Analüüsi strukturiseerimiseks kasutan alapealkirju, mis aitavad loetut paremini liigitada ning kirjapandut seostada ülesandega. Kui lühidalt puudutada koodekseid üldisemalt, siis tuleb mainida, et prokuröride koodeks oli mahukam ning kohati põhjalikum, ehkki kohtunike koodeksis oli tekst kontsentreeritum ning paremini liigitatud. Võttes seda kõike arvesse, ei saa pelgalt pealt vaadates öelda, et kumbki neist oleks teisest praktilisem ning asjalikum kui teine. Ametitegevuse üldsätted Võrreldes kohtunike ja prokuröride reeglistikku nende ametitegevuse kohta, ei saa öelda, et need oleksid kirjutatud üks-ühele. Kohtunik hoiab ’’kohtunikkonna ausameelsuse ja sõltumatuse mainet’’ ning ’’täidab oma töökohustusi erapooletult, omakasupüüdmatult ja hoolikalt ning kasutab temale antud võimu parimal võimalikul viisil’’, eeskätt ’’peab kohtunik käituma viisil, mis sobib kokku kohtunikuameti väärikusega’’. Selle kõrvale saab tuua
kutseühenduse tunnused siiski täiesti olemas. 8 Notarite Koda on ladina notariaadile omane tunnus. Selline kutseühendus on asutatud igal maal, kus notariaat on läinud ladina notariaadi sätestamise teed.9 Ladina tüüpi notariaadi põhiprintsiipideks on notari sõltumatus, erapooletus ja ametisaladuse hoidmise kohustus, lisaks kõrgendatud tsiviilvastutus ja kohustuslik ametikindlustus, kindlaks määratud notarite arv ja riiklik järelevalve notarite ametitegevuse üle10. Koos uue seaduse vastuvõtmisega sai Eesti Vabariigi endisest riiklikust notariaadist, milles notar oli vaba riigiametniku staatuses, vaba notariaat 11. Uus süsteem ehitati algusest peale üles Saksa notariaadisüsteemi järgi, mis sobis Eesti õiguskorda eelkõige tulenevalt Saksa ja Eesti õiguskorra sarnasusest12. Kui väljenduda keskmisest kunstipärasemalt, siis võiks öelda, et nii mõnigi asi, mis jäi Eesti notariaadis tegemata 1939. aastal, tehti ära 1993. aastal.
pandud ülesandeid täita. Üles oli vaja ehitada uus ja aja nõudmistele vastav notariaadi süsteem. Justiitsministeeriumi kaasabil alustasid notarid notariaadiseaduse väljatöötamist ja tingimuste loomist Eesti üleminekuks ladina notariaadi süsteemile. Ladina notariaadi printsiipide kohaselt on notari puhul tegemist vabakutselise, sõltumatu ja erapooletu ametipidajaga, kes nimetatakse ametisse eluaegsena. Oma ametitegevuse eest vastutab notar isiklikult, kahju tekitamisest tulenevate nõuete tagamiseks on ette nähtud kohustuslik ametikindlustus. Ladina notariaadis kehtiv printsiip näeb ette kindlaks- määratud notarite arvu elanikkonna suhtes. Konkreetse arvu määrab õiguskäibe vajadus ning vastavalt sellele on Eestis taasiseseisvusaastate jooksul notarite arvu justiitsministri poolt jätkuvalt suurendatud. Sellest perioodist said alguse ka Eesti notarite kontaktid välisriikide notaritega
huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Rein Lang justiitsminister Valitsemisalas on õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, notarite ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine ning õigusloome ministeeriumi pädevuse kohaselt, samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine ja andmekaitsealased küsimused. Valitsemisalas on Andmekaitse Inspektsioon. Jaak Aaviksoo kaitseminister Valitsemisalas on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepanekute tegemine riigikaitsepoliitika kujundamiseks, riigikaitse elluviimine,
Viimastel aastatel on Eesti õiguslik regulatsioon muutunud notari kõrvaltegevuste ja pädevuse laiendamise suhtes märgatavalt liberaalsemaks. Lisaks varem lubatud teaduslikule ja pedagoogilisele tööle on ameti- pidamise raames lubatud tegeleda muude kõrvaltegevustega, mida tähistatakse terminiga „ametiteenused“. Ametiteenuste normistik lisati notariaadiseadusesse*2 (NotS) 8. juunil 2009 jõustunud muudatustega.*3 Ametiteenuste normide kehtestamisega notari ametitegevuse struktuur muutus ning on nüüd all- järgnev: − ametitoimingud, mis samamoodi nagu varem jagunevad tõestamisseaduse kohaselt täistõestu- seks ja lihttõestuseks ning mille kohta on küllalt range ja mahukas reeglistik toodud tõestamis- seaduses; − NotS §-s 32 loetletud ametiteenused, mille suhtes ei kohaldu tõestamisseaduse normid, vaid notariaadiseaduse märksa vabamad ja vähem reglementeeritud ametiteenuste sätted.
dokumenteerib lepituse käigu. 18. Notarite Koda Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis on asutatud notariaadiseaduse alusel notarite ühendamise eesmärgil. Notarite Koja liikmeteks on kõik ametisse nimetatud notarid. Notarite Koja põhilised ülesanded on: 1. notarite kohusetundliku ja laitmatu ametipidamise, kutse-eetika järgimise, väärika käitumise ning Notarite Koja otsuste ja juhendite täitmise üle järelevalve teostamine; 2. notarite ametitegevuse üle järelevalve teostamisest osavõtmine; 3. notarite ametialase praktika ühtlustamine; 4. notarite ja notaribüroode töötajate väljaõppe korraldamine; 5. kandidaaditeenistuse korraldamine; 6. notarite poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle järelevalve teostamine; 7. Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu tegevuse korraldamine; 8
4)avaliku teenistuse staaž – ametnikuna töötamise aeg kokku. Dokumendid, mis ametnik peab tööle asumisel esitama: *avaldus *isikuttõendav dokument *tööraamat *elulookirjeldus *diplom *omakäeline kinnitus, et vastab seaduses ettenähtud tingimustele *andma ametivande. 12.Ametnike atesteerimine, selle eesmärk, kord, tulemused. Atesteerimine ehk ametlik hinnang töötaja tööalaste tegevuste ja ametitegevuse kohta. Eesmärk on saada teada personalikvaliteedi, koolitusvajaduse ja koolituse efektiivsuse kohta. Toimub perioodide kaupa ja algab see ametisse nimetamise päevast, selle tegemist alustati 1999 aastat ja üks periood kestab 3 aastat ja peale seda algab uuesti 3 aastane periood. Igal aastal viiakse läbi vestlus vahetu ülemusega. See pannakse atesteerimislehele kirja. Asutuses on moodustatud atesteerimise
Et seda tagada, on sätestatud rida ametikitsendusi, mis ei võimalda notaril tegeleda ettevõtlusega, olla erakonna juhatuse liige ega kuuluda välismaisesse poliitilisse ühendusse.56 Notar peab olema sõltumatu riigist, isikutest, kelle suhtes notar ametitoimingud teeb, samuti oma kolleegidest ja bürootöötajatest. Notar allub ainult seadusele. Siiski ei ole notari sõltumatus absoluutne. Kuna notar täidab riigi ülesandeid, teostab riik järelevalvet tema ametitegevuse üle, aga see järelevalve toimub piiratud raames.57 Nii nagu sõltumatuse kohustus on ka notari erapooletuse kohustus üks tema ametipildi nurgakividest. Notari erapooletus peab tagama kõigi notari ametitoimingus osalejate õiglase kohtlemise. Just see joon eristab notarit advokaadist. Erinevalt notarist on advokaatide eetika peamiseks tingimuseks erapoolikus, see tähendab, et ta kasutab kõiki vahendeid klientide kaitsmiseks
Alates 1995. aastast on Eesti Notarite Koda Ladina Notariaadi Rahvusvahelise Liidu liige. Notarite Koja põhilised ülesanded on 1. notarite kohusetundliku ja laitmatu ametipidamise, kutseeetika järgimise ja väärika käitumise üle valvamine; 2. notarite ametialase praktika ühtlustamine; 3. notarite ja notaribüroode töötajate väljaõppe korraldamine; 4. kandidaaditeenistuse korraldamine; 5. osavõtt järelevalve teostamisest notarite ametitegevuse üle; 6. teostab järelevalvet notarite poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle; 7. hallata ja arendada notarite elektroonilist infosüsteemi. Notarite Koja organid Notarite Koja kõrgeim organ on Notarite Koja koosolek Täitevkorraldav organ Notarite Koja eestseisus. Järelevalvet Notarite Koja tegevuse üle teostab justiitsminister.
täitmisega piisav … RVastS § 12 lg-s 2 ette nähtud vastutuse ülemineku tekkimiseks, on fakti küsimus. Määrav on seejuures asjaolu, kas kahju tekitanud isiku ametiülesannetel oli kahju tekitamise mehhanismis keskne (näiteks kahju tekitamist ainuvõimaldav) roll, või oli ametiülesannete täitmine kahju tekitamise aspektist kõrvalise tähendusega. … RVastS § 12 lg 2 kohaldamine on välistatud, kui seos kahju põhjustamise ja ametitegevuse vahel on pelgalt juhuslikku laadi. Samas ei eelda vastutuse üleminek … RVastS § 12 lg 2 alusel alati seda, et kahju on tekitatud käitumisega, mille kaugem eesmärk on avaliku huvi teenimine. Teatud juhtudel on vastutuse üleminek avaliku võimu kandjale võimalik ka juhul, kui viimase ülesandeid täitnud isik kasutas oma töö- või teenistusülesannetest tulenevaid volitusi üksnes isiklike eesmärkide saavutamiseks
Ametiasutused teostavad avalikku võimu ja valitsusasutused täidesaatvat võimu. Ametiasutused on riigieelarvest finantseeritavad riigiasutused. Ametiasutused jagunevad: riigi ametiasutused ja KOV ametiasutused. KOV asutused teostavad kohalikku avalikku võimu. 40. Iseloomustage ühe vabalt valitud ministeeriumi struktuuri Justiitsministeerium: õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, kohtuekspertiisi, vanglate, notarite ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine: õigusloome ministeeriumi pädevuse kohaselt samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine; andmekaitsealased küsimused. Justmin valitsemisalas on Andmekaitse Inspektsioon (kaitseb põhiseadulikke õigusi põhiseaduslikke õigusi: 1) õigust saada teavet asutuste tegevuse kohta 2) õigust era-ja pereelu tuutumatusele isikuandmete kasutamisel 3) õigust pääseda enda kohta kogutud andmete juurde) 41
Oluline on artikli autori hinnangul meeles pidada, et suhted, mis tekivad avalik-õiguslike juriidiliste isikute kui avaliku halduse kandjate ja riigiorganite vahel, ei ole subordinatsioonisuhted, vaid üldjuhul koordinatsioonisuhted. Konkreetsemalt: ministeeriumid mitte ei juhi, vaid koordineerivad oma haldusalas tegutsevaid avalik-õiguslikke isikuid. Nii on Justiitsministeeriumi pädevuses muuhulgas sõltumatute õiguskutsete esindajate, s.o notariaadi ametitegevuse ja õigusteenuse, vandetõlgi- ja kohtutäituriteenistuse ning pankrotihaldurite töö korraldamine ning advokatuuri tegevuse seaduslikkuse tagamine.*23 Eeltoodu alusel peaks tegemist olema aruka koostööga. Justiitsministeeriumi haldusalas tegutseva*24 advokatuuri üks konkreetseid eesmärke, nagu eelnevalt osutatud, on riigi õigusabi osutamise tagamine. Selleks on alates 1. jaanuarist 2010 nii riigi õigusabi osu-
lõppemisega. 14. Millised andmed on avalikud ja kellele võib maksuhaldur neid avaldada? Maksuhaldur võib maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avaldada igaühele: 1) Maksu- ja Tolliametis registreeritud maksukohustuslase registrisse kandmise ja registrist kustutamise kuupäeva, tegevusala ja tegevuskohta, § 18 lõigetes 1 ja 11 nimetatud isikute puhul vastutava isiku andmeid ning andmeid notari ja kohtutäituri ametitegevuse alguse, peatamise ja lõpetamise kohta; 2) käibemaksukohustuslase nime, registrikoodi, registreerimisnumbri ning registrisse kandmise ja registrist kustutamise kuupäeva; 2.1) käibemaksuseaduse § 16 lõike 3 alusel maksuvaba kauba või teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu lisamisel maksukohustuslase poolt maksuhaldurile esitatud kirjalikus teavituses märgitud andmeid; 2.2) maksulaopidaja nime, registrikoodi, maksulao pidamise loa
kohtuniku vääritu tegu (KS § 87). Euroopa Liidu kõrgemate üldkohtute presidentide ühenduse raames Prantsuse kassatsioonikohtu poolt läbiviidavast võrdlevast uurimusest nähtub, et enamikus riikides võib kohtuniku suhtes distsiplinaar- menetlus järgneda nii kohtunike käitumisreeglites sätestatud eraeluliste juhiste järgimata jätmise kui ka ametialasele kohustuste rikkumise korral.*24 Näiteks Ungaris võib ametitegevuse välistest asjaolu- dest distsiplinaarmenetluseni viia kohtuniku suhted, elustiil või käitumine, mis kahjustab kohtunik- konna mainet. Kohtuotsuse sisu ei saa üldiselt olla distsiplinaarsüüdistuse aluseks; seda põhjendatak- se nii vajadusega tagada kohtuniku isiklik ja tema otsuste sõltumatus kui ka edasikaebemenetluse võimalusega. Erandina võib mõnes riigis siiski ka kohtuotsuse sisu olla distsiplinaarasja algatamise aluseks
notarite ühendamise eesmärgil. Notarite Koja liikmeteks on kõik ametisse nimetatud notarid. Töötavaid notareid on seisuga 10.02.2015 kokku 93, notarikandidaate on teenistuses 5. Notarite Koja põhilised ülesanded on: Notarite kohusetundliku ja laitmatu ametipidamise, kutse-eetika järgimise, väärika käitumise ning Notarite Koja otsuste ja juhendite täitmise üle järelevalve teostamine. Notarite ametitegevuse üle järelevalve teostamisest osavõtmine; Notarite ametialase praktika ühtlustamine; Notarite ja notaribüroode töötajate väljaõppe korraldamine; Kandidaaditeenistuse korraldamine; Notarite poolt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle järelevalve teostamine; Notarite Koja lepitus- ja vahekohtu tegevuse korraldamine;
täitmisega piisav RVastS § 12 lg-s 2 ette nähtud vastutuse ülemineku tekkimiseks, on fakti küsimus. Määrav on seejuures asjaolu, kas kahju tekitanud isiku ametiülesannetel oli kahju tekitamise mehhanismis keskne (näiteks kahju tekitamist ainuvõimaldav) roll või oli ametiülesannete täitmine kahju tekitamise aspektist kõrvalise tähendusega. RVastS § 12 lg 2 kohaldamine on välistatud, kui seos kahju põhjustamise ja ametitegevuse vahel on pelgalt juhuslikku laadi. Teatud juhtudel on vastutuse üleminek avaliku võimu kandjale võimalik ka juhul, kui viimase ülesandeid täitnud isik kasutas oma töö- või teenistusülesannetest tulenevaid volitusi üksnes isiklike eesmärkide saavutamiseks. Ning lõpuks ei välista avaliku võimu kandja vastutust iseenesest seegi, kui tema ülesandeid täitnud füüsiline isik ületas kahju tekitades teatud määral oma volitusi. Siinkohal on otsustav asjaolu, et ilma avaliku võimu
lg 1 p-d 1-11) 1) MKS §-des 18-22 sätestatu kohaselt Maksu- ja Tolliametis registreeritud maksukohustuslase registrisse kandmise ja registrist kustutamise kuupäeva, 4 tegevusala ja tegevuskohta, § 18 lõigetes 1 ja 11 nimetatud isikute puhul vastutava isiku andmeid ning andmeid notari ja kohtutäituri ametitegevuse alguse, peatamise ja lõpetamise kohta; 2) käibemaksukohustuslase nime, registrikoodi, registreerimisnumbri ning registrisse kandmise ja registrist kustutamise kuupäeva; 3) käibemaksuseaduse § 16 lõike 3 alusel maksuvaba kauba või teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu lisamisel maksukohustuslase poolt maksuhaldurile esitatud kirjalikus teavituses märgitud andmeid;
teadus- ja arendustegevuse, arhiivinduse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on Keeleinspektsioon ja Rahvusarhiiv. 2) Justiitsministeerium: Õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine ja Riigi Teataja väljaandmine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, kohtuekspertiisi, vanglate, notarite ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine, samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine, intellektuaalse omandi valdkonna koordineerimine, konkurentsijärelevalve poliitika kujundamine ja 9 konkurentsijärelevalve korraldamine, andmekaitsealased küsimused ning ministeeriumi pädevuse kohane õigusloome.
enda kodanike ees, lähevad pärast funktsiooni eratamist sellele, kellele see funktsiooni erastati. siiski peab riigile ka pärast funktsiooni erastamist jääma teatavad kohustused - nt kui riigi funktsiooni saanud eraõiguse subjekt ei suuda hüvitada tema poolt avaliku ülesande täitmisel tekitatud kahju, siis peab riik olema selleks puhuks loonud mehhanismi, et kahju saaks hüvitatud. Üheks võimaluseks on see, et riigi ülesande saanud eraõiguse subjekt nt notar, peab oma ametitegevuse kindlustama teiseks võimaluseks oleks kahjunõuete esitamine otse riigi vastu. (autode teisaldamine Falcki poolt tasulisse parklasse (teostas avalikku võimu) - parkla aga hoidis oma era territooriumil autot - eraõiguslik vaidlus kohtus!) probleem, millisesse kohtusse pöörduda.) Teatud tingimustel võivad PÕ-ste adressaatideks ehk kohustatud subjektideks olla ka riigi äriühingud. Kui riigi äriühing on monopoolses seisundis, siis on ta eraõiguslikes
varustatud avaliku võimu volitustega ja täidab riikliku järelvalve all riigi haldusülesandeid. KOV – täidavad haldusülesandeid. Juhivad iseseisvalt kohalikku elu, lähtudes elanike õigustatud vajadustest ja huvidest, arvestades kohalikke iseärasusi. 27 NOTARITE KODA – notariaaltoimingute praktika ühtlustamine, notarite ametitegevuse koordineerimine, järelevalve ametikohustuste täitmise osas, väljaõppe korraldamine, notarite valik jne. ADVOKATUUR – advokaadieksamite korraldamine, järelvalve tegevuse üle, väljaõppe korraldamine. VÄHEMUSRAHVUSTE KULTUURIOMAVALITSUS – omavalitsus kultuurialaste õiguste teostamiseks – keeleõppe korraldamine, kultuuriasutuste moodustamine, ürituste korraldamine, hariduse ja kultuuri edendamine, fondide asutamine jne.
Sisaldab endas ka demokraatlikke elemente. 3. Avalik-õiguslik korporatsioon Liikmeskonna alusel organiseeritud õigusvõimeline avalik-õiguslik ühendus, mis on varustatud avaliku võimu volitustega ja täidab riikliku järelvalve all riigi haldusülesandeid. KOV täidavad haldusülesandeid. Juhivad iseseisvalt kohalikku elu, lähtudes elanike õigustatud vajadustest ja huvidest, arvestades kohalikke iseärasusi. NOTARITE KODA notariaaltoimingute praktika ühtlustamine, notarite ametitegevuse koordineerimine, järelevalve ametikohustuste täitmise osas, väljaõppe korraldamine, notarite valik jne. ADVOKATUUR advokaadieksamite korraldamine, järelvalve tegevuse üle, väljaõppe korraldamine. VÄHEMUSRAHVUSTE KULTUURIOMAVALITSUS omavalitsus kultuurialaste õiguste teostamiseks keeleõppe korraldamine, kultuuriasutuste moodustamine, ürituste korraldamine, hariduse ja kultuuri edendamine, fondide asutamine jne. Rahvused ja isikute hulk selle
Sisaldab endas ka demokraatlikke elemente. 3. Avalik-õiguslik korporatsioon Liikmeskonna alusel organiseeritud õigusvõimeline avalik-õiguslik ühendus, mis on varustatud avaliku võimu volitustega ja täidab riikliku järelvalve all riigi haldusülesandeid. KOV täidavad haldusülesandeid. Juhivad iseseisvalt kohalikku elu, lähtudes elanike õigustatud vajadustest ja huvidest, arvestades kohalikke iseärasusi. NOTARITE KODA notariaaltoimingute praktika ühtlustamine, notarite ametitegevuse koordineerimine, järelevalve ametikohustuste täitmise osas, väljaõppe korraldamine, notarite valik jne. ADVOKATUUR advokaadieksamite korraldamine, järelvalve tegevuse üle, väljaõppe korraldamine. VÄHEMUSRAHVUSTE KULTUURIOMAVALITSUS omavalitsus kultuurialaste õiguste teostamiseks keeleõppe korraldamine, kultuuriasutuste moodustamine, ürituste korraldamine, hariduse ja kultuuri edendamine, fondide asutamine jne. Rahvused ja isikute hulk selle
iseärasusi (KOKS § 2 lg. 2). Avalik-õiguslike korporatsioonide hulka kuulub ka notarite koda. Notariaadiseaduse § 34 1. lõike järgi on notarite koda juriidilise isiku õigustega avalik õiguslik ühendus. Nimetatud seaduse § 33 lg. 1 alusel kuuluvad notarite koja koosseisu kõik ametisse nimetatud notarid, seega on ta õigusvõimeline, kindla liikmeskonnaga ühendus. Tema põhiliste ülesannete hulka kuulub notariaaltoimingute tegemise praktika ühtlustamine ja notarite ametitegevuse koordineerimine, meetmete rakendamine notarite poolt oma 36 ülesannete täielikuks ja kohusetruuks täitmiseks ning notaritele selleks abi osutamine, osavõtt notarite väljaõppest ja valikust, nende kvalifikatsiooni tõstmisest ning muudest notariaadi kaadrialaste küsimuste lahendamisest. Notarite koda osaleb notarite tegevuse üle järelevalve teostamisel ning notarite kutse-eetika nõuete järgimise kontrollimisel jne. (NS § 35)
iseärasusi (KOKS § 2 lg. 2). Avalik-õiguslike korporatsioonide hulka kuulub ka notarite koda. Notariaadiseaduse § 34 1. lõike järgi on notarite koda juriidilise isiku õigustega avalik õiguslik ühendus. Nimetatud seaduse § 33 lg. 1 alusel kuuluvad notarite koja koosseisu kõik ametisse nimetatud notarid, seega on ta õigusvõimeline, kindla liikmeskonnaga ühendus. Tema põhiliste ülesannete hulka kuulub notariaaltoimingute tegemise praktika ühtlustamine ja notarite ametitegevuse koordineerimine, meetmete rakendamine notarite poolt oma 36 ülesannete täielikuks ja kohusetruuks täitmiseks ning notaritele selleks abi osutamine, osavõtt notarite väljaõppest ja valikust, nende kvalifikatsiooni tõstmisest ning muudest notariaadi kaadrialaste küsimuste lahendamisest. Notarite koda osaleb notarite tegevuse üle järelevalve teostamisel ning notarite kutse-eetika nõuete järgimise kontrollimisel jne. (NS § 35)
vähendamisega 25%. 333. Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel? Ministeerium tegeleb õigusloome koordineerimise, õigusaktide terviktekstide koostamise, Eesti õigusaktide Euroopa Liidu õigusega ühtlustamise tagamise, rahvusvaheliste õigusabitaotluste menetlemise, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, kohtulike registrite ning kohtuekspertiisi tegevuse, notariaadi ametitegevuse, kohtutäituri- ja vandetõlgiteenistuse, õigusteenuse ja pankrotihaldurite töö korraldamise, kuriteoennetuse koordineerimine ja vastavate õigusaktide eelnõude ettevalmistamisega ministeeriumi pädevuse kohaselt. 334. Kes on jurist ja kuidas õppida juristiks? Jurist on isik kellel on eriharidus õigusteaduse alal. Juristiks saab õppida kõrgkoolis. 335. Millega tegeleb õigusteadus? Millised on õigusteaduse harud? Õigusteadus on teadus, mis selgitab kehtivate õigusnormide sisu
143. Milline on justiitsministeeriumi roll kohtute tegevuse korraldamisel? Eestis kuuluvad kohtud Justiitsministeeriumi valitsemisalasse Ministeerium tegeleb õigusloome koordineerimise, õigusaktide terviktekstide koostamise, Eesti õigusaktide Euroopa Liidu õigusega ühtlustamise tagamise, rahvusvaheliste õigusabitaotluste menetlemise, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, kohtulike registrite ning kohtuekspertiisi tegevuse, notariaadi ametitegevuse, kohtutäituri- ja vandetõlgiteenistuse, õigusteenuse ja pankrotihaldurite töö korraldamise, kuriteoennetuse koordineerimine 57 ja vastavate õigusaktide eelnõude ettevalmistamisega ministeeriumi pädevuse kohaselt. 58 ERAÕIGUS XIII Tsiviilõiguse üldküsimused. 144. Milline on eraõiguse reguleerimise objekt ja meetod?