Pidusöök (Platon) Pidusöök on Platoni armastusele on pühendatud dialoog. Selles kirjeldatakse koosviibimist (sümpoosioni), kus iga osaline peab ette kandma kiidukõne armastusele. Eelviimasena, pärast viit eelnenud kõnet, esineb Sokrates oma filosoofilise armastusekontseptsiooniga. Viimasena esineb hilinenud Alkibiades, kes esitab Sokratest armastaja ideaalina. Taustaks on mehe homoseksuaalne armastus nooruki vastu, millel oli oluline koht nooruki sotsialiseerimisel. Heteroseksuaalsete suhetega ei seostatud vaimset armastust. Näitekirjanik Aristophanes räägib armastusest müüdi kaudu: kunagi koosnes inimsugu meessoost, naissoost ja mõlemasoolistest olenditest. Igaüks neist olenditest oli ligikaudu kerakujuline, nelja jalaga, nelja käega, kahe
Seejärel oli paar aastat sõjategevuses paus. Järgnes Sitsiilia aktsioon/sõjakäik, mille algatasid ateenlased. Kreeka kolooniaid oli kõige rohkem Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias. Ateenlastel tekkis plaan need kolooniad enda poole meelitada, Sparta vastu võitlusse tõmmata. Moodustati tugev laevastik, mis saadeti Sitsiiliasse sealseid linnriike enda poole meelitama. Need kolooniad aga ei tahtnud kellelegi alluda. Nad suhtusid ateenlastesse vaenulikult. Olulist rolli mängis Alkibiades, kes oli ateenlaste juht. Ta oli Periklese sugulane ja oli näidanud ennast hea sõjamehena, kuid moraal oli nigel. Käitumis- ega suhtlemisoskusi tal polnud. Jõi palju viina, see aga ei sobinud väejuhile. Seetõttu oli skandaal õhus juba enne Sitsiilia aktsiooni algust. Enne 6 lahkumist peeti linnas pidu, mille käigus lõhuti jumalate kujusid ning selgus, et
Nimelt on kunstnik toonud pimeda lauliku Homerose pärgamisele osalema kõik need Euroopa kultuuri suurvaimud ja ka müütilised tegelased, kellele kuulus tema austus. Antiikse templi foonil asuva trooni jalamil istuvad, seljad vastakuti, personifitseeritus noor Ilias ja vana Odysseus. Kujur Pheidias esitab oma haamrit, mille taga on näha Pindaros oma loominguga. Kirjarull käes, seisab troonist vasakul Sophokles. Tema ees toob Apelles kättpidi kohale Raffaeli. Tema taga on näha Sappho ja Alkibiades. Raffaelist vasakul asub Vergilius, kelle käsi juhib Dantet. Esiplaanil istuvad vasakult alates mõtisklev La Fontaine, Shakespeare, Mozart, Tasso ja võimukas Poussin. Paremalt on näha maski hoidev Molière, tema taga profiilis Racine, ees aga Corneille. Pheidiase kõrval ja taga on näha Hesiodos, Platon, Sokrates, Perikles, Michelangelo, Aristoteles, Aristarchos ja Aleksander Suur. Vasakult ümbritsevad Homerost veel Euripides, Menandros, Demosthenes, Aischylos, Herodotos. Nagu
suutis lähedasel saarel vangistada hulga spartiaate. Ateenlased ähvardasid nad spartalaste sissetungi korral hukata ja Sparta rüüsteretked Atikasse lõppesid. 424-st alates kallutasid Spartalased lahkulöömisele Ateena liitlasi Egeuse põhjarannikul. Kleon langes lahingus (422). 421 sõlmisid ateenlased Nikiase eestvõttel rahu Spartaga 50 aastaks. Rahu tingimusi reaalselt täita ei suudetud. Ateenas juhtivaks riigimeheks tõusnud Alkibiades organiseeris Sparta- vastase liidu Peloponnesosel (Argos, Elis ja osa arkaadlasi), kuid liitlased said 418 Mantineia lahingus Spartalt lüüa ja liit lagunes. 415 413 toimus Ateenlaste suur sõjaretk Sitsiiliasse Sürakuusa vastu. Selle juhtideks määrati Nikias ja Alkibiades, kuid viimane kutsuti retke algfaasis Ateenasse kohtu ette, süüdistatuna retke eel toime pandud pühaduseteotuses, ja läks seetõttu Sparta poole üle. Ateenlased piirasid Sürakuusat, kuid ei suutnud seda vallutada
et üks kõneleb toimunust, teine aga sellest, mis võib toimuda.
Seetõttu on luule filosoofilisem ja tõsisem kui ajalugu: kõneleb ju
luule rohkem üldisest, ajalugu aga üksikust.
Üldine on see, milliseid asju
ja Plataia lahingud; Pärslaste väljatõrjumine Väike-Aasia läänerannikult. 12) Kreeka klassikalisel perioodil 1. Üldiseloomustus. Orjanduse osatähtsus. 2. Demokraatlik Ateena. Kimon ja võitlus Pärsiaga. Ateena mereliit. Ephialtese reform. Ateena Periklese ajal. Demokraatlik riigikord (rahvakoosolek, nõukogu, strateegid, kohtud); kodanikud ja metoigid. 3. Peloponnesose sõda. Põhjused ja ajend. Archidamose sõda. Sisevastuolud Ateenas. Nikiase rahu. Alkibiades. Sitsiilia ekspeditsioon ja selle tagajärjed. Dekeleia sõda: mereliidu lagunemine ja Ateena kapituleerumine. Oligarhilised riigipöörded Ateenas sõja ajal ja järel. 5. Kreeka linnriigid IV sajandi I poolel. Sparta hegemoonia. 10 000 retk Aasiasse. Agesilaos. Korintose sõda ja Kuningarahu. Teeba hegemoonia: Leuktra lahing; Epameinondas. Ateena II mereliit ja selle lagunemine. 6. Sotsiaalne areng IV sajandil. Varanduliku differentsi süvenemine. Sotsiaalsed pinged. Palgasõdurlus
Platoni Pidusöögi dialoogi jutustuse moodustab pidu, mille Agathoni nimeline luuletaja on korraldanud. Ka Sokrates kuulub piduvõõraste hulka. Ta on sel peol elavam kui kunagi varem. Peol otsustati, et keegi ei joo end purju. Sokrates võiks palju juua, sest kannab palju. Öö möödudes avaldavad mehed oma versiooni armastuse olemusest. Sokratese arvates kuulu armastus tarkusele, sest tarkus on üks kõige kaunim hüve. Pärast kõnet pidu katkeb ja sisse astub Alkibiades koos joobnud seltskonnaga, ta ülistab Sokratest, et kui vapper ja kui palju jooki kannab. Lisaks oli tal väga hea enesevalitsus, et ei alistunud homoerootilistele ahvatlustele. Alkibiades oli kena mees, aga Sokrates ei lasknud end mõjutada. Sokratese teoreetiline panusfilosoofiasse on vähene. Ta ei aretanud mingit õpetust ega esitanud terviklikku filosoofiat. Ta oli kiusupunn, kes oma küsimustega paljastas kasslase tegeliku olemuse
kõneleb ju luule rohkem üldisest, ajalugu aga üksikust. Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia Üldine on see, milliseid asju iseloomult mingisugune tegelane Renessanss Üleminek keskajalt uusaega vastavalt tõenäosusele või paratamatusele juhtub kõnelema Dante – tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt või tegema, mida taotlebki luule, kuigi tegelastele nimesid Kesksed teoreetikud: andes, üksik aga on see, mida näiteks Alkibiades tegi või Itaalias Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro tundis. Inglismaal: Sidney (tõlge Jaan Unt vt http://www.ut.ee/klassik/aristoteles/) Prantsusmaal: Du Bellay Trias 14.-15. sajand – kirjandus peab meeldival viisil õpetama,
Kuigi esimesed katsed ebaõnnestusid, on troopiliste orhideede kasvatamine levinud peaaegu kogu maailmas. Ja mitte ainult kasvatamine, ka aretustööd tehakse väga laialdaselt, on loodud väga palju dekoratiivsete õitega sorte, erinevate vormide, liikide ja isegi erinevate perekondade vahelisi hübriide. Uute sortide õite värvi- ja vormirikkusest ei jää sordiaretajate fantaasia maha ka nimede panekul leiame nii jumalate kui ka riigimeeste nimesid (Hera, Alkibiades, Wintson Churchill jt.), samuti palju muudki huvitavat. (2) Kuigi orhideede peamiseks levikualaks on troopika ja subtroopika, jätkub ülejäänud 10%-st liikide arvust parasvöötmetesse ja polaarjoone tahagi. Mõne Eestis kasvava liigi levialadki ulatuvad Arktikasse, samuti aga ka üsna kaugele lõunasse Pürenee poolsaareni ja isegi Põhja-Aafrikasse. Parasvöötmes pole orhideed seejuures jaotunud sugugi ühtlaselt, on rikkamaid ja vaesemaid paiku. (2)
Sotsialism on nakkus, mis toob rahvale ainult kannatusi. Vanemas eas pooldas Napoleon III diktatuuri ja J.de Maistre ´i absolutistlikke ideid. Dändism (anglitism, dandy keigar). Dändism on luuletajaks olemise eelolek, eneseküllasuse võrdkuju. Dandy teeb iseendast teadlikult kunstiteose, kuid see jääb välise ilme pinnale. Dändism ühendab stoilise hoiaku apirituaalsusega. Ajalooliselt ilmub ta üleminekuperioodidel (Caesar, Catalina, Alkibiades). ,,Dändismil, mis on institutsioon väljaspool seadusi, on omad ranged seadused, mida peavad täpselt järgima kõik ta sõltlased, ükskõik kui tuline ja isepäine nende loomus ka oleks. Estetism (vt ka dekadents). Baudelaire pidas end parnasliku romantiku T.Gautier' õpilaseks. Gautier oli loosungi ,,kunst kunsti pärast" kõige tuntum populariseerija. Baudelaire estetism oli vastuoluline: ühelt poolt taotleb ta täiuslikku ja lõpetatud kunstiteost, teiselt
ainult. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurimaks raskuseks on inimese seksuaaltung, mis viib üksiku armastamiseni ning jätab inimese juhuse meelevalda. Platon küsib, kas armastusest on võimalik vabaneda? Vastust on kahetine: võib armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid vabastab. Pidusöögis kirjeldab Platon läbi Alkibiadese, Aristophanese ja Sokratese erinevaid armastuse vorme. Alkibiades kirjeldab isiklikku kitsast kogemust, kirjeldades Sokratese väärtusi ning samas tõestades, et on ise oma armastuse ori. Ometi seisneb tema jaoks armastuse väärtus just individuaalsel armastusel. Aristophanes pidas armastuseks (eros) oma teise poole otsimist (inimesed olnud algselt eneseküllased, karistuseks oma tahte eest lõigati nad pooleks ning pooled ei suutnud oma uue olekuga leppida). Sellise armastuse puhul ei ole aga ühenduse saavutamine tagatud ning
kaasata lihtrahvas riigi juhtimisse. Välispoliitikas Sparta-vastane, toim I Peloponnesose sõda, millega Ateena võitis alad Kesk-Kreekas. Ateena dem hiilgeaeg. Archidamo Sparta kuningas, kelle juhtimisel rüüstasid Peloponnesuse väed igal aastal s Atikat. Nikias Juhtiv Ateena riigimees, kelle eestvedamisel sõlmisid ateenlased Spartaga 50ks aastaks rahu. Alkibiades Periklese hoolealune. Oli aristokraatlikku päritolu, kuid pooldas radikaalset demokraatiat ja II Peloponnesose sõja jätku. Läks süüdistatuna jumalateotuses Sparta poolele üle. Agesilaos Pärsia kuningas, kes saavutas Pärsia-Sparta sõjas Väike-Aasias pärslaste vastu edu. Epameinon Teeba kindral, kelle juhtimisel purustasid teebalased Leuktra lahingus Sparta das väe, mis viis Peloponnesuse liidu lagunemiseni.
saarel vangistada hulga spartiaate. Ateenlased ähvardasid nad spartalaste sissetungi korral hukata ja Sparta rüüsteretked Atikasse lõppesid. 424-st alates kallutasid Spartalased lahkulöömisele Ateena liitlasi Egeuse põhjarannikul. Kleon langes lahingus (422). 421 sõlmisid ateenlased Nikiase eestvõttel rahu Spartaga 50 aastaks. Rahu tingimusi reaalselt täita ei suudetud. Ateenas juhtivaks riigimeheks tõusnud Alkibiades organiseeris Sparta-vastase liidu Peloponnesosel (Argos, Elis ja osa arkaadlasi), kuid liitlased said 418 Mantineia lahingus Spartalt lüüa ja liit lagunes. 415 413 toimus Ateenlaste suur sõjaretk Sitsiiliasse Sürakuusa vastu. Selle juhtideks määrati Nikias ja Alkibiades, kuid viimane kutsuti retke algfaasis Ateenasse kohtu ette, süüdistatuna retke eel toime pandud pühaduseteotuses, ja läks seetõttu Sparta poole üle. Ateenlased piirasid Sürakuusat, kuid ei suutnud seda vallutada
), ning mitmed linnad, sealhulgas Amphipolis, läksid Sparta poole üle. Kleoni ja Brasidase surma järel pääsesid mõlemas leeris võidule rahumeeleolud ja 421. a. sõlmiti ateenlase Nikiase pingutuste tulemusel 50 aastaks rahu nn Nikiase rahu. Ateenlaste sõjaretk Sitsiiliasse. Nikiase rahuleping jäi täimata, sest Sparta liitlased polnud nende selja taga kokku lepitud tingimustega nõus. Ateenas tõusis tol ajal esile aristokraatlikku päritolu kuid demokraadina esinev riigimees Alkibiades (Periklese sugulane ja hoolealune), kes võttis kindla suuna vaenu taasõhutamisele. Alkibiadese katse organiseerida Sparta-vastane liit Peloponnesoses lõppes küll lüüasaamisega suures lahingus Arkaadias Mantineia linna juures (418.a.). Kuid peagi terendas võimalus laiendada ateenlaste võimupiire lääne pool Sitsiilias. Paar väiksemat Sitsiilia linna (Egesta ja Leontini elanikud) palusid ateenlastelt abi Sürakuusa vastu
Selleni jõudnud, peab ta sünnitama palju üllaid kõnesid ja mõtisklusi ning hakkama mõistma ilu kui ideed ennast, siis on ta jõudnud eesmärgini. Ilu eksisteerib igavesti, ta ei teki ega hävi, ei suurene ega kahane. Ilu ei ilmu targale inimesele mitte kõne või teadusena, vaid iseendana, alati endaga ühetaolisena. ,,Pidusöögi" moraal Sokrates: armastav olend saab tõusta kõrgemale juhuse meelevallast; Alkibiades: individuaalsel armastusel on eriline väärtus. Neid kahte korraga ei saa! 4 2. Apostel Paulus Jumala armust. Pauluse armastusekäsituse ühiskondlik-poliitilised tagajärjed Arm=agape. Agape vs Eros agape on spontaanne, üldine, ei hooli objekti väärtusest; eros on igatsev ja suunatud objekti omandamisele. Agape loob väärtuse armastuse läbi; eros saab alguse objekti iseseisvast väärtusest
seevastu ka positiivsete definitsioonideni, kusjuures Sokrates suunab oma küsimustega vestluskaaslast niisuguse definitsiooni poole. Seda dialektika aspekti nimetas ta maieutika`ks, otseses tõlkes – ämmaemandakunstiks. 4 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. Sokrates oma suunavate küsimustega on siin justkui sünnitusabi andja, kes aitab tõest teadmist ilmale tuua. Paljudele kaasvestlejatele aga tundus (vt Alkibiades “Pidusöögis”), et Sokrates oma dialektikaga ironiseerib nende üle. Sõna “iroonia” pärineb kreeka keelsest sõnast eironeia, mis tähendas teatud laadi teesklust. Teeseldes püüab inimene tavaliselt näidata end paremana kui ta tegelikult on. Eironeia tähendab aga sellist teesklust, kus inimene näitab end viletsamana kui ta on. Sokrates oma justkui lapselike “Mis on X?”- küsimustega paistab kaasvestlejatele naiivse inimesena
kohast Tõeline, sokraatiline armastus Saab alguse objekti iseseisvast väärtusest Sokraatiline eneseküllasus: vooruslikkus, vähene huvi välise suhtes, tundetus Erose läbi tõuseb inimene Jumala poole valu suhtes, distants maailmaga Enesekeskne, õnne ja surematuse saavutamisele suunatud Alkibiadese lugu Alkibiades: “kavatsen tõtt rääkida” (214 e) Agape ühiskondlikud tagajärjed Näeb ja kirjeldab Sokratese väärtusi Indiviidide võrdsustumine läbi Jumala armu – vendlus. Vastandumine Ent sarnaneb raidkujule senistele võimusuhetele:
suhtes, hoiab distantsi maailmaga. Sokratese kõnele järgneb Alkibiadese lugu, kes väidab, et kavatseb rääkida tõtt. Tõde, mida ta näeb, on tegelikult tunded Sokratese kui mehe suhtes. Ta näeb ja kirjeldab Sokratese väärtusi ning väidab, et need väärtused, tema arusaam armastusest, on muutnud Sokratese raidkuju sarnaseks: ta ei hooli ilusast kehast, ei räägi kauneid isiklikke sõnu. Alkibiades tunnistab, et samas tema ise on muutunud orjalikuks; tema hinges on selline torm, ta ei kontrolli ennast ning läheneb hullumeelsusele. Selline individuaalne ilust kantud armastus vastandub siis Sokratilisele armastusele. ,,Pidusöögi" moraal Sokrates lugu näitab, et armastav olend saab tõusta kõrgemale juhuse meelevallast; Alkibiades vastandub talleja näitab, et Sokratiline armastaja kaotab palju oma inimlikkusest ning et individuaalsel armastusel on eriline väärtus
Pidusöögis) Suurimaks raskuseks on inimese seksuaaltung, mis viib üksiku armastamiseni ning jätab inimese juhuse meelevalda. Platon küsib, kas armastusest on võimalik vabaneda? Vastust on kahetine: võib armastada seda, mis meid ei orjasta, vaid vabastab. 6 Pidusöögis kirjeldab Platon läbi Alkibiadese, Aristophanese ja Sokratese erinevaid armastuse vorme. Alkibiades kirjeldab isiklikku kitsast kogemust, kirjeldades Sokratese väärtusi ning samas tõestades, et on ise oma armastuse ori. Ometi seisneb tema jaoks armastuse väärtus just individuaalsel armastusel. Aristophanes pidas armastuseks (eros) oma teise poole otsimist (inimesed olnud algselt eneseküllased, karistuseks oma tahte eest lõigati nad pooleks ning pooled ei suutnud oma uue olekuga leppida). Sellise armastuse puhul ei ole aga ühenduse
Kinnisvara omamine keelatud, rendiõigus. Kohtu poole kodanikust vahendaja kaudu. Ca pool vabadest linnaelanikest, kuid vähem kui kodanikke. Koosnesid immigrantidest ja vabakslastud orjadest. Pidid teenima sõjaväes vastavalt oma jõukusele.Käsitöö, kaubandus, pangandus, vaimuinimesed. Peloponnesose sõda.460-445 (I) Põhjused ja ajend. Periklese strateegia. Archidamose sõda. Sisevastuolud Ateenas. Nikiase rahu. Alkibiades. Sitsiilia ekspeditsioon ja selle tagajärjed. Dekeleia sõda: mereliidu lagunemine ja Ateena kapituleerumine. Oligarhilised riigipöörded Ateenas sõja ajal ja järel. 10 000 retk Aasiasse, Agesilaos. Korintose sõda ja Kuningarahu. Teeba tõus: Leuktra lahing (Epameinondas); Ateena II mereliit ja selle lagunemine võitlus Kartaagoga; Dionysios I türannia; türannia langus; Timoleon. Philippos II- 4. saj; Makedoonia kuningas, pani aluse Makedoonia suurvõimule; Aleksander
Sotsialism on nakkus, mis toob rahvale ainult kannatusi. Vanemas eas pooldas Napoleon III diktatuuri ja J.de Maistre ´i absolutistlikke ideid. Dändism (anglitism, dandy keigar). Dändism on luuletajaks olemise eelolek, eneseküllasuse võrdkuju. Dandy teeb iseendast teadlikult kunstiteose, kuid see jääb välise ilme pinnale. Dändism ühendab stoilise hoiaku apirituaalsusega. Ajalooliselt ilmub ta üleminekuperioodidel (Caesar, Catalina, Alkibiades). ,,Dändismil, mis on institutsioon väljaspool seadusi, on omad ranged seadused, mida peavad täpselt järgima kõik ta sõltlased, ükskõik kui tuline ja isepäine nende loomus ka oleks. Estetism (vt ka dekadents).B pidas end parnasliku romantiku T.Gautier' õpilaseks. Gautier oli loosungi ,,kunst kunsti pärast" kõige tuntum populariseerija. B estetism oli vastuoluline: ühelt poolt taotleb ta täiuslikku ja lõpetatud
armetu orja kombel ainult ühte, armastades mõne poisikese, mehe või mingi ühe taotluse ilu, vaid [pöördub] ilu avara mere poole, ja tunnetades seda ilu ammendamatus tarkuse armastuses, [sünnitab] palju kauneid ja üllaid kõnesid ja mõtisklusi... (210 d) Sokraatiline eneseküllus inimene on vooruslik, füüsiliselt vastupidav, ei tunne valu ja unustab end selles maailmas. Maailmaga peab distantsi hoidma. · Alkibiades: ,,kavatsen tõtt rääkida" kirjeldab Sokratese tema väärtusi, mitte üksnes tark, vaid ka ilus ja tugev mees, vapper, õilis, üllas. Samaaegselt on armastuse arusaam teinud Sokratesest raidkuju, ta ei hooli enam ilusast kehast, ei räägi kauneid isiklikke sõnu. Samas tunnistab Alkibiades, et on muutunud orjalikuks, ta ei suuda end kontrollida, läheneb hullumeelsusele.
Kreekas, samuti mõjusfääride laiendamise eest Aadria ja Joonia merel. Ateenlastel tugev sõjalaevastik, spartalastel aga maavägi. 1. periood Archidamose sõda - ateenlaste liitlane Plataia langeb, Ateenas puhkeb nõrgestav katk, Ateenas kaks juhti Kleon ja Nikias, 1. nõuab sõja jätkamist, nii ka läheb; kuna sõda kummalegi poolele ülekaalu ei anna, otsustatakse teha vaherahu Nikiase rahu. Sparta liitlased pole sellega rahul, taas sõda. Ateenlaste ees Alkibiades, kes vahepeal spartalaste hõlma alla poeb, siis aga taas ateenlaste juurde tuleb. Ateenlaste Sürakuusa-retk ebaõnnestub, rahutused Ateena arhees, spartalased sõlmivad salalepingu pärslastega, süveneb Ateena dem. kriis. Spartalaste blokaadi tõttu nälga jäänud ateenlased alistuvad. Sõda lõppes Sparta täieliku võiduga, kuid ka too väga kurnatud, nii et ainuke tegelik võitja on Pärsia. Ateena mereliit saadeti laiali, Ateena astus Peloponnesose liitu, kehtestati oligarhia
traditsioonilisest vaatest Ida rahvale kui barbaritele. Ta kuulutas end Aasia valitsejaks, võttis omaks pärsia kombed ja nõudis enda jumalikku austamist nagu idamaine monarh. 323eKr suri ta 33-aastaselt mõnepäevase haiguse tulemusena. Tema sisemise ühtsuseta hiigelriik lagunes varsti pärast tema surma. Veel tänapäevalgi peetakse teda parimaks väejuhiks, kes kunagi elanud on. Aleksander Suur http://historicmysteries.com/where-is-the-tomb-of-alexander-the-great Alkibiades - suursugust päritolu ateenlane, üks kõige silmapaistvamaid riigimehi ja väejuhte nii Peloponnesose sõjas kui ka muistses Kreekas; sõjas pärslaste vastu tabas teda ebaõnn, läks lõplikult pagendusse ja mõni aasta hiljem tapsid ta Pärsia kuninga käsilased. Antonius - (83 eKr – 1. august 30 eKr) oli Vana-Rooma poliitik ja väejuht
annaabi.ee 
