on orgaanilised ained, mis sisaldavad karboksüülrühma -COOH Üldvalem: R-COOH Liigitus: Ühealuselised küllastunud Ühealuselised küllastumata Madalad Kõrged Madalad Kõrged HCOOH C17H35COOH CH2=CH-COOH C17H33COOH metaanhape stearhape 2propeenhape Keemilised omadused (madalamad): 1) Reageerivad metallidega CH3COOH + Mg -> (CH3COO)2Mg + H2 2) Reageerivad aluseliste oksiididega 2 CH3COOH + MgO -> (CH3COO)2Mg + H2O 3) Reageerivad alustega CH3COOH + NaOH -> CH3COONa + H2O 4) Reageerivad nõrgemate hapete sooladega CH3COOH+Na2CO3->2CH2COONa+CO2+H2O (H2CO3) 5) Reageerivad alkoholidega CH3COOH+C2H5OH->CH3COOC2H5+H2O (ester) Füüsikalised omaduse...
toidunõusid ning neid kasutatakse laialdaselt paljudes teistes tööstusharudes. Esimene täielikult sünteetiline plastmass oli bakeliit PLASTMASSID Polümeeri struktuuri ja omaduste põhjal liigitatakse plastmassid termoplastseteks ja termoreaktiivseteks. Termoplastid on maailmas enim kasutatud polümeersed materjalid, moodustades ligikaudu 90% kogu toodetavast plastide mahust. Olulisemad termoreaktiivid on fenool,-amino-, epoksiid-, ja polüestervaigud ning termoreaktiivsed polüretaanplastid. PLASTMASSID Plastmassnõudes ei tohi hoida kuumi toiduaineid, kuna kõrgemate temperatuuride juures lahustuvad plastmassi koostisosad paremini ning lahustuvad toiduainetesse. Lahustunud plastmassiosade sissesöömine võib põhjustada tervisekahjustusi. PLASTMASSID Plastmasside vastupidavus keemilistele mõjudele on hea omadus nende rakendamisel. See sama
ainevahetuse iseärasusi. Bakterite hulgas eristusid selgelt eraldi harudena arhed. Arhed e. ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja erinevad kõigist teistest bakteritest. Neil on teistest bakteritest erinev rakumembraan ja –kest. Enamikul bakteritel on kromosoomile veel lisaks täiendavaid väiksemaid DNA rõngasmolekule – plasmiide. Bakterid koosnevad 75–85% ulatuses veest ning samadest süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest nagu kõik eukarüoodidki. Kõigis elusolendites toimuvad põhimõtteliselt sarnased biokeemilised ainevahetusereaktsioonid (metabolism). Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: 1) Kerabakterid e. kokid 2) Pulkbakterid e. batsillid 3) Spiraalsed bakterid e. sprillid 4) Keeritsbakterid e. spiroheedid 5) Jätketega bakterid 6) Niitjad bakterid Bakterid paljunevad väga kiiresti. Aega, mis kulub ühe raku pooldumiseks nim. generatsiooniajaks.
[2, 3] 1.2 Ülevaatlik informatsioon tetrodotoksiinist Molekulvalem: C11H17N3O8 Molaarmass: 319.2706 g/mol Molaarruumala: 114.661 cm3 Lahustuvus vees: Lahustub lahjendatud äädikhappes või väävelhappes, piiratud lahustuvus etanoolis ja eetris, ei lahustu orgaanilistes lahustes. Tabel . Kokkuvõte nimetustest Süstemaatilised nimetused - (4R,4aR,5R,6S,7S,9S,10S,10aR,11S)-2- amino-6-(hüdroksümetüül)-1,4,4a,5,6,7- heksahüdro-5,9-epoksü-7,10a- metanooksotsiino[4,5-d]pürimidiin- 4,6,9,10,11(10H)-pentool - (9)-Tetrodotoksiin - 5,9:7,10a-dimetano-10aH-
4. a change in the genetic material; unpredictable / AW; extra detail; e.g. addition / substitution / deletion / frame shift / small part of chromosome / may code for different protein / may code for no protein [2] 5. 1 mark max for general effect of mutations: mutation may give different, amino acid / primary structure; A ref stop codon some mutations alter, molecular shape / tertiary structure / binding; max 3 for explaining data in Table: - so unable to, accept / transport, HCO3 ; unable to bind ATP; so increase in acidity / decrease in pH; effect on mucus; effect on enzyme(s) /ref pH optimum of enzyme(s); poor digestion of, protein / lipid / starch; AVP; e.g
benseeni aromaatne tuum. ALKOHOLID on ained, mille molekulis tetraeedrilise aatomi juures asuv vesinik on asendatud OH-rühmaga. FENOOLID on aromaatsed alkoholid, mis sisaldavad benseeni aromaatset tuuma. ALDEHÜÜDID on orgaanilised ühendid, kus süsiniku radikaalid on seotud aldehüüd rühmaga. KARBOKSÜÜLHAPPED on ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma. AMINOHAPPED on karboksüülhapete derivaadid ( teisendid ), mis sisaldavad ühte amino ja ühte karboksüülrühma. AMIINID on ammoniaagi derivaadid, milles 1 või mitu vesiniku aatomit on asendatud süsinikrühmade radikaalidega. AMIIDID on ammoniaagi ja eetri vahelised reaktsioonisaadused. KETOONID on orgaanilised ühendid, mille molekulides 2 radikaali on seotud ketorühmaga. VALGUD on aminohapete polükondensaatorid, milles aminohapped on seotud peptiidsidemega. PEPTIIDSIDE tekib aminohapete omavahelisel reageerimisel.
estrid- ograanilised ühendid, mis tekivad karboksüülhappe vesiniku asendamisel radikaaliga O -aat // RCOOR // R C O R´ etüülpropanaat: CH3CH2COOCH2CH3 a) estrifikatsioon: CH3COOH + CH3CH2OH -> CH3COOCH2CH3 + H2O b) happeline: CH3COOCH3 + H2O -> CH3COOH + CH3OH c) aluseline: CH3COOCH3 + NaOH -> CH3COONa + CH3OH amiidid- karboksüülhapete derivaadid, kus OH-rühm on asendatud NH2 (amino) rühmaga O -amiid // RCONH2 // R C NH2 Metanaal- formaliin HCHO 30% - 40% vesilahus, desifitseeriv, kasutatakse majanduses, hoitakse anatoomilisi preparaate etanaal- atseetaldehüüd CH3CHO kergesti keev vedelik, kahjustab maksa, ,,õuna" lõhnaga, in-l tekib alko liigtarbimisel vaheühendina propanoon- atsetoon e. Dimetüülketoon CH3COCH3
O kahe radikaali vahel Eetrid R-O-R +O2CO2+H2O -eeter Ammoniaagi vesinikud asendatud radikaalidega R-N-H R-N-R | | Amiinid R R +khapeamiid+H2O -amiin R-NH2 amino- Hüdroksüareen +O2CO2+H2O areen-OH +leelisfenolaat+H2O Fenoolid -benseen või +leelismetallfenolaat+ -fenool H2 +Ag2Okhape+hõbe Karbonüülrühm ahela +H2alkohol otsas +O2khape Aldehüüdid R-CHO +O2CO2+H2O
sisaldab mitmetsüklilisi areene, mis tugeva kantserogeense toimega. Lõhkeainena trinitrotolueen. Dioksiinid, millel tõsine oht keskkonnale. Areenide isomeeria: asendisomeerid on alati erinevate füüsikaliste ja keemiliste omadusetega, samuti võivad nad erineda oma bioloogilise aktiivsuse poolt. 1,2- dimetüülbenseen e orto-ksüleen; 1,3-dimetüülbenseen e meta-ksüleen; 1,4-dimetüülbenseen e para-ksüleen Amino- ja etüülbenseeni aluselisus: aromaatsed amiinid oksüdeeruvad kergesti nii nagu kõik amiinid elektrofiilne asendus benseenis ja selgitage benseeni ja broomi vahelisel reaktsioonil: elektrofiili üks osa ründab nukleofiili ja tõrjub ühe vesiniku välja. C6H6 + Br2 = C6H5Br + HBr fenooli/aniliini ei saa hoida lahtises nõus: sest nad oksüdeeruvad(põlevad) õhuga juba toatemperatuuril Fenool+broom C6H5OH+3Br2= C6H5OHBr3 + 3HBr Aminobenseen+lämmastikhape C6H5NH2+HNO3= C6H5NH3NO3
Küllastumata ühendid on orgaanilised ained, mis sisaldavad kordset sidet. Võivad olla süsivesinikud, küllastumata alkoholid jne. Liigitus: Alkeenid een lõpuga. Alküünid üün lõpuga. Kui aines on nii kaksik-, kui ka kolmikside siis nimetuses tuleb kõigepealt kaksiksideme tunnus ja seejärel kolmiksideme tunnus. Küllastumata ühendid on omega3 rasvhapped (alkeenid) Kui nimetuses on ees di, tri.. siis ei ole üüni/eeni ees heks vaid heksA. Küllastumata ühendite isomeerid: Alkeenidel eristatakse Cis- ja transisomeere. Cisisomeeridel on asendusrühmad ühelpool tasapinda. Transisomeeridel on asendusrühmad erinevatel pooltel tasanditel. Trans- kasulikud rasvad, rakumembraanid on ülesehitatud lipiididest ja nendes peab olema transrasvad. Cisrasvad on halvad. Alkeen ja tsükloalkaan on isomeerid, kui on süsinike arv sama. Alküünid ja tsükloalkeenid ka. Küllastumata ühendite keemilised omadused: Reaktsioonitsentris on kordsesideme juures olevad süsin...
tingitud liialdatud murest figuuri ja kehakaalu pärast. Peamiseks sümptomiks soov nälgides võimalikult saledaks saada, sest oma kinnisidee kohaselt on anorektik ülekaaluline. Kuiva naha Haprad küüned ja juuksed Pideva külmatunde Võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng Südame löögisagedus ja vererõhk alaneb Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused Jääb puudu amino ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest. Depressioon ja madal enesehinnang Süü ja häbitunne Halvenenud sotsiallsuhted Tujukõikumised Perfektsionism Ülesöömishood Tahtlik oksendamine Lahtistite või organismist vett väljaviivate ravimite tarvitamine Rangete dieetide, nälgimise ja ülemäärase füüsilise liikumise kasutamine Järgneb masendus ja enesehalvustamine Buliimiahaiged on tavaliselt normkaalulised
o);vanaadium(V);nikkel(Ni);fluor(F);kroom(Cr);boor(B);seleen(Se);räni(Si);tina(Sn);arseen(As) 3. valgud, süsivesik, lipiidid – energiavajadus, kui suur % peab katma toiduratsioonis? Valgud- katavad 10-15% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 50-100 gr. Süsivesikud – 60% ööp.energiavajadusest; ööp. tarbitav hulk 320-350 gr. Lipiidid -26-30% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 80-90gr. 4. Millised on nõuded toidule? (amino-, taimsed-, loomsed) 5. Laktoosi intolerantsus – mis see on ? Ei talu piima 6. Milline on org. keskne süsivesik? Glükoos 7. Palju vett on vaja ööp tarbida? 1,5-2 l 8. Mis on suhkur? Sahharoos 9. Veresuhkru tase süües - tõuseb 10. Süsivesikute tähtsam funkt. organismis? Energia 11. Temperatuuri tõusu korral vedelikuvajadus? Tõuseb 12. Lipiidide tähtsam funktsioon? - Energiadepoo varu 13
Taimedest(destil teel) ja õli saamine pressimine abil(oliivid,raps) Keemil omad- esterdamine karbhape+alkohol >ester + vesi, happeline hüdrolüüs: ester + vesi >karbhape + alkohol- (metüülpropanaat)CH3CH2COOHCH3+H2O>CH3CH2COOH+CH3OH, ümberesterdamine ester+alkohol>ester'+alkohol' - aluseline hüdrolüüs-ester+leelis>karb.happe sool + alkohol AMIIDID-karboksüülhappe funktsionaalderivaat, kus OH rühma asemel on amino või asendatud aminorühm. Füüsik omadused-vähepolaarne,hüdrofoobne(ainult 1 C lahustub),lahustub orgaanilistes lahustes, alates 2. C tahked, mürgised ja lõhnatud Saamine ester+ammoniaak>amiid+alkohol Kasutamine polümeerida tootmine (nailon, kapron) Keemil omadused-karbhape +ammoniaak>amiid+vesi- CH3CH2COOH+NH3>CH3CH2CONH2+H2O. Happeline hüdrolüüs amiid +vesi>karb.hape+ NH3 .Aluseline hüdrolüüs-amiid+leelis>sool+ammoniaak(NH3)- CH3CH2CONH2+NaOH>CH3CH2CONaO+NH3-
säilitabpärilikku infot ning annab selle täpselt edasi järgmisele põlvkonnale. DNA-l on võime kahekordistuda. 5. RNA ehitus ja ülesanded enamasti ainult primaarstruktuur ehk nukleotiidide järjestus molekulis, transport rna-l on ristküliku kujuline sekundaarstruktuur. Ülesanded päriliku info realiseerimine organismi ja raku tunnustena. mRNA-informatsiooni rakutuumast tsütoplasmasse, tRNA-vajalike amino hapete tootmine valude jaoks, geneetilise info lahti mõtestamine, rRNA-selle sees liituvad aminohapped valgumolekuliks, osaleb valgusüsteemis. 6. Komplementaarsusprintsiip- A=U;U=A ja C=G;G=C 7. Nukleotiidi joonis;
Füüsilise tervise seisukohalt toob näljutamine kaasa kuiva naha, haprad küüned ja juuksed, pideva külmatunde, võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng. Anorektikutel alaneb südame löögisagedus isegi alla 60 ja süstoolne vererõhk alla 90 mmHg. Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused. Kuna anorektikute päevane toiduenergia on väga väike, jääb puudu paljudest vajalikest toitainetest, eeskätt asendamatutest amino- ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest, mille defitsiidil esinevad väga erinevad vaevused. Ravi Anoreksiat on raske diagnoosida, veelgi raskem on aga ravida. Selleks on vaja psühhiaatri ja teiste eriarstide koostööd ning eelkõige inimese enda tahet terveneda. Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest, et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre ja ta saab haigusest aru ning soovib midagi muuta, tuleb hakata tegelema
türoksiini, vaseioone; globuliinid transpordivad lipiide, polüsahhariide, rauda (transferriin) VEREPLASMA FUNKTSIOONID Ülesanne: Lahustunud toitainete transport (oluline vere ja kudede vahelises vee ja ainevahetuses), vere osmootse rõhu määramine (seeläbi rakkude ja vere veesisalduse regulatsioon), organismi happeleelistasakaalu säilitamine. Transpordib mitmeid aineid (kaltsium, rasvhapped, ravimid), ioone, glükoosi, amino- ja muid orgaanilisi happeid, kolesterooli ja teisi rasvu, hormoone, uureat ja muid ainevahetuse jääke. Vereplasma valgud on ka valgureserviks. VEREPLASMA ÜLESANDED Vereplasma valkude osmootne rõhk ehk kolloidosmootne ehk onkootne rõhk on keskmiselt 3,3kPa. Onkootne rõhk moodustab vere kogu osmootsest rõhust 1/200, kuid siiski oleneb sellest vere ja kudede vaheline ainete vahetus ning esmauriini teke. Vereplasma valgud võtavad osa ainete transpordist veres
17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisesse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormooniks. 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energ ja ehituslikku funktsiooni. 21. AIDS-i põhjustab HIV viirus. 22. Kõik valgud on moodustunud amino happe jääkidest, mis polüpeptiidahelas on omavahel ühendatud peptiitsidemetega. 23. Iga nukleotiid koosneb N-alusest, monosahhariidist ja fosfaatrühmast. 24. DNA monomeerid erinevad üksteisest vaid N-aluste poolest.
sisu voolab teise rakku. Kasutamine ja vajalikkus · Või ja juustu valmistamine · Piimasaadused: hapupiim, keefir, jogurt · Alkohol · Antibiootikumid · Veiniäädikas · Vitamiinid · Mügarbakter bakterväetisena · Naha parkimine, linaleotamine, reovete puhastamine · Aitavad jõgedel ja järvedel puhtana seista Toitumine ja ainevahetustüübid · Bakterid koosnevad 75-80% ulatuses veest, süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest. · Energiaallikatena valgusenergia ja keemiline energia. · Omastavad vees lahustunud toitaineid. · Eritavad rakust ainevahetuse jääkprodukte. Elukeskkond · Parasiitidena taimedes ja loomades. · Põhjustades haiguseid. · Selliseid baktereid nimetatakse patogeenseteks bakteriteks, samuti tõvestavateks pisikuteks. · Paljude bakterid elavad saprobiontidena toituvad surnud orgaanilisest ainest.
organismi teistes elutegevusprotsessides. 2) Nukleotiid, selle ehitus. - Nukleotiidid on DNA ja RNA koostises olevad monomeerid. ( desoksüribonukleotiidid ja ribonukleotiidid) Ehitus: Nukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli – lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. 3) Aminohape ja selle ehitus. - Aminohapped on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena amino- ja karboksüülrühma ning aminohappespetsiifilist kõrvalahelat. Ehitus: aminorühm, aluseline karboksüülrühm, happeline radikaal. 4) Võrdle DNA-d ja RNA-d. DNA (desoksüribonukleotiid) RNA (ribonukleotiid) A=T ja C=G A=U ja C=G kaheahelaline üheahelaline päriliku info säilitamine päriliku info realiseerimine
· Acute angle- teravnurk · ethical-eetiline · Advantage-eelis · Evaporate-aurustuma · Advent- saabumine · Extracellular- rakuväline · Agenda-pevakord · Feedback-tagasiside · akin- sugulane · Fertile-viljakas · Aldehyde- aldehüüd · flank-külg · Alongside- kõrvuti · Flaw- viga, puudus · amino acids- aminohapped · fracture-luumurd, murd · Anion- (negatiivne ioon) · genetic engineering- · anxious-ärev geenitehnoloogia · Asparagus-spargel · Genuine- tõeline, ehtne · Assimilate- millelegi sarnaseks · Germ- eos, alge muutuma · Give rise to- põhjustama · Assume- eeldama · Hangar- angaar
Expect 20000 10 Word size 2 3 Matrix type Pam30 Blosum62 Gap penalty(cost) Existance 9, extension 1 Existance 11, extension 1 Expect madalamad väärtused kitsendavad otsingut Filtrid- Also known as Masking. The process of hiding regions of (nucleic acid or amino acid) sequence having characteristics that frequently lead to spurious high scores. Expect- Expectation value. The number of different alignents with scores equivalent to or better than S that are expected to occur in a database search by chance. The lower the E value, the more significant the score. Sõna pikkus- algne järjestuse pikkus, mis dot-ploti põhimõttega lõigatakse 3
*Tuumas asuvad kromosomid pärilikkuse kandjad Tuuma funktsioonid *Sisaldab ja säilitab raku pärilikku informatsiooni. *Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. *Juhib raku elutegevust. Tsütoplasma *Poolvedel raku sisekeskkond, mis on pidevas liikumises. *Sisaldab vett (60-90%), milles on lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. *Anorgaaniliste ainete ioonid tagavad raku püsiva pH taseme. *Orgaanilistest ainetest esineb valke, lipiide, süsivesikuid, amino-ja nukleiinhappeid jne. Tsütoplasma funktsioonid *Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. *Tab toitainete laialikandmise rakus. *On jääkainete eritumiskohaks. *Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. Tsütoplasmavõrgustik e endoplasmaatiline retiikulum e ER. *Tsütoplasmas olev membraansete kanalikeste põiekeste ja tsisternikeste süsteem, mida mööda toimub rakusisene ainete liikumine. *Seotud ainedvahetuslike protsessidega.
põhjustada ohtlikke tervisehäireid. Üleväetamisega võib kaasneda ka veekogude saastumine nitraatidega. Mitmetes tööstusprotsessides ja ka autode heitegaasi koostises paisatakse õhku suurtes kogustes lämmastikoksiide, suurendades happevihmade kahjulikku mõju. Lämmastikku esineb mineraalides, nagu mitmesugused salpeetrid (tsiili salpeeter (NaNO3) ja india salpeeter (KNO3)). Lämmastik on ka oluline bioelement, ta kuulub valkude, amino- ja nukleiinhapete koostisesse. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. 4) Tähtsamad lämmastiku ühendid: · N2O - dilämmastikoksiid (naerugaas) Naerugaasi kasutatakse aerosoolballoonide täitegaasina, lekkedetektorina ja keskkonnauuringutel kalibreerimisgaaside koostises. Laborites viiakse selle abil läbi peamiselt metallianalüüse. Naerugaas kuulub gaasikromatograafides kasutatavate põletussegude koostisesse, kus see aitab segusid
( · Alfa-aminohapped valkude koosseisukuuluvad monomeerid · Valkude struktuurne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineva aminohappe kombinatsioonidel) Valkude lühiiseloomustus Valgud (proteiinid)- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevaid aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustab amino- ja karboksüülrühmad. Valgu molekulis aminohapete vahel on peptiidsidemed: N-H ja karboksüülrühma( ) vaheline kovalentne side. Peptiidsideme moodustamisel eraldub üks molekul vett (OH H ). Valkudes on kolm osa: N-terminaalosa, peptiidsidet moodustav osa ja C-terminaalosa. Peptiidsidemete süntess toimub alati kindlas suunas: N- terminusC-terminus. Valkude omadused sõltuvad: a. aminohapete järjestusest valgu molekulis b. aminohapete arvust (DNAvalktunnus)
3. A antigeen A saab kanda nii A kui AB 4. O antigeen puudub ja on universdaalne doonor Tsüstiline fibroos: Probleemid kõhunäärmes, kopsudes, seedesüsteemis, seemnejuhades meestel jne Kõik sekreedid liiga viskoossed Elulölemus ala ~40 aasta Autosoomne retsessiivne; del 7 kromosoomis, enamuses 3 aluspaari, 1 2000 sünni kohta valgetel, mutatsiooni kandjaid heterosügoote 123 Kolme aluse deletsioon (koodon) viib ühe amino happe eemaldamisele membraani transportvalgus, mis seob ATP CFTR = Cystic Fibrosis Transmembrane Conductance Regulator Alleeli variandid: PHE508 DELETsioon ILE507 DELETSIOON GLN493 STOP KOODON ASP110 HIS ARG117 HIS ARG347 PRO Sirprakuline aneemia: Esimesena kirjeldas J. Herrick (1910): leidis et madala hapnikurõhu juures on punalibledel sirbi kuju
polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet . Valkude süntees toimub ribosoomides . Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast 2. Mis on lihtvalgud ja liitvalgud? Selgita mõiste ja too näide. Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkudest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid ja hemoglobiin. 3. Kirjuta aminohapete skeem ja nimeta osad. amino happed koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast 4. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? Vesi on taimede fotosünteesi üheks lähteaineks ning kõikidele organismidele vajalik rakkude elutegevuseks 5. Milles seisneb valkude ehituslik ülesanne? Kõikide organellide ehitusmaterjal (enamik organelle on ümbritsetud membraaniga, membraanide koostises on palju fosfolipiide ja valke). 6. Mis on ensüüm, antigeen, antikeha? Mõisted
VALGUD valgu molekuid on (bio)polümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aiminohappeid valkudes on 20. AMINOHAPE koosneb aluseliste omadustega aminorühmast (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühmast (-COOH), ülejäänud osad (radikaalid R)aga varieeruvad kõigil 20-l aminohappel. Amino-happed on omavahel ühendatud peptiidsidemega. PEPTIIDSIDE- tekib ühe aminohappe aminorühma ja teise aminohappe karboksüülrühma vahel, eraldub vesi. VALKUDE STURKTUURID : I järku struktuur (primaar strk)- aminohappe jääkide järjekord molekulis. NT: Ser-Leu-Ser. Hoiavad koos peptiidsidemed , nt: insulin II järkustruktuur (sekundaarstrk.) tekib kui primaarstrki valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku. Hoiavad koos vesiniksidemed. Nt: ämblikuniit,juuksed , küüned
tomat, munad, ekseemi pärm põhjustab N lipoehape pärm, piim, liha energiavahetuse häireid kapsas, spargel, põhjustab lipiidide U S-metüül-metioniin petersell, tomat sünteesi häireid maks, piim, põhjustab PABA p-amino-bensoehape munad, pärm pigmentatsioonihäireid värske puu- ja põhjustab verejooksu ja P bioflavonoidid juurvili, roheline sidekoe kahjustumist tee, sojatooted
Vedelat lämmastikku kasutatakse madala temperatuuri tekitamiseks Elektrilampide täitmisel. Meditsiinis kasutatakse puhast lämmastikku kopsude rõhu alla panemiseks Kasutavad ka tuukrid Laboratoorselt saadakse eelkõigeNH4NO2 kuumutamisel: NH4NO2 => N2+2H2O Looduses Lämmastik on õhu peamine koostisosa Lämmastikku esineb mineraalides, nagu mitmesugused salpeetrid (tsiili salpeeter (NaNO3) ja india salpeeter (KNO3)). Lämmastik on ka oluline bioelement, ta kuulub valkude, amino ja nukleiinhapete koostisesse. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. Lämmastik on iga molekuli, igasuguse organismi iga raku koostisosaks, loomad ja taimed ei saa seda otseselt omastada. (Erandi moodustavad bakterid, liblikõielistel taimedel) Lämmastiku oksiidid N2O dilämmastikoksiid (naerugaas) NO lämmastikoksiid N2O3 dilämmastiktrioksiid NO2 lämmastikdioksiid N2O5 dilämmastikpentaoksiid NO ja NO2 kasutatakse lämmastikhappe saamiseks NO
Sellised ekstreemsed näited elust panevad sügavalt mõtlema valkude tähtsusele ning võimalustele päästa inimorganismid. Referaadist järeldus, et inimene ise valib oma toidulaua ning seega on iga elusolend oma välimuse ning haiguste tekitajateks. Vältimaks tervislikke probleeme, andis referaat suurepärase ülevaate valkudest. 16 Võõrkeelne lühikokkuvõte Proteins are large organic compounds made of amino acids arranged in a linear chain and joined together by peptide bonds between the carboxyl and amino groups of adjacent amino acid residues. Like other biological macromolecules, proteins are essential parts of organisms and participate in every process within cells. Many proteins are enzymes that catalyze biochemical reactions and are vital to metabolism. Most proteins are fold into unique 3- dimensional structures such as primary structure, secondary structure, tertiary structure and
järgu struktuur - 2 või enam gloobuli liituvad DNA on polümeer, mille monomeerideks on desoksoribonukleosiidid(avastati 1953). DNA struktuuriks on biheeliks. DNA'l on mitu ahelat. Koosneb nukleotiididest. RNA koosnev nukleotiididest. On ainult üks ahel. DNA tähtus seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele. RNA ülesanne on geneetilise info realiseerimine . mRNA viib info ribosoomi, tRNA toob ribosoomi amino happeid, rRNA on ribosoomi koostis osa. 10. Nimeta valkude ül ja näited. Ülesanne Näide Selgitus Kaitse funktsioon antikeha kinnitub haigust tekitaja külge, suunatakse hävitamisele Ensümaatiline funktsioon ensüüm viib läbi elusorganismi
H H H N ammoniaak N alküülamiin N ehk CH3CH2NH2 / / / etüülamiin H H H R H CH2CH3 Mitmefunktsioonilisi aminorühma sisaldavaid ühendeid tähistatakse eesliitega amino- (H2N CH2CH2OH on 2-aminoetanool). Kui molekulis on mitu aminorühma, siis tähistatakse neid eesliidetega di-, tri- jne (H 2NCH2CH2NH2 on 1,2-etaandiamiin). Amiinid moodustuvad orgaaniliste materjalide mikrobioloogilisel lagunemisel, eriti õhuhapniku puudumisel. Roiskunud orgaaniliste materjalide ebameeldiv lõhn on suures osas tingitud moodustunud amiinidest. Näiteks heeringasoolvee iseloomulik lõhn on tingitud di- ja trimetüülamiinist
haprad küüned ja juuksed, pideva külmatunde, võib katkeda menstruaaltsükkel või aeglustuda suguelundite areng. Anorektikutel alaneb südame löögisagedus isegi alla 60 ja süstoolne vererõhk alla 90 mmHg. Sagedane on kõhukinnisus, kõhuvalud, maksa ja neerude kahjustused. Kuna anorektikute päevane toiduenergia on väga väike, jääb puudu paljudest vajalikest toitainetest, eeskätt asendamatutest amino- ja rasvhapetest, vitamiinidest ja mineraalainetest, mille defitsiidil esinevad väga erinevad vaevused Ravi Anoreksiat on raske diagnoosida, veelgi raskem on aga ravida. Selleks on vaja psühhiaatri ja teiste eriarstide koostööd ning eelkõige inimese enda tahet terveneda. Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest, et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre ja ta saab
ALKOHOL orgaaniline ühend, milles tetraeedriline süsinik on seotud hüdroksüülrühmaga KARBOKSÜÜLHAPE ühend, mis sisaldab karboksüülrühma SAHHARIID elutähtis ühend, mis koosneb süsinikust, vesinikust ja hapnikust RASV elutähtis ühend, mis koosneb glütserooli ja pikema ahelaga karboksüülhapete jääkidest VALK elutähtis ühend, mis koosneb aminohapete jääkidest AMINOHAPE keemiline ühend, mis sisaldab funktsionaalsete rühmadena nii amino- kui ka karboksüülrühma ÜHINEMISREAKTSIOON reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine ASENDUSREAKTSIOON lihtaine aatom asendab keemilise ühendi koosseisus olevat teise elemendi aatomit LAGUNEMISREAKTSIOON reaktsioon, milles aine laguneb kaheks või enamaks aineks REDOKSREAKTSIOON reaktsioon, mille käigus elementide o-a muutub MITTEREDOKSREAKTSIOON reaktsioon, mille käigus elementide o-a ei muutu
Enimtuntud üherakuline seen on pärmseen. Ainevahetuse üks osa on käärimine, toimub hapnikuta keskkonnas, lõpp-produktid on piimhape, etanool. Pärmseene ehitus, ainevahetus ja paljunemine Pärmseen paljuneb pungumise teel BAKTERID Bakter on üherakuline organism. Nad saavad elada üksikult, kuid tihti jäävad nad pärast pooldumist omavahel seotuks ja moodustavad rakukogumikke või erineva pikkusega ahelaid. Bakterid koosnevad süsivesikutest, lipiididest, amino- ja nukleiinhapetest. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, sellest väljapoole jääb bakteritele iseloomuliku ehituse ja koostisega kest. Bakterite kest ei ole nii jäik kui on see taimerakul, mis võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kestal on kaitsefunktsioon ja osadel bakteritel on kaetud kest karvakestega, mille abil kinnituvad nad eluks sobivale pinnale. Liikumiseks kasutavad bakterid vibureid. Osadel bakteritel eritab kest lisaks veel eraldi limakapsli, mis hõlbustab
pöördprotsess. Retseptorvalk-rakumembraami koostises esinev valgu molekul, mis edestab väliskeskkonna infot raku sisemusse. Ribonukleiinhape-(RNA)- biopolümeer, mille moromeerideks on ribonukleotiidid. Eristatakse mRNA, tRNA ja rRNA molekule.Ribonukleotiid-RNA monomeer, mis on moodustnud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel.Riboos-peamiselt RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid.tRNA-ül. Transpordib amino happeid rimosoomi. sahhariid(süsivesikud)- süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnevate orgaaniliste ühendite rühm(keemias hüdroksükarbonüülühendid). Jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Steroid- madalmolekulaarsete tsükliliste lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne(kolesterool, vitamiin D, steroidhormoonid jt.) Transportvalk-valgu molekul, mis viib aineid raku või organimi ühest osast teise. Esinevad nt. Rakumembaani koostises.tRNA-ehk RNA ül.
annaabi.ee 
