Laamtektoonika. Laam litosfääri plaat, mis koosneb maakoorest ja ülemisest vahevööst. Laamade teke ja triiv A. Wegener avastas, et mandrid olid kunagi koos ja arvas, et mandrid triivivad ookeani põhjas, tegelikult triivivad astenosfääri peal. Tähtsamad laamad Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika, Vaikse ookeani, Nazca, Filipiini, Kariibi, India-Austraalia, Laamade kokkupõrke 3 varianti: Ookeaniline mandriline (nt. Nazca Lõuna- Ameerika), Mandriline mandriline (nt. India Euraasia, Himaalaja), Ookeaniline ookeaniline (nt. Vaikse ookeani - Filipiini). Laamade lahknemine Ookeani keskahelik(rift)- kaks ookeanilist laama eemalduvad teineteisest, magama jahtub ja tardub, tekivad veealused vulkaanilised mäeahelikud (nt Atlandi keskosas, Island). Mandriline ehk kontinentaalne rift kaks mandrilist laama eemalduvad teineteisest, tekivad riftiorud, mis täituvad veega, tekib ooken (nt. Punane meri ja Ida- Aafrika...
KORDAMISKÜSIMUSED: MAA TEKE, LITOSFÄÄR 1. Geokronoloogiline skaala (õp lk 12): maa vanus; meelde jätta ajastute nimetused (ei pea olema kronoloogilises järjekorras); vaja teada loogilist sündmuste järjestust: nt enne tekkisid taimed vees – kalad – maismaataimed – putukad jne. Eelkambrium (maa teke, üherakulised organismid, mitmerakulised organismid), Kambrium ja Ordoviitsium (kalad, trilobiidid, skeletiga organismid), Silur ja Devon (putukad, maismaataimed, kalade domineerimine), Karbon (roomajad, söemetsad, kahepaiksed), Perm (trilobiitide väljasuremine), Triias ja Juura ja Kriit (dinosauruste domineerimine, linnud, õistaimed, dinosauruste väljasuremine), Paleogeen ja Neogeen (imetajad), Kvaternaar (inimene). Maa on 4,5 miljardit aastat vana. 2. Joonis Maa siseehituse kohta: tuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär Tuum: sisetuum tahkes olekus, välistuum vedelas olekus, 2900-6378 km sügavus...
Litosfäär 1. 13. Mineraal- kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Mineraali mõiste ei ole siiski selgepiiriline. Ükski mainitud tunnustest ei ole mineraalidele alati kohustuslik. Maak- mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Kivim- mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum. 14.1.Mandriline maakoor on väga vana , ookeanilise maakoore vanus ei ületa 200 miljonit aastat. 2. Mandriline maakoor on kergem, tihedus on väiksem kui ookeanilisel maakoorel. 3. Mandrilise maakoore osatähtsus on läbi Maa ajaloo tõusnud, ookeanilise koore osatähtsus langenud. 4. Ookeanilise maakoore paksus on mandrilise koore paksusest palju väiksem, 5...7 km. Mandrilise maakoore paksus on 25-70 km. 15. Litosfäär on ülemine vahevöö ja see on plastilises olekus. Vahevöö ülaosa koosneb tugevatest kivimitest. Maakoor jaotatakse pealmiseks settekivimite kihiks(stratosfäär). Litosfäär hõlmab ka ülemist osa ...
Litosfäär koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosa kivimitest ja on jaotunud laamadeks, mis liiguvad üksteise suhtes. Mandrite triiv Mandrid eralduvad üksteisest e. Laamade lahknemine., (või ka kokkuminemine e. Tekib superlaam). Nt. Lõuna. Ameerika oli arvatavasti kunagi Aafrikaga üks manner. Konvektsiooni tagajärjel selle surve paneb laama liikuma. Paljud vulkaanid on just Vaikse-Ookeani küljeall ja seetõttu nimetatakse seda piirkonda ka tihti Vaikse ookeani tulerõngaks. Kihtvulkaanid on näiteks: Etna, St. Helens, Fuji, Vesuuv. Kilpvulkaanid on näiteks: Mauna Loa, Kohala, Fernandia Island ja Mauna Kea. Päris palju vulkaane on näiteks: Lõuna-Ameerika läänerannikul, Põhja-Ameerika lääne-rannikul, Vaikse ookeani rannikualad. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrast...
Tallinna Arte Gümnaasium Daniel Gabriel Fahrenheiti ning Rene Antonie de Réaumuri skaalad Referaat Triin Jürisson 11A Tallinn 1 Sisukord.. 1) Daniel Gabriel Fahrenheit..................lk 3 1.1 Fahrenheiti skaala..................lk 4 2) Rene Antoine Ferchault de Reaumur......lk 5 2.1 Reaumuri skaala.................... lk 6 3) Skaalade vastavus............................lk 7 4) Kasutatud kirjandus..........................lk 8 2 Daniel Gabriel Fahrenheit (14. V 1686 - 16. IX 1736) Saksa füüsik, insener D.G.Fahrenheit võttis 1714 aastal kasutusele Fahrenheiti skaala. Ta oli Londoni Kuningliku Seltsi liige (1724). Sündis Hanseaticas. Fahrenheit'ide pere oli kaupmeeste pere, kes olid elanud varem mitmes...
LAAMTEKTOONIKA e. LAAMADE LIIKUMINE Laam = maakoor + vahevöö ülaosa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline ning erineva temperatuuri ja tihedusega, selle liikumisest tekkivad pöörised panevad laamad liikuma. Selle avastas Alfred Wegener. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. Laamasid on kokku 7 suurt ja 20 väiksemat. Geoloogilised protsessid laamade liikumisel: 1. ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge Lõuna-Ameerika ja Nazca laam a) ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem, läheb mandrilise alla) b) maavärinad c) vulkaanipursked d) kurdmäestike (kõrged mäestikud) teke e) Süvikute teke 2. kahe laama lahknemine Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures) Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika a) tekib juurde uus maakoor (laava tuleb...
Riigieksami materjalid 2007 LITOSFÄÄR 5. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort. TV. ül. 5-10 lk. 18, õpik lk 42-43. Eksamiraamatust lk 27 ül 11. teada kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi. TV lk 19 ül 11, 14, 16; õpik lk 43-45. Mineraal- looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga kristallina, millel on kindel kristallstruktuur. Näiteks grafiit, teemant, kvarts. Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Näiteks tardkivim graniit koosneb kolmest mineraalist- kvartsist, päevakivist ja vilgukivist. Tardkivimid tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores või laava kiirel tardumisel maapinnal. (nt. gra...
Maa siseehitus. MAAKOOR Mandriline: ulatus o-7o km ; tihedus 2,7 ; tahke ; temperatuur o-6oo ; peamine kivim graniit. Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-4o km, mägede all 6o-7o km paksune. Ookeaniline: ulatus o-2o km; tihedus 3,o ; tahke ; peamine kivim basalt. Ookeaniline maakoor - ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseits kivimeist koosnev keskmiselt 11 km paksune maakoor. VAHEVÖÖ Astenosfäär: 5o-4oo km; tihedus 5,5 ; plastiline/tahke; temperatuur 12oo-25oo ; peamine kivim peridotiid. Astenosfäär - ookeanide all ~5o km, mandrite all ~2oo km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri plokid ehk laamad. Vahevöö: 2o/7o - 29oo km; tihedus 5,5 ; -- " -- Vahevöö - ehk mantel on maakoore ja tuuma vahele jääv kivimkest. TUUM Välistuum: 29oo - 51oo km ; tihedus 1o.o; vedel ; temperatuur 3ooo ; koosneb peamiselt rauast ja niklist. Sisetuum: 51oo - 637o; tih...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Termomeeter Referaat füüsikast Koostaja: Klass: Juhendaja: Tallinn 2008 Sisukord: Sisukord:.............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Erinevad skaalad ja autorid..................................................................................................3 Kelvini skaala...................................................................................................................3 Rankine'i skaala...............................................................................................................4 Fahrenheiti skaala......................................
Ilmastikust põhjustatud looduskatastroofid Emili Kilg 11c Orkaan Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond (tsüklon), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Orkaan Katrina Lõuna-Atlandi kohal nähtuna Rahvusvahelisest orbitaaljaamast (ISS) 26. märtsil 2004. Saffir-Simpsoni orkaanide intensiivsuse skaala. Eesti orkaanitugevusega tuuled vastavad peaaegu alati nõrgimatele, 1. kategooria orkaanidele. Tõsise orkaani tugevusega tuuli (50 m/s ja enam) esineb meil ainult keeristormides. Kategooria Tuule kiirus 1 33 - 42 m/s 2 43- 49 m/s 3 350 - 58 m/s 4 59 - 69 m/s 5 70 ja rohkem m/s Tromb Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Varases staadiumis torna...
1. Millest koosneb Maa? (3) Maakoorest (litosfäär), vahevööst (süvavahevöö, astenosfäär) ja tuumast (sise- ja välis-) 2. Kuidas jaguneb maakoor (2)? Mandriline ja ookeaniline maakoor 3. Nimeta litosfääri põhilised koostiselemendid. O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K, Na 4. Kuidas jagunevad kivimid tekkeviisi järgi? Tard- ehk magmakivimid (magma kristalliseerumise tagajärjel). Settekivimid (maapinnal murenenud kivimite kuhjumisel). Moondekivimid (sette- ja tardkivimitest kujunenud) 5. Mida nim. maakideks? Majanduslikku huvi pakkuvad kivimid ja mineraalid 6. Miks ja kuidas hakkab kivimaines vahevöös liikuma? Konvektsioon, ehk soojem materjal on kergem ja liigub üles, ja jahenev aine vajub alla, nii nagu toimub vee keemine 7. Nimeta 7 suuremat laamat. Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, India- austraalia, Vaikse ookeani, Nazca laam 8. Mis on kuum täpp? (kirjelda) Laamasisene vulkaaniline piirkond. Kui selle kohal triivi...
LITOSFÄÄR Maa siseehitus- osad, nimetused: Maakoor, Ülavahevevöö (ülemine kiht litosfäär; keskelt läbib astenosfäär), Süvavahevöö, Välistuum, Sisetuum (Ni, Fe) Ülavahevöö Süvavahevöö Välistuum Sisetuum Astenosfäär Maakoor Astenosfäär? On vahevöö kivimite mõningase üles sulamise s.o. basaltse magma tekkimise koht. Litosfäär? On maa väline kivimkest aga see ei võrdu maakoorega kuna litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Iseloomusta ookeanilist maakoort: moodustab maailmapõhja; on tekkinud basaltse magma tardumisel; on noorem kui mandriline maakoor. Mandriline maakoor: moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard- , se...
3.2. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine ehk ookeanilaama sukeldumine (subduktsioon) mandrilaama alla Laamade sukeldumine (subduktsioon) - ookeanilise laama vahevöösse vajumine. Ookeani laama ( raskem) ja mandrilise laama (paksem aga kergem) põrkumine. Vahevöössevajumine algab sügaviku tekkega ookeani ääres. (trench) Vajunud laama kivimid sulavad ja tekitavad sügaviku kõrvale vulkaanide rea – vulkaaniline saarkaar. Kui laam läheb mandri serva alla (mandriline maakoor on paksem aga kergem), siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Kivimitest, mis jäävad mandriääre külge, ei sukeldu vahevöösse, tekib ka uus mandriline maakoor. Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. - Andid Ookeani põhi on noorem, sest ookeaniline litosfäär on raskem (settimine) ja vajub läbi astenosfääri vahevöösse. Põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam • Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. • Subduktsiooni ehk sukeldumisp...
Tartu Kutsehariduskeskus Toitlustus- ja majutusosakond Greete-Marit Mõtsar TeP07 TEMPERATUUR Tartu 2008 Sisukord 1. Temperatuur lk 3 2. Termomeeter lk 4 3. Temperatuuri mõõtmise skaalad lk 5 1. Temperatuur Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. Termodünaamilise tasakaalu puhul on süsteemi kõigi osade temperatuur ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. Molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud süsteemi tempe...
Geograafia riigieksam 2005 loodusgeograafia 2 LITOSFÄÄR 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Kõigi Maa tüüpi planeetide siseehituses võib näha silikaatset koort, silikaat-oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnevat tuuma. Joon. Maa siseehitus Maakoor. Maakoore piir vahevööga kannab Moho (ka M) piiri nime Jugoslaavia seismoloog Andrija Mohoroviii auks, kes selle 1909 aastal avastas. ...
LITOSFÄÄR- Kordmine 1. teab Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; Maa siseehitus Maa on ehitatud põhiliselt hapniku (O), räni (Si) ja raua (Fe) ühendite baasil. Silikaadist koor, oksiidset vahevööd ja ehedast rauast koosnev tuum. Maakoor Maakoore piir vahevööga kannab Moho piiri nime Jugoslaavia seismoloogi auks. Moho piirist kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitidele sarnaste kivimitega vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär (ookeanide all 50-70 km, mandrite all kuni 200 km). Astenosfäär on vahevöö kivimite mõningase ülessulamise – basaltse magma tekkepiirkond. Maakoort + astenosfääri peale jääv vahevöö = litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb sügavustel 2900-6378 km, jagunedes vedelaks välis- ning tahkeks sisetuumaks. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Ma...
Kordamis küsimused LITOSFÄÄR 1.Maa siseehitusosad ja nimetused a.Litosfäär b.Pedosfäär c.Atmosfäär d.Hüdrosfäär e.Biosfäär 2.Mida kujutab endast astenosfäär? Vahevöö kivimite mõningase ülessulamise, see on basaltse magma tekkepiirkond. 3.Mida nimetatakse litosfääriks? Astenosfääri peale jääv ülavahevöö osa ja maakoor- 4.Iseloomusta ookeanilist maakoort. Ookeanide põhjas Paksus 5-10km On tekkinud basaltse magma tardumisel(graniidikiht puudub) Vanus 180mlj a. 5.Iseloomusta mandrilist maakoort. Moodustab mandrid Paksus 25-70km Koosneb mitmesugustest sette-, tard- ja moondekivimitest. Vanus 4miljardit. 6.Mis on mineraal? Looduslik keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ka kindla struktuuri kristallina. 7.Mis on kivim? Mineraalide tsementeerunud kogum. 8.Kuidas tekivad ja jaotuvad tardkivimid? Too näiteid tardkivimitest. Jaotuvad süvakimiteks, mis tekivad magma tardumisel. Nt graniit Ja purskekivimid nt. Basalt. 9.Kuidas tekkivad sett...
Sisukord · Sissejuhatus · Termomeetrite ajalugu · Erinevad termomeetrid · Termomeetrite skaalad · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Termomeeter- intstrument milleta tänapaeval ei kujutaks elu ettegi. Kes teaks palju on täna väljas soojakraade, kas jätan salli ja kindad koju varna ja jooksen jopeta kooli?! Kes oskaks beebit vannitada või haiguse ajal kraadida? Selle jaoks on termomeeter, aga just see termomeeter, mis on vastavalt selleks sobiv. Oma referaadis tutvustangi erinevaid termomeetreid ja temperatuuri skaalasid. Temperatuuri skaalade tutvustamine on just selleks abiks, et saada teada, kus riigis mingi temperatuuri skaalaga mõõdetakse ja kuidas sa saad temperatuure vastavalt endale tuttava temperatuuri skaalaga ümber arvutada. Aga selleks, et tutvustada teile termomeetreid tuleb tutvuda ajalooga. ...
Maa geoloogiline areng ja evolutsioon Allikad: http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html, Mare Isakar http://www.scotese.com/earth.htm Üldmaateadus gümnaasiumile, AVITA,2003 Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004 Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Aegkonnad ja ajastud Maa ajalugu on jaotatud pikkadeks perioodideks- aegkondadeks Aegkonnad on jaotatud ajastuteks Maa ja elu ajalugu tõlgendatakse kivimikihtide järjestuse ning säilinud kivististe põhjal Sündmuste liigikaudne vanus aastates määratakse isotoopmeetoditega Geokronoloogiline skaala Maakoore kihtide vanuse ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamuseks Selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala Aegkond Ajastu ...
LITOSFÄÄR MAA SISEEHITUS Mandriline ja ookeaniline maakoor Maa siseehitus Tuum sisetuum tahkes olekus välistuum vedelas olekus,2900-6378 km sügavusel Vahevöö alumine , ülemine (kuni 2900 km-ni) Astenosfäär vahevöö ülemine osa, kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad laamad ookeanides 50 km sügavusel mandritel 200 km sügavusel Maakoor ookeaniline ja mandriline piir vahevööga-MOHO piir(avas.1909.a) Litosfäär maakoor ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa,on liigendatud laamadeks Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus · Paksus 30-70 km 15- 20 km · Vanus 4 miljardit 180 milj · Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm · Kivimikihid settekivimid settekivimid graniit basalt basalt KIVIMID Settekivimid tekkinud se...
Anders Celsius oli Rootsi astronoom, matemaatik ja füüsik. Teadustöö kõrvalt kirjutas ta ka luuletusi ja populaarteaduslikke tekste. Sünnikuupäevaks on 27. november 1701 ja sünnikohaks Uppsala linn, mis on tuntud Skandinaavia vanima ülikooli poolest. Mõlemad tema vanaisad ja isa oli professorid. Tuntud ütelus „käbi ei kuku kännust kaugele“ peab ka siinkohal paika. Nimelt 29 aastasena alustas temagi astronoomiaprofessoritööd. 24 aastaselt liitus ta nüüdseks Rootsi vanima Kuningliku Teaduste Seltsiga ning töötas selle sekretärina 19 aastat. Selle kaudu avalikustas ta ka enamiku enda töödest. Celsius vaatles Jupiteri kaaslasi ilma observatooriumita – väikeses kuuris koduaias, kasutades selleks enda ülesseatud instrumente. Celsius alustas palju teaduslikke uurimustöid, aga lõpuni jõudis viia vaid vähesed. Ta suri tuberkuloosi 42-aastasena ning maeti enda vanaisa kõrvale. Tema nimi on anud ka kraatrile Kuul. Uppsalas ei juhtunu...
Referaat Orkaanid 10. klass Orkaanide teekonnad aastail 1985-2005. Orkaanid Heal lapsel mitu nime. Ameerika aladel nimetatakse troopilisi orkaane hurrikaanideks, Kagu-Aasias taifuunideks ning India ookeanis tsükloniteks, mis on keeristormi üldnimetuseks. Orkaaniks võidakse nimetada ka tsükloneid, kus tuule kiirus ületab teatud väärtuse, tavaliselt 32,7 m/s. Sellised tormid ei pruugi tekkida sooja troopilise mere kohal ja ei ole seetõttu orkaanid selle sõna kõige levinumas tähenduses. Erandiks on äikesepilvest maapinnani ulatuv tromb (Põhja-Ameerikas tornaado) , mis kujutab endast lehtrikujulist kiiresti liikuvat tuulepöörist. Trombi läbimõõt on kõigest mõni kilomeeter, hurrikaan meenutab aga kolossaalset keerlevat heliplaati, mille läbimõõt võib ulatuda 500-600 km-ni, harvadel juhtudel aga 1000 km-ni või veel rohkem. Trombe täheldatakse mõnikord ka taifuunideks või hurrikaan...
Litosfäär 1.MAA SISEEHITUS 1.MAAKOOR Ookeaniline maakoor: · 5 - 20 km · vanus ~ 180 milj aastat · õhem, lasub madalamal, suhteliselt ühtlane, suurema tihedusega, · tekkinud basaltse magma tardumisel 2 kihti: basalt, settekivimid Mandriline maakoor: · vanus ~ 4 miljardit aastat · kergem, väga muutlik, erineva paksusega · mandrite all 25-80 km (80 - kõrgmäestike piirkonnas) · 3 kihti: basalt, graniit, settekivimid 2.VAHEVÖÖ Kivimid vahevöös on kõrge rõhu ja temperatuuri all. Vahevöö jaguneb: a) ülemine vahevöö astenosfäär ehk ülamantel b) alumine vahevöö süvavahevöö ehk alusmantel a) ASTENOSFÄÄR (ülamantel) · vahevöö kivimiline piirkond, kivimite osalise ülessulamise ala. · asub vahevöö ülemises osas 100 - 200 km sügavusel maapinnast, ~ 50 400 km vahemikusplastilises voolavas olekus. Koosneb ultrabasiidist. Sellest kõrgemale jäävat Maa tahket kesta...
Jakob Westholmi Gümnasium Maavärin Referaat Autor: Marianne Lung 4.c klass Juhendaja: Airi Metspalu Tallinn 2018 Maavärin Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Kõva maa hakkab järsku nagu veepind lainetama ja hüplema. Maapind vappub ja praguneb. Maa-alused tõuked panevad kõikuma puud ja lõhestavad maapinda. Kostab kõrvulukustavat mürinat ja purunevad hooned. Tavaliselt on maavärinakolle 5 kuni 15 kilomeetri sügavusel. Enamik maavärinaid juhtub laamade piiril, kus maakoore osad teineteise suhtes liiguvad. See liikumine võib põhjustada väiksemaid värinad, aga kui liikumine laamade piiril hõõrdumise tõttu takerdub, kasvab pinge, kuni lõpuks kusagil midagi järele annab. Niisugused järsud pingest vabanemised põhjustavad suure purustusjõuga maavärinat. Laamade servad lihtsalt väänduvad nagu hiiglaslikud vedr...
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda...
VULKAANID Vulkaan mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma tõuseb maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Leidub eelkõige laamade piirialadel Kolm liiki: 1. Aktiivne vulkaan pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad 2. Kustunud vulkaanid inimajaloo vältel mitte pursanud 3. Suikuvad vulkaanid ajutise purskerahu seisundis olevad Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Kihtvulkaanid moodustuvad magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatusliku vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. Vulkanismi kasulikkus: · Suureneb vulkaaniliste saarte pindala (Island) · Vulka...
Tsiili maavärinad Ode Maria Punamäe Tsiili Vabariik Lõuna-Ameerika Click to edit Master text styles läänerannikul Second level Piirneb idas Argentina ja Third level Boliiviaga ning põhjas Fourth level Fifth level Peruuga Pindala 756 950 km² Pealinn Santiago Jääb Nazca laama ja Lõuna-Ameerika laama piirile Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam Liiguvad teineteise suunas kiirusega 78 mm aastas Väiksema kiiruse perioodidel tekib laamade piirile kurrutus-Andide mäestik Suurema kiiruse perioodidel sukeldub üks laam (Nazca) teise alla ja selle tulemusena on tekkinud PeruuTsiili süvik Pinnamood Peaaegu 80% territooriumist on mägine hõlmab endas üle 6000 m kõrguvaid ...
Kordamine KT-ks litosfäär 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus. 5. Kivimi mõiste, jaotus tekke järgi (näiteid eritüüpi kivimitest) 6. Kivimite ringe (TV-s selle kohta hea ül.16 lk.19) 7. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. 8. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekkivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi 9. Maavärinad, tekkimise põhjused, maavärinatega kaasnevad nähtused, maavärinate mõõtmine Mercalli ja Richteri skaala abil, tead, kuidas leitakse maavärina epitsenter, mil...
Chadee & Ditton (2005) Fear of crime and the media: Assessing the lack of relationship (p.321- 332) Mitmed uuringud on näidanud, et kuritegevuse kajastamine ajalehtedes on suhteliselt väike, kuid selle protsent on muutuv. Näiteks tüüpiline suurlinna ajaleht pühendab 5-10 % uudistest just kuritegevuslikele uudistele. Chadee & Dittoni uuringus selgus, et umbes 36 uurimisobjektist olid krimiuudiseid varieeruvalt 1,6 %-st 33,5 %-ni. Krimiuudised telekas ei läbinud sama tasemega kontrolli mis ajalehe uuringus. Dominic (1978; 111) leidis, et Ameerika teleuudistes on 13% uudistest just krimiuudised, Suurbritannias on see 5%. Raadio kohta pole seda hiljuti mõõdetud ega uuritud. Chadee & Dittoni uurimus põhineb Ferrano (1995) definitsioonil kuritegevuse hirmul. : Fear of crime is an emotional response or dreas or anxiety to crime or symbols that a person assosiates with crime (24). Nad alustasid oma uurimistööd 2000 aastal, nad tegid uurimusk...
Maavärinad Kaarel Kullamaa 11.b Üldinfo Lõuna-Ameerika lääne küljel põrkuvad Nazca ja Lõuna-Ameerika laam omavahel, kus ookeaniline laam Nazca sukeldub Lõuna-Ameerika laama alla. Nad liiguvad üksteise suunas 78mm aastas. See liikumine on kestnud juba miljoneid aastaid ja selle tulemusena on tekkinud Lõuna-Ameerika läänerannikule ka kurdmäestik Andid. Mäestik on tekkinud rahulikumatel perioodidel, kui laamad üksteist kokku surudes maapinda kurdu ajavad. Kiirematel perioodidel on aga Nazca laama sukeldudes tekkinud Peruu-Tsiili süvik Kurdmäestik ja süvik Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level [1] 2010. aasta Tsiili maavärin Toim...
Brasiilia *Asukoht Brasiilia hõlmab peaaegu poole Lõuna-Ameeriaka mandrist. Brasiilia kulgeb pikalt pikki Lõuna-Ameerika idarannikut ning Brasiiliale kuulub suur maismaa osa. Brasiilia jagab maismaapiiri Uruguayga lõunas; Argentina ja Paraguayga edelas, Boliivia ja Peruuga läänes, Colombiaga loodes, Venezuela, Suriname, Guyanaga põhjas. Brasiilial on piir iga riigiga Lõuna- Ameerikas välja arvatud Ecuador ja Tšiili. Maavarasid on Brasiilias palju ja see teeb sellest väga jõuka maa. Brasiilia on suuruselt viies riik maailmas peale Venemaad, Kanadat, Hiinat ja Ameerika Ühendriike. Brasiilia kogupind on 8 511 965 ruutkilomeetrit, sealhulgas 55 455 ruutkilomeetrit merepinda. Brasiiliat läbib kolm ajavööndit. Suuremad linnad Brasiilias on: Sao Paulo, Rio de Janeiro ja Salvador *Kliima Brasiilias on palju erinevaid ilmastikutingimusi, kuid suurem osa riigist on troopiline. Brasiili...
Peruu maavärin Ähvardavate loodusjõudude seast on inimese jaoks kõige hirmsamad maavärinad, mis on alati olnud salakavalateks vaenlasteks kogu inimkonnale. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. Peruu maavärin toimus 2007. aastal 15.augustil kohaliku aja järgi kell 18:40.57 Vaikse ookeani all Peruu ranniku lähedal. Richteri skaala järgi oli see 8,0 magnituudi tugevusega maavärin. Maavärin toimus Nazca laama ja Lõuna-Ameerika laama piiril. Need laamad liiguvad teineteise suunas erisuguselt kiiresti, nimelt 78 mm aastas ja selline liikumine on kestnud juba miljoneid aastaid. Maavärina epitsenter asus Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistuse andmetel Chincha Alta linnast 45 km kaugusel ja Peruu pealinnast Limast 145 km kaugusel Vaikse ookeani all. Ka naab...
Kordamine Litosfäär 1) Kuidas saadakse andmeid maa siseehituse kohta? Puuraukude tegemisel uuritakse maavärinate, vulkaanide tugevuse tulemusel maapinnale jõudnud kivimeid(erinevad kivistised, seismilised lained). Paljanditelt ja kaevandustest. Raskusjõu iseärasuste, maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiiruse, temperatuuri muutusi puuraukudes, vulkaanipurskeid, meteoriite jms. andmete põhjal. 2) Seismilised lained, nende jaotus ja levik erinevates keskkondades? Võivad tekkida looduslikult (nt maavärinad) ja tehislikult (nt plahvatused). Seismiliste lainete uurimisel põhineb seismoloogia. Seismilisi laineid mõõdetakse seismomeetriga. Seismilised lained jagunevad: Pikilained ehk p-lained · Levivad kuni 13 km/h. ...
LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; mandriline Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alune maakoor. maakoorr Ookeaniline maakoor - ookeanide alune, peamiselt basaltsetest ookeaniline maakoor kivimitest koosnev maakoor. maakoorr litosfäär Litosfäär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfäär plastiline astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on vahevöö liigendunud laamade...
KT KORDAMISKÜSIMUSED ,,Litosfäär" 1. Millest koosneb Maa? (3) · maakoor · vahevöö · tuum 2. Kuidas jaguneb maakoor (2)? · ookeaniline · mandriline 3. Nimeta litosfääri põhilised koostiselemendid. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. 4. Kuidas jagunevad kivimid tekkeviisi järgi? Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: magma-, moonde,- ja settekivimid. 5. Mida nim. maakideks? Majanduslikke huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisalduvaid kivimeid ja mineraale nimetatakse maakideks . 6. Miks ja kuidas hakkab kivimaines vahevöös liikuma? Maa on oma olemuselt looduslik ,,soojusmasin", mille gravitatsiooniväljas suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemusse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. Selle tulemusena tekivad vahev...
KORDAMISKÜSIMUSED. §2&3. 1. Kuidas kogutakse teadmisi Maa siseehituse kohta? (3) - * Uuritakse raskusjõu iseärasusi, * temperatuuri muutusi puuraukudes, * maavärinate poolt tekitatud löögilainete levimise suunda ja kiirust, * vulkaanipurskeid, * meteoriite. 2. Kui suur on maakera läbimõõt? - Maakera läbimõõt on 12 756 km. 3. Millistest kestadest koosneb Maa? - * Maakoor, * vahevöö ülaosa, * vahevöö alaosa, * välistuum, * sisetuum. 4. Mis on astenosfäär, kus paikneb? - Astenosfäär Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht. Paikneb vahevöö ülemises osas. 5. Miks on vahevöös aine vedelas olekus? (2) - * Kõrge rõhk * kõrge temperatuur. 6. Milline temperatuur valitseb Maa sisemuses? - 3500oC. 7. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort (graniitne ja basaltne maakoor). - *Mandriline maakoor ulatus 5-80 km, keskmine...
Teadusfilosoofia alused Stephen Jay Gould ,,Vääriti mõõdetud inimene"(Varrak-1996) 1. Indiaanlased on valgetest madalamad, mustanahalised kõigist kõige madalamad. Kui see väide kehtiks ka tänapäeval, poleks olnud Barack Hussein Obama´l võimalust saada Ameerika presidendiks. (LK 65) 2. Füüsiline erinevus valge ja musta rassi vahel pole võimalik elada võrdsuses. (LK 69) 3. Inimkond on ühtne ja pärineb Jumala loodud Aadamast ja Eevast monogenism. (LK 73) 4. Euroopa naised erinevad teiste maailmanurkade naistest. (LK 77) 5. Arvud ei garanteeri kogu tõde ehk ei saada kogu tõde peade või kehade mõõtmisest. (LK 116) 6. Rasside järjestamine koljumahu järgi ei näita tegelikult nende eelisseisundi või alaväärikusetaset. (LK 127) 7. Neoteenia valged täiskasvanud peaksid olema nagu mustanahalised lapsed. (LK 161) 8. Loomad ja metslased sündinud kurjategijad. (LK 166) 9. Inimeste käte pikkus varieerub ja mõnedel inimeste...
KEERISTORM YASI TEKE · Tekkis Vaiksel ookeanil troopilise tsüklonina · Tegutses keeristormina 26. jaanuar 3. veebruar 2011 ETAPID · Tekkis 1. kategooriana Fidzi ja Tuvalu saarte vahel · Liikudes üle Korallimere 200km/h edela poole, sai keeristormist 31. jaanuaril 3. kategooria tsüklon. · 2. veebruaril ületas tromb Mission'i ranna jõudes 5. katergooria tsüklonina (Austraali skaala järgi) Queenslandi osariiki. · Keeristorm vaibus aeglaselt liikudes Põhja Austraalia osariigil olevale kõrbelisele alale 1. STAADIUM · Tekkis 26. jaanuaril 2011 Fidzi ja Tuvalu saarte vahelisel alal troopilise tsüklonina · 31. jaanuaril sai tormist tornaado ning möödus Saalomoni Saartest 2. STAADIUM · Yasi tromb jõudis Korallimerre · Tsükloni suurus ning tihedus kasvas · 2. veebruaril 2011 muutus keerist...
Geo KT Litosfäär Kordamine KT-ks litosfäär 1. 1. Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. Uuritakse kivitii ja kivimeid, tehakse puurauke, uuritakse maavärinaid (seismilisi laineid). 1. 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades Pindlained e L-lained - levivad maapinnal on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained kivimiosakeste võnkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 1. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nidususe) ja purunevad), ...
Tuumakatastroofid Carmely Reiska 12.2 Hiroshima katastroof Windscale Kõštõmi plahvatus Tšernobõli tuumakatastroof Three Mile Island’i avarii Nagasaki katastroof Fukushima tuumakatastroof Goiânia õnnetus 20. ja 21. sajandi suurimad tuumakatastroofid ja õnnetused Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala (INES) ❏ Rahvusvaheline Aatomienergia agentuur 1990 Hiroshima katastroof ❏ 6. august 1945 (II maailmasõja ajal) ❏ Ameerika Ühendriikide tuumapomm “Little Boy” (360...
3. Litosfäär Ookeanipõhja ja mandrite ulatuslik uurmine ja järjest uute teadmiste lisandumine eelmise sajandi keskpaiku viis geoloogia uue maapõue liikumiste käsitluseni, nn plaat- ehk laamtektoonikani. 3.1 Maa siseehitus Koosneb 3 suurest kihist: 1) sisetuum (koosneb Ni, Fe, tahkes olekus, 5100-6370km sügavusel, aine tihedus on 13,3g/cm3 , temp.3500C ) 2) välistuum (2900-5100km sügavusel, tihedus 10g/cm3 , koosneb Ni ja Fe, temp. 3000C, plastilises olekus) 3) vahevöö jaguneb kaheks: süvavahevööks (70-2900km sügavusel, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb Mg, Fe, Si, temp. 1200-2500C, plastilises olekus) ja astenosfääriks (50- 400km, tihedus 5,5 g/cm3 , koosneb räni ühenditest, temp. 1300C, vedelam kui süvavahevöös) Maakoor: 1) ookeaniline maakoor (0-20km, tihedus 3 g/cm3 , basalt on tihed...
Litosfäär.. ...on maa tahke, kivimiline väliskest. Laamtekroonika- teadus, mis uurib laamade triivi(liikumist) Laam-maakoore hiiglaslik kivimiplaat, mis liigub(väga aeglaselt) atmosfääri peal. Maailmas on 9 suur ja 12 väikest laama. Laamaservad on ohtlikud, aktiivsed piirkonnad(maavärinad jne..) Maa siseehitus Seestpoolt liikudes väljapoole : 1. Sisetuum(tahke)6378km. 2. Välistuum(vedel) 3. Vahevöö(koosneb kivimitest ja on 3000km paks) 4. ASTENOSFÄÄR(kivimite ülessulamis piirkond, laamad liiguva selle peal) 5. Maakoor Litosfäär-maakoore ja astenosfääri vahel. Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Paksus Õhem, (5km) Paksem(25-40km) Kivimid Raskem. Nt basalt Kergem(graniit) Vanus Noorem 200milj. Vanem 3800milj. Liikuvus Pi...
Ametlik nimi: Peruu Vabariik Pealinn: Lima Pindala: 1 285 220 km² Riigikord: Vabariik Rahvaarv: 29 546 963 (2009) Rahvastik:45% indiaanlased, 37% mestiitsid, 15%valged Religioon: 90% elanikkonnast on katoliiklased Rahvastiku tihedus: 22 inimest/km2 Riigilipp: Lipu värvideks on punane ja valge. Lipu punane värv sümboliseerib vabaduse nimel valatud verd ning valge rahu ja õiglust. Keel: hispaania, ketsua ja aimara Ajavahe: GMT-5h, erinevus Eesti ajaga 7h, märtsist oktoobrini-8 h Raha: uus sol ( PEN), 1 SOL on ligikaudu 0,30 EUR Naaberriigid: Ecuador, Colombia,Brasiiia, Boliivia, Tsiili Machu Picchu [m'atsu p'iktsu] (ketsua keeles Machu Pikchu [mtu pixtu], 'vana mägi' või 'vana tipp' tuntud ka inkade kadunud linnana) on hästi säilinud inkade kindlustatud asula Peruus, mis arvatavasti ehitati valitseja Pachacuteci juhtimisel 15. sajandil.Machu Picchus on säilinud enam kui 200 hoonet, see on inka kultuuri tuntuim mälestis ja oluline sümbol. ...
I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid Pärilikkus ja intelligentsus Henry Herbert Goddard (1866-1957) 1899 Ph.D Clark'i Ülikoolis 1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School) vajadus testida arenguhäireid Binet-Simon'i skaala (1908, 1911) tõlge testis 400 last Vineland'i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides A. Nõrgamõistuslikud Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland'i. 1911 B-S test, MA= 9 a (moron ) Kallikak'i perekond. (6 põlvkonda) Martin Kallikak, Ju. - 10 last (5 nõrgamõistuslikku), 480 46 normaalset 8 vaimuhaiget 143 nõrgamõistuslikku 82 suri imikuna 33 seksuaalselt amoraalset 3 epileptikut 36 vallaslast 24 alkohoolikut 4 kurjategijat vargad, p...
I Vaimsed võimed ja bioloogilised tegurid Pärilikkus ja intelligentsus Henry Herbert Goddard (1866-1957) 1899 Ph.D Clark'i Ülikoolis 1906-1918 New Jersey Training School for Feeble Minded Girls and Boys (Vineland Training School) vajadus testida arenguhäireid Binet-Simon'i skaala (1908, 1911) tõlge testis 400 last Vineland'i koolis ja 2000 last New Jersey tavakoolides A. Nõrgamõistuslikud Goddard, H.H. (1912) The Kallikak Family. A study in the heredity of feeble-mindedness. New York: Macmillan. 1897 a. 8 a. Deborah Kallikak Vineland'i. 1911 B-S test, MA= 9 a (moron ) Kallikak'i perekond. (6 põlvkonda) Martin Kallikak, Ju. - 10 last (5 nõrgamõistuslikku), 480 46 normaalset 8 vaimuhaiget 143 nõrgamõistuslikku 82 suri imikuna 33 seksuaalselt amoraalset 3 epileptikut 36 vallaslast 24 alkohoolikut 4 kurjategijat vargad, p...
Seinaronimine Referaat Liigutuste õppimist mõjutavad faktorid · Vaheldusrikas, toetav ja turvaline õppimiskeskkond · Head treeningkaaslased · Emotsionaalne seisund (hirm kukkuda, ebaõnnestumised jne) · Ronimise intensiivsuse tase õppimisel Tasakaalu stabiliseerimise võtted ronimises · Toetuspinna laiendamine · Keha tsentri viimine ruumis toetuspinnale lähemale · Tsentri viimine võimalikult madalale - Toetuspunktid (käed, jalad,jm) - Toetuspind (toetuspunktide vaheline mõtteline tasapind) - Keha raskuskese ehk tsenter Ronimise baastehnikad Ronimistehnikad nihutatud tasakaalu stabiliseerimiseks 1. Keha pööre Võimaldab parandada keha tasakaalu, viies raskuskeskme kaljule ja toetuspinnale lähemale Loob mehaanilise eelise käte ja jalgade efektiivsemaks kasu...
Temperatuuri skaalade autoritest Fahrenheit ja Reamur Koostas: Merilin Eberlein Daniel Gabriel Fahrenheit (1686-1736) Fahrenheit sündis 4.mail 1686-dal aastal Saksamaal. Ta oli üks Danieli ja Concordia Schumann Fahrenheiti viiest lapsest. Fahrenheiti isa oli rikas kaupmees. Kui ta oli 15. Aastane surid tema vanemad, 14-dal augustil 1701 ja siis ta saadeti Amsterdami, et teha tööd ja õppida poepidajaks, et teha äri. Pärast nelja aastat seal hakkasid Fahrenheiti huvitama teadustöö ja instrumentide ehitamine. Kuigi ta elas Amsterdamis suurema osa oma elust , on ta palju reisinud et jälgida teiste teadlaste saavutusi ja valdkondi. Fahrenheit lõpetas oma esimese kahe termomeetrite valmistamise 1714-dal aastal. Esimesed termomeetrid, Galileo ja Guillaume Amontonsi kombinatsioone kasutades, pani ta kokku...
Tartu Ülikool Õigusteaduskond Õigusteadus Antisotsiaalsete ja psühhopaatiliste tunnuste suhe enesetapuga seotud käitumisele kurjategijate seas Referaat Koostaja: Marian Kund Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................. .....3 1 Antisotsiaalne isiksusehäire, psühhopaatia ja kaldumine enesetapule ......................4 2 Tänapäeva uuringud ..................................................................................................5 2.1 Meetod ................................................................................................................5 2.2 Psühhopaatia ..................................................................................
1. Kuidas kogutakse tänapäeval andmeid Maa siseehituse kohta? Puurid, puuraugud; vulkaanide uurimine; seismiliste lainete uurimine; kivistused. 2. Millega tegelevad geoloogid? Geoloogid tegelevad Maa siseehituse, kivimite uurimisega. 3. Millistel elualadel vajatakse geoloogilisi uuringuid? Geoloogilisi uuringuid vajatakse näiteks ehituses, maavarade kaevanduses, kaevude rajamisel. 4. Töö näiteid piirkondadest, kus maakoor kerkib või vajub. Lääne-Eestis kerkib, Tiibetis ja Hollandis vajub. 5. Kuidas muutub kivimainese tihedus Maa sisemuse suunas? Mis on selle põhjuseks? See suureneb, kuna suureneb rõhk. 6. Mis vahe on maakoorel ja litosfääril? Litosfääri moodustavad maakoor ja selle all olev kivimiline osa (astenosfääri peal olev osa) 7. Miks on ookeaniline maakoor tunduvalt noorem kui mandriline maakoor? Sellepärast, et ookeaniline maakoor on õhem ning on püsivas muutumises. 8. Selgita konvensioonivoolude...
Tallinna Laagna Gümnaasium Referaat Maavärinad Tallinn 2014 Sissejuhatus Maavärin on juba aastatuhandeid inimestele tuntud loodusnähtus, mille ette ennustamisega on tegelenud nii astroloogid, ennustajad kui ka seismoloogia teadlased. Üheks esimeseks seismoloogia aluse panijaks peetakse vene tedlast Mihhail Lomonossovit, kes suutis välja uurida ja kirja panna mõned konkreetsed maavärina tekkepõhjused. 1.MAAVÄRIN! 1.1 Üldist maavärinatest Teadusaparatuuriga registreeritakse aatas umbes 6 000 maavärinat. Suurem osa neist on kas liiga nõrgad, et vähimatki kahju teha või toimuvad siis kusagil kõrvalistes piirkondades või merepõhjas. Umbes 1 000 aga tekitavad juba mõnesugust kahju, ning igal aastal tuleb ette 15 kuni 20 niisugust maavärinat, mis on piisavalt tugevad, et maapinda ja ehitisi lõhkuda, puid pikali tõugata ja hulgaliselt inimesi tappa. Ma...
annaabi.ee 
