Soome-Ugri eelkäijateks. Need on eestlased, soomlased, liivlased jt. Jätkub kalapüük, küttimine, käsitöö ja korilus. Käsitöös valmistati savinõusi ja kaunistati kammikujulise objektiga. Samuti tõid nad ka uued matmiskombed 3. Nöörkeraamika kultuur e. Vene kirveste kultuur 1) Neoliitiline e. U. 3000-1800 a eKr. 2) Pärit lõuna poolt. Levisid idas Volga, läänes Reini jõeni, lõunas Alpideni. Kultuuri kandjad on Balti hõimude eelkäijad, need on leedulased, lätlased jt. Neil oli paremini töödeldud tööriistad. Nad tõid algelise maaviljeluse e. Kõplapõllunduse ja karjakasvatuse. Kasvatati otra, nisu ja kaera. Nimetatakse vene kirveste kultuuriks kuna kirved olid tehtud vene kanuudega väga sarnaseks miniatuurseks objektiks.
asulast, Pulli Asulast indoeuroopa päritolu sisserändajatega. ASULAKOHAD Pulli asula,veekogude läheduses, Asulad paiknesid enamasti Volga ja läänes reini jõeni, lõunas järvede ja jõgede läheduses. jõgede, järvede ääres, mõned peaaegu alpideni. Piirkondades, mererannal ja mõned isegi kus leidus rohumaid väikesaartel. Elamud asetsesid koduloomadele ja sobivad uksega veekogu poole. mullakihti maaviljeluseks. ELATUSALAD Korilus, kalandus, jahipidamine Jaht, kalapüük. Tegid peekreid, põllumajandus,
Kunda kultuur-mesoliitikumi kultuur, oli levinud läänemere idaranniku maadel alates lõuna soomest kuni leedu idaosani. tunnused valmistati luudest ja sarvedest esemeid. Kammkeraamika kultuur-neoliitikumi kultuur, lõuna lätist kuni põhja soomeni ja loode venemaa aladel, tunnused: välispinnad olid kaunistatud lohukestega ja kami meenutava hambulise tempiga tehtud täketega. Nöörkeraamika kultuur-neoliitikumi kultuur, idas ulatus Volga ja läänes reini jõeni lõunas peaaegu alpideni, tunnused: savinõud ilustati nöörijätketega, paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Põlispõld- põld, mis pideva harimise ja väetamise tulemusel on pidevalt viljakad Alepõld-algeline põld, kus põllumaid tuli metsi raiudes ja põletades pidevalt vahetada. Tarandklalme- kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit.
leiukohad asula , Narva Soomest ja Volgani ja ning saartel. Joaoru asula Karjalast kuni Läänes Lätini Reini jõeni ja Lõunas peaaegu Alpideni Millised olid Tarandkalme Sängitati Rajati Maeti Kivikirstkalm matmiskombed d, asulad asulatest territoorium ed , mis oli kivivarekalm territooriumile väljapoole ite või moodustatud ed, kääpad , vahel isegi veidi elamualla suurematest (ümarad ja põranda elamu kõrgematel kivimitest
hallikates- kollakates toonides, mistõttu võib olla teda suhteliselt raske eristada liivast. Kohastumised, mis on aidanud Kõrel vees ellu jääda – nahahingamine, ujunahad tagajäsemetel. Kõre südamelähedasemad ökosüsteemid: Täiskasvanud konnadele on vaenlaseks rebased, mägrad, siilid, toonekured ja teised kahepaiksetest toituvad loomad. Kõre on levinud peamiselt Kesk- ja Lääne-Euroopas, Skandinaavias vaid Lõuna-Rootsis, Norras ja Soomes pole kohatud, lõunas ulatub levila Alpideni, areaali idaserv läbib Valgevenet. Eestis on levila põhjapiiril, esinedes vaid Pärnu lahe rannikul, vähe Matsalu lahes ja väikestel meresaartel - kõige arvukamalt Manilaiul ja Ruhnus. Elujõuline asurkond on teada ka Tallinna lähistelt. Elupaigana eelistab liivaste ja niiskete muldadega alasid, nt. liivadüüne ja mererandu. Toiduvõrgustik ökosüsteemis: Heinaritsikas toituvad taimedest, juttselg kärnkonn toitub heinaritsikast,
Saksamaa keskosas tõusevad aga 1,5 km kõrgused vanad mäestikud nagu Harz, Taunus ja Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi, Tsehhimaa piiril paikneb Böhmerwald ning Erzgebirge. Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega. Saksamaa lääneosas (Eifeli mäestikus) leidub vulkaanilisi plahvatuslehtreid, millesse on sademetevetest kujunenud maarijärvi. Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m üle merepinna. Saksamaa pikimad jõed on Rein, Elbe, Weser, Ems, need kõik suubuvad Põhjamerre. Neist kõige kaunim on Rein just tema kaunite orgude tõttu (ta asub mandrilise rifti vööndis). Samas jääle on Rein ka kõige saastatum jõgi Saksamaal, selle jõe vett kasutatakse tööstuse tarbeks ning aedade- põldude kastmiseks. Rein on ka Euroopa siseveeteedest suurim, mida mööda veetakse naftat, rauamaaki ja
Põlvkondade vältel samas keskkonnas elanud rahvas oli õppinud tundma kalapüügisaadusi, loomade käitumist, taimi ja nende omadusi Nöörkeraamika kultuur Levis umbes 3000. aasta paiku eKr Savinõusid ilustati nöörijäljendiga Teine iseloomulik tunnus oli venet ehk paati meenutavad , hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silma aukudega kivikirved Idas ulatusid nöörkeraamika kurltuurid Volga, läänes Reini jõeni , lõunas peaaegu Alpideni Rahvastik tegeles loomakasvatusega Suurem tähtsus oli maaviljelusel Arvatavasti tegeleti aletamisega Asulad paiknesid piirkonandes, kus leidus rohumaid loomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks Asulapaiku iseloomustab õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud Sellele on kaks seletust 1 ei elatud pikemalt ühes kohas paigal vaid otsiti uusi maid karjale ja põlluharimiseks
▪ Keskaeg- periood 12.- 13.saj vahetusel alanud ristisõjast kuni 15.-16.saj vahetusel. ▪ Uusaeg- periood Liivi sõjast kuni 19.saj lõpp. ▪ Kunda kultuur- u. 9000-5000 eKr, levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. ▪ Kammkeraamika kultuur- u. 4000- 3000 eKr, levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa alade. ▪ Nöörkeraamika kultuur- u. 3000- 1800 eKr, levis idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. ▪ Linnused(tüübid)- mägilinnus, neemiklinnus, kalevipoja linnus ja ringvall linnus. ▪ Adramaa- sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. ▪ Kolmeväljasüsteem- ühel põllul külvati talivilju, teisel suvivilju ja kolmas oli kesaks. ▪ Läänimees- Linnustes elavad rüütlid, kellele lasus maa kaitse. ▪ Kümnis- protsentuaalne andam ▪ Hinnus- kindla suurusega andam ▪ Rüütelkond- oma huvide kaitseks ühinenud vasallid. ▪ Maapäev- 1420
5 000 1 800 eKr a) Kammkeraamikakultuur levik Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni. Tegeldi jahi, kunstiga. Tööriistade kasutusoskus arenenud. Matmiskombed sängitati asula territooriumile, kaasa pandi mõned noad ja öövits, ehteid. Asulad jõgede ja järvede ääres, suured neljakandilised, postidele tuginevad hooned. b) Venekirveskultuur levik Idas ulatus Volga, läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu alpideni. Tegeldi loomakasvatusega (kitsed, lambad, veised, sead), maaviljelusega (odra, nisu, kaer). Matmispaigad oma asulatest välja küngastele, vahel on arvatud, et surnud olid kinniseotud. Elanikud suuremad kogukonnad. III. Pronksiaeg pronksist tehti peamiselt ehteid (nõrk sulam) 1 800 500 eKr Kindlustatud paekividest tara või palkidest kaitseseinaga asulad. Nelinurkse põhiplaaniga.
Neljakandilised majad, Küttimine-koriluse õitseng. Tööriistade kvaliteet paranes. Matmine- Maeti asula territooriumile siruli koos mõningate manustega. Kunst- luust, merevaigust kujukesed. Kujudel maagiline tähendus. Ususti, et kujud annavad vatava linnu, looma hingejõu. Nöörkeraamika kultuur- 3000 a. e.Kr. uued kombed, kultuur. Savinõud nöörijäljendiga. Venet meenutavad silmaauguga kirved(vene kirves). Esimne viljeluskultuur. Ulatus Volgast Reini jõeni ja kuni Alpideni. Eluviis- elukohtadeks kohad kus sai karjatada loomi ja sai harida põldu(nisu, kaer). Alepõllundus. Kõplad olid kivist ja puust. Kitsed ja lambad. Matmine- kägaras nagu magakisd, väljaspool asulat. Vanem pronksiaeg- 1800-500 e.Kr. leiuvaene (sirp, odad, kivikirved). Metallist tööriistad esialgu defitsiitsed . Noorem pronksiaeg- kivikalmed, lohukivid, enamus rahvast elas avaasulates, kivikirstkalmed, laevakalmed, maahauad.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK SAKSAMAA Referaat Juhendaja :Ene Külaots Pärnu 2011 SISUKORD SISUKORD RIIGIST RAHVASTIK MAJANDUS EKSPORT JA IMPORT ENERGIAMAJANDUS TÖÖSTUS KLIIMA RIIGIST Saksamaa on suurima rahvaarvuga ELi liikmesriik. Ta ulatub Põhja- ja Balti merest põhjas Alpideni lõunas. Riiki läbivad Euroopa suurimad jõed Rein, Doonau ja Elbe Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on
Saksamaa asub Kesk Euroopas. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga, kirdes Poolaga, idas Tšehhiga, kagus Austriaga, lõunas Šveitsiga, edelas Prantsusmaaga, läänes Luksemburgi ja Belgiaga ning loodes Hollandiga. Saksamaa riigipiir on 3757 km. Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asub Põhja- Euroopa tasandikul ja Põhja- Sakas madalikul. Kesk Saksamaad kujundab vana mägine maa, kus kõrgeimad tipud ulatuvad 1,5 kilomeetrini. Lõuna- Saksamaa kerkib tasapisi kõrgemeale üle Baier kiltmaa kuni Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze tipp (2963m). Põhja- Saksa madaliku rannikualal asuvad merepinnast madalamad maršitasandikud, mis on merevee eest tammidega kaitstud maa-alad. Madaliku lõunapoolses osas on künklik maastikureljeef, mida kaunistavad ilusad järved. Saksamaa loodeosas on palju rabasid ning nõmmi. Taimestik: Saksamaa taimestik on üsna mitmekesine: Tasandikel kasvavad peamiselt rohttaimed, mägedes aga valdavad mastaapsed metsad. Mets katab 30% riigist,
Kombestik: paremini tuntakse matmiskombeid: surnud sängitati elamu põranda alla. Luust ja merevaigust vooliti kujukesi ja ehteid. Õpiti paremini tundma kalapüügisaladusi, loomade käitumist, mitmesuguseid taimi ja nende toimet. Loodust kasutati maksimaalselt ära. Nöörkeraamika kultuur hakkas levima u 3000 eKr. Savinõusid ilustati nüüd mitte kammisarnase tööriistaga vaid nöörijäljenditega. Asulakohad: idas ulatusid Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. Asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks. Kombestik: muutusid matmiskombed: kalmistud rajati kõrgematele küngastele, surnud asetati maasse kaevatud hauda külili ja kägaras, mõnikord ka kinniseotult. Arvatakse et toimus muutusi inimeste usundis: surnuid hakati kartma. Vanem pronksiaeg. Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad, töö sai ära tehtud kolm korda kiiremini. Ometi jõudis
Selle kultuuri asukaid peetakse üheks komponendiks eestlaste kujunemisloos. Matmiskombed: sängitati asula territooriumile, elamu alla, panid panuseid kaasa, mõnel esemel oli i segi nende arvates maagiline võime. Päritolu: Lõuna-Euroopa ja Lõuna-Eesti Nöörkeraamika ( 3000 eKr) Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andiski nöörkeraamikale aluse, teiseks iseloomutunnuseks oli venet. See kultuur ulatus idas Volga ja Lääne Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. Tegeldi loomakasvatusega(kits, lambad, veised ,sead), viljakasvatusega(oder, nisu, kaer),kalastuse ja küttimisega. Nad ei püsinud paigal, nad rändasid ringi ,et leida paremaid põllumaid ja karjamaid. Matmiskombed: kalmistud rajati asulast väljapoole veidi kõrgemale künkale, surnud pandi haudadesse kägarasse mõlemad käed pea alla, arvatakse et nad sidusid surnuid kinni, sest kartsid neid. Eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr)-Rauast tööriistad olid tugevamad, kui pronksist.
Nöörkeraamika sobivat mulda Nöörkeraamika Nöörkeraamika * loomakasvatus kitsed, maaviljeluseks * levis Volga jõest Reini jõeni, (venekirves kultuur) lambad, veised ja sead lõunast Alpideni * venekirved, sissepuuritud * maaviljelus- oder, nisu ja * kalmistus asulatest väljaspool silmaaukudega ja hoolikalt kaer kõrgematel küngastel lihvitud * aletamine * surnud asetati maasse külili
MESOLIITIKUM NEOLIITIKUM Kunda kultuur 9000 eKr. Levis Kammkeraamika kultuur 4000 eKr. Nöörkeraamika kultuur 3000 eKr. Läänemere idarannikul Lõuna- Võeti kasutusele paremini valmistatud Idas Volga, Läänes Reini jõeni, Soomest Leedu lõunaosani. Kunda savinõud, mis olid ilustatud lohukeste lõunas Alpideni. Savinõusid hakati Lammasmägi, Pulli asulakoht vanim vms. Levis Lõuna-Lätist Põhja- ilustama nöörijäljenditega. Vene paati inimeste elupaik Eestis. Soomeni ja Loode-Venemaa aladel. meenutavad kivikirved Asulad veekogude läheduses. Liiguti 15-30 liikmeliste kogukondadega (2-4 peret). Elukohti vahetati sõltuvalt A A saakloomade püügiajast ja korjelusest. (Aasta ringi kasutatavate asulate teke
veereziimi 4. seob tolmu, 5. takistab müra levikut 6. toit - marjad, seened 7. uluk - jahindusliku tähtsusega metsloom 8. Puit Okasmetsa levikupiirk: Kanada, USA, Skandinaavia, Venemaa (kuni Siberini) Segametsade alad: Kesk-Euroopa riigid, Venemaa lõunapoolsed alad (kask+okas), Suure järvistu piirkond (Kanada, USA) Lehtmetsade ala: kaitseotstarve; toodangus väike osatähtsus: Lääne-Euroopa, Briti saared, Prantsusmaa Alpideni jne. Sekvoia e mammutipuu - USA lääneosa Vihmametsade alad : Amazonase madalik, Guinea lahe rannik ja Kongo nõgu, Malai saarestik - Indoneesia. Metsavarude hindamine A) hektarite arvutamine : metsasus(%) = metsade pindala/kogu pindalaga *100% Eestis metsasus 50% ja kasvab B) Puiduvaru arvestus tihumeetrites Kaasaegne metsamajandus Arenenud riikides on tänapäeval hästi toimiv metsamajandus ja -tööstus. Puit
Saksamaa keskosas tõusevad aga 1,5 km kõrgused vanad mäestikud nagu Harz, Taunus ja Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi, Tsehhimaa piiril paikneb Böhmerwald ning Erzgebirge. Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega. Saksamaa lääneosas (Eifeli mäestikus) leidub vulkaanilisi plahvatuslehtreid, millesse on sademetevetest kujunenud maarijärvi. Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m üle merepinna. 7 Tüüpiline Saksamaa Saksamaa väikelinn põhjarannik Saksamaa lõunaosas asuv Saksamaa kõrgeim mägi Zugspitze 8 Saksamaa pikimad jõed on Rein, Elbe, Weser, Ems, need kõik suubuvad Põhjamerre. Neist kõige kaunim on Rein just tema kaunite orgude tõttu (ta
Valgejänes Lehetäi Kiil Hunt Rebane Sookurg Kui peaks juhtuma, et jänes kaoks toiduahelast, viiks see selleni, et hunt ja rebane sureks välja ja taimed hakkaks liigselt paljunema. Valgejänes Eestis on laialt levinud sobivates biotoopides - peamiselt okaspuudega metsades ja rabades. Levinud ainult mandri-Eestis. Kogu levila hõlmab terve Põhja-Euraasia Islandist ja Iirimaast Sahhalini poolsaareni, Vaikse ookeani rannikul, ja tundrast Alpideni. Euroopas on teda pidevalt halljänese poolt põhja poole tõrjutud. Valgejänese (ja üldse jäneste) arvukus on viimastel aastatel tunduvalt langenud. Loomade hulga vähenemise põhjusteks on eelkõige väikekiskjate ning eriti rebaste suur arvukus. Ka ilveseid on valgejänese seisukohast "liiga palju". Hetkeseisul võiks valgejäneseid Eestis olla umbes 10 000 ja 12 000 vahel. 1994. a. ametliku statistika põhjal oli vabariigis valgejäneseid 24 000, paarkümmend aastat tagasi aga 43 000.
võrra. · Vähenevate sademete ning kõrbete pealetungi tõttu väheneb põllumajanduslik tootmine kogu maailmas. · Põllumajandus Austraalias peaaegu lõpeb. · Suurem osa Indiast kuivab. · Põud tabab eriti valusalt Põhja-Ameerika edelaosa, Kesk-Ameerikat, Vahemeremaid ja Lõuna-Aafrikat. · Lõuna-Euroopa jääb ilma 70% suvel sadavast vihmast. Kuumaperioodid kestavad keskmiselt 65 päeva kauem kui praegu, metsatulekahjud jõuavad Alpideni. · Euroopas väheneb alla sadav lumekogus 80% võrra, mis tekitab veepuuduse. · Suurbritannias võivad suvised temperatuurid tõusta 45 kraadini. · Kaspia mere veetase langeb 10 meetrit. · Veidi paremad saagid Kanadas ja Venemaal. · Inimtsivilisatsioon hakkab kokku varisema tervel maakeral puhkevad konfliktid ja sõjad. · Gröönimaa ja Antarktika jää sulab ruttu. See võib tekitada ,,Atlandi tsirkulatsiooni", mis
Nöörkeraamika kultuur · Umbes 3000. aasta paiku eKr hakkas levima Eestis · Savinõusid ilustati nöörjäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele · Nõud olid venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kirved · Selliste kirveste põhjal nimetatakse seda venekirve kultuuriks · Idas ulatusid nöörkeraamika kultuurid Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni · Rahvasti tol ajal tegeles loomakasvatusega · Peeti nii kitsi, lambaid, veiseid, kui ka sigu · Maaviljeluse osatähtsuse suurenemine · Avastati tõendeid odra, nisu ja kaera kasvatamisest · Maad hariti ennekõike kivi- ja puukõblaste abil · Esineb ka leide, mis viitavad kalastamisele ja jahile · Asulad paiknesid koduloomadele ja maaviljelusele soodsas kohas · Asulapaiku iseloomusta õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud · Ühe oletuse järgi on arvatud, et on elatud
Mägedest välja jõudres voolab see jõgi laias tasases orus Baselist kuni Frankfurdini. Kõige kaunimad vaated on Köblenzi ja Bingeni vahel. Jõe lõunapoolsed orunõlvad on kaetud viinamarjaistandike ja keskaegsete lossivaremetega. Jõekruiisid Reinil on väga populaarsed. Ala on populaarsem välismaalaste seas. Boppard ja Rudensheim on ala kõige hinnatumad kuurortid, kuna asuvad väga maalilises oru osas. Rein on ka tähtis transporditee tööstuslikust põhjapiirkonnast kuni Alpideni lõunas. Populaarseimad linnad Berliin on vaatamisväärne linn ja Saksamaa süda. Berliini stoiline kuid massiivne stiil kajastub suurejoonelistes hoonetekompleksides, muuseumides, teatrites, restoranides ja ööklubides. Hamburg on Saksamaa suuruselt teine linn. Hamburg kuulub vana sadamalinnana Hansalinnade hulka ja on alati olnud uhke oma iseseisvuse üle. Linna peamisteks vaatamisväärtusteks on Püha Michaeli
Kõrgus 2963meetrit. See on Saksamaa kõrgeim mägi. Harz on mäestik Euroopas Saksamaal. Piirneb lõunast Tüüringiga. Mäestiku kõrgeim tipp on Brocken (ka Blocksberg), kõrgusega 1141 meetrit. Schwarzwald on mäestik Euroopas Saksamaa territooriumil. Kulgeb põhja-lõuna suunas, eraldab Badenit ja Württembergi. Läänenõlvad Badeni poolel on järsud, idanõlvad aga lauged. Kõrgus kuni 1493 meetrit. Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m üle merepinna. Põhja- Saksamaal on enam levinud leetunud ja soostunud ning metsapruun-mullad, keskosas mustmullad ning jõeorgudes lammimullad. 5 METSANDUS JA PÕLLUMAJANDUS Saksamaa pindalast on 55 protsenti põllumajandusmaa. Metsa all on 30 protsenti.
rooma rauaaeg ja rooma rauaaeg ; keskmine rauaaeg ; noorem rauaaeg-viikingiaeg ja hilisrauaaeg. 5)KERAAMIKAKULTUURID KUNDA KULTUUR KAMMKERAAMIKA NÖÖRKERAAMIKA KULTUUR KULTUUR ASULAKOHAD Lõuna-Soomest Leedu Lõuna-Lätist Põhja- Volga jõest Reini jõeni, lõunaosani-rajati Soomeni ja Loode- lõunas Alpideni-asulad veekogude lähedusse, Venemaa aladel- piirkondades kus leidus et oleks soodne jõgede-järvede ääres, rohumaad loomadele ja kalastada ja küttida mererannas, sobivat mullakihti väikesaartel põllule ELANIKUD Elati ca 15-30 2 OLETUST:
Kunda kultuur 4000 a ekr 3000-1500 a ekr Asukohad Pulli külas, Sindis Kunda Lammasmäe Levik Lõuna-Soomest Leedu Lõuna-Lätist kuni Volga jõest Reini jõeni, lõunaosani Põhja-Soomeni ja lõunast peaaegu Loode-Venemaani Alpideni Leiud Tuleasemed, kirved, Savinõud, kujukesed, kirved söetükid, loomatükid kirved Asulad/elamud Veekogude läheduses Jõgede, järvede ääres, Asulad piirkondades, elati 15-30 liikmeliste mererannal ise kus oli rohumaad kogukondadena väikesaartel loomadele ja mullakihti
hoolikalt lihvitud mitut tüüpi kirved ja talvad * tähtsamad surnud sängitati asula territooriumile, lahkunutele pandi kaasa möni noake, ehteid, luust kujukesi, merevaiku jms * kõrge kunstitase - luust ja merevaigust vooliti kujukesi, ehteid 3) Nöörkeraamika kultuur (u 3000 a eKr) : * savinõusid ilustati nöörijäljenditega * venet ehk paati meenutavad, väga hoolikalt tehtud kivikirved * kultuur ulatus idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas pea Alpideni * tegeleti loomakasvatusega (kitsed, lambad, veised, sead) ja maaviljelusega (oder, nisu, kaer), + kalastamine ja jaht * asulad paiknesid piirkondades, kus oli rohumaid ja hea muld * asulapaiku isel. õhuke kultuurkinht ja vähesed leiud * kalmistud rajati asulast väljapoole veidi kõrgematele küngastele , surnud asetati haudadesse külili kägarasendis ja sageli käed pea all (meenutas kinni sidumist - vöimalik muutus usundis:surnuid hakati kartma) 3. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg
Hilise kammkeraamika killud Tamula asulakohalt (Ajaloo Instituut, AI 4188:1545, 1563, 1660, 1695, 1728). 3.Nöörkeraamika 3.1.Nöörkeraamika kultuur Hilisneoliitikumis ilmusid kogu Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopasse uued arheoloogilised kultuurid, mida keraamika järgi nimetatakse nöörkeraamika kultuurideks või lihvitud kivikirveste järgi sõjakirveste või venekirveste kultuurideks. Nöörkeraamika kultuuride ala ulatus Reinist Volgani ning Skandinaavia lõunaosast Alpideni Lääne-Euroopas ja Dnepri keskjooksuni Ida-Euroopas. Sellel alal eristatakse üle paarikümne sarnaste kiviesemete, keraamika ja matmiskommetega kultuuri. Eestis võib nöörkeraamika kultuuri algusajaks pidada umbes aastat 3000 e.Kr. või sajand-paar varasemat aega. Kammkeraamika kultuuri kõrvale ilmunud nöörkeraamika kultuur erines esimesest märgatavalt nii asustusviisi, matmiskombestiku, valmistavate esemete kui majandusviisi poolest. nöörkeraamika ja venekirved 3.2
Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi. Tsehhimaa piiril paiknevad Böhmerwald ning Erzgebirge. Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega. Looduslikuks ühenduseks põhja- ja lõunaosa vahel on Reini jõe org, mis on tihedamini asustatud ning tänu maalilisele loodusele ja sajanditepikkusele veinivalmistamistraditsioonile turistide poolt üheks enim külastatavaks piirkonnaks. Lõuna-Saksamaa kerkib aste-astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m üle merepinna. Saksamaa pikimad jõed on Rein, Elbe, Weser, Ems, need kõik suubuvad Põhjamerre. Järvi on Saksamaal vähe. Suurim järv on Bodensee, mis asub Austria, Sveitsi ja Saksamaa piiril. Loodusvaradelt on Saksamaa suhteliselt vaene riik. Vaid pruun- ja kivisöe varud Reinimaal ning Sachsenis on rikkalikud, vähesel määral esineb ka rauamaaki ja maagaasi. 2.1 Maastik
(j-k-l-m+n) Paadikujulised maa juures. lõunas kivikirved Kalmistud peaaegu küngastel, Alpideni surnud kägaras. 2) Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadusvõitluses Kehv relvastus – oli mõeldud üksikute sõjakäikude jaoks Puudus koostöö Puudus väljaõpe, kogemus Palju vaenlasi – Saksa, Taani, Rootsi Pikk sõda kurnas rahvast ja tekkis inimeste puudus
3.Majandus lk 10-11 4. Loodus lk 11-12 5. Pildid lk 13-15 6. Allikad lk 16 Sissejuhatus Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Ta ulatub Põhja- ja Balti merest põhjas Alpideni lõunas. Riiki läbivad Euroopa suurimad jõed Rein, Doonau ja Elbe. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Poliitiline ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast
võimalusele. Nöörkeraamika kultuur (3000 e.m.a.). Ka venekriveste kultuur ja sõjakirveste kultuur. Iseloomulikuks savinõude nöörjäljenditega kaunistamine ja vene meenutavad väga hoolikalt lihvitud sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Nöörkeraamika kultuur hakkas arvatavasti levima tänapäeva Valgevene ja Poola aldelt. Ulatus Volgast Reinini, lõunas Alpideni. Elanikkond tegeles karjakasvatusega (kitsed, lambad, veised, sead) ja vähesel määral ka maaviljelusega (oder, nisu, kaer). Arvatvasti tegeldi aletamisega väikestel põllulappidel. Maad hariti kivi- ja puukõblaste abil. Asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks
külmadel talvedel. Kuulub kaitsealuste liikide II kategooriasse. Juttselg-kärnkonn e. kõre Bufo calamita L. Juttselg-kärnkonn e. kõre Bufo calamita L. · Rahvapäraseid nimetusi Hiirkonn · Kehamõõtmed Keha pikkus on tavaliselt 8...10 cm, mõnikord 12...14 cm. · Levik Eestis ja maailmas On levinud peamiselt Kesk- ja Lääne-Euroopas, Skandinaavias vaid Lõuna-Rootsis, Norras ja Soomes pole kohatud, lõunas ulatub levila Alpideni, areaali idaserv läbib Valgevenet. Eestis on levila põhjapiiril, esinedes vaid Pärnu lahe rannikul, vähe Matsalu lahes ja väikestel meresaartel - kõige arvukamalt Manilaiul ja Ruhnus. Elujõuline asurkond on teada ka Tallinna lähistelt. Viimastel aastakümnetel on arvukus pidevalt langenud. · Arvukus On vähearvukas ja haruldane. Juttselg-kärnkonn e. kõre Bufo calamita L. · Elupaik ja -viis
Taunus ja Thüringer Wald. Prantsusmaaga jagatakse Schwarzwaldi, Tsehhimaa piiril 11 paikneb Böhmerwald ning Erzgebirge. Need on üsna kulunud, ümardunud harjadega. Saksamaa lääneosas (Eifeli mäestikus) leidub vulkaanilisi plahvatuslehtreid, millesse on sademetevetest kujunenud maarijärvi. (16) Lõuna- Saksamaa kerkib aste- astmelt kõrgemale, üle Baieri kiltmaa Alpideni. Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze (2963 m üle merepinna). (7 lk 180) Kliima muutub merelisest (suurel alal rannikul) parasmandriliseks. Äärmises põhjaosas ulatub jaanuari temperatuur mõne kraadi üle nulli, lõuna pool on see kõikjal madalam. Juulis on 16.. 20 kraadi sooja (rannikul jahedam, sisemaal soojem). Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600 800 mm, mägedes üle 1000 mm, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes
Nöör oli arvatavasti valmistatud nõgestest ning seda keerati märjale savile. Eesti leidudel on tavaliselt kuni kümne keerdu. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keraamika#Keraamika_ilmumine_Eesti_aladele(17.09.2012 Lisaks: Eestis hakkas levima umbes 3000 aastat eKr. Eesti alal levinud nöörkeraamika kultuur oli üks paljudest samalaadsetest, mida kohtab väga laialdasel maa-alal. Idas ulatusid nöörkeraamika kultuurid Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. Nöörkeraamika kultuuri asulad paiknesid piirkondades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks. Asulapaiku iseloomustab õhuke kultuurikiht ja vähesed leiud. Nöörkeraamika kultuuri iseloomustavad veel teistsugused matmiskombed. Kalmistud rajati asulatest väljapoole veidi kõrgematele küngastele. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja sageli üks või mõlemad käed pea all
annaabi.ee 
