Silmalaud kaitsevad silmamuna eestpoolt Pisaravedelik niisutab, vähendab hõõrdumist, kaitse silma sattunud võõrkehade eest Silmalääts Pimetähn Klaaskeha Vikerkest Nägemisnärv Silmaava Sarvkest Võrkkest Kollatähn Ripskeha Valgekest Soonkest Nägemine Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale. Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha Võrkkest Võrkkestal tekib esemetest ümberpööratud ja vähendatud kujutis, mis kandub mööda nägemisnärvi ajju. Aju pöörab pildi õiget pidi ja inimene saab ümbritsevast õige ettekujutise. Pimetähn ja kollatähn Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke,
Kõvakest katab väljaspoolt silmamuna tagumist osa Soonkestas on rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud Kollatähn on koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn on võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv Nägemisnärv juhib närviimpulsid ajusse Klaaskeha aitab koondada valguskiiri 3. Mõisted: kepikesed, kolvikesed, kollatähn, pimetähn. Kuidas ja mille abil me näeme? Kepikesed- valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis eristavad musta valgest Kolvikesed- valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis võimaldavad näha värviliselt Kollatähn- koht võrkkestal pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed ja kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn- valgustundlike rakkudeta koht võrkkestal, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga
jaanuar 2008 Tuuli Varik Bioloogia kordamisküsimused 1. Silma ehituse osad ja nende ülesanded Kõvakest katab ja kaitseb silmamuna Soonkest varustab silmarakke hapnikuga ja toitainetega,osaleb silma temp. Reguleerimisel Võrkkest sinna tekib kujutis Kollatähn moodustub terav pilt Pimetähn seal ühineb silmanärv võrkkestaga Nägemisnärv anda kujutise info ajule Klaaskehaaitab kaasa kujutise koondamisel Läätsaitab koondada kujutist võrkkestale Silmaava laseb silma valgust Vesivedelik aitab kaasa kujutise koondamisele Vikerkestannab silmale värvi,kaitseb silma liigse valguse eest
Koostas: Silma välisehitus · Silm on nägemiselund. Umbes 90 % väliskeskkonna infost võtme vastu silmade abil. Silma kaitsevad · Silmakoopad koljus kaitse tagant ja külgedelt. · Kulmukarvad kaitse vee ja higi eest. · Ripsmed kaitse tolmu ja võõrkehade eest. · Silmalaud kaitsevad silmamuna eestpoolt. · Pisaravedelik niisutab, vähendab hõõrdumist, kaitse silma sattunud võõrkehade eest. Silma siseehitus Pimetähn ja kollatähn Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid. Nägemine Nägemisel peavad valguskiired läbima silma erinevaid osi ning jõudma võrkkestale.
Pajuliblikas (Nymphalis xanthomelas) Pajuliblikas on üsna haruldane liblikas. Eestis võib teda kohata peamiselt Idas. Läänemerest lääne poole pajuliblikate levikuala ei ulatu. Pajuliblikas on päevaliblikas (st. Liigub päeva ajal) Pajuliblikas on koerlibliklane. Pajuliblikat on olemas kahte liiki: Valgetähn-Pajuliblikas Kollatähn-Pajuliblikas Pajuliblikas on kollakas-oranzide tiibadega. Tiivaääred on ümbritsetud mustaga, mille peal on peenike valge triip. Ülemised(suuremad tiivad) on mustatähnilised, alumiste (väiksemate) tiibade peal on vaid üks tähn.
kuklasagarasse · Seal tekibki nägemisaisting ja -taju SILMA OPTILINE SÜSTEEM II · Silma tulev valgus murdub sarvkesta välispiiril · Valgus läbib eeskambri vesivedeliku, tungib läbi pupilli, läbistab läätse (lens) ning pääseb võrkkestale Võrkkes · Silma optiline süsteem tagab valguskiirte fokuseerumise võrkkestale t Tsentraalloh k Kollatähn SILMA OPTILINE SÜSTEEM III · Valgustmurdvad struktuurid: sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha · Pupill reguleerib silma langeva valguse hulka · Optilise süsteemi tugevuse ja pupilli suuruse reguleerimisega tekib võrkkestale kujutis Klaaskeha http://www.eophtha.com/eophtha/anatomy/anatomyofvitreous.html FOTOKEEMILISED PROTSESSID VÕRKKESTAS I · Võrkkestas on kepikesed ja kolvikesed, mis on valguse suhtes erinevate absoluutlävedega
Süsinikahelat hoiavad koos nii üksik- kui ka kaksiksidemed, viimased võivad olla omavahel konjugeeritud. Need sidemed (5) määravad karotenoidide põhilise biokeemilise funktsiooni ning nende iseloomuliku värvi. Karotenoididel on inimese silma ehituses ja nägemismeele toimimisel oluline osa. Silmamuna võrkesta tagapinnal asub kollatähn. Kollatähn sisaldab kolme põhilist karotenoidi: luteiini, zeaksantiini ja meso-zeaksantiini. Ühiselt nimetatakse neid kollatähni pigmentideks, sest nad on kollaka värvusega ning nende poolt tekitatud kollane täppi silmavõrkkestas ongi kollatähn. (6) Inimene omastab luteiini taimsest toidust- rohelistest lehtköögiviljadest ning oranžidest/ kollastest puu- ja juurviljadest, näiteks porgandist. Zeaksantiini leidub toidus harva. Samuti
Kuulmeluukesed annavad trummikile võnkumised edasi sisekõrva, võimendades samal ajal nende tugevust. Helivõnked suunduvad edasi teo sisemuses olevale vedelikule. Vedeliku võnked panevad membraanid võnkuma, see omakorda ärritab kuulmisrakkude kiudusid. Nii muutuvad helivõnked närviimpulssideks. Piki kuulmisnärve antakse moodustunud impulsid peaaju kuulmiskeskusesse. Seal toimub närviimpulsside eristamine ja mõtestamine mitmesugusteks heliaistinguteks. Kollatähn ja pimetähn: kollatähn asub võrkkestal pupilli vastas ja selles on ainult kolvikesed. Kollatähnis on nägemisteravus kõige suurem. Pimetähniks nim. kohta, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke ei ole. Alkaloidid on vees mittelahustuvad, lämmastikku sisaldavad orgaanilised ühendid, mida saadakse tavaliselt taimedest. Narkootikum on teadvust mõjutav aine, mis tekitab kergesti harjumuse ning haigusliku tungi seda ainet järjekindlalt tarvitada
Meel-on võime infot vastu vtta(ntks, nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, kompimine) meeleelundid- infot vastuvõttev elund(nt. Silmad, kõrvad, keel, nina, nahk) Kõvakest(valget värvi, kaitseb silmamuna) soonkest(sisaldab veresooni, varustab silma rake hapniku ja toitainetega) võrkkest(katab silma tagaosa seestpoolt, võtab vastu valgusärritusi) kollatähn(kõige suurema nägevusteravusega) nägemisnärv (yhendab silma peaajuga) klaaskeha (syltjas, täidab silma sisemust) ripslihased(lõtvuvad ja tõmbuvad kokku, olenevalt kas vaatame lähedale või kaugele) sarvkest (läbipaistev, suunab valguskiired järgmistele silmaosadele) vikerkest(sisaldab pigmenti, sellest sõltub silmade värvus) lääts(sarnaneb kujult ja funktsioonilt luubiga, kumer või lame) silmaava(suurus reguleeritav, reguleerib silma langeva valguse hulka) pimetähn(koht, mis "ei näe", seal ei ole valgustundlikke närve) Hertsides mõõdetakse võnke sagedust. Sagedus- näitab heli kõrgust...
Kepikesed valgustundlikud rakud, mis eristavad musta valgest Kolvikesed valgustundlikud rakud, mis võimaldavad tajuda värvusi Pimetähn koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga. Kollatähn võrkkesta osa, kus on ainult kolvikesed Daltoonik värvipime Kanapimedus võimetus hämaras ja öösel näha. Kurtus kuulmise täielik puudumine Kuulmislävi väikseim helitegevus, mida inimene kuuleb Meeleelundid ja nende ülesanne: Meeleelundid on silmad, kõrvad, nina, nahk ja keel. Nende ülesandeks on keskkonnast info vastu võtmine. Silma osad ja nende ül. : Laud ja ripsmed Katavad ja kaitsevad Lihased Liigutamine Sarvkest Katab ja kaitseb silmamuna Pupill e. silmaava Reguleerib silma langeva valguse hulka Iiris e. vikerkest Annab sil...
PÄEVAPAABUSILM Koostanud: Johannes Müür · Päevapaabusilm Sugukond ja päritolu · Päevapaabusilm (Inachis io L. või Nymphalis io) on koerlibliklaste sugukonda päevapaabusilma perekonda kuuluv liblikaliik. · Päevapaabusilm on oma perekonna ainus liik ja vahel ei peeta seda perekonda iseseisvaks, vaid koerliblika perekonna alamperekonnaks. Sel juhul on päevapaabusilma teaduslik nimi Nymphalis io. Tema lähim sugulane on kollatähn-pajuliblikas (Nymphalis polychloros). · Päevapaabusilm on saanud oma teadusliku nime vanakreeka mütoloogia tegelaskujude, jõejumala Inachose, tema tütre Io ja nümfide järgi. Elukoht · Ta elab Euroopa ja Aasia parasvöötmes. Liblika eluviis ja ehitus · Päevapaabusilma tiibade siruulatus on 4055 mm. Tiibade ülakülje põhitoon on kirsipruun. Iga tiiva tipus on valge, sinise ja musta tooniga silmlaik. Tiibade alaküljed on tumehallist mustani. Lennul paistab...
Nägemine Võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta ruumis Valguskiired langevad läbi pupilli võrkkestale Võrkkestale tekib kujutis Sinine valgus Lühike lainepikkus Kõrge energia Kiirgub ekraanidest Kahjustab võrkkesta Kuiva silma sündroom “Sümptomite kogum, mis on tingitud vähesest pisaravedelikust või selle madalast kvaliteedist” Vähene pilgutamine Maakula degeneratsioon Võrkkestas asub kollatähn ehk maakula Maakula degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine Sinine valgus kahjustab võrkkestas valgustundlikke rakke Nägemise püsiv kaotus Silmade kaitsmine Piirata Piirata nutiseadmete nutiseadmete kasutamist kasutamist Ekraanivalgus Ekraanivalgus Silmade Silmade Silmade
asu valgustundlikke rakke. 14. Mida nimetatakse kollatähniks? Õhukeseim ala reetinal, pupilli vastas, võrkkestal, kus asuvad ainult kolvikesed ja asub teravaima nägemise punkt (foovea). 15. Mida tead reetinast? - Reetina on kõige viimane silma kest, mis koosneb 10 kihist. Temas asuvad valgustundlikud rakud kepikesed ja kolvikesed, millelt kanduvad impulsid närvirakkudele, mille jätked moodustavad nägemisnärvi. Võrkkestal asub kolvikestest koosnev kollatähn ja pimetähn. 16. Kus tekib pisaravedelik? Pisaranäärmes. Asub silmakoopa ülemises lateraalses nurgas.
Hormoonid-suure aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga juhivad organismi ainevahetust. Sisenõrenäärmed-sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Käbikeha-peaajus olev sisenõrenääre. Hüpofüüs-ajuripats Kõhunääre-mao taga olev sisenõrenääre. Insuliin-kõige tähtsam hormoon. Diabeed-suhkrutõbi Adrenaliin-neerupealsete tuntuim hormoon. Kesknärvisüsteem-juhib kogu organismi tegevust. Suuraju-kõige suurem ja arenenuim peaaju osa. Seljaaju-selgroos paiknev närvirakkude kogumik. Neuriit- Dendriidid- Refleksid-organismi kohanemisreakstioon. Somaatiline närvisüsteem-kehaline närvisüsteem,mis korraldab suhtlust välismaailmaga. Silmamuna-kerajas moodustis,mida katavad mitmed kestad. Pupill-silmaava. Iiris-vikerkest Lääts-silmataga paiknev koht, kuhu langeb silmaavast läbinud valguskiired. Kollatähn-võrkkesta osa. Kepikesed-tagavad must-valge nägemise. Kolvikesed-tagavad värvilise nägemise. Kuulmeluud-võimendavad helivõnkeid ja edastavad...
võõrosakeste silma sattumist. Silmade kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik. Pisaravedelikku eritub kogu aeg ja see hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke, seda piirkonda võrkkestal nimetatakse pimetähniks. Võrkkestal pupilli vastas on kollatähn, kus kolvikesi on kõige rohkem - kõige teravama nägemisega piirkond. Kõige selgemini näeme otse silmaava vastas olevaid esemeid. Kui objekt asub silmale lähedal, ripslihas tõmbub kokku ja lääts muutub kumeramaks ning vähendatud kujutis objektist tekib võrkkestale. Kui objekt asub silmast kaugemal, ripslihas lõtvub ja lääts muutub lamedamaks ning kujutis esemest tekib jällegi võrkkestale. Paljas silm on kui
Silma kaitseb: koljuluud, kulmud, silmalaud, ripsmed Nägemine? Võime tajuda valgust, värvust, kuju ,mõõtmeid ja asukohta Ruumiline nägemine? Võimaldab määrata suurusi ja kaugusi Kaugelenägevus?nägemishäire, silmalääts on lame või muna on lühem, lähedal olev kujutis tekib võrkesta taha Kauguelenägevuse seos vanadusega? Mida vanem on inimene seda jäigem on lääts ja see ei muutu enam kumeraks Miks on lapsed sündides kaugelenägijad? Sest nende silmamuna on lühike ja lääts lame Kuidas parandada kaugelenägijate nägevust? Kumerate prilliklaasidega Lühinägelikkus? Nägemishäire, sarvkest on kumer või silmalääts või muna on liiga pikerkune Lühinägelikkuse seos vanadusega? Esineb koolieas pärast 30-40 eluaastat enam ei suurene Kuidas parandada lühinägelikkust? Kanda nõgusläätsega prille Mis võimaldab eristada värve? Kolvikesed(neid on 3 tüüpi: punane, kollane, sinine) Kuidas toimub silmas uute värvide ja toonide teke?erinevad värvused levivad eri ...
SILM Silmad on nägemiselundid, mille abil saame ligikaudu 90% väliskeskkonnast vastu võetavast informatsioonist. Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad silmamuna silmalaud ja ripsmed. Ripsmed takistavad tolmu ja võõrosakeste silma sattumist. Silmamuna kaitsesüsteemi kuulub veel silmamuna niisutav pisaravedelik(ööpäevas 2-3milliliitrit). Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Täiskasvanu silmamuna u. 7 grammi, läbimõõt u. 2,5 cm. Meeste silmad on veidi suuremad. Eestpoolt katab ja kaitseb silmamuna läbipaistev sarvkest, sisse jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkesta keskel paikneva silmaava ehk pupilli. Hämaras on silmaava suurem, eredas valguses aga väiksem. Silmaava ümbritsev vikerkest ehk iiris sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. Silmalääts muutub kaugele vaadates lam...
b) Maitsmisrakud asuvad keelel Aitab määrata toidu kõlbulikust Paneb seedenäärmed tööle Tunneme ära mürgised toidud/ained maitstes 7. Õiged väited Nägemisteravus on kõige väiksem võrkkestal pimetähni piirkonnas Pimetähn on koht võrkkestal, kus nägemisretseptorid puuduvad, algab nägemisnärv Nägemisteravus on kõige suurem võrkkestal kollatähni piirkonnas Kollatähn on koht võrkkestal, kus nägemisteravus on kõige suurem, kõige rohkem retseptroreid Nahk on kompimiseks kõige tundlikum sõrmeotstel Kuulmetõri avaneb neelu ja selle kaudu on keskkõrv ühenduses välisõhuga (rõhu ühtlustamine) Kuulmeluud paiknevad keskkõrvas Tasakaaluelund paikneb sisekõrvas 8. Helivõngete kandumine väliskeskkonnast kuulmisretseptoriteni. Kõrvalest → kuulmekäik → trummikile → kuulmeluud → esikuaknakile → tigu 9
Pupill- vikerkesta keskel paiknev simaava. Võrkkest- silmaava ümbritsev iiris. Kollatähn- võrkkesta pupilli vastas olev kot, kus asuvad ainult kolvikesed. Pimetähn-koht, kus nägemis seostub silma võrkkestaga. Kolvikesed ja kepikesed- valgustundlikud rakud. Dalotonism- värvipime, ei erista punast rohelisest, ainult meestel , päritav, ei ole ravitav. Kanapimedus- hämaras ei näe mitte midagi, A-vitamiini puudus. Kuulmetõri - 3-4 cm pikkune kitsas kanal , mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühenduses väliskõrvaga. Tigu- sisekõrva kuulmiselund. Poolringkanalid- sisekõrva kuulmiselund, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Kurtus- ei kuule midagi. Kuulmislävi- väikseim helitugevus mida inimene kuuleb. Maitsepung- tunderakud ek retseptorid. Hasiterakk- lõna tundmiseks vajalik. Silma kaitseb ja katab läbipasitev sarvkest. - · Silmalaud(pilgutamine puhastab) · Pisaravedelik (kannab tolmu silmadest) · Rips...
Refleks - kiire tahtmatul toimuv vastusreaktsioon ärritusele Refleksikaar - tee närvisüsteemis, mida mööda refleksi korral erutus kulgeb Närviimpulss - mööda närvirakku liikuv elektriline signaal Uimasti - Kollatähn - koht võrkkestal pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed ja kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn - valgustundlike rakkudeta koht võrkkestal, kus nägemistugevus seostub silma võrkkestaga Kepikesed - valgustundlik rakud silma võrkkestal, mis eristavad musta valgest Kolvikesed - valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis võimaldavad näha värviliselt Daltonism - värvipimedus Närvisüsteemi ülesanne ja jagunemine Ülesanne on vastu võtta infot nii väljast kui ka organismist ning selle põhjal juhtida ja kooskõlastada kõigi elundite talitlus Kesknärvisüsteem Seljaaju: ühendab peaaju enamiku piirdenävisüsteemi närvidega liigub info närvide ja peaaju vahel seljaaju juhib tahtele allumatuid ligutus...
Kiud- ehk fibrooskest: Sarvkest Kõvakest ehk skleera (moodustab nn silmavalge) Sellele järgnev soon- ehk vaskulooskest: (varustab silma verega) Vikerkest ehk iiris (keskel paikneb silmaava ehk pupill) Rips- ehk tsiliaarkeha (muudab läätse kuju, võimaldades seeläbi objekti fokuseerida) Sisemine võrkkest ehk reetina: (sisaldab valgustundlikke rakke) Kepp- ja kolbrakud (valgusärrituse vastuvõtjad, kolvikesed suudavad tajuda värve) Kollatähn Pimetähn Silmalääts Tabel 1. Silmamuna ehitus. (Aru 2009, kohandatud). Silmamuna ehitus: Kiud- ehk fibrooskest Soon- ehk vaskulooskest Võrkkest ehk reetina Sarvkest Vikerkest ehk iiris Kepp- ja kolbrakud Kõvakest ehk skleera Rips- ehk tsiliaarkeha Kolla- ja pimetähn Silmalääts
Soonkest Selles on rikkalikult veresooni Varustavad silma rakke hapniku ja toiteainetega, osalevad silma temperatuuri reguleerimises Kõvakest Kõvakest on tihedast Katab ja kaitseb silmamuna sidekoest koosnev valge ja seestpoolt suhteliselt paks moodustis, nn silmavalge. Vikerkest Ümbritseb silmaava, värviline. Reguleerib silmaava suurust. Võrkkest Katab silma tagaosa Sellele tekib vaadeldava objekti seestpoolt. kujutis. Selles on valgustundlikud ...
Silm ja nägemine Silm- valgustundlik meeleelund. Umber 90% infost väliskeskkonnas võetakse vastu silma abil. Silm võimaldab täpselt hinnata kaugusi ja vahemaid, me näeme ruumiliselt. Nägemine- võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Silma kaitsevad : · Silmakoopad- kaitsevad silmamuna külgedelt ja tagant. · Silmalaud- kaitsevad silma muna eest. · Ripsmed- kaitsevad tolmu ja võõrkehade eest. · Kulmud- kaitsevad vee ja higi eest. · Pisaravedelik- niisutab silmamuna, vähendab hõõrdumist, kaitseb võõrkehade eest, parandab silma optilisi omadusi. Silmaosade ülesanded: Silmalihased- välised silmalihased liigutavad või hoiavad paigal silmi. Nad kindlustavad silmade kooskõlastatud ja sujuva liikumise eseme vaatlemisel või pilgu pööramisel. Lääts- ülesandeks on viia kujutis võrkkestale Klaaskeha- annab silmale kuju ja tugevuse, sisaldab vedelikku. Silmamuna- keraja...
takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt väiksemad tolmuosakesed, parandab silma optilisi omadusi. Ripslihas: ümbritseb läätse, muudab selle kuju&hoiab ka paigal. Võrkkest: silmamuna tagaosas, soonkesta all. Temas on valgustundlikud rakud, mis võtavad vastu ärritusi- kolvikesed(värviline nägemine)&kepikesed(must-valge nägemine). Pimetähn: piirkond, kus pole valgustundlikke rakke. Koht, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga. Kollatähn: võrkkestal pupilli vastas, koht kus kohtuvad ainult kolvikesed. Seal nägimisteravus kõige suurem, selleks näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid asju. Nägemisaisting: esemelt peegelduvad valguskiired, läbivad sarvkesta, silmaava, läätse, klaaskeha&koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad võrkkesta rakkudes keemilised muutused, millest tulevad närviimpulsid. Mööda nägemisnärvi kanduvad nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting.
1. Kirjelda silma ehitust. Silmamuna: kõvakest, läbipaistev sarvkest, vesivedelik, soonkest, vikerkest, silmaava, lääts, ripslihased, klasskeha, kepikestest ja kolvikestest koosnev võrkkest, nägemisnärv, kollatähn, pimtähn. Abielundid: kulmud, laud ripsmetega, pisaranäärmed, pisaravedelik, silmalihased. 2. Kuidas tekib nägemisaisting? 1. Valguskiired läbivad sarvkesta, vesivedeliku ja silmaava ning langevad läätsele ja murduvad seal. 2. Murdunud kiired läbivad klaakeha ja langevad võrkkestale kus tekib ümberpööratud ja vähendatud kujutis. 4. Kepikestes ja kolvikestes tekib erutus mis kandub mööda nägemisnärvi suuraju nägemiskeskusesse. 3
2. Valgustundlikud rakud kepikesed ja kolvikesed. 1) Kolvikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kolme tüüpi (punase, kollase ja sinise jaoks) 2) Kepikesed on võrkkestas asuvad valgustundlikud rakud (retseptorid), mis võimaldavad eristada musta valgest (ka objektide heledust/tumedust). Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed. 3. Pimetähn ja kollatähn. 1) Pimetähniks nimetatakse seda piirkonda võrkkestal kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke. 2) Kollatähniks nimetatakse võrkkesta pupilli vastas olevat kohta, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem. 4. Silma töö põhimõte. Silmaavast pääseb läbi valgus. Kumerlääts tekitab silma võrkkestale tõelise, vähendatud ja ümberpööratud kujutise
Anne Vahtramäe, 22.10.2020 NÄGEMINE 1. Kuidas toimub kujutise tekkimine võrkkestal? ● Optiline süsteem: vesivedelik, silmalääts ja klaaskeha - läbipaistvad, murravad valguskiiri - silma valgust murdev süsteem. ● Silma sattunud valguskiired fokuseeritakse ja nad tungivad võrkkesta. ● Seal tekib esemete selge kujutis vähendatuna ja ümberpööratuna. ➔ Parim nägemine on kollatähni piirkonnas, kus asuvad ainult kolvikesed. 2. Mis on kollatähn? MACULA LUTEA ● Teravaima nägemise piirkond. Ka värvide nägemine on parim. ● Võrkkesta pupilli vastas olev koht, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem. ● Teravaima nägemise piirkond - kollatähni keskel asuv võrkkesta-tsentraallohk. 3. Mis on pimetähn? ● Nägemisnärvi näsa PAPILLA NERVI OPTICI ● Piirkond võrkkestal, kus nägemisnärvi juures ei ole nägemisärritusi vastuvõtvaid rakke.
KESKNÄRVISÜSTEEM: Peaajust ja seljaajust koosnev närvisüsteemi osa, mis juhib ja kordineerib kogu organismi tegevust. Hallaine(närvirakkude kehadest)ajupoolkerade välispind ehk ajukoor. Valgeaine(närvirakkude pikad jätked), sellest koosnevad ajupoolkerad.Peaajust lähtub 12 paari peaajunärve. Suuraju: seotud tahtliku tegevusega, juhib lihaste talitlust, otsuste tegemist, kõnelemist, kujutlusvõimet, mälu ja õppimist. Vasak poolkera juhib parema kehapoole tegevust, seotud lugemise, kirjutamise, rääkimise, loogilise mõtlemise ning matemaatiliste võimetega. Parem poolkera juhib vasaku kehapoole tegevust, määrab muusikalised ja kunstilised võimed, samuti kujutlusvõime. Piklikaju: ühendab pea- ja seljaaju, mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad tahtele allumatut tegevust NT: hingamine, südame töö. Vigastuse puhul inimene sureb Väikeaju: TASAKAAL ja kooskõlastab lihaste tööd. Ajukoore närvirakud juhivad inimese kehalist...
Pimedatel on hästi arenenud maistmis, kuulmis ja haistmismeel, kurtidel aga nägemine. Tunderakud e. Retseptorid- võtavad vastu väliskeskkonnast informatsiooni. Asuvad luudest mood. Silmakoobastes, mis neid külgedelt ja tagant kaitsevad. Eest kaitsevad ripsmed ja silmalaud, mis kasvavad laul mitmes reas ning takistavad tolmu ja väikeste osakeste silma sattumist. Samuti kaitseb ka niisutav pisarvedelik, mida eritub koguaeg ja see kaitseb ära hõõrdumise eest, takistab mikroobide arengut ja uhub ära silmalt väiksemad tolmu osakesed ja paradndab optilis omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad silmalihased, väliste silmalihaste väärasend tekidtab kõõrdsilmsust. Silmamuna- kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Eespoolt katab silmamuna: läbipaistev sarvekst, millest valguskiired tungivad läbi, suunab valguskiired järgmisetele silmaosadele, edasi peavad läbima silmaava ehk pupilli, ja mida eredam on valgus seda väiksem on silmaava...
1. Kuidas jaotub närvisüsteem? Kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteem. 2. Millest koosneb närvikude? Närvirakkudest e. neuronitest, gliiarakkudest, rakuvaheainest. 3. Nimeta peaaju osad suuraju, vaheaju, keskaju, sild ja väikeaju, piklikaju 4. Millises peaaju osas paiknevad kraniaalnärvi tuumad? Keskajus. 5. Millised aju osad moodustavad ajutüve? - Keskaju, sild ja piklikaju. 6. Kuidas on jaotunud suurajus valgeaine ja hallaine? Hallaine on ajukoor, moodustab aju kaalust ligi 33%. Valgeaine on suuraju sisemus, moodustab suuraju kaalust ca 60%. 7. Milliseid aju osasid ühendavad assotsioonikiud, komissuraalkiud ja projektsioonikiud? Assotsioonikiud ühendavad ajukoore eri piirkondi sama poolkera piires. Komissuraalkiud ühendavad suuraju piirkondi omavahel. Projektsioonikiud ühendavad suuraju poolkerasid peaaju muude osadega ja seljaaju eri piirkondadega. 8. Kui paks on reetina saagäärise juures, kui paks...
Sisenõrenäärmed on näärmed, millel puuduvad juhad, toodavad hormoone. Hormoon on vees lahustumatu aine,mis kiirendab organismi protsesse, reguleerib rakuainevahetust, kantakse edasi verega, lõhustatakse maksas, aktiivsed, kindla ülesandega. AJURIPATS e HÜPOFÜÜS sünteesib kasvuhormoone ja glükoproteiini (kasvuhormoon, saab suguküpseks). Juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitlust. KÄBIKEHA toodetav hormoon reguleerib ööpäevaseid rütme, melaniini süntees. KILPNÄÄRE türoksiin aitab reguleerida rakuainevahetust. Trijoodtüroniin vajalik joodi omastamisel vajalik kasvamisel. KÕRVALKILPNÄÄRE - parathormoon aitab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, luude kasvamisel vajalik. Struma- kilpnöörme suurenemine, joodi vähesus. NEERUPEALISED adrenaliin paiskub verre stressiolukordades, suur energiapuhang, kiirendab südametööd, veresooned laienevad, kiirem vereringe, ergutab südametegevust, kõige vähem sügava une aja...
3 Suguvõsas AMD...........................................................................11 3.4 AMD ja suitsetamine....................................................................12 4. ARUTELU................................................................................. 13 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................14 SISSEJUHATUS Ealine maakula degeneratsioon (AMD) on vanemas eas esinev silmahaigus, mille korral kahjustub silmapõhjas olev kollatähn. AMD on kõige suurem pimeduse põhjustaja vanemaealistel inimestel, haaratud on 30 50 miljonit inimest maailmas. Eestis on üle 65aastastel inimestel AMD mingil astmel ligikaudu 120 000 inimesel ning kaugelearenenud 2 AMD 7600 inimesel. Mõlemas silmas raske nägemishäre on AMD tõttu enam kui 3200 inimesel. (Oll ja Parik 2016). Uuringud näitavad, et AMD tekkimist ja arenemist on võimalik ennetada, kui patsient on
Bioloogia 9a kokkuvõte lk 48-76 HINGAMINE RAKUHINGAMISEL glükoos lõhustub hapniku toimel, mille tagajärjel vabaneb energia. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda süsihappe-gaasist. Inimene hingab kopsudega. Hingamisteed- õhu liikumise teed NINAÕÕS õhu soojendamine ja mikroobine ja muu kinnipüüdmine karvakeste abil NEEL õhu suunamine kõrri KÕRI koosneb kõhredest, alumises osas o häälekurrud, mille vahel asub häälepilu, kus õhu võnkumisel tekib hääl. HINGETORU õhu soojendamine veelgi, mikroobide kinnipüüd karvakeste abil KOPSUTORUD juhivad õhu kopsudesse KOPSUD katab õhuke, libe, sidekoeline kopsukelme, nende vahele java õõs on täidetud vedelikuga mis vähendabhõõrdumist. Kopsud koosnevad mullitaolistest moodustistest miles on õhk, nendes toimb gaasivahetus. HINGAMISKESKUS närvikeskud, mis asub piklikus ajus, juhib hingamis liigutusi. Hingeldus on normaalsest sagedasem hingamine SISSEHINGAMINE ro...
Nägemisaisting tekib valguse mõjul silma võrkkesta valgustundlikes rakkudes ning tekkiv erutus liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusesse. Võrkkestal tekib vaadeldavast kujutisest küll ümberpööratud kujutis, kuid nägemiskeskuses tõlgendatakse seda õigetpidi. Võrkkestal asuvad valgustundlikud rakud jagunevad kepikesteks (hämaras nägemiseks) ja kolvikesteks (värvuste nägemiseks). Kõige valgustundlikum osa on kollatähn. Pimetähn on valgustundetu. Värvinägemise häired on enamjaolt pärilikud või tekkinud mingi vigastuse tõttu. Daltonism: puna-roheline värvipimedus, st ei eristata punast ja rohelist värvi. Kanapimedus: inimene ei näe hämaras ja pimedas, sest kepikeste töö on häiritud. Värvipimedus tähendab seda, et kolvikesed ei toimi. Kuulmine Kuulmisaistingu kujunemine: kõrvalest suunab sinna sattunud helid kuulmekäiku, mis lõppeb trummikilega ning mis hakkab helilainete toimel võnkuma
Lääts Zinni ligamendi võtavad osa lähedale ja kaugelevaatamiseks. 3) võrkkest (reetina) seal paiknevad nägemistundlikud retseptorid (kepikesed ja kolvikesed) Kolvikesed nägemine valges, värvuste vastuvõtmine neid on tihedamini tsentraalselt Kepikesed nägemine pimedas neid on külgmiselt rohkem Võrkkesta taga on koht, kus kolvikeste tihedus on maksimaalne tsentraallohk. Ja veelgi suurema tihedusega kollatähn. Silm fokusseerib kujutise tsentraallohu piirkonda, eriti terava nägemise korral kollatähni piirkonda. Võrkkestas on piirkond, kus rakud puuduvad nägemisnärvi väljumiskoht võrkkestas pimetähn. Silmamunal 6 lihast, mis kuuluvad tserobrospinaalsesse NS-i. Nende abil toimub silmaliigutamine ülemine ja alumine sirglihas, sisemine ja välimine lihas, ülemine/alumine põikilihas. Nelja innerveerib silmaliigutjaja närvikiud (ülemist/alumist, seesmist lihast ja
sisenõrenäärmed – toodavad hormone. Sisenõrenäärmetel puuduvad juhad, mistõttu erituvad hormoonid otse verre. silmtäpp – pupill – reguleerib silma langeva valguse hulka. lääts – muudab kuju, et näha kas lähedale või kaugemale. võrkkest – katab silma tagaosa seestpoolt. vikerkest – ümbritseb silmaava, sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. kollatähn – koht võrkkestal kus asuvad ainult kolvikesed.Nägemisteravus on kõige suurem. kepike – eristavad musta valgest kolvike – võimaldavad tajuda värvusi lühinägevus – silm näeb lähedale hästi. Liiga kumer silma sarvkest või silmalääts või on silmamuna liiga pikergune. kaugelenägevus – kaugele näeb silm hästi. Silmalääts liiga lame või on silmalääts normaalsest lühem. väliskõrv – koosneb kõrvalestast ja trummikilest.
SISENÕRENÄÄRMED Hormoonid keemilised ained, mis reguleerivad organismi kudede ja elundite taltlust ning ainevahetust. Hormoonid on suure bioloogilise aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organimsmi ainevahetust. Neid transporditakse vere kaudu ja lagundataks Sisenõrenäärmed - näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Kõik sisenõrenäärmed eritavad hormoonid otse verre, kuna neil puuduvad juhad. Veri kannab hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust ad mõjutavad. Ajuripats e. Hüpofüüs Kõige tähtsam sisenõrenääre, mis juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Kilpnääre inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Kõrvakilpnäärmed inimese kõige väiksemad näärmed, nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevhetust. Neerupealised t...
BIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED (1) Silma ehitus. Erinevate osade ülesanded. Silmalaud, ripsmed ja pisaravedelik kaitsevad silma. Lihased on vajalikud silma liigutamiseks. Sarvkest katab ja kaitseb silma. Vikerkest annab silmale värvi, kaitseb päikese eest. Vikerkesta muutus on kõikidel inimestel erinev. Silmaava e. pupill sealt läheb valgus läbi, läheb väiksemaks ja suuremaks vastavalt valgusele. Reageerimine võtab natukene aega, sellepärast inimene ei näe hästi kui ta astub kas väga pimedasse või väga heledasse ruumi. Lääts ehitus sarnaneb luubile. Ripslihas muudab läätse kuju (ümbritseb läätse). Klaaskeha sültjas moodustis, valgus liigub mööda seda võrkkestale Võrkkest valgustundlikud rakud (kepikesed ja kolvikesed). Kepikesed eristavad heledat tumedast, kolvike eristab värve. Kollatähn asub täpselt pupilli vastas, seal on kõige rohkem kolvikesi. Pimetähn koht kuhu kinnitub silmanärv. x o Soonkest seal asuvad vereso...
Erituselundid 1)Vajaliku lahuste kontsentratsioonide alalhoidmine kehas. 2)Keha ruumala säilitamine (veesisaldus). 3)Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 4)Kehavõõraste ainete või nende ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. Nahk. Higi - vesi ja soolad. Aurumine keha jahutamine. Kopsud süsihappegaas ja veeaur. Neerud, kuseteed - liigne vesi, jääkained, happed ja soolad. Ainevahetuse jääkproduktide eemaldamine. 1)Vee homoöstaasi reguleerimine2)Vere puhastamine ja filtreerimine 3)Keha vedelike happe-aluse tasakaalu reguleerimine4)Vere koostise (vedelik) keemilise koostise reguleerimine. Jämesool- väheses koguses vett, seedimata toidujäätmed. Liigne vesi imendub tagasi. Seedeelundkond- 1)suuõõnes toit peenestatakse eritub sülge, 2)liigub edasi neelu. 3)Neelamise ajal kaetakse ninaõõs ja kõri kinni. 4)Neelust liigub toit söögitorusse. 5)Toit läheb mööda söögitoru makku 6)Maos toimub toidu peenestamine, soojendamine ja segamine.7)Osali...
· Vikerkest ehk iiris paikneb silmamuna soonkesta eesotsas. Sisaldab pigmenti, millest sõltub silmade värvus. · Silmaava ehk pupill reguleerib valgusvoo tugevust. · Lääts koondab valgust, et vaadeldavast objektist tekiks selge kujutis. · Võrkkest seal asuvad valgustundlikud rakud(kolvikesed ja kepikesed) , mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. · Kollatähn valguse suhtes kõige tundlikum võrkkesta keskkosa. Seal on nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. · Kõvakest katab silmamuna tagumist osa. · Soonkest paikneb kõvakesta all. Sisaldab rikkalikult veresooni. Soonkest varustab silma rakke hapniku ja toitainetega ning osaleb silma temperatuuri reguleerimises. Nägemishäired Sagedasemad nägemishäired on:
Valguse mõjul tekib silma võrkkesta tundlikes rakkudes ( kolvikestes ja kepikestes) erutus, mis liigub närviimpulssidena peaaju kuklasagara nägemiskeskusesse, kus tekib nägemisaisting. Kujutise moodustumine : Valgus tungib silma pupilli kaudu, mille taga painev lääts teravdab kujutist.Edasi liigub valgus võrkkestale, kus tekib vaadetavat objektist ümberpööratud kujutis. Võrkkestast väljuv nägemisnärv viib info nägemiskeskusesse. Kõige valgustundlikum osa võrkkestal on kollatähn, võrkkestal on ka pimetähn, mille juurest väljub nägemisnärv. Värvinägemise häired on pärilikud või tekinud haiguse/vigastuse tõttu.Puna-roheline värvipimedus daltonism. KUULAMINE Kuulamine võimaldab eristada helilaineid ning kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist. Kuulmisorganiks on kõrv. Kuulmisaistingud on olulised inimestevahelisel suhtlemises. Kuulmisaistingu kujunemine : Kõrvalest
Äge glaukoomihoog avaldub väga tugeva silma- ja peavaluna ning silma valguskartlikkuse ja punetusega. Samuti võib esineda iiveldust kuni oksendamiseni. Lisaks on patsiendil väga halb enesetunne, tekib hirmutunne ning võib esineda teadvuse hämardumist. Selline seisund vajab esmaabi korras kiiret silmaarsti konsultatsiooni. 3 3. maakula degeneratsioon- kollatähni kahjustus. Maakula ehk kollatähn on koht, kus fotoretseptorid on väga tihedalt koondunud, võimaldades meil nägemismeele abil tajuda oma keskkonda teravalt, selgelt ja värviliselt. Maakula võimaldab meil lugeda või tunda ära nägusid ja teha kindlaks värve. Maakula ümbritseva võrkkesta retseptorid annavad meile usaldusväärse ruumilise orientatsiooni. Maakula degeneratsioon on üheks kõige sagedamini esinevaks ealisest iseärasustest tingitud silmahaigusteks ja kõige sagedasem pimedaks jäämise põhjus. Maakula
ümberpööratud ja vähendatud kujutise. Võrkkestal on oluline ülesanne, sest võrkkestas on valgustundlikud rakud - kolvikesed ja kepikesed, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed on tundlikumad kui kolvikesed, võimaldades nägemist ka nõrgas valguses. Kolvikesed vajavad ärrituse vastuvõtuks rohkem valgust, mistõttu inimene hämaras värvusi hästi ei erista. Võrkkestal pupilli vastas asub kollatähn, kus nägemisteravus kõige suurem. Seepärast näeme kõige teravamalt otse silmaava vastas asuvaid objekte. Nägemise aluseks on valgustundlikes rakkudes toimuvad keemilised muutused, mis põhjustavad elektrilisi impulsse. Impulsid kanduvad valgustundlikest rakkudest närvikiududesse ja koonduvad nägemisnärvi, mis juhib impulsid edasi peaaju nägemispiirkonda. Silmamuna tagumist osa katab kõvakest, mille eespoolne, nähtav osa on silmavalge. Kõvakesta all paikneb soonkest
vikerkest - reguleerib silmaava suurust, silmalääts - murrab valguskiiri, nii et need koonduvad ühte punkti võrkkestal, ripslihas - ümbritseb läätse ning muudab selle kuju ja hoiab ka paigal , kõvakest - katab väljastpoolt silmamuna tagumist osa, soonketas - leidub rikkalikult veresooni, mis varustavad silma rakke hapniku ja toitainetega, võrkkest -katab silma tagaosa seestpoolt ning selles on valgustundlikud rakud, kollatähn - koht võrkkestal pupilli vastas, kus nägemistugevus on kõige suurem, pimetähn- koht võrkkestal, kus pole valgustundlikke rakke ja algab nägemisnärv, nägemisnärv - juhib närviimpulsid ajusse, klaaskeha - aitab koondada valguskiiri Miks silmaava nõrgas valguses suureneb? Et silma liiguks paremini valguskiired. Loetle silmaosad, mida valguskiir peab võrkkestale jõudmiseks läbima? Sarvkest, pupill, silmalääts, klaaskeha.
Silmakoopa rasvkeha. e silmarasvapadjand( põrutuse puhul toimib amordina) c) Kulmud - takistavad laubalt higi silma valgumist. d) Pisaraaparaat - siia kuuluvad pisaranäärmed, pisaraviimajuhad, pisarajärv, pisarakanalikesed, pisarakott ja nina-pisarajuha. Pisaranäärmed toodavad pidevalt pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna. Kollatähn e. 71. Nägemisanalüsaatori osad, info kulg- Nägemisanalüsaator → silma võrkkesta kepikesed ja kolvikesed → nägemisnärv → suuraju poolkerade kuklasagara koore nägemispiirkond 72. Kõrva ehitus: väils, kesk ja sisekõrv: helikotreema Esikuastmik Teojuha Trummiastmik 73.Kuulmisanalüsaatori osad, info kulg- Sisekõrva retseptoorsed rakud → teonärv (kuulmisnärv)→ suuraju poolekera oimusagara koor. 74
pisaravedelik? 62. mis tähtsus on silmalaugudel ja Silmalaud kaitsevad ja niisutavad silmamuna, kulmud takistavad laubalt higi valgumist silma kulmudel? 63. millised valgusretseptorid Kolvikesed reageerivad värvustele? 64. millised valgusretseptorid näevad Kepikesed kujundite kontuure hämaras? 65. mis vahe on pimetähnil ja Pimetähnil kepikesed ja kolvikesed puuduvad, kollatähn sisaldab arvukalt kolvikesi ja on kõige kollatähnil? teravama nägemise piirkond 1. Valguskiired läbivad sarvkesta, vesivedeliku ja silmaava ning langevad läätsele ja murduvad seal. 2. Murdunud kiired läbivad klaaskeha ja langevad võrkkestale kus tekib ümberpööratud ja 66. kuidas tekib nägemisaisting? vähendatud kujutis. 3
vastuvõtuks. Kepikesed on kolvikestest tundlikumad, kuid värvusi võimaldavad tajuda ainult kolvikesed. Et viimased vajavad talitlemiseks küllaldaselt valgust, ei erista silm videvikus värvust. Nägemisrakkudelt kanduvad impulsid bipolaarseile ja nendelt multipolaarseile närvirakkudele, mille jätked moodustavad silmamunast ajju kulgeva nägemisnärvi. võrkkestas, pupilli vastas, paikneb ainult kolbrakkudest koosnev kollatähn, selles on nägemisteravus suurim. nägemisnärvi väljumise kohta, kus valgustundlikke rakke ei ole, nimetatakse pimetähniks. Võrkkesta tagumine e. optiline osa jätkub pimeosana (ei sisalda valgustundlikke rakke), mis katab seestpoolt ripskeha ja vikerkesta. silmaava ja vikerkesta taga paikneb elastne silmalääts, selle õhukesele kihnule kinnitub ripskehalt lähtuv ripsvöötmeke. Ripslihase kokkutõmme või lõõgastus kandub
PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünte...
Otepää Gümnaasium Edvin Tämm 8. a klass LIBLIKATE KOGU JA PILDIKAARDID Loovtöö Juhendaja: Ene Vister Otepää 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................ 2 1.TÖÖ KÄIK...................................................................................................................3 1.1. Töö planeerimine.................................................................................................3 1.2. Liblikate püüdmine...............................................................................................4 1.3. Liblikate surmamine.............................................................................................5 1.4. Liblikate alusele paigutamine......................................................................
ja kolvikesed - on kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks. Kepikesed on kolvikestest tundlikumad, kuid värvusi võimaldavad tajuda ainult kolvikesed. Et viimased vajavad talitlemiseks küllaldaselt valgust, ei erista silm videvikus värvust. Nägemisrakkudelt kanduvad impulsid bipolaarseile ja nendelt multipolaarseile närvirakkudele, mille jätked moodustavad silmamunast ajju kulgeva nägemisnärvi. Võrkkestas, pupilli vastas, paikneb ainult kolbrakkudest koosnev kollatähn, selles on nägemisteravus suurim. Nägemisnärvi väljumise kohta, kus valgustundlikke rakke ei ole, nimetatakse pimetähniks. Võrkkesta tagumine e. optiline osa jätkub pimeosana (ei sisalda valgustundlikke rakke), mis katab seestpoolt ripskeha ja vikerkesta. Silmaava ja vikerkesta taga paikneb elastne silmalääts (lens), selle õhukesele kihnule kinnitub ripskehalt lähtuv ripsvöötmeke. Ripslihase kokkutõmme või lõõgastus kandub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
