17. Aniliini kasutamine (5) · Kummi vulkaniseerimisel · Tekstiili ja naha värvimiseks · Valmistatakse ravimeid, lõhke- ja lõhnaaineid, toodetakse plastmasse, fotoilmuteid jne 18. Kirjuta järgmiste amiinide lihtsustatud struktuurivalemid. · Trietüülamiin · Dipentüülamiin · Butüülamiin · Klorometüülamiin 19. Aminohapped. Mõiste. Näide. Aminohapped on orgaanilised ained, mis sisaldavad nii aminorühmi NH2 kui ka karboksüülrühmi COOH. Näiteks lüsiin. 20. Selgita, mida tähendab, et aminohapped on amfoteersed ühendid? Aminorühm põhjustab aluselisi omadusi ja karboksüülrühm happelisi omadusi. Seetõttu on aminohapped amfoteersed ühendid ehk nad on võimelised reageerima nii aluste, kui ka hapetega ja tekitavad soola. 21. Kuidas liigitatakse valke? (2+2) Mõisted. Näited.
tugevuse), olles taimedes tugifunktsiooni täitjaks.Päris puhtal kujul tselluloosi looduses ei esine, ikka on ta seotud teiste ainetega.Puhtal kujul looduses ei esine,kõige puhtamal kujul on tselluloosi puuvillas.Puhas tselluloos on filter ja ta on värvitu tahke aine,mis ei lahustu vees,enamikes orgaanilistes lahustites ega ka lahjendatud hapete või aluste lahustes. Trinotrotselluloos on väga tule - ja plahvatusohtlik aine. Amiinid Enamik amiine lõhnab ebameeldivalt.Näiteks dimetüülamiin on iseloomuliku heeringalõhnaga, ka laibalõhna põhjuseks on valkude lagunemisel tekkivad amiinid. Aminohapped Aminohapped on kõige levinumad aminoühendid.Leidub kõigis elusorganismides ja inimeses on 21 erinevat aminohapet.Aminohapped on värvitud kristalsed ained,mis lahustuvad hästi vees ja halvasti orgaanilistes lahustites. Valgud Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast.
AMINOHAPPED Lisaks karboksüülrühmale sisaldab ka aminorühma (NH2). Aminorühm koosneb ühest lämmastiku ja kahest vesiniku aatomist. Organismis leidub paarkümmend aminohapet ning neid nimetatakse alfa-aminohapeteks. Nende ühiseks tunnuseks on see, et aminorühm paikneb süsiniku küljes, mis asub karboksüülrühma kõrval. 1. Aminohapete füüsikalised omadused: · värvuseta · kristalsed · lahustuvad vees (kuid mitte org. lahustites, nt. alkohol, benseen) · võrreldes teiste org. ühenditega sama süsiniku aatomite arvuga, on aminohapetel suhteliselt kõrge sulamistemperatuur ning need ei lendu · mõned aminohapped lagunevad sulamistemperatuuril · maitse on erinev: nõrk magus/magus/kibe/puudub 3
Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 Valgud.................................................................................................................................................. 4 Valgud toidus .......................................................................................................................................................... 5 Valgu molekulide struktuur..............................................................................................................7 Lihtvalgud ehk Proteiinid.................................................................................................................8 Liitvalgud ehk Proteiidid........................
Väikeses koguses kasulik, muudab toidu kohevamaks. Rahusööjate maos lagundavad bakterid pikad tselluloosi kiud lühemateks. Tselluloos läheb vereringesse. Kaltsust tehakse raha ja dokumente. AMIINID Näide: etüülmetüülamiin CH3NHC2H5 Tunnuseks NH, kuid võib ka ainult N olla. Amiinid tekivad loomsete ja taimsete organismide ainevahetuse käigus. Ebameeldiv lõhn. Dimetüülamiin on iseloomuliku heeringa lõhnaga. Laibalõhna põhjustavad valkude lagunemisel tekkivad amiinid. Amiinid on aluliste omadustega Valk + H2 = amiin + Vesi R NH2 + H2O = R NH3 + OH- Keemilised omadused: Hapetega annavad soola. NH3 + HCl = NH4Cl ammooniumkloriid (CH3)2NH + HNO3 = (CH3)2NH2NO3 2CH3CH2NH2 + H2SO4 = (CH3CH2NH3)2SO4 etüülamiinsulfaat CH3CH2NH2 + CH3COOH = CH3CH2NH3CH3COO 3CH3CH2NH2 + H3PO4 = (CH3CH2NH3)3PO4 CH3CH2NH2 + CH3(CH2)2COOH = (CH3)2(CH2)3NH3COO AMIINOHAPPED
ARVESTUSED Õppeaines: Keemia Klass: 12 Õpilane: Keila 2006 SISUKORD SAHHARIIDID.................................................................................................... 3 VALGUD..............................................................................................................4 POLÜMEERID ....................................................................................................5 AMINOHAPPED................................................................................................. 8 ESTRID.................................................................................................................9 RASVAD............................................................................................................ 10 2 SAHHARIIDID Glükoos
VALGUD Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nim neid biopolümeerideks. Kõikide aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Aminohappeid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nim peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke, valdav osa valke koosneb ühest ahelast. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure.
Kiviõli 1. Keskkool Amiinid Referaat Koostaja: Elina Sergunina Õpetaja: Eike Saarest Kiviõli 2009 Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, kus lämmastiku aatomiga on seotud süsivesinikrühmad või benseeniring. Amiinide funktsionaalne rühm on aminorühm-NH2. Amiinid võivad olla gaasilised (metüülamiin, etüülamiin), vedelad või tahked (alates primaarsest dotetsüülamiinist C12H25NH2) ained. Atsüklilisi amiine saadakse peamiselt alkohole või süsivesinike halogeenderivaate ammoniaagiga töödeldes, aromaatsete amiinide saamiseks redutseeritakse nitroühendeid. Amiine tarvitatakse värvainete, ravimite, kõrgmolekulaarsete ainete ja muu sellise sünteesimiseks ning floteerimisreagentide ja ekstrahentidena. Amiine leidub looduses
ning protistidest. Kivisüsi- taimse päritoluga musta värvusega kivim, mis koosneb peamiselt süsinikust, vesinikust, hapnikust ning väävlist. Antratsiit-kõva, kompaktne variatsioon mineraalsest söest, mil on suur sära. Tal on kivisüsidest suurim süsinikusisaldus ja vähim arv ebapuhtaid ühendeid. Puit-Keskmiselt puu koostisosad on:Tselluloos (40-50 %),Ligniin (20-30 %),Hemitselluloos (20-30 %),lisaained (1-3 %, vihmametsapuudel kuni 15 %) rasvad, tärklis, suhkur, valgud, fenoolid, vaha, parkained (ainult lehtpuudel), sterool, vaik, tärpentin,Tuhk (0,1-0,5 %, vihmametsapuudel kuni 5 %) Põlevkivid-on kerogeeni sisaldav peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim.Põlevkivi koosneb mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest ning mitmesugustest mineraalidest. Orgaaniline aines koosneb enamasti vetikate või bakterite jäänustest moodustunud kerogeenist. Kukersiit-on põlevkivide hulka kuuluv settekivim.Kukersiidi orgaaniline osa on
Turvavöö, voolikud, sukkpüksid, ujumisriided, dusikardin, tuletõrjujate riided Valgu koostis, liht- ja liitvalgu erinevus Koosneb ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Lihtvalgud on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes, liitvalkudes esineb peale lihtvalgulise osa veel mittevalguline täiendav osa. Valkude ehitus, om, fibrillar- ja globulaarvalgud, nt. Valkude ruumiline ehitus on mitmekesine. Ei lahustu vees (va munavalk), temp tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse, hüdrolüüsib happe ja leelise toimel. Fibrillvalk- vees ei lahustu, ruumiline ehitus, enamasti kiuline. Kollageen, keratiin, müosiin. Globulaarvalk- korrapäratu keraja molekuliga ja sageli veed lahustumatu. Ensüüm, antikeha, valguline hormoon Valkude omadused Temp tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse, hüdrolüüsib
Pärnu Koidula Gümnaasium Elvi Sobolev 10.c klass VALGUD Referaat Pärnu 2008 SISUKORD 1. VALKUDE KOOSTIS JA STRUKTUUR ...........................................................................4 1.1. Aminohapped ..................................................................................................................4 1.1.1. Valkude seotus aminohapetega ................................................................................5 1.2. Valgu molekulide struktuur ............................................................................................ 6 2. VALKUDE ÜLESANDED ................................................................................................... 8 2.1
• CH3 — CH2 — CH2 — O — CH2 — CH3 (etüülpropüüleeter). Omadused • vees lahutuvad väga halvasti (ei saa moodustada vesiniksidemeid), • on väga lenduvad. On head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele. • Eetrite saamine: alkoholaadi ja halogeeniühendi reageerimisel: CH3– CH2–ONa + CH3–CH2–CH2–Br → CH3– CH2–O–CH2–CH2–CH3 + NaBr, • sümmeetrilisi eetreid saadakse: 2 alkoholi → eeter + H2O. Amiinid • Amiinid – on NH3 derivaadid, kus üks või mitu H-d on asendunud radikaalidega. • Amiinid on orgaanilised alused. • Nimetuse andmisel loetletakse lämmastikuga seotud rühmad ja lisatakse lõppu järelliide –amiin. • Näited: CH3 — CH2 — NH2 – etüülamiin, • CH3 — CH2 — NH2 – aminoetaanCH3 — CH2 — • CH2 — NH —CH2 — CH3 – etüülpropüülamiin, Omadused • nukleofiilne tsentner asub lämmastiku aatomil. • Amiini reageerimine happega:
valke. Nende kõrval on enim esindatud lipiidid (rasvad, õlid, vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Ehkki nukleiinhapete (DNA pärilikkuse kandja ja RNA päriliku informatsiooni avaldamine) sisaldus on suhteliselt madal, on nad vajalikud kõigile rakkudele. Tabel 1: Keemiliste ühendite keskmine sisaldus rakkudes Anorgaanilised ained % Orgaanilised ained % Valgud 14 Lipiidid 2 Vesi 80 Sahhariidid 1 Teised Nukleiinhapped: anorgaanilised 1.5 DNA 0.4 ühendid (soolad) RNA 0.7 Madalmolekulaarsed
orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33
orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33
orgaanilise keemia õpikul: Tuulmets, A. 2002. Orgaaniline keemia (õpik gümnaasiumile). ,,Avita", Tallinn. Eelnimetatud õpik on ka gümnaasiumi orgaanilise keemia kursuse põhiõpikuks. 3 Sisukord Sissejuhatus orgaanilisse keemiasse 4 Alkaanid 6 Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33
halogeniidiga. C3H7OH C4H10 propüülbutüüleeter Kuidas saada butüülmetüüleetrit? C3H7ONa + C4H9Cl = C3H70C4H9 + NaCl Amiinid- on orgaanilised ained, mis sisaldavad aminorühma. Lämmastik on amiinides 3- valentne. Näiteks: CH3CH2NH2-etüülamiin, CH3CH2NHCH3-etüülmetüülamiin. Üldjuhul on amiinides vesinikside, järelikult lahustuvad nad vees hästi ja neil on kõrged keemistemperatuurid. Keemilised omadused: Amiinid on orgaanilised alused, reageerivad analoogiliselt ammoniaagiga. a) Reaktsioon HCl : NH 3+HCl=NH4Cl ; CH3NH2+HCl=CH3NH3Cl b)Reaktsioon veega : NH3+H2O=NH4OH ; CH3NH2+H2O=CH3NH3OH Alkeenid- on küllastumata ühendid , kus süsinike aatomite vahel on kaksikside. Üks sidemetest on sigma () ja teine pii side. Nimetuses on lõppliide een. Üldvalem CnH2n. Alkeenile nimetuse andmisel antakse alati kaksiksidemele väiksem kohanumber. Isomeere
BIOKEEMIA, II osa ORGA ANILISED AINED ORGAANILISED AINED (BIOMOLEKULID) Biomolekulid on inimkeha orgaanilised ained, millel on vähemalt üks biofunktsioon. Nad jaotuvad: ◦ lihtbiomolekulid (väikesed orgaanilised molekulid) ◦ oligomeersed biomolekulid (koosnevad väikestest ehitusüksustest nagu näiteks oligosahhariidid jt) ◦ biomakromolekulid (ehitusüksuste arv on suur nagu näiteks valgud, nukleiinhapped jt) ◦ Katabolism – ainete lammutamisprotsess, osa ainevahetuses ◦ Anabolism - ainete sünteesiprotsess VALGUD VALGUD Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidid (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid), mis koosnevad aminohappejääkidest. Elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Valkude süntees toimub ribosoomides. Ööpäevas lammutub organismis u
2.Oligosahhariidid- liitsüsivesikud. koosnevad 2..10 monoosijäägist, seotuna glükosiidsidemega 3.Polüsahhariidi: 1)Homopolüsahhariidid- Koosnevad paljudest ühe- taolistest monoosijääki-dest. Piir on kokkuleppeli-ne, on kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekul- mass peab 1000-sse küündima. 4 2)Heteropolüsahhariidid- Korduvad süsivesikulised üksused, mid on seostatud teiste biomolekulidega ja need on enamsti valgud Sahhariidid elusorganismides - nende jaotus ja biofunktsioonid. Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil. Raku pinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel Varuaine taimedes tärklis (tärkliseteradena), peamiselt seemnetes, viljades, mugulates ja tüves
närvikude 44-51 % luud, hambad 18-24 % rasvkude 13-15 % vereplasma 7,5 % (s.o.66-87 g / l) Kudede valgusisaldus ei kõigu suurtes piirides. Suuremad kõikumised on patoloogia näitajaks. Kudede/organite valgusisaldus muutub organismi individuaalse arengu jooksul. Valkude üldtunnused l . Valgud koosnevad erinevate aminohapete jääkidest ja sellest tuleneb nende duaalsus ning mitmekesisus. A m i n o h a p e valgu ehituslik üksus aminokarboksüülhaped, aminorühma (-NH2) ja karboksüülrühma (-COOH) sisaldavad orgaanilised happed, kristalsed, värvuseta, vees lahustuvad amfoteersed ained. Looduses leidub umbes 250 aminohapet, inimorganismis umbes 60. Valkudes leidub 20 aminohapet. Selle järgi, kas organism suudab aminohapet ise sünteesida või mitte, jaotatakse
Soodustav C-vitamiini bioaktiivsust. Vajalik rinnapiima produtseerimiseks(inimestel), vereloome soodustamiseks ning side- ja luukoe moodustumiseks. Jood kilpnäärme hormoonide süntees, kilpnäärme töö ja valkude süntees, millest sõltub järglaste kasv, areng; metabolismi kiirus; termogenees; juuste, küünte ja naha seisund. Organismis veel leiduvaid mikrobioelemente : Seleen, Tina, Koobalt, Molübdeen, Nikkel, Kroom, Arseen, Vanaadium, Boor 3. Aminohapped: Omadused, klassifikatsioon Aminohapped on karbksüülhapete derivaadid. Inimkeha valgud ja peptiidid koosnevad aminohapetest. Aminohappeid kasutab inimkeha: ehitusüksustena; ensüümide, valkude, hormoonide süntees; energiamaterjalina süsinikskeleti lammutamisel; teiste biomolekulide sünteesil. Aminohappeid kui lihtbiomolekule kasutatakse inimorganismis : * Ehitusüksustena valkude, ensüümide, hormoonide, jne sünteesiks
(Õpik lk 3- 32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Looduses leidub 90 keemilist elementi. Kõige suurema osa 98%- moodustavad H(vesinik), O(hapnik) ja C(süsinik). Inimese organismi kõigist aatomitest moodustavad 99% H,O,C,N,P,S. Just need elemendid on sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid. ELEMENT % Vesinik 63 Hapnik 25,5 Süsinik 9,5 Lämmastik 1,4 Bioelemendid moodustavad erinevaid molekule, need biomolekulid jagunevad nelja klassi: 1. Valgud ehk proteiinid 2. Nukleiinhapped (DNA,RNA) 3. Süsivesikud ehk suhkrud 4. Lipiidid ehk rasvad (AINUKESED, MIS EI OLE BIOPOLÜMEERID!) Polümeerid - väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. Valgud ehk proteiinid on lineaarsed, hargnemata biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid (20 aminohapet). Valkude süntees toimub ribosoomides
· Põhibioelemendid: H, C, O, N, P, S, biomolekulides aatomitena ja nende kombinatsioonidest koosnevad biomolekulid · Essentsiaalsed makrobioelemendid; (vajatakse üle 100mg päevas) täidavad biofunktioone valdavalt ioonsel kujul (Ca2+, Na+, Mg2+. K+, Cl-) · Essentsiaalsed mikroelemendid; Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As, hädavajalik mikrobiogeensete elementide miinimum. 3. Aminohapped: omadused, klassifikatsioon Omadused: Karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. Aminohappe funktsionaalsed rühmad võivad liita või loovutada H+ iooni ja omandada seega laengu(sõltuvalt lahuse pH-st)nõrgad puhvrid. Käituvad polüelektrolüütidena, omavad pI, annavad -COOH ja -NH2 jaoks iseloomulikke reaktsioone. Optiliselt aktiivsed. Omab L- ja D-isomeerseid vorme. Eukarüootides on totaalne enamik L- vormis.
ilmselt on peamine põhjus selles, et neil on rakus täita palju ülesandeid. Lipiidid (rasvad, õlid ja vahad) ja sahhariidid (glükoos, tärklis, tselluloos). Need ühendid kuuluvad erinevate rakustruktuuride koostisse ja on organismi põhienergiaallikateks. Nukleiinhapete sisaldus on suhteliselt madal, on nad vajalikud kõikidele rakkudele- DNA on pärilikkuse kandja; RNA molekulidel on oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. 3. Inimkeha aminohapped Aminohapped karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. Inimkehas 20 standardset, teised on terivaadid, mis on tekkinud põhi ah reaktsioonidest. Neid kasutatakse ehitusüksustena: ensüümide, valkude ja hormoonide sünteesil, energiamaterjalina: süsinikskeleti lammutamise teel; eelühenditena: paljude signaalmolekulide ja teiste biomolekulide süsteemis.
farmakoloogiale, farmaatsiale, endokrinoloogiale, molekulaargeneetikale, geenitehnoloogiale jt uutele spetsiifilistele arengutrendidele. 2. Keemilised ühendid ja elemendid loomorganismis Põhibioelemendid – C, H, N, O, P, S, mikroelemendid – raud, tsink, vask, mangaan, koobalt, jood jne, ja makroelemendid – kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium, kloor. 3. Inimkeha aminohapped Aminohapped – karboksüülhapete derivaadid, mis sisaldavad vähemalt ühte amino- ja karboksüülrühma. Looduses umb 300, inimkehas 20 põhilist – asendamatud ja asendatavad. Neid kasutatakse ehitusüksustena: ensüümide, valkude ja hormoonide sünteesil, energiamaterjalina: süsinikskeleti lammutamise teel, eelühenditena: paljude signaalmolekulide ja teiste biomolekulide süsteemis. Proteinogeensed aminohapped:
Nende kõrval on enamlevinud keemilised elemendid on lämmastik, fosfor ja vääval. Seega leiduvad orgaaniliste ühendite koostises kõik makroelemendid. Orgaanilist ainet iseloomustab: Ainult elusorganismides tekkinud Sisaldavad alati süsinikku (C) Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat (O reageerimine, põlemine) C on seotud nelja kovalentse sidemega Bioaktiivsed ained ensüümid, vitamiinid, hormoonid, antibiootikumid, mürgid, süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. Makroelemendid ja nende ülesanne organismis Süsinik keskne eluelement kuulub kõikide biomolekulide (valkude, rasvade, süsivesikute) koostisesse. CO2 fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lpp-produkt. Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete (O...H; N...H) moodustumises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse
1. Inimese organismi keemilisest koostisest 2. Valgud (liht -ja liitvalgud), aminohapped, peptiidid, valgumolekuli struktuur 3. Nukleiinhapped 4. Süsivesikud (keemiline olemus, klassifikatsioon, glükoos ja fruktoos, glükoossideme keemiline olemus 5. Lipiidid (keemiline olemus, klassifikatsioon: , ___________________________________________________________________________ Elusa ja eluta looduse võrdlus 1. Elusorganismidele on iseloomulik keerukas seesmine struktuur; 2
Funktsioon: kaitse (naha alune rasvakiht, organite ümber, lindudel sulestikku kattev rasvakiht, puuviljade vahad), mürgised ained rasvkudemesse, temperatuuri kaitse, D-vitamiin (rasvlahustuvad vitamiinid), energeetiline varuaine- annavad kõige enam energiat. 3. Aminohapete ja valkude lühiiseloomustus. Valgud=proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid, koosnevad aminohapete jääkidest. Kõigi aminohapete koostisesse kuulub aluseliste omadustega aminorühm NH2 ja happeliste omadustega karboksüülrühm COOH. Peptiidside: kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahel kovalentne side, mida nim peptiidsidemeks- valke võib nimetada ka polüpeptiidideks. Valkude omadused tulevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. 4 struktuuri (primaar, sekundaar, tertsiaal, kvaternaar). Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest
I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS. VESI JA VESILAHUSED. (Õpik lk 3-32) 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Bioelemendid: O, H, C, N, P, S. Moodustavad 99% kõikidest aatomitest inimkehas. Elemendid on molekulide tekitamiseks sobivad, sest moodustavad kovalentseid sidemeid elektronpaaride jagamisega. Biomolekulid: Valgud (ehk proteiinid, hargnemata biopolümeerid, koosnevad 20 aminohappest, moodustavad ensüümid (lipaas),retseptorid(insuliini retseptor); Nukleiinhapped (hargnemata biopolümeerid, monomeerideks nukleotiidid (dna, rna)); Süsivesikud (ehk karbohüdraadid, monomeerideks monosahhariidid, nendest tekivad polüsahhariidid mis on seotud glükosiidsidemetega; olulised energiaallikad, osalevad ka rakk-rakk äratundmisprotsessides); Lipiidid (ei moodusta polümeere
Piir on kokkuleppeli- seostatud teiste ketoonid. glükosiidsideme abil seotud ne, on kõrgmolekulaarsed biomolekulidega ja need Looduslikes 3-7 C monoosijäägist ühendid, mille molekul- on enamsti valgud aatomit (trioosid, mass peab 1000-sse pentoosid jt) küündima Nt pentoosidest Nt disahhariididest sahha- Nt mitmed sidekoelised riboos, ksüloos, roos (fruktoos + glükoos), heteropolüoosid desoksüriboos; Nt tärklis, tselluloos jt.
Piir on kokkuleppeli- seostatud teiste ketoonid. glükosiidsideme abil seotud ne, on kõrgmolekulaarsed biomolekulidega ja need Looduslikes 3-7 C monoosijäägist ühendid, mille molekul- on enamsti valgud aatomit (trioosid, mass peab 1000-sse pentoosid jt) küündima Nt pentoosidest Nt disahhariididest sahha- Nt mitmed sidekoelised riboos, ksüloos, roos (fruktoos + glükoos), heteropolüoosid desoksüriboos; Nt tärklis, tselluloos jt.
Piir on kokkuleppeli- seostatud teiste ketoonid. glükosiidsideme abil seotud ne, on kõrgmolekulaarsed biomolekulidega ja need Looduslikes 3-7 C monoosijäägist ühendid, mille molekul- on enamsti valgud aatomit (trioosid, mass peab 1000-sse pentoosid jt) küündima Nt pentoosidest Nt disahhariididest sahha- Nt mitmed sidekoelised riboos, ksüloos, roos (fruktoos + glükoos), heteropolüoosid – desoksüriboos; Nt tärklis, tselluloos jt.
aatomite gruppe. Ükski teine element ei moodusta nii palju erineva keeruka struktuuriga ja nõnda suuri molekule kui süsinik. Elusrakkude kuivainemassist suurima osa moodustab just süsinik. 5. Raku molekulaarse organisatsiooni hierarhia: 1 Maris Kallus KKS 2010 6. Mononukleotiidid, aminohapped, monosahhariidid, rasvhapped ja glütserool kui makromolekulide ehitusplokid: Nukleiinhapped koosnevad nukleotiididest ja aminohapped on valkude ehitsplokkideks, süsivesikud koosnevad monosahhariididest, rasvhapped ja glütserool on lipiidide ehituslikud üksused. 7. Põhiliste makro- ja mikroelementide funktsioonid inimese organismis: Makroelemendid: O, C, H, N, Ca, P, K, S, Cl, Na, Mg; Hapnik (O) – varustada organismi hapnikuga, kuna hapniku osalusel toimuvatel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
