Töö eesmärk Määrata majapidamisgaasi ülemine ja alumine kütteväärtus Junkersi kalorimeetri abil. Võrrelda saadud tulemusi käsiraamatus toodud andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) Junkersi kalorimeeter (komplekt); 2) Tehnilised kaalud; 3) Ämber; Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Gaasi kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub 1 normaalkuupmeetri gaaskütuse täielikul põlemisel. Teatud aja jooksul põletatakse kalorimeetris V1 m3 gaaskütust. Samal ajal voolab läbi kalorimeetri vett W kg, mis soojeneb temp.-ilt ts temp
Nimetus Ava Võll Kuidas saab? Piirmõõde D d Ø järel olev arv Ülemine piirhälve ES es Algandmetest, suurim + Alumine piirhälve EI ei Algandmetest, suurim - Suurim piirmõõde Dmax dmax D+ES/d+es Vähim piirmõõde Dmin dmin D+EI/d+ei Tolerants TD Td TD = ES - EI /Td = es - ei Kõlblikud detailid Dmin kuni Dmax dmin kuni dmax Tabelist Lõtkuga ist Suurim lõtk Smax Dmax - dmin Vähim lõtk Smin Dmin - dmax Keskmine lõtk Sa (Smax+Smin)/2 Istu tolerants Ts Smax - Smin Pinguga ist Suurim ping Nmax ...
docstxt/124145892634016.txt
=450 :15=30a ; Mo = 20a ; Me = xi ; i= N 1 ; i = 8 ; Me = 23. X 2 =476 : 29,7530a ; Mo = 20a ; Me= x i xi 1 i= N ; i=8 1 X 2 2 1 Me= 2324=23,5 2 Hajuvuse karakteristikud iseloomustavad tunnuse hajuvust. Variatsiooni ulatus [max min = 75 - 18 = 57 (*ülesanne 05)] Alumine ja ülemine kvartiil q ; q Dispersioon ja standarthälve Variatsiooni kordaja Alumine kvartiil on tunnuse väärtus, millest väiksemaid väärtusi on variatsioonireas 25% ja ülemine kvartiil on tunnuse väärtus, millest suuremaid väärtusi on variatsioonireas 25%. 1 N Me= x i x i1 i= =4 N = 8 2 2 1 Me= 2020=20 <- q 2 1 Me= 2729=28 <- q (*ülesanne 05) 2 Hälve näitab kui suur on Xi erinevus aritmeetilisest keskmisest
dkaet= 10,14 s= 3,4 9. Normaaljaotuse graafik 10. Normaaljaotuse ülesanded Normaaljaotuse parameetrid: µ= 10,14;= 3,4 Normaaljaotuse eeldusel Leida, mitu % diameetrist on väiksemad kui 9 cm. Vastus: 37%. Leida, mitu % diameetritest on suuremad kui 11 cm. Vastus: 40%. Leida diameetri mediaan. Vastus: 10,14. Leida diameetri 0,4-kvantiil. Vastus: 9,3 cm. Leida diameetri alumine detsiil. Vastus: 5,8 cm. Leida diameeter, millest 75% puudest on jämedamad. Vastus: 7,8 cm. Leida, mitu % diameetritest jääb vahemikku 7 cm kuni 10 cm. Vastus: 31%. Kui suur on diameetri asümmeetriakordaja. Vastus: 0. Kui suur on diameetri variatsioonkordaja. Vastus: 0. 5 Kasutatud kirjandus · Kiviste, K. 2009. Kordamisülesanded. [http://www.eau.ee/~kkiviste/andmetoo_failid/kordelem.xls ][10.10.2009] · Kiviste, K. 2009. Kodune töö 2 [http://www.eau
Dokumendiplank trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks. Üldplank ja kirjaplank: neid eristab neile trükitavate elementide koosseis. Üldplangil vaid logo ja asutuse nimi, kirjaplangil logo+kontaktandmete väli. Kasutatakse kahte formaati: A4 ja A5. Dokumendiplangi pind jaguneb veeristeks ja nende vahele jäävaks täidetavaks pinnaks. Vasak 30mm, parem 15mm, ülemine ja alumine 12mm. Täidetav pind jaguneb: kirjapeaväli, adressaadiväli, viidaväli, tekstiväli, kontaktandmete väli. Kirja elemendid: aadress, adressaat, allkiri, allkirjastaja, autor, kasutusmärge, kontaktandmed, koostaja, kuupäev, lisaadressaat, lisamärge, logo, pealkiri, seosviit, tekst, viit. Dokument arhiiviseadus+ISO 15489 Asjaajamine ja dokumendihaldus (koos) Dokumendi elutsükkel, passiivne (arhiivis,lõpp), aktiivne (loomine, saamine, registreerimine),
1.Tõmbeteimi katsega määratavad materjalide tugevus ja plastsusnäitajaid, nende valemid. TUGEVUSNÄITAJAD: Tõmbetugevus (tugevuspiir) on maksimaaljõule vastav mehaaniline pinge Rm = Fm / So Voolavuspiir (ülemine, alumine, tinglik), Re=Fe/So, Rpo,2=Fp0,2/So (tinglik). Voolavuspiir on pinge mis vastab voolavusjõule. Fe=Väike painutus tekib plastidel, Fm=Kaela tekkimine plastidel PLASTSUSNÄITAJAD: Katkevenivus A = (L Lo) : Lo x 100 %, kui mitu protsenti on võimeline mingi materjal venima enne purunemist. Lo- Teimiku algmõõtepikkus, L-Teimiku lõppmõõtepikkus pärast purunemist. Katkeahenemine Z = (So S) : So x 100 % So-Teimiku algristlõikepindala, S-teimiku minimaalne ristlõikepindala katkemiskohas
Tähis Me. _ · Aritmeetiline keskmine ehk tunnuse keskväärtus. Tähis x. · Hajuvusmõõdud näitavad kui palju erineb tunnuse väärtus keskväärtusest või mediaanist: · Tunnuse minimaalne väärtus esinev tunnuse vähim väärtus. Tähis Min · Tunnuse maksimaalne väärtus esinev tunnuse suurim väärtus. Tähis Max · Variatsioonirea ulatus tunnuse maksimaalse ja minimaalse väärtuse vahe. Tähis U · Alumine kvartiil tunnuse väärtus, millest väiksemaid (või võrdseid) väärtusi on variatsioonireas 25%. Tähis Kv · Ülemine kvartiil tunnuse väärtus, millest suuremaid (või võrdseid) väärtusi on variatsioonireas 25%. Tähis Kv · Hälve variatsioonireas oleva tunnuse väärtuse ja keskväärtuse vahe. Kogu variatsioonirea hälvete summa on 0. · Dispersioon hälvete ruutude aritmeetiline keskmine. Tähis ² · Standardhälve ruutjuur dispersioonist
ATMOSFÄÄR 2017 MIS ON ATMOSFÄÄR? • ATMOSFÄÄR – Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. • Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir ei ole täpselt määratletav. Atmosfäär http://feelgrafix.com/972394-atmosphere.html MIS GAASIDEST KOOSNEB ATMOSFÄÄR? • Lämmastik • Hapnik • Argoon • Süsihappegaas • Veeaur jne • Lämmastik – tekib orgaanilise aine lagunemisel (toitaine taimedele). • Hapnik – tekib taimede FS käigus (vajalik organismidele hingamiseks). • Süsihappegaas tekib:
Leoninus · Tema tegevusaeg jääb 12.sajandi II poolde ja tema ajal loodud organumid on kahehäälsed. · Ülemine hääl on elavalt rütmiseeritud. Ülemine hääl jätab põhihääle varju. · Rütm kujuneb pika ja lühikese vältuse kindlatest kombinatsioonidest. Perotinus · Tema tegevusaeg jääb 12.sajandi lõppu ja 13.sajandi algusesse ja tema ajal loodud organumid on kolme-ja neljahäälsed. · Rütmiseeritult liiguvad ülemised 2 või 3 häält ja alumine on jäänud veelgi aeglasemaks. Motett · 13.sajandi prantsuse muusikas ilmus organumi kõrvale hulk uusi mitmehäälsuse vorme, olulisim neist oli motett. · Alumine hääl on tenor ja selle kohale lisati uusi hääli, millega käisid nüüd kaasas ka uue tekstid. · Motett tekkis kirikulauluna ja algselt kõlasid kohakuti ladinakeelsed vaimulikud tekstid. Hiljem hakati ülahäältes kasutama ka prantsuskeelset ilmalikku luulet.
Kuna P- lained leidsid lühima tee ja seismograaf registreeris ennem just P-lained kui S-lained, tehti kindlaks, et seismograafini jõuavad esimesena just P-lained. Mida tähendab, et graniitne maakoor on happeline? Graniitne maakoore happelisus tähendab seda, et enamus millest maakoor koosneb, on graniit. Millest koosneb aluseline maakoor? See koosneb peamiselt gabrost ja basaldist. Mille alusel eristatakse litosfääri alumine piir? Astenosfääri alguse piiri järgi eristatakse litosfääri alumist piiri. Tahkete kivimite asemel, mis on iseloomulikud litosfääri alumisele piirile, hakkavad tulema sulanud kivimid, mis on iseloomulik astenosfäärile. Miks jäämägedest paistab vee peal just 1/10 osa ja 9/10 on vee all? Jäämägedest paistab vee peal just 1/10 osa sellepärast, et jäämägi ja vesi saavutavad isotaatilise tasakaalu. Jää tihedus on 0,9 g/cm 3 ja vee tihedus on 1,0 g/cm 3. Kooskõlas
Anatoomia ja Füsioloogia Praktikum „Südame ja veresoonte süsteem“ 1. Nimeta vereringed 1) Süsteemne-, ehk keha-, ehk suur vereringe; 2) kopsu-, ehk väike vereringe; 3) koronaarvereringe. 2. Kust algab ja kus lõpeb suur vereringe? Suure vereringe funktsioon. Algus: vasak vatsake (ventriculus sinister), käib läbi: aort; koed; ülemine ja alumine õõnesveen, lõpp: parem koda (atrium dextrum). Funktsioon: organismi rakkude varustamine toitainetega ja ainevahetusjääkide transport kudedest. 3. Kust algab ja kus lõpeb väike vereringe? Väikese vereringe funktsioon. Algus: parem vatsake (ventriculus dexter), käib läbi: kopsutüvi, kopsuarterid, kopsuveenid (vasak- ja parempoolsed), lõpp: vasak koda. Funktsioon: gaasidevahetus, soojuse väljaviimine. 4. Koronaarvereringe funktsioon.
Kuna variatsioonreas on paarisarv liimeid, siis on mediaaniks kahe keskmise liikme poolsumma: Me = (4+5)/2 = 4,5 5) Minimaalne ja maksimaalne element(vähim ja suurim väärtus) Minimaalne element Min = 1 ; maksimaalne element Max = 14 6) Variatsioonrea ulatus(maksimaalse ja minimaalse elemendi vahe) Antud variatsioonrea ulatus on Max Min = 14 1 = 13 7) Ülemine(tunnuse väärtus, millest väiksemaid liimeid on variatsioonreas ligikaudu 25 %) ja alumine kvartiil(tunnuse väärtus, millest suuremaid liimeid on variatsioonreas ligikaudu 25 %) 1; 2; 2; 2; 3; 3; 3; 3; 3,5; 4; 4; 4; 4; 4; 4; 5; 5; 5; 6; 6; 6; 6; 8; 10; 10; 11; 12; 12; 13; 14 7 liiget 14 liiget 7 liiget 9 Alumine kvartiil Kv = 3(leian variatsioonrea alumise poole mediaani, mis ongi ühtlasi alumine kvartiil)
Veresooned ja vereringe; Veri on vedel kude; Immuunsüsteem kaitseb organismi. 1.Rakk-väikseim organismi ehitusosa, millel on kõik elu tunnused. 2.Kude-rakud koos rakuvaheainega 3.Elund-e-organ-erinevatest kudedest moodustuv organismi osa. 4.Elundkond-koos ühiseid ülesandetäitev elundite kogum. 5.Marrasknahk-naha pealmine kiht, mille pealmine osa sarvkiht koosneb surnud rakkudest ja alumine osa elusatest jagunemisvõimelistest rakkudest. 6.Pärisnahk-naha alumine kiht, mis rohkete elastssete kiudude sisaldusega annab nahale veniviuse painduvuse ja sitkuse. 7.Melaniin-Aine mida sünteesitakse nahas ja mis kaitseb ultraviolettkiirguse eest. 8. Luuümbris-luud kattev kiht, mis ühendab luud ümbritsevate kudedega. Selles moodustuvad uued luurakud 9.Kõõlus-Valkainest koosnev sidekoeline väät, millega kiinitub lihas luudele. On väga vastupidav tõmbele ja venitusele. 10
süüteallikaga, nimetatakse alumise süttimise kontsentratsiooniga ja oleneb dispersiooniastmest, niiskusest ja tolmu tuhasisaldusest - ülemised süttimiskontsentratsioonid on tolmudel nii suured, et nad on praktiliselt kättesaamatud. Tolmu-õhu segu süttimiskontsentratsiooni piirid fraktsiooni tehniline analüüs ( 8,5 · 10-4 m ) fraktsiooni Alumine tolm sagis,kuni süttimiskonts 7 · 10-5 m, % entratsioon, 3 3 (G ·10 ), kg/m al Niiskus, % Tuhasisaldus,
Üürida välja tube Proua Vauquer'i pansionaadis! Pansionaat asub NeuveSainteGenevieve'i tänavas, Ladina kvartali ning SaintMarceli eeslinna vahel. Pansionaati peab umbes viiekümnendates naisterahvas, kes näeb välja nagu kõik naissoost isikud, keda on elu poolt kannatama pandud. Pansionaadis kõrguvad neli korrust, neist igaüks isemoodi! Alumine korrus on pansionäridele ühiseks kasutamiseks, mis koosneb esimesest ruumist, köögist ja trepikojast. Sisustatud tugitoolide ja toolidega, mida katab vahelduvalt läikivate ning tuhmide triipudega jõhvriie. Keskel seisab marmorplaadiga ümmargune laud. Seinu katab rinnakõrgune paneel, osa seintest on kaetud lakkpaberiga. Lisaks on veel kivikamin kuid seal tehakse tuld vaid suurte sündmuste puhul. Esimesel korrusel asuvad kaks kõige kallimat tuba. Nende tubade pansionimaks ulatub 1800 frangini kuus! Teisel korrusel asuvad kaks korterit, mis on odavamad kui esimese korru...
Ossa sceleti axialis Selgroolüli (vertebra) - corpus vertebrae -lülikeha arcus vertebrae - lülikaar foramen vertebrae - lülimulk incisura vertebralis inf. et sup. - lülisälk ( alumine, ülemine) foramen intervertebrale - lülivahemik processus spinosus - ogajätke processus transversu - ristjätke processus articularis - liigesejätke Kaelalülid (C) 7 X (vertebrae cervicales mitm., vertebra cervicalis ains.) atlas I kaelalüli arcus anterior et posterior KAAR EESMINE JA TAGUMINE tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE fovea articularis super. et inf. LIIGESELOHK ALUMINE, ÜLEMINE fovea dentis - HAMBALOHK
korral suur (üle 5 Ampri näiteks) siis alusta uuesti, usu mind... *** vahest on küll sisestatud õige vastus, kuid programm tahab et oleksid ise ka selle Mõõda nuppu või Lülitit näppides üle kontrollind. Kui nuppe lõksutatud veidi siis vastus imekombel sobib :roll ***takistused soovitavalt pisikesed, täisarvulised. (ühed ) ülemine arv = avatud lüliti korral A2 näit alumine arv = suletud lüliti korral A2+A3 ***nuliks muuta ülemine takistus, alumine > 0 ülemine = A2 alumine = A2 ülemine = A1 alumine = A1*0,5 *** lüliti avatud asendis *** takistus R1 valida nii et Näit A1 oleks täisarv valida suvaline R1 väärtus, >> Kirja panna Väärtused R1 , ja I1 = A1 valida suvaline teine R1 väärtus >> väärtused R2 (Ülemise takistuse takistus) ja I2 = A1 võrrandi lahendus I1*(R1+r)=I2*(R2+r) -> 1 võrrand, ainult r tundmatu... E=I1*(R1+r) ülemine vastus E alumine vastus r
8 IV Rinnaümbermõõt 77 6 IV Rinnaümbermõõt 76,4 0,6 9 Vööümbermõõt 74 7 Vööümbermõõt 73,2 0,8 10 Vööjoone pikkus - 8 Vööjoone pikkus 82,2 - 11 Ülemine puusaümbermõõt 95 9 Ülemine puusaümbermõõt 95,5 0,5 12 Alumine puusaümbermõõt 109 10 Alumine puusaümbermõõt 109,5 13 Reie ümbermõõt 66 11 Reie ümbermõõt 63,3 2,7 14 Reite ümbermõõt 108,2 12 Reite ümbermõõt 108 0,2 15 Sääre ümbermõõt 37,5 13 Sääre ümbermõõt 37,9 0,4 16 Käsivarre ümbermõõt 28 14 Käsivarre ümbermõõt 26,7 1,3
purihammaste nahk seina kohalt Suunurgatõstur Silmahambaauk Alahuule nahk Kaelanahalihase jätkuks, tõmbab alahuult alla ja lateraalsele Suunurgalangetaja Alalõualuu Suunurga ja ülahuule Tõmbab suunurka alla alumine serv nahk Ninalihas Ninaselg Ninaselja kõhreline Ahendab ninasõõrmeid, surub osa kõhrelist osa allapoole, lamendab ninatiiba Mälurlihas* Sarnakaar Alalõualuuharu Tõstab alalõualuud, surub masseter mälurmisele alumisi hambaid ülemiste vastu
Silmakoobasmiste osade (partes orbitales) all ninamises osas asub sõelluumine sälk (incisura ethmoidalis). Otsmikuluu-urke avaus (apertura sinus frontalis) viib luu sisemuses paiknevasse otsmikuurkesse (sinus frontalis). KIIRULUU (os parietale) (peas) Kiiruluul on eesmine ehk otsmikuluumine serv (margo frontalis), tagumine ehk kuklaluumine serv (margo occipitalis), ülemine ehk noolõblusmine serv (margo sagittalis) ja alumine ehk soomusmine serv (margo squamosus). Välispinna keskel paikneb kiiruköber (tuber parietale), sellest allpool on ülemine ja alumine oimujoon (linea temporalis superior et inferior). Ülemise serva lähedal on kiirumulk (foramen parietale). SÕELLUU (os ethmoidale) (peas) Sõelleste (lamina cribrosa). Püstleste (lamina perpendicularis), mille jätkuks on kukehari (crista galli). Umbmulk (foramen caecum). ÜLALÕUALUU (maxilla) (peas)
sternocleidomastoideus) rinnakmine ots kuklaluu ülemise kuklataguse joone külgosa Peapikklihas III-VI kaelalüli eesmine Kuklaluu põhimikuosa Ühepoolsel tegevusel kallutavad lülisamba köbruke alumine pind kaelaosa (koos peaga) ette lateraalsele Kaelapikklihas Oimuluu nibujätke Viimased kaelalülid, Pea kallutamine tahapoole ja ühele küljele esimesed rinnalülid Trapetslihas (m. trapezius) Kuklaluu ülemine Abaluuhari, õlanukk, Tõstab õlavöödet, lähendab abaluid
19.sajandil arvati, et arhitektiks võib olla kas Pierre de Montreuil või Jean de Chelles. 2. Objekti: asukoht; rajamise ajastu ehk kultuuriperiood; valmimise aeg; Sainte-Chapelle asub Prantsusmaal, Pariisi südames. Hoone on rajatud kõrggootika ajastul ning valmis 13.sajandi keskel 1248.aastal. 3. Objekti kirjeldus: kes oli tellija; kellele pühendatud; mis otstarve? Selle kiriku laskis Louis IX oma lossi kõrvale ehitada, et ülaosas koos perekonnaga jumalateenistusest osa võtta, alumine oli mõeldud teenijaskonnale. 4. kirjelda hoone välimust ehk eksterjööri (korruste arv, hoone mõõtmed); iseloomusta välisehitust. Sainte-Chapelle on 36 meetrit pikk, 17 meetrit lai ja 42,5 meetrit kõrge. See on kahekorruseline hoone, kus ülemine korrus koosneb ainult akendest, mida eraldavad kitsad müüriosad. 15.sajandil tehti läänepoolsele osale roosaken. Ülemise kabeli aknad on suuremad ning uhkustavamad ning alumise kabeli omad väiksemad kolmnurkse kujulised. Ülemise ja
tulenev atmosfäärne optiline nähtus, mille tõttu tunduvad kauged objektid lähemana või teises kohas paiknevana. · Antud ettekande eesmärgiks ongi tutvustada miraaszi kui optilist nähtust. Miraaz · Miraazid tekivad sel juhul, kui atmosfääris esinevad erineva tihedusega õhukihid, kusjuures muutused kihtide tiheduses on küllalt järsud. · Oma tekkeviisi järgi jaotatakse miraazid alumisteks, ülemisteks ja külgmiraazideks Alumine miraaz · Alumine miraaz tekib siis, kui maapinnalähedased õhukihid on tugevasti soojenenud ja õhu tihedus kasvab järsult ülespoole. · Objekti kujutis tekib sel juhul allapoole objekti ennast. · Niisugune miraaz on lühiajaline, ebapüsiv ja moodustab täieliku tuulevaikuse korral. Alumine miraaz Ülemine miraaz · Ülemine miraaz tekib siis, kui ülespoole õhu tihedus järsult väheneb, st kui maapinnast natukene kõrgemal on väga tugev inversioon.
Kahepoolselt: pea sirutus ja kuklasse viimine Ülemis-tagumine Kahe ülemise kaelalüli 2.-5. roie Roiete tõstmine, saaglihas ja kahe alumise hingamise abilihas rinnalüli ogajätk Alumis-tagumine Kahe alumine rinnalüli Neli alumist roiet Roiete langetamine, saaglihas ja kahe ülemise hingamise abilihas nimmelüli ogajätk Romblihas Kaks alumist kaelalüli, Abaluu mediaalne Abaluude lähendamine nelja ülemise rinnalüli serv lülisambaga ogajätk Abaluutõstur Nelja ülemise kaelalüli Abaluu ülemine nurk Abaluude tõstmine
.. · Joonis lk 151 + anatoomia joonised joonis 4 108. Südame kambrid, suistikud, kambritesse sisenevad ja väljuvad veresooned. Süda koosneb neljast kambrist: 2-kojast (parem ja vasak koda) ja 2-vatsakesest (parem ja vasak vatsake). Südame parem ja vasak pool on teineteisest eraldatud lihaselise vaheseinaga, kusjuures kummalgi pool on koda vatsakesega ühendatud koja-vatsakesesuudme ehk suistiku abil. · Südame paremasse kotta sisenevad 3 suurt veeni (ülemine õõnesveen ja alumine õõnesveen, pärgurge), mis toovad siia kogu keha venoosse vere. Südame vasakusse kotta sisenevad 4 kopsuveeni (2 paremat ja 2 vasakut kopsuveeni), mis toovad südamesse aretriaalset verd. · Paremast vatsakesest väljub kopsutüvi (sealt edasi parem ja vasak kopsuarter) ning vasakust vatsakesest väljub aort (edasi aordikaar sealt väljuvad ülespoole vasak ühisunearter, vasak rangluualune arter ja õlavarre-peatüvi. Allapoole läheb edasi alanev aort
Mõtestatus inimene tajub selgemini neid objekte millel on tema silmis mingi tähendus ja taju sõltub oluliselt sellest tähendusest. Tunnuste ülekandmine inimene asetab tajutava isiku teatud kategooriasse ja omistav selle isikule selle kategooria omadusi. Samastamine - inimene üritab teise inimese mõtetega samastuda. Empaatia teise inimese tunnete tundmine. Ülekandmine Teisele inimesele kantakse üle oma enda iseloomu jooni Tundlikkuse alumine absoluutne lävi mingi ärrituse minimaalne toime, mis tekitab haistingu ( sosistamine ). Tundlikkuse ülemine absoluutne lävi ärrituse maksimaalne tugevus mille korral veel tekib haisting. Eristus lävi kahe sarnase ärritaja vaheline väikseim erinevus. Haistingu kvaliteet igal haistingul on erinev kvaliteet, see on haistingu omadus mille järgi saab teda eristada. Haistingu tajumis-aeg 130 millisekundit. Ärritajaga kohanemine retseptorid kohanevad ärritaja muutumisega
külgmine ja keskmine kiilluu alalõualuu alalõualuu liigutamine ettepoole ja küljele tiiblihas kaelanahalihas suunurk, alalõualuu õlanuki, II, III roide tõmbab suunurka külgmisele ja alla; tõstab platysma alumine äär piirkond kaelanahka KAEL peapööraja rinnakupide, rangluu oimuluu nibujätke hoiab pea vertikaalselt; kallutab, pöörab pead; m. sternocleidomastoideus (aka rinnaku-rangluu-nibujätkelihas)
Mõõtme Ø40H7 (ava) tolerants on : T =25 μm=0,025 mm (tolerantsijärk IT7). Mõõtme Ø40m6 (võll) tolerants on : T =16 μm=0,016 mm (tolerantsijärk IT6). Mõõtme Ø40H7 piirhälbed on: • alumine piirhälve (= põhihälve(vähim kaugus nulljoonest)): EI = 0 µm • ülemine piirhälve: ES = EI + T = 0 + 25 = +25 µm = +0,025 mm Seega ava mõõde peab olema vahemikus : D(40,000…40,025)mm Mõõtme Ø40m6 piirhälbed on:
Ampiirstiilis, rind kinni seotud kleidid Pihikust, seelikust ja erinevatest vahetavatest varrukatest koosnev komplekt Pihik muutub tasapisi korsetiks Naiste kleidid olid kaunistatud pärlite, rubiinide, teemantide ja teiste vääriskividega MEHED Kandsid riiete all rõngassärki, kuna kardeti kallaletunge. Noored kandsid seda mis moes, vanad seda, mis kallis. Siiani magati öösel samas särgis, mis kõige alumine oli. Kuna nüüd oli alumine särk peenest pitsist, tuli esimest korda kasutusse ööriietus. Meeste riietusest Noortel meestel on lühike pluusi osa. Alumine särk on linast või siidist, mille peal on kuub villast või brokaadist või sametist. Mantlid on lopsakad. Taskukell Elemendid meeste riietuses Alussärk ehk camicia Jakk varrukatega või varrukateta Põlvsokid või sukad Mantel Seelik, põlvpüksid Barett Keep LÕPP
• Rahusta kannatanut. Väldi • Ära anna kannatanule juua (oksendamise vältimiseks). • Ära lase kannatanul püsti tõusta. 13. Kuidas aidata teadvusetut kannatanut? (kannatanu hingab ja ta süda töötab) Teadvuseta kannatanu abistamine • Kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab ja tema pulss on tunda, siis aseta kannatanu lamama stabiilsesse külili asendisse. • Pea peab jääma ka küljeli olekus kuklasse. • Kannatanu alumine jalg on sirge, alumine käsi selja taga. • Pane tema pealmise käe laba põse alla, et pea püsiks paigal. • Kannatanu pealmine jalg on kõverdatud nii, et see fikseerib külili asendi ja kannatanu ei vaju kõhuli. 14. Kuidas ja missuguses järjekorras edastada teade kannatanu/kannatanute kohta häirekeskuse numbrile 112? Kuidas käituda siis, kui piirkonnas mobiililevi puudub? 15. Mida tähendab jätkuv esmaabi?
latissimus 4 alumist Õlavarreluu Langetab (m.) trapezius rinnalülide lateraalne tõstab dorsi roiet, 4-5 väikese tõstetud ogajätked, pool, abaluud, alumist köbrukese ülajäset, kuklataguside õlanukk, alumine osa rinnalüli ja hari pöörab , välimine abaluuhari langetab kõikide õlavart kuklamügar abaluud, kogu nimmelülide sissepoole,
Nõo Reaalgümnaasium MATEMAATILISE STATISTIKA UURIMUS Õpilaste hinnang ühiselamu tubadele, sanitaartingimustele ja koolitoidule. Joonas Hallikas 12A Juhendajad: Kaja Kasak Sirje Sild Nõo 2010 SISUKORD Sisukord..........................................................................................................................................2 Üllesande püstitus...........................................................................................................................3 Mõisted...........................................................................................................................................4 Valemid........................................................................................................................
limaskestas, jätkub juhtetee läbi haistmissibula. II 2. paar n. opticus, nägemisnärv Sensoorsed võrkkest Nägemine ------------------------- III 3. paar n. oculomotorius, Motoorsed Ülemine/ keskmine/ alumine sirglihas, Silmamuna liigutused Silmaliigutajanärvi tuumad silmaliigutajanärv alumine põikilihas, ülalautõstur Parasümpaatilised Pupilliahendaja, silmamuna ripslihas. Pupilli ahendamine ja akommodatsioon Silmaliigutaja tuumad
külgmisest TIIVAST ja kahest alumisest, mis on kokkukasvanud LAEVUKESEKS. Tupp liitlehine, viie tipmega 108. KIIVERJAS ÕIS Kiivritaoliselt kumerdunud krooniga õis 109. sinine käoking KANNUSJAS ÕIS Kroonleht pika õõnsa väljakasvega, kannuseid võib õies olla üks või mitu 110. harilik käokannus 111. harilik kurekell LEHTERJAS ÕIS Liitlehise krooniga õis, mille krooni alumine osa aheneb õiepõhja suunas ühtlaselt, lehterjalt 112. ogaõun KELLUKJAS ÕIS Liitlehise krooniga õis, mille alumine osa on avar, ümar Tupp liitlehine 113. ümaralehine kellukas RATASJAS ÕIS Korrapärane liitlehise krooniga õis, mille krooni alumine osa moodustab lühikese putke, ülemine osa laiub aga lamedalt ühes tasapinnas 114. meelespea ALUMINE SIGIMIK ÕIE OSAD 1 õiepõhi 2 tupplehed 3 kroonlehed
Aritmeetiline keskmine X= 43+41+42+43+44+44+40+43+42+43+44+42+43+46+44+40+45+42+43+41+4 2+43+44+43+41+42+41+43+42+44+41+42+43+45+44+46+40+41+43+44= 1709 ÷ 40 = 42,725 Mediaan Mediaan on arv, millest suuremaid ja väiksemaid väärtusi on variatsioonireas sama palju Me= 43 Seega on 43 jalanumbrist väiksemaid ja suuremaid jalanumbreid samapalju Mood Mood on tunnuste kõige sagedamini esinev väärus. Mo= 43 Kõige rohkem oli 43 jalanumbri kandjaid. Alumine- ja ülemine kvartiil ● Alumine kvartiil on 43 ● Ülemine kvartiil on 43 n=3+6+8+11+8+2+2=40 ÷ 2 =20 Standardhälve ja dispersioon 1. (40-42,725) 2 = 7,425 2. (41-42,725) 2 =2,975 3. (42-42,725) 2 =0,525 4. (43-42,725) 2 =0,075 5. (44-42,725) 2 =1,625 6. (45-42,725) 2 =5,175 7. (46-42,725) 2 =10,725 σ 2 = 7, 425 + 2, 975 +0,525+0,075+1,625+5,175+10,725= 28,52 ÷ 7= 4,075 σ= √4, 075 =2,018 Hajuvusnäitajad 2,018 V= 42,725 =0,047
.................................................................................................. 7 11. Tunnuse minimaalne väärtus......................................................................................... 7 12. Tunnuse maksimaalne väärtus...................................................................................... 7 13. Variatsioonirea ulatus.................................................................................................... 7 14. Alumine kvartiil............................................................................................................... 8 15. Ülemine kvartiil.............................................................................................................. 8 16. Kvartiilide vahe.............................................................................................................. 8 17. Dispersioon..........................................................................................
VARIANT 20 1. 2. Nimetus Ava Võll Tähistus Suurus mm Tähistus Suurus mm 1. Nimimõõde D 58 d 58 2. Ülemine ES -0,005 es 0 piirhälve EI -0,024 ei -0,019 3. Alumine Dmax 57,995 dmax 58 piirhälve Dmin 57,976 dmin 57,981 4. Suurim TD 0,019 Td 0,019 piirmõõde 57,976 ... 57,981 ... 58 5. Vähim 57,995 piirmõõde 6. Tolerants 7. Kõlblikud Smax = 0,014 detailid Nmax = 0,024 8. Suurim lõtk Sa = -0,005 9
keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS
PÄRISNINAÕÕS – CAVITAS NASI PROPRIA - Concha nasaalis superior, media et inferior - Meatus nasi superior, media et inferior - Meatus nasi communis – ühinevad selleks - Nina-neelukäik – meatus nasopharyngeus -> karbikutest tagapool -> avaneb frontaaltasapinnas choana kaudu ülaneeluõõnde Regioonid - Regio cutanea – karvad (võõrkehad), higi- ja rasunäärmed - Regio olfactoria – haistmisregioon -> ülemise ninakarbiku alumine osa -> limaskestal seroosnäärmed -> haismtmiselund -> haistmisrakud + tugirakud + basaalrakud - Regio respiratoria – mitmerealine ripsepiteel + karikrakud + seganäärmed -> rikkalik verekapillaaride võrgustik + veenipõhimikud -> temperatuuri reguleerimine KÕRI – LARYNX - hääle tekke ja alumiste hingamisteede kaitseelund Skeletotoopia - kaela eesosas V-VII kaelalüli kõrgusel Süntoopia - ülal: keeleluu - all: jätkub hingetoruna
vastupäeva teistesse piirkondadesse mootoriruumi ümber, mootori all, rootori taga ja tagumisel tekil, kaasa arvatud heitgaasi järeltöötluse ploki ümbruses (sõltuvalt varustusest). Kui masina kõrgemal asuvad pinnad on puhtad, jätkake puhastamist maapinnalt ligipääsetavates kohtades. Puhastage maas seistes väljalaadimisteo pöördaluse ja kütusepaagi ümbrust, sh kaht tugiõõnsust, mis lähevad läbi kütusepaagi. Puhastage kogu masina alumine osa. Puhastage põhuhekseldi tagaluugi ülaosa (sõltuvalt varustusest). Heitgaasi järeltöötluse ploki ümbrus (sõltuvalt varustusest) tuleb samuti puhastada maas seistes. Kui maas olles puhastamine on lõpetatud, veenduge, et mootoriruumis ei ole koristusprahti, mis võisid sinna sattuda puhastamise käigus. Masina puhastamine (regulaarne puhastamine) ETTEVAATUST: ZX270083-UN-22JAN16 H39607-UN-11OCT88 A - Helisignaal B - Võtmelüliti
tekitavad peamiselt ikkesseened või tsüanobakterid ehk sinivetikad. Seen on sümbioosis heterotroof- hangib rohkem vett ja mineraalaineid, annab fotobiondile, heterotroof ei tooda orgaanilisi aineid. Vetikas toodab orgaanilisi aineid ja annab neid seeneniidistikule. · Sambliku ehitus: ülemine koorkiht on väga tihedalt põimunud seeneniidistik; südamikukiht, kus on hõredalt seeneniidistikku ja nende vahel või peal paiknevad vetikad. Osadel samblikel on olemas ka alumine koorkiht. · Samblike jagatakse kasvuvormide järgi: kooriksamblikud, lehtsamblikud ja põõsassamblikud + habesamblikud(are special). Kooriksamblikud: puudub alumine koorkiht. Samblike ei saa suuremate tükkidena kätte. Õhusaaste suhtes laia ökoloogilise amplituudiga. Lehtsamblikud: Taluvad keskmist saastet. Olemas osaline alumine koorkiht. Lavad lehekujulised(?), võimalik aluselt suurte tükkidena eemaldada. Põõsassamblikud: Kasvavad ainult puhtas õhus
62mm Suurim ava GuH 122.6325mm Väikseim ava GlH 122.6075mm Väikseim võll GlS 122.58mm Ava ülemine piirhälve ES 0.0125mm Võlli ülemine piirhälve es 0 ei 0.04mm Ava alumine piirhälve EI 0.0125mm Võlli aumine piirhälve Ava tolerants TH 0.025mm Võlli tolerants TS 0.04mm Tolerantsi järk IT6 IT7 Istu tolerants THS TH TS 0.064mm Suurim lõtk Fcmax GuH GlS 0.0525mm
Õlavööde Scapula- ABALUU-kolmnurkne margo sup., med., lat. ÜLEMINE, KESKMINE, KÜLGMINE SERV angulus sup., inf., lat. NURK ÜLEMINE, ALUMINE, KÜLGMINE Acromion - ÕLANUKK incisura scapulae ABALUU SÄLK processus coracoideus KAARNAJÄTKE inimesel abaluu osa collum scapulae ABALUU KAEL cavitas glenoidalis - LIIGESÕÕNIS spina scapulae - ABALUU HARI mida mitmekesisemad liigutused ,seda kõrgem fossa subscapularis ABALUU ALUNE AUK fossa supra et infraspinata HARJA ÜLINE JA ALUMINE AUK tuberculum infra et supraglenoidale LIIGESÕÕNE ALUNEKÖBRUKE JA ÜLEMINE KÖBRUKE clavicula - RANGLUU corpus - KEHA
Salmilaul salm+refrään). Muusika jaguneb:1) ilmalik ja 2) vaimulik -seotud piibliga, muusikaline palve. Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. Koraal vaimulik laul Gregoriuse koraal keskaja kirikulaul, mille loojaks Rooma paavst Gregorius Suur. Tunnused. *ladina keeles *1-häälne *a capella (ilma pilli saateta) *puudub taktimõõt Organum esimene mitmehäälne kirikulaul, kus ülemiseks hääleks gregoriuse koraal, alumine hääl liigub paralleelselt - seda nim. paralleelorganumiks Hiljem liikus alumine hääl iseseisvalt - vabaorganum. Motett mitmehäälne laul, iga hääl oli erikeeles. Oli mõeldud laulmiseks, mitte kuulamiseks, sest tekstist ei saanud aru Missa on katoliku kiriku jumalateenistus, kus lauldakse 5 kindlatel ladinakeelsetel palvetekstidel laulu. Need laulud on: 1. Kyrie eleison Issand halasta 2
Materjaliks parendatud teras C60E 1.1 Rummu piirväärtused Ava Ø50H7 tolerants on: TD = 25 µm = 0,025 mm. Ava põhihälve on H: alumine piirhälve EI = 0, ülemine piirhälve ES = EI + TD = 0 + 0,025 = +0,025 mm. Seega ava mõõde peab olema vahemikus : D(50,000…50,025)mm 1.2 Võlli piirväärtused Võlli Ø50r6 tolerants on: Td = 16 µm = 0,016 mm
Tempel oli värvitud. Templid ehitati kõrgematesse kohtadesse- linnade akropolidele (akropol - linnriigi kaljukünkale ehitatud kindlus), astmeliselt tõusvatele alustele. Iga tempel oli püstitatud kindlale jumalale , kelle kuju asus selle templi sees akendeta ruumis. Selle kuju juures said käia ainult preestrid. Peripteer- klassikaline, täiuslikeim templitüüp -----------------> Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb järgmiselt: baas e. alumine osa , tüves e. keskmine osa ,kapiteel e. ülemine osa. Kreeka templiehituses eristatakse kolme stiili: 1)dooria stiil- Lihtne tugev sammas ilma baasita. Samba tüves on kaetud püstiste vagudega. Kapiteeliks kaks plaati - alumine ümmargune, ülemine nelinurkne. Friisil vaheldumisi reljeefid ja püstvaod 2)joonia stiil- on dooria stiiliga võrreldes kergem, õhulisem. Sammas on peenem, omab baasi. Spiraalimoodi kaunistused ( vaadeldavad vaid otse eest)
Nõuded vundamendiile………………………………………………………………..6 Nõuanded……………………………………………………………………………...7 Kasutatud allikad……………………………………………………………………...8 2 Sissejuhatus Vundament tuleneb ladina keelsest sõnast “fundamentum”, mis tähendab põhja,alust, Vundament on ehituse alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. Vundamendi alumist pinda, mis toetub pinnasele, nimetatakse tallaks. Talla kaugust maapinnast, nimetatakse süviseks. Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naabervundamentide olemasolust, vundamendi materjalist, ehitusviisist jmt. tegurist. Vundamendi materjalina kasutatakse betooni, raudbetooni ja
Eeltöö Õpilane : Tarmo Ungur Juhendaja : Valdur Leppik Tartu 2014 Leotamine Ära kanna leotusainet liiga soojale pinnale, sest see kuivab kiiresti ära. Vajadusel jahuta pinda jaheda veega. Leotusaine peale kandmist alusta määrdunumatest kohtadest (veljed, auto alumine osa) ja jätka puhtamatel kohtadel. Nii saavad mustemad kohad kauem leotuda. Kanna leotusainet ka uste vahedesse. Vajadusel lase leotusainel mõni minut mõjuda, kuid jälgi ,et pind ära ei kuivaks. Talvist leotusainet maha loputades liigu alt ülespoole! Jälgi, et veega puutuks kokku vaid pesuri joa all olev pind, et loputamata pind enneaegselt märjaks ei saaks (külmas vees leotusaine hangub ning seda on hiljem raskem maha loputada). Suvist leotusainet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
