Willendorfi Veenus rõhutatud sootunnustega naist kujutav kujuke u 30 000 a vana. Kunsti sünni teooriad: Usundid: maagia(jahi ja viljakusmaagia) Toteism uskumus, et me pärineme loomadest, lindudest. # viljakusmaagia Willendorfi Veenus. Keskmine eluiga lühike, laste suremus suur. # toteism kujutas mittekütitavaid loomi ( leopardid, ninasarvikud ja linnud, kelle liha ei söödud) Mänguteooria 18. Saj. inimeste mängulust. Võib märgata värviga mängimist. Altamiras värvilised lainelised jooned, käejäljed e. Altamirira ,,makaronid". Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst Mesoliitikum algab jääkilbi sulamisega 10 000 a eKr. Üleminek tootvale eluviisile, põlluharimisele. Lähid-Idas 8. At eKr esimesed põlluharijad. Eesti alal u 2. At eKr. Põhja- Euroopas võeti aluseks keraamika kasutamine. Eestisse jõudis keraamika 4 at. eKr. Neoliitikumi lõpp metallide kasutuselevõtt. Pronks 3500 eKr. Raua kasutuselevõtt 2. At eKr.
pikim ajajärk. See algas esimeste tööriistade valmistamisega ehk vähemalt kaks miljonit aastat tagasi, kui tööriistu valmistati kivist. Arvatavasti valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks, umbes 40 000 aastat tagasi. Koopamaalinguid joonistati usulistel põhjustel, arvati, et see toob jahil edu ning õnne. Kasutati vee või rasvaga segatud värvimuldasid ning maaliti näppudega, põhivärvideks olid must, valge ja kollane. Euroopas asuvad koopa joonistused Altamiras (Põhja-Hispaanias, Altamira koobas, umbes 15 000 aastat vanad, esimene avastatud koopamaal pärineb sealt (1879 aastal)) ning Lascauxis (Prantsusmaal, vanus umbes 10 000 15 000 aastat, avastati 1490-ndal aastal laste poolt, kes oma koeraga mängides talle järele jooksid. Inimest kujutati väga harva. Esimene teadaolev inimkuju on Willendorfi Veenus (30 000 20 000 aastat e. Kr, leiti Austriast). Jääaeg lõppes 10-ndal aastatuhandel, algas neoliitiline revolutsioon
10. ORNAMENT- Üldiselt hakkas kujutavas kunstis sel ajal domineerima geomeetriline ornament.Kaunistati tööriistu, savinõusid ja muid tarbeesemeid. Ornamentide mõnes elemendis on uurijad oletanud ka nende taevakehade sümboleid, millest võis oleneda põlluharijate saak (ring on päike jne). 11. KOOPAMAAL- Mitmest Hispaania ja Prantsusmaa kooast on leitud silmaaistvaid vanema kibiaja lõpust pärinevaid maalinguid. Täheleanuväärseimad ja ka rohkem uuritud maalingud on Altamiras ja Lascaux´sKunstitööd katavad tavaliselt koopa seinu või lage.Punase, musta, harvem kollase ja valge värviga on maalitud mitmesuguseid jahiloomi, eriti piisoneid ja põhjapõtru.Joonised on väga loomutruud, mis viitab loomade heale tundmisele.Tõenäoliselt võisid maalingud olla seotud ka uskumusega, et loomakehasse noole joonistamine aitab jahiretkel saaki paremini tabada.Enne jahti kogunesid muistsed kütid
varisenud ja sulgunud, mitmes galeriis on olnud varingud, on ehitatud eraldus- ja kindlustus- seinu ning tehtud väljakaevamisi. Koopas on säilinud tööriistu, tulekoldeid ja toidujäänuseid. Altamira on ainuke koopamaalide koht, kus elamise märgid ulatuvad esimesse koopaosasse, kus asuvad maalid. Altamira koopa seintel ja lael puudub tahmakiht, mis leidub teistes sarnastes koobastes. See võib tähendada, et Altamiras oli pisut arenenum valgus- tamistehnika, mis andis vähem suitsu ja tahma kui tõrvikud ja rasvalambid, mida paleoliitikumis arvatavalt kasutati. Vestibüülis elasid küttide ja korilaste rühmad. Asustus piirneski vestibüüliga. Koopasuu laius (umbes 15 m) võimaldas kasutada välisvalgust. On leitud kaks asustuskihti, mis kuuluvad nooremasse Solutré ajastusse ja vanemasse Madeleine'i ajastusse. Koopa lähedal asuvat territooriumi kasutati aastaringselt. Mõlemast ajastust on
mitmes galeriis on olnud varingud, on ehitatud eraldus ja kindlustusseinu ning tehtud väljakaevamisi. Koopas on säilinud tööriistu, tulekoldeid ja toidujäänuseid. Altamira on ainuke koopamaalide koht, kus elamise märgid ulatuvad esimesse koopaosasse, kus asuvad maalid. Altamira koopa seintel ja lael puudub tahmakiht, mis leidub teistes sarnastes koobastes. See võib tähendada, et Altamiras oli pisut arenenum valgustamistehnika, mis andis vähem suitsu ja tahma kui tõrvikud ja rasvalambid, mida paleoliitikumis arvatavalt kasutati. Mõned uurijad nimetavad Altamira koopa Polükroomide saali (galerii I) esiaja kunsti Sixtuse kabeliks. See on üks Pleistotseeniaja kunsti kauneimaid näiteid. Polükroomide saal asub koopasuu lähedal, vestibüüli kõrval, moodustades õieti osa vestibüülist
metallplaadile trükitud jne. 5.Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika (savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö. 2.Esiaja kunst: maal, skulptuur, kultusliku otstarbega ehitised kus ja miks? Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid (Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Keskmisel kiviajast - 8. ja 7. aastatuhandest - on pärit kompositsioonid inimestest, loomad jäävad sel ajal vaikselt tagaplaanile. Adura koobastes Sitsiilias on inimesed veel looduslähedased, Valltortas Hispaanias juba skematiseeritud. Seintele on graveeritud
IV GRAAFIKA- 1) kõrgtrükk 2) sügavtrükk 3) lametrükk V TARBEKUNST- 1) keraamika(savist esemed) 2) metallehistöö 3) klaasikunst 4) nahkehistöö 5) tekstiil 6) puitehistöö 2. Millised olid üldse esimesed maalid, skulptuurid ja arhidektuurialged? Leiukohad? Kõige esimesena hakati skulptuure tegema, seejärel koopamaalid(10-15000 eKr.) Arhidektuurialged- Inglismaal Stonehenge'is, Menhir Lääne-Saksamaal(u 2000 eKr.) ja dolmen Prantsusmaal. Koopamaalide leiukohad: Altamiras Hispaanias ning Lascauxis Prantsusmaal. 3. Kirjelda Egiptuse arhidektuuri. Vana riigi arhidektuuris on säilinud? Uue riigi arhidektuuris on säilinud? Vana riigi arhidektuuris on säilinud püramiidid(u 2215 eKr.)- Giza püramiidide väli ja Cheopsi püramiid. Uue riigi arhidektuuris on säilinud templid, mille iseloomulikuks osaks olid sambad. Sambad olid kaetud reljeefide või maalidega. 4. Egiptuse kujutav kunst? Ehnatoni-aegne kunst
varingud, on ehitatud eraldus- ja kindlustusseinu ning tehtud väljakaevamisi. Koopas on säilinud tööriistu, tulekoldeid ja toidujäänuseid. Altamira on ainuke koopamaalide koht, kus elamise märgid ulatuvad esimesse koopaosasse, kus asuvad maalid. Maalid on hästi nähtavad, kuna Altamira koopa seintel ja lael puudub tahmakiht, mis leidub teistel sarnastes koobastes. See võib tähendada, et Altamiras oli pisut arenenum valgustamistehnika, mis andis vähem suitsu ja tahma kui tõrvikud ja rasvalambid, mida paleoliitikumis arvatavalt kasutati. Koopasuu laius (umbes 15 m) võimaldas kasutada välisvalgust. Nendes galeriides paikneb enamik maale karniisides, mis on tekkinud lubjakivikihtide äärte lahtimurdumisel. Maalid kujutavad jääaegseid loomi. Põhiliselt on kujutatud piisoneid, hobuseid ja hirvi
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Esiaja kunst 2009 Vanimad kunstimälestised pärinevad paleoliitikumist vahemikus ligikaudu 30 000 aastat eKr kuni 8000 aastat eKr. Need on luust, kivist ja savist skulptuurid (Willendorfi Venus) ning koopamaalid (Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalidel on kujutatud loomi. Arvatakse, et kujutati vajalikke loomi (võib-olla nende paljunemise soodustamiseks) ning jahiloomi haavatuna, et tuua jahiõnne. Mesoliitikumist (8. ja 7. aastatuhandest eKr) pärinevad inimeste kujutised; loomad hakkavad tagaplaanile jääma. Adura koobastes Sitsiilias on inimesed veel looduslähedased, Valltortas Hispaanias juba skematiseeritud. Seintele on graveeritud mehi sõdimas, jahti pidamas, mett korjamas; naised jalutavad lastega
Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. Maalikunst: arvatakse, et esimesed kujutised kiviaja hilisemast järgust 40000 a. tagasi. 19. saj lõpul avastati Altamira koopas seinamaalid, mis olid mitmevärvilised ja meisterlikult realistlikud. Kõrgetasemeline kunstioskus tekkis nagu äkki tühjale kohale. Koopamaalingud Altamiras, Lascaux's jm pärit paleoliitikumi lõpuajast 15000 a. tagasi. Varasemast ajast lihtsamad ja algelisemad loomakujutised. Kooma- ja kaljumaalide tehnika mitmekesine. Peamine aine loomad. Kontuurid kraabitud seintele, osad värviga täidetud. Toonid: punane, must, valge, kollane. Kujutiste paigutus juhuslik. Väga täpselt ja ilmekalt edasi antud liigikuuluvus, liigutused ja poosid. Maalimine polnud ajaviide, kaunistus. Ilmselt seotud olulisemate mõtete ja tunnetega. Maalikunst jaguneb nagu
koopamaale. Mitmest His paania ja Prantsusmaa koopast on leitud silmapaistvaid vanema kiviaja lõpust pärinevaid maalinguid. Tä he le- panu väärseimad ja ka rohkem uuritud maalingud on Altamiras Austriast leitud naisekujuke nn Willendorfi Venus ja Lascaux's. Kunstitööd katavad tavaliselt koopa seinu või lage. Punase, musta, harvem kollase ja valge värviga on maalitud mitmesugu- seid jahiloomi, eriti piisoneid ja põhjapõtru. Joonised on väga loomu- truud, mis viitab loomade heale tundmisele. Tõenäoliselt võisid maa-
koopamaale. Mitmest His paania ja Prantsusmaa koopast on leitud silmapaistvaid vanema kiviaja lõpust pärinevaid maalinguid. Tä he le- panu väärseimad ja ka rohkem uuritud maalingud on Altamiras Austriast leitud naisekujuke nn Willendorfi Venus ja Lascaux's. Kunstitööd katavad tavaliselt koopa seinu või lage. Punase, musta, harvem kollase ja valge värviga on maalitud mitmesugu- seid jahiloomi, eriti piisoneid ja põhjapõtru. Joonised on väga loomu- truud, mis viitab loomade heale tundmisele. Tõenäoliselt võisid maa-
· Maailmas on üldse u. 140-150 koopamaalide leiukohta · Esimene teadaolev koopamaali leiukoht Altamira koobas Püreneedes, 1879.a · Altamira koopa laes on tohutu suured hästi säilinud maalingud esiajal Euroopas elanud piisonitest · Maalid olid loomutruud ja meisterlikult tehtud · Esialgu ei usutud Altamira koopamaalide ehtsusesse, kuid 20.saj algul leiti samasuguseid koopamaale ka mujalt Euroopast · Altamiras hakkasid turistide tõttu maalingud seintelt maha tulema koobas suleti ajutiselt · Praegu võib näha maalingute koopiaid teises koopas · 1940.a leidsid koolilapsed suure koopamaalide leiukoha Lõuna-Prantsusmaal Lascaux`s · Lascaux` leiukohta peeti tükk aega maailma suurimaks · Lascaux`s on kujutatud kõrvuti kütitavate loomadega ka väga primitiivselt inimest · Kummaline vastuolu ongi realistlike looma- ja algeliste inimesekujutiste vahel
Uskumusteks peeti- et hinng on eluasukoht, st., et magamise ajal võib see üldse kehast lahkuda. Surm tähendas aga und, mil hing oli keha jäädavalt hüljanud. Mõistatuslikud olid veel uni ja unenäod. Kardeti surma, äikest ja tormi. Usuti,et igal taimel ja loomal on hing. Tekkis ka kunst-esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Tõelisteks kunstiteosteks peetakse vanema kiviaja pisiskulptuure, mille materjaliks on luu ja kivi. nt. naisekujuke- Willendorfi Venus; koopamaalid-Altamiras ja Lascaux-s-maalitud on peamiselt jahiloomi,piisoneid ja põhjapõtru. Maaharijad ja karjakasvatajad:nooremal kiviajal algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele e. rändavalt eluviisilt(kõik saadi loodusest) ise kasvatamisele. Näljahädad jäid harvemaks, vähenes suremus ja pikenes eluiga. Maaharijad rajasid endale põldude naabrusse asulad ja jäid sinna paigale. Oluliselt arenes käsitöö-õpiti lihvima kiviesemeid ja kivi puurima, nooremal kiviajal võeti kasutusele
Et palvida hinge heatahtlikust, hakkati surnuid kaaslasi matma ja neile kaasa panema tooriistu voi tarbeesemeid ning ehteid. Osaliselt koos usundiga tekis ka kunst . esimesed joonised kraabiti luule, sarvele voi kivile. Kunst arenes neil vanemas kiviajas umbes 30 000 aastat eKr. Sellest ajast parineb ka Willendorfi Venus. Moni aeg hiljem aga hakati tegema koopamaale Mitmes Hispaania ja Prantsusmaa koopast on leitud vanema kiviaja lopust parinevaid maalinguid(Altamiras ja Lascaux`s). Maaharimine ja karjakasvatus Nooremal kivi ajal toimus inimkonna arengus murrang, algas. Inimesed ei soltunud enam taielikult looduse armust, vaid hakkasid ise endale toiduaineid tootma. Randlemine jai paikseks ja kodade asemele ehitati poldude lahedale majad. Nooremal kiviajal arenes ka oluliselt kasitoo, opitimara kivide lihvimine ja nende puurimine. Nii ilmusid silmauguga kivikirved ja polluharimiseks vajalikud koplad.
· Maailmas on üldse u. 140-150 koopamaalide leiukohta · Esimene teadaolev koopamaali leiukoht Altamira koobas Püreneedes, 1879.a · Altamira koopa laes on tohutu suured hästi säilinud maalingud esiajal Euroopas elanud piisonitest · Maalid olid loomutruud ja meisterlikult tehtud · Esialgu ei usutud Altamira koopamaalide ehtsusesse, kuid 20.saj algul leiti samasuguseid koopamaale ka mujalt Euroopast · Altamiras hakkasid turistide tõttu maalingud seintelt maha tulema koobas suleti ajutiselt · Praegu võib näha maalingute koopiaid teises koopas · 1940.a leidsid koolilapsed suure koopamaalide leiukoha Lõuna-Prantsusmaal Lascaux`s · Lascaux` leiukohta peeti tükk aega maailma suurimaks · Lascaux`s on kujutatud kõrvuti kütitavate loomadega ka väga primitiivselt inimest · Kummaline vastuolu ongi realistlike looma- ja algeliste inimesekujutiste vahel
Koopad on rahvapärimustes suhteliselt halvaendelised kohad. Koopamaalid paiknevad kaugemates soppides, kuhu päikesevalgus ei ulatu. Maalides, vaadates tuli kasutada valgusallikat, nt tõrvikut. Tulevõbelus annab joonistele elusama efekti. Koopamaale leidub peamiselt geograafiliselt Hispaanias ja Prantsusmaal, kokku umbes 40. Venemaal on 1 koopamaalidega koobas, kus 7 looma. Osades koobastes ka kunstniku käejäljed. Kas nõene jälg või valge käsi. Altamiras kokku u 200 joonist. Miks on need maalid tehtud? On neil eesmärk, praktiline tähendus? 1. Levinuim tõlgendus: Seotud jahimaagiaga ja nõidusega. Loomade kujutamise põhjuseks uskumus, et kui sa suudad maalitud loomade pihta oda visata, siis ka jahil tuleks sama tulemus. 2. Tootemlooma roll, igal kogukonna on oma tootemloom, keda peeti oma esivanemaks. Esimene variant on tõenäolisem, joonistustele on joonistatud ka odaotsi. On ka üksikuid jooniseid, kus
· Maailmas on üldse u. 140-150 koopamaalide leiukohta · Esimene teadaolev koopamaali leiukoht Altamira koobas Püreneedes, 1879.a · Altamira koopa laes on tohutu suured hästi säilinud maalingud esiajal Euroopas elanud piisonitest · Maalid olid loomutruud ja meisterlikult tehtud · Esialgu ei usutud Altamira koopamaalide ehtsusesse, kuid 20.saj algul leiti samasuguseid koopamaale ka mujalt Euroopast · Altamiras hakkasid turistide tõttu maalingud seintelt maha tulema koobas suleti ajutiselt · Praegu võib näha maalingute koopiaid teises koopas · 1940.a leidsid koolilapsed suure koopamaalide leiukoha Lõuna-Prantsusmaal Lascaux`s · Lascaux` leiukohta peeti tükk aega maailma suurimaks · Lascaux`s on kujutatud kõrvuti kütitavate loomadega ka väga primitiivselt inimest · Kummaline vastuolu ongi realistlike looma- ja algeliste inimesekujutiste vahel
40 000 20 000 aasta tagusest ajast on leitud lihtsamaid ja algelisemaid loomakujutisi väikeseid mammutiluust kujukesi, aga ka koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvidega kujutatud loomi. Inimesi näeb harva paleoliitikumi kunstis, üks kuulsamaid näiteid on Willendorfi (Austria) Veenus. 1879 avastati Põhja-Hispaanias Altamira koopas seinamaalid, mis olid mitmevärvilised ja meisterlikult realistlikud. Koopamaalid Altamiras ja Prantsusmaal Lascaux's on valminud umbes 15 000 a tagasi. Koopamaalide tehnika oli mitmekesine. Kõige lihtsamad on loodud ainult kivisse kraabitud piirjoone abil. Mõnikord on piirjoon täidetud värvainega. Pehmele seinale (nt savi) on joonistatud puupulga või isegi sõrmega. Mitmevärvilisi maalinguid tehti lihtsa pintsli või käsna abil. Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest eri tooni värvmuldadest, mida segati vee või rasvaga
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid.
söega, mergli ja raudkarbonaadiga. Osa on kaljupinda eelnevalt sisse uuristatud. Värvid säilinud tänu sellele, et põhinevad mineraalsetel, lagunematutel pigmentidel. Värvide püsimajäämiseks segati neid vere, rasva, uriini, kalaliimiga, munavalgega või taimemahlaga. 33 Altamira piisonitel palju värvivarjundeid mõjuvad loomutruult, plastiliselt. Lamavad piisonid maaliti kaljus olevatele kühmudele mõjuvad reljeefselt. Altamiras on kokku 10 maalingutega galeriid, lisaks loomadele ka mitmesuguseid märke, negatiivseid käelabasid, nn makarone (savisele seinale sõrmega tõmmatud jooned). Viimased on Altamira vanimad kaunistused. Ida-Euroopas nt Kapova koobas (mainis esmakordselt Rõskov oma Uuralite alases ajaloolis-geograafilises kirjelduses). Asub Lõuna-Uuralis Belaja jõe paremal kaldal. Esimesed arheoloogilised uuringud 1959. a., mil Rjumin avastas paleoliitilised maalingud koopaseintel
palju värve ja kujundid olid ''joonistatud'' üsna realistlikult. Kuid arheoloogia arenemine ja uute koopamaali- de avastamine aitas siiski kinnitada fakti, et need maalingud on pärit tõesti kiviajast. Kuid hämmastus kaunite maalide üle kestis veel pikka aega, sest tundus, et ülihea kujutamisoskus oli tekkinud äkki ja tühjale kohale. Kuid nii see ka tegelikult oligi. Kaunid koopamaalid olid valmistatud juba paleoliitiku- mi ja jääaja lõpul. Näiteks sellised koopamaalid nagu Altamiras Hispaanias, Lascaux's Prantsusmaal jm Edela-Euroopas. Seda siis umbes 15 000 aastat tagasi. Kuid veelgi varajasemast ajast ( umbes 40 000 20 000 aastat tagasi ) ongi leitud just algelised ja üsna lihtsad loomakujutised. Näiteks on leitud kujuti- sed loomadest, mis on koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvitud. Leitud on ka väikseid mammutiluust kujukesi. Inimest on kujutatud paleoliitikumi kunstis väga harva. Austrias on leitud Willendorfis kivist naisekujuke
palju värve ja kujundid olid ''joonistatud'' üsna realistlikult. Kuid arheoloogia arenemine ja uute koopamaali- de avastamine aitas siiski kinnitada fakti, et need maalingud on pärit tõesti kiviajast. Kuid hämmastus kaunite maalide üle kestis veel pikka aega, sest tundus, et ülihea kujutamisoskus oli tekkinud äkki ja tühjale kohale. Kuid nii see ka tegelikult oligi. Kaunid koopamaalid olid valmistatud juba paleoliitiku- mi ja jääaja lõpul. Näiteks sellised koopamaalid nagu Altamiras Hispaanias, Lascaux's Prantsusmaal jm Edela-Euroopas. Seda siis umbes 15 000 aastat tagasi. Kuid veelgi varajasemast ajast ( umbes 40 000 20 000 aastat tagasi ) ongi leitud just algelised ja üsna lihtsad loomakujutised. Näiteks on leitud kujuti- sed loomadest, mis on koobaste või kaljude 16 seintele kraabitud või värvitud. Leitud on ka väikseid mammutiluust kujukesi. Inimest on kujutatud paleoliitikumi kunstis väga harva
palju värve ja kujundid olid ''joonistatud'' üsna realistlikult. Kuid arheoloogia arenemine ja uute koopamaali- de avastamine aitas siiski kinnitada fakti, et need maalingud on pärit tõesti kiviajast. Kuid hämmastus kaunite maalide üle kestis veel pikka aega, sest tundus, et ülihea kujutamisoskus oli tekkinud äkki ja tühjale kohale. Kuid nii see ka tegelikult oligi. Kaunid koopamaalid olid valmistatud juba paleoliitiku- mi ja jääaja lõpul. Näiteks sellised koopamaalid nagu Altamiras Hispaanias, Lascaux's Prantsusmaal jm Edela-Euroopas. Seda siis umbes 15 000 aastat tagasi. Kuid veelgi varajasemast ajast ( umbes 40 000 – 20 000 aastat tagasi ) ongi leitud just algelised ja üsna lihtsad loomakujutised. Näiteks on leitud kujuti- sed loomadest, mis on koobaste või kaljude seintele kraabitud või värvitud. Leitud on ka väikseid mammutiluust kujukesi. Inimest on kujutatud paleoliitikumi kunstis väga harva. Austrias on leitud Willendorfis kivist naisekujuke
annaabi.ee 
