9

doc

Funktsiooni tabuleerimine

. 8 Programmi seletus............................................................................................................... 9 Ülesande püstitus Vastavalt oma martikli numbrikobinatsiooni jagatisele valitakse tabulleerimise meetod ja tabuleeritav funktsioon etteantud valikute seast. Tuleb koostada ülesande algoritm ja sellele vastav programm C-keeles. Tingimus: Kõik algandmed on reaalarvulised ning sisestatakse klaviatuurilt. Valitud funktsioon (3. variant): On antud argumendi algväärtus A, sammude arv N, samm S. Tuleb leida funktsiooni väärtus punktides: A+S, A+S*2, kuni A+N*S. Funktsiooni kuju: Algoritm Programmikood #include #include int main() { double a, s, n, x, y, i, sulg; printf("Sisesta algväärtus a: "); scanf("%lf", &a); printf("sisesta samm s: "); scanf("%lf", &s); printf("sisesta sammude arv n: "); scanf("%lf", &n); i=0; while(i

Informaatika → Programmeerimise põhikursus...

148 allalaadimist

1

xls

Majandusmatemaatika I kodune töö 7

Algväärtus 23000 eur kulu 8050 eur jääkväärtus 23000-8050 14950 eur 8050 23000 0.35 = 35% Vastus 35% 2) Mudel, mis kirjeldab jääkväärtuse sõltuvust ajas aeg= (t) jääkväärtus=algväärtus*(1-am.määr)t j=k(1-am.määr)t 3) Mitme aasta pärast on jääkväärtus 2669 €? t=? 2669=2300*(1-0,35)t/1300 2669 23000 = 0,65t t=log 0,65*2669/2300 = 5 0,65 t = 0.11604 t = 5 Vastus: 5 aasta pärast

Majandus → Majandusmatemaatika I

11 allalaadimist

6

pdf

Eksponentsiaalne kasvamine ja kahanemine

Eksponentsiaalne kasvamine ja kahanemine Õppematerjal 11. klassile  Eksponentsiaalne kasvamine Kasutatakse siis kui arv suureneb kindla protsendi võrra teatud aja jooksul. n p A = a 1+ 100 A on lõppväärtus a on algväärtus p on protsent n on ajavahemik  Näidisülesanne 1 Kevade suurvee ajal suureneb järve veetase 2% päevas. Mitu liitrit vett on järves 3 päeva pärast, kui järves on algselt 170 000 liitrit vett.  Eksponentsiaalne kahanemine Kasutatakse siis kui arv kahaneb kindla protsendi võrra teatud aja jooksul. n p A = a 1- 100 A on lõppväärtus a on algväärtus p on protsent n on ajavahemik

Matemaatika → Matemaatika

47 allalaadimist

9

doc

Funktsiooni tabulleerimine

getchar(); getchar(); return 0; } 7  Programmi seletus Programm koosneb peaprogrammist int main ja kolmest alamprogrammist int sisestus, int arvutamine, int v2ljastus. Alamprogrammis "int sisestus" toimub vajalike arvude sisestus: Sisestatakse funktsiooni lõppväärtus M, sammude algväärtus S, muutuja x algväärtus E. Alamprogrammis "int arvutamine" toimub funktsiooni väärtuste ning argumentide arvutamine. Alamprogrammis "int v2ljastus" toimub argumendi ja sellele vastava funktsiooni väärtuse väljastamine. Peaprogrammis on deklareeritud muutujad. 8 Pilt programmist 9

Informaatika → Programmeerimine

118 allalaadimist

2

doc

I Kt nihkeregistri skeem

Tallinna Tehnikaülikool INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND Arvutitehnika instituut Kontrolltöö aines ,,Arvutid I" x Tallinn 2012 Ülesanne Koostage reverssiivse paralleel laadimisega vasakule nihutava nihkeregistri loogikaskeem T trigerite baasil. Lahendus Reversiivne vasakule nihutav ­ kui M=1 nihutab vasakule. Paralleel laadimisega ­ kui PL=1 siis Di=>qi, kus Di on algväärtus 

Informaatika → Arvutid i

94 allalaadimist

2

rtf

Liikumise kirjeldamine

Liikumise kirjeldamine: Sirgliikumine (lihtsaim näide translatsiooni ehk Ringliikumine (lihtsaim näide rotatsiooni ehk kulgliikumise kohta) pöördliikumise kohta) Koordinaat x (kaugus taustkehast) Koordinaadina toimiv nurk (nurk nullsihi suhtes) Koordinaadi algväärtus x0 (x väärtus aja alghetkel, t0 = 0) Koordinaatnurga algväärtus 0 ( väärtus aja alghetkel, t0 = 0) Ajavahemiku t = t'­ t0 jooksul läbitud teepikkus Ajavahemiku t = t'­ t0 jooksul läbitud pöördenurk s = x ­ x0 = x (t = t' kui t0= 0) = ­ 0 = (t = t' kui t0= 0) Kiirus ühtlasel liikumisel v = x/t = s/t (ühik 1 m/s) Nurkkiirus ühtlasel liikumisel = /t = /t (ühik 1s-1)

Füüsika → Füüsika

25 allalaadimist

2

rtf

Sirg- ja ringliikumine

Liikumise kirjeldamine: Sirgliikumine (lihtsaim näide translatsiooni ehk Ringliikumine (lihtsaim näide rotatsiooni ehk kulgliikumise kohta) pöördliikumise kohta) Koordinaat x (kaugus taustkehast) Koordinaadina toimiv nurk (nurk nullsihi suhtes) Koordinaadi algväärtus x0 (x väärtus aja alghetkel, t0 = 0) Koordinaatnurga algväärtus 0 ( väärtus aja alghetkel, t0 = 0) Ajavahemiku t = t'­ t0 jooksul läbitud teepikkus Ajavahemiku t = t'­ t0 jooksul läbitud pöördenurk s = x ­ x0 = x (t = t' kui t0= 0) = ­ 0 = (t = t' kui t0= 0) Kiirus ühtlasel liikumisel v = x/t = s/t (ühik 1 m/s) Nurkkiirus ühtlasel liikumisel = /t = /t (ühik 1s-1)

Matemaatika → Matemaatika

4 allalaadimist

1

rtf

Tabuleerimise näide C-s

#include #include int main() { double n, i, a, b, h, x, y; printf("Funktsiooni tabuleeriminenn"); printf("h arvutatakse valemi järgi: n h=(b-a)/n nn"); printf("Sisesta algväärtus a: "); scanf("%lf", &a); printf("Sisesta lõppväärtus b: "); scanf("%lf", &b); printf("Sisesta argument n: "); scanf("%lf", &n); h = (b-a)/n; for(i=0; ((a+i-1)*((b-a)/n)) < b; i++) { x = a+i*h; printf("%.2lf | ", x); if((4-pow(x,2))==0) //ehk kui funktsiooni nimetaja võrdub nulliga { printf("antud kohal määramatan"); }

Informaatika → Informaatika

219 allalaadimist

1

docx

Tabuleerimine

scanf ("%lf" , &h); int i; for (i=0; i= 4) //funktsioon ei lahendu selles piirkonnas { printf("tulemus: %gn" , sqrt(x*x+x-20)/(x*x+x-10)); // 30 funktsioon } else { printf("vastus puudubn"); } } } 4. Klaviatuurilt sisestatakse argumendi algväärtus a, samm h ja sammuude arv n. Funktsiooni väärtust arvutatakse punktides a, a+h, a+2*h, ... , a+n*h.

Informaatika → Programmeerimine

153 allalaadimist

2

docx

Arvuti KT

Väljastamiskäsk writeln( loetelu ); hargnemiskäsk: if tingimus then käsk või käsud else käsk või käsud else- võib puududa, else ees pole KUNAGI semikoolonit. käsk või käsu osad võivad olla begin ja end vahel. korduskäsud: 1)Loendajaga korduskäsk kasutatakse kui korduste arv on ette teada. begin for i:=1 to 10 do end; 2) Eelkontrolliga korduskäsk Tingimust sisaldav korduskäsk, kus korduste arv ei ole ette teada, võib olla i:=1; loendaja algväärtus while <=20 do while - senikui begin käsk või käsud tingimuse muutmine või loendaja muutmine i:=i + 8; sammuga 8 , võib olla sammuga misiganes. end; 3) Järelkontrolliga korduskäsk  Liidame kõik arvud kuni sisestatakse esimene negatiivne arv eeldusel, et esimesena sisestatakse positiivne arv

Informaatika → Arvuti

3 allalaadimist

7

ppt

Eksponentsiaalne kasvamine ja kahanemine

Eksponentsiaalne kasvamine ja kahanemine Martin Jaan Leesment XIA Eksponentsiaalset kasvamist ja kahenemist iseloomustab järgmine võrrand n Kus p A = a 1± · p on protsent · n on ajavahemik 100 · a on algväärtus · A on lõppväärtus  Näiteks lahendan kaks ülesannet 1) Spordiklubi MASU eelarve oli 2005. aastal 12 300 krooni. Tänu uuele investorile Iljits Uljanov tõusis kuni 2009. aastani eelarve iga aasta 40%. Kui suur oli eelarve 2009. aastal ?  Kasutan võrrandit n p A = a 1 ± 100 3 40 A =12300 1+ 100 A =12300 1, 43 A = 33751, 2 EEK

Matemaatika → Matemaatika

60 allalaadimist

9

pptx

Liitprotsendiline kasvamine ja kahanemine

Liitprotsendiline kasvamine ja kahanemine Aliis Uudelt Paula Rõuk TPL 2013 Alustuseks kui mingi suuruse esialgne väärtus a kasvab / kahaneb igas teatavas ajavahemikus p protsendi võrra ajavahemiku alguses olnud väärtusest, siis nnda sellise ajavahemiku lõpus avaldub selle suuruse lõppväärtus A. Alustuseks A ­ suuruse lõppväärtus a ­ algväärtus p ­ kasvamise või kahanemise protsent n ­ kasvutsüklite arv Kasvamine: Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Kahanemine: Fifth level Algväärtuse avaldamine: Näidisülesanne Katil on 3aastane poeg Mart, kelle jaoks soovis Kati raha koguda, et 15 aasta pärast täisealiseks saaval Mardil oleks

Varia → Kategoriseerimata

99 allalaadimist

1

docx

Eksponentsiaalne kasvamine ja kahanemine

Matemaatika tööleht Eksponentsiaalset kasvamist või kahanemist kasutatakse kui arv kasvab või kahaneb kindla protsendi võrra teatud aja jooksul. Eksponentsiaalset kasvamist ja kahanemist iseloomustab järgmine võrrand: A= a(1 ± ) Milles avalduv A on lõppväärtus; a on algväärtus; p on protsent; n on ajavahemik. Näiteks lahendan kaks ülesannet. Ülesanne 1. Eksponentsiaalne kahanemine Perekond ostis aastal 2005 maja 213 567 euro eest. Üheksa aasta vältel on maja hind igal aastal vähenenud 0,4%. Kui palju maksab maja praegu aastal 2014? A= a(1 ± )

Matemaatika → Matemaatika

16 allalaadimist

2

docx

Visual Basicu keelereeglid

Funktsioonid Function nimi(parameetrid) [As andmetüüp] funktsiooni algoritm nimi=avaldis End Function Keelestruktuurid Valikud 1. If tingimus Then tegevus 2. If tingimus Then tegevus(ed) End If 3. If tingimus1 Then tegevus(ed)1 ElseIf tingimus2 Then ... Else ... End If Kordused 1. Do While tingimus korduv tegevus Loop 2. For muutuja=algväärtus To lõppväärtus [Step samm] korduv tegevus Next muutuja 3. For Each muutuja In hulk/massiiv korduv tegevus Next muutuja Suunamised Ploki/programmi lõppu Exit For, Exit Do, Exit Sub, Exit Function Märgendile GoTo märgend märgend on täidetava programmikäsu ees, eraldajaks on koolon

Informaatika → Andmetöötlus

7 allalaadimist

1

docx

Matemaatika valemid

2 2 2 = sin +cos = 1 1+tan = sin2 = 2cossin cos2 = 2cos2-1 tan2 = siinusteoreem: (ümberringjoone raadius) koosinusteoreem: a2=b2+c2-bccos erikülgne kolmnurk: S= n Põhivõrrandid: sinx= a x=(-1) +180n, n Z cox= a x=+360n, n Z tanx= a x= +180n, n Z Kaare pikkus: l= Sektori pindala: S= n Liitintress: c= a(1) a-algväärtus Vektorid: pikkus paralleelsus || ristseis X1X2+Y1Y2= 0 nurk vektorite vahel cos = Sirge võrrand: kahe punktiga tõusu ja algkoordinaadiga y= kx+b (lp y-teljega) tõusu ja punktiga y-y1=k(x-x1) Kahe sirge vastastikused asendid: paralleelsed A||B k1=k2 risti AB k1k2 = -1 s1+s2 = 0 nurk kahe sirge vahel tan Tõus: k=f'(x0)= tan k= Ringjoonevõrrand: (x-x0)+(y-y0)2= r2 A(x0y0)- keskpunkt Bernoull`i valem: Pn(x=k)=Cnk pk qn-k

Matemaatika → Matemaatika

335 allalaadimist

8

docx

Funktsiooni tabuleerimine

Tallinn 2017 Ülesanne saadi matriklikoodi järgi genereerides. Tingimused: 1) Kõik algandmed on reaalarvulised ning sisestatakse klaviatuurilt. 2) Tulemused väljastatakse tabeli kujul, mille veergudeks on vastavalt argumendi ja funktsiooni väärtused st. kujul Argument | Funktsioon X1 | Y1 X2 | Y2 jne 6. On antud argumendi x algväärtus A, samm H ning funktsiooni väärtuse y ülempiir YM. Kehtivad tingimused: H > 0. Funktsiooni väärtust y arvutatakse punktides: A A+H A + 2H A + 3H kuni kehtib tingimus, et funktsiooni väärtus y < YM, kuid mitte rohkem kui 15 punktis. y = 2 + x+ x -x 4 Tallinn 2017 Tallinn 2017 Tallinn 2017 #include #include int main (void) { float A, H, YM, X[15], Y[15]; printf("Sisesta algv22rtus A: n"); scanf("%f", &A);

Informaatika → Funktsionaalne...

75 allalaadimist

9

odt

Programmeerimine 1 kodutöö 1 aruanne

väärtuse tabelina ekraanile. Juhul kui kasutaja poolt määratud vahemiku ja sammu tõttu tuleb leida funktsiooni väärtus enamas kui 15's punktis, piirdub programm vaid esimese 15 väärtuse arvutamise ning kuvamisega. Juhul kui funktsiooni väärtus ei kuulu saadud punktis reaalarvude hulka (näiteks negatiivne arv ruutjuure all), kuvab programm tabelis vastaval kohal, et lahend puudub. Juhul kui kasutaja poolt antud algväärtus A ületab maksimaalset väärtust B, ei arvuta programm ning sulgub. 6 Algoritm 7 8 Ekraanitõmmised Joonis 3. Programmi töö üldjuhul Joonis 4. Programmi töö erijuhul kui lahend puudub 9

Informaatika → Algoritmid ja andmestruktuurid

60 allalaadimist

6

docx

Tabuleerimine kodutoo

4. variant Üliõpilane: *********** Matrikli number: ****** ****** Hindaja: ****** Tallinn 2011 Sisukord 1. Tiitlileht 2. Sisukord 3. Selgitus 4. Graafik 5. Algotim 6. Programm Selgitus  On antnud funktsioon f(x)=. Esimeskes kasutaja sisestab x argumendi algväärtus (a) , mis võib olla iga. Edasi ta sisestab x argumendi lõppväärtus (b), mis peab olema rohkem kui väärtus a (a0), kui see tingims ei ole tehtud, siis kasutja sisestab väärtus N uuesti. Edasi programm leiab sammu väärtuskoht (H) H=(B-A)/N.

Informaatika → Programmeerimine

121 allalaadimist

5

odt

Füüsika töö

Kui keha asend võimaldab väljal teha keha nihutades tööd 5. Miks kahaneb potensiaalne energia ja mille mõjul? Sest,töö varu kulutatakse ära. Välja jõudude mõjul 6. Nimeta tööd valemeid! A=F s cos A=m g h A=q E s 7. Mis kujul on esitatud punktlaengu q potensiaalne energia homogeenses elektriväljas? Wp = q E d 8. Milline valem kehtib raskusväljas? Wp=m g h 9. Mis juhtub siis,kui potensiaalne energia liikumisel ära kulutatakse? Siis on tema algväärtus võrdne välja poolt tehtud tööga  Töö elektriväljas 1. Millest on tingitud potensiaalne energia? 2. Millest sõltub ja ei sõltu töö, raskus ja elektriväljas? 3. Nimeta suurused,mis kirjeldavad elektrivälja võimet teha laengu nihutamisel tööd. 4. Millal on kehal potensiaalne energia? 5. Miks kahaneb potensiaalne energia ja mille mõjul? 6. Nimeta tööd valemeid! 7

Füüsika → Füüsika

23 allalaadimist

12

xlsx

Excel KT

1/28/2011 1473 9/25/2009 1963 5/16/2016 462 8/20/2016 558 9/15/2013 512 8/19/2009 2000 2/24/2018 1111 10/26/2011 1202 6/23/2016 500 3/28/2017 778 5/13/2013 637 1/10/2010 1856  F1 Argumendi algväärtus F4 Samm -30 2.462887 -0.5647661301 2 -28 0.329885 1.2605616563 -26 -2.14217 0.2664482532 -24 -2.649722 -0.1857125588 -22 2.296663 1.4828036906 -20 1.578444 -0.1510636062 -18 1.068267 0.426362602 -16 -2.629179 1.4341428395 -14 -1.55429 -0.3076527977 -12 1

Informaatika → Informaatika keemia erialadele

44 allalaadimist

6

doc

Tingimuslaused

case label1:case label 2 lause; break; case label1:case label 2 lause; break; ... deafult: lause; } TSÜKLILAUSED ehk TSüklioperaatorid for-lause for-lause kordab selles olevat käsku nii kaua, kuni määratud tingimus on tõene. Süntaks:  for([esialgne avaldis];[tingimus];[muutus]) { laused; } esialgne avaldis - tsükli loendur'i algväärtus tingimus - kui kaua (mitu korda) tsüklit korratakse muutus-kuidas tsükliloendurit muudetaxe i++ - suurendataxe ühe võrra i+=2 - suurendataxe kahe võrra

Informaatika → Javascript

31 allalaadimist

24

pptx

KROONILISE HAIGUSEGA PATSIENT. HÜPERTOONIATÕBI

ja veresoonkonnahaigus. • Haigus tekib, kui vererõhu kontrollmehhanismid on häiritud ja vererõhk on kestvalt tõusnud see tähendab, et süstoolne vererõhk on rohkem kui 140 mmHg ja diastoolne vererõhk kõrgem kui 90 mmHg. (Uuetoa jt 2015: 6).  KÕRGVERERÕHKTÕBI EHK HÜPERTENSIOON? • Uuringute (Framingham, ALLHAT) tulemusi analüüsides on selgunud, et hüpertensiooni esinemist võivad suurendada vanus üle 45 aastat, kõrgem vererõhu algväärtus, ülekaal, diabeet ja naissugu. (Jasjukevitš 2016: 45)  MIKS ON OLULINE RAVIDA KÕRGVERERÕHETÕBE? • „Mida kõrgem vererõhk, seda kiirem on haigusearenemise protsess ja seda ulatuslikumad võivad olla organite kahustused. Parim viis organkahjuste ennetamiseks on vererõhu normaliseerimine eluviiside muutmisega ning õigeaegne, regulaarne ja sobiv ravi. “ (Uuetoa jt 2015: 14). HÜPERTOONIA DIAGNOOSIMINE JA RAVI

Meditsiin → Meditsiin

12 allalaadimist

12

doc

Programmeerimine I, kodune töö funktsiooni tabuleerimine

printf("%d | %fn", x[i], y[i]); } } int main(void) { int x[15]; float y[15]; int i, A, B, H, C; sisestamine (&A,&B,&H,&C);  arvutamine (A,B,H,C,x,y); v2ljastus (x,y); printf("V2ljumiseks vajuta enter!n"); getchar(); return 0; } Programmi seletus Programm koosneb peaprogrammist int main ja kolmest alamprogrammist int sisestus, int arvutamine, int v2ljastus. Alamprogrammis "int sisestus" toimub vajalike arvude sisestus: argumendi algväärtus A, argumendi lõppväärtus B, sammu väärtus H ja sammu koefitsent C. Alamprogrammis "int arvutamine" toimub funktsiooni väärtuste ning argumentide arvutamine kuni argumendi väärtus on ületanud argumendi lõppväärtuse B. Alamprogrammis "int v2ljastus" toimub argumendi ja sellele vastava funktsiooni väärtuse väljastamine. Peaprogrammis on deklareeritud muutujad. Pilt programmist Kasutatud kirjandus 1. Teodor Luczkowski "Baasteadmised programmeerimiskeelest C++" 2

Informaatika → Programmeerimine

327 allalaadimist

5

pdf

Samm mootor

Programm kasutab kahendväärtustega jada, mille liikmetele väärtusi andes, liigub samm-mootor edasi. 3 Järgnevalt koostame programmi, millega saab mootorit iseseisvalt tööle panna. Selles programmis kasutasime kaht while loop käsku: üks annab mootorile voolu ning teine juhib selle liikumist. Stop-käsud on ühendatud lokaalse muutujaga, peatades mõlemad kordused samal ajal. While loop käsust väljapoole jääv konstant on algväärtus, mille kahendsüsteemset väärtust hakatakse pidevalt ühe koha võrra edasi tõstma (n.ö. 2-ga korrutama). 1 ms juures rattad ei pöörle. 20 ms juures on mootori tsüklit ragina näol kuulda. Kõige parem tulemus on 5 ms juures, kuna sel juhul on vooluimpulsi sagedus piisav, et mootor ei jõuaks seisma jääda. Samas on see sagedus piisavalt suur, et mootor jõuaks rattaid ringi vedada. Full step drive on pidevam, kuna erinevalt wave drivest ei ole sel signaali katkemiskohta.

Mehhatroonika → Konstruktsiooni elemendid

25 allalaadimist

3

doc

Gümnaasiumi valemid

= a m -n = n a b b n p Liitprotsendiline kasvamine (kahanemine): L = A 1 + , kus L on 100 lõppväärtus, A - algväärtus, p - kasvamise protsent, n - kasvutsüklite arv. Logaritmide omadused: log a c = b a b = c a loga c = x log a a x = x log a 1 = 0 , kui a>0 ja a 1 log a a = 1 , kui a>0 ja a 1 b log a (b c) = log a b + log a c log a = log a b - log a c c

Matemaatika → Matemaatika

840 allalaadimist

4

docx

Exceli valemid

RATE(Nper;Pmt;Pv) ­ intressiprotsent FV(Rate;Nper;Pmt) ­ tulevikuväärtus regulaarsete maksete korral FV(Rate;Nper;;Pv) ­ tulevikuväärtus ühekordse sissemaksu korral PV(Rate;Nper;Pmt) ­ regulaarsetele maksetele vastav väärtus antud ajal NPER(Rate;Pmt;Pv) ­ makseperioodide arv (ei pruugi olla täisarv) IPMT(Rate;Per;Nper;Pv) ­ makse intressi osa PPMT(Rate;Per;Nper;Pv) ­ põhimakse suurus Kulumi arvestus Kasutatavad parameetrid: Cost ­ algväärtus Salvage ­ jääkväärtus Life ­ kasutusaeg Period ­ ajaperiood SLN(Cost;Salvage;Life) ­ ühtlane väärtuse vähenemine DDB(Cost;Salvage;Life;Period) ­ kiire väärtuse vähenemine SYD(Cost;Salvage;Life;Period) ­ mõõdukas väärtuse vähenemine Investeeringu hindamine IRR(rahavood) ­ investeeringu tulusus aastas investeering(ud) miinusmärgiga, tulud positiivsed

Informaatika → Informaatika

4 allalaadimist

8

docx

Exceli valemid

RATE(Nper;Pmt;Pv) – intressiprotsent FV(Rate;Nper;Pmt) – tulevikuväärtus regulaarsete maksete korral FV(Rate;Nper;;Pv) – tulevikuväärtus ühekordse sissemaksu korral PV(Rate;Nper;Pmt) – regulaarsetele maksetele vastav väärtus antud ajal NPER(Rate;Pmt;Pv) – makseperioodide arv (ei pruugi olla täisarv) IPMT(Rate;Per;Nper;Pv) – makse intressi osa PPMT(Rate;Per;Nper;Pv) – põhimakse suurus Kulumi arvestus Kasutatavad parameetrid: Cost – algväärtus Salvage – jääkväärtus Life – kasutusaeg Period – ajaperiood SLN(Cost;Salvage;Life) – ühtlane väärtuse vähenemine DDB(Cost;Salvage;Life;Period) – kiire väärtuse vähenemine SYD(Cost;Salvage;Life;Period) – mõõdukas väärtuse vähenemine Investeeringu hindamine IRR(rahavood) – investeeringu tulusus aastas investeering(ud) miinusmärgiga, tulud positiivsed

Informaatika → Andmeanalüüs

39 allalaadimist

4

docx

Exceli valemid

RATE(Nper;Pmt;Pv) ­ intressiprotsent FV(Rate;Nper;Pmt) ­ tulevikuväärtus regulaarsete maksete korral FV(Rate;Nper;;Pv) ­ tulevikuväärtus ühekordse sissemaksu korral PV(Rate;Nper;Pmt) ­ regulaarsetele maksetele vastav väärtus antud ajal NPER(Rate;Pmt;Pv) ­ makseperioodide arv (ei pruugi olla täisarv) IPMT(Rate;Per;Nper;Pv) ­ makse intressi osa PPMT(Rate;Per;Nper;Pv) ­ põhimakse suurus Kulumi arvestus Kasutatavad parameetrid: Cost ­ algväärtus Salvage ­ jääkväärtus Life ­ kasutusaeg Period ­ ajaperiood SLN(Cost;Salvage;Life) ­ ühtlane väärtuse vähenemine DDB(Cost;Salvage;Life;Period) ­ kiire väärtuse vähenemine SYD(Cost;Salvage;Life;Period) ­ mõõdukas väärtuse vähenemine Investeeringu hindamine IRR(rahavood) ­ investeeringu tulusus aastas investeering(ud) miinusmärgiga, tulud positiivsed

Informaatika → Andmetöötlus

6 allalaadimist

72

pdf

Täppismeetodid otsuste vastuvõtmisel - Kodukindlustuse valik

tundlik on lõpptulemus iga kriteeriumi suhtes. 6.1.1 Tundlikkuse graafik taastamise ulatuse suhtes (normaalne stsenaarium) Joonis 18. Kriteeriumi „Taastamise ulatus“ tundlikkuse analüüs (norm). Graafikult on näha, et normaalne stsenaarium on taastamise ulatuse muutuse suhtes vähe tundlik. Kaalu muutmise korral ei muutu pingerida. Swedpank jääb endiselt esimesele kohale ning napilt teiseks jääb Salva kindlustus. Kriteeriumi algväärtus on 0,33 ning kriteeriumi suhe ülejäänud kriteeriumitesse enne muutmist on 0,33/(1–0,33) = 0,49. Väärtuse muutmisel 0,33lt 0,99ni, on kriteeriumi suhe ülejäänud kriteeriumitesse 0,99/(1-0,99) = 99. Isegi sel juhul jääb liidriks Swedbank (0,319), sellele järgneb Salva (0,318) ning If kindlustus jääb kolmandaks (0,316). Eelkirjeldatud muudatus on vähetõenäoline, kuna see eeldaks taastamise ulatuse kriteeriumi tähtsuse suurendamist 99*(1/0,49) = 202 korda.

Informaatika → Informaatika

44 allalaadimist

39

pdf

Java algajatele

Konsool ei pruugi avaneda paremal, nagu näites, aga seda saab liigutada soovitud kohta. 2. Iga koodirida lõpeb semikooloniga, et käskudel vahet teha. Käsud täidetakse alati järjekorras. Väljastame tervituse konsoolile. 3. Õppime kasutama muutujaid. Alustame kõige enam kasutatavatest muutujatest. Deklareerime muutuja ja anname talle algse väärtuse. Väljastame muutujad konsoolile. Kuidas deklareerida? See käib üldise reegli järgi: Tüüp nimi = algväärtus; Peame meelde jätma, et: a) teksti kirjutame alati jutumärkidesse! b) Numbri kirjutame jutumärkidesse vaid siis, kui tahame, et see oleks tekstilise tähendusega. Üldjuhul on see ilma jutumärkideta. c) Jah-ei väärtuse korral kirjutame algväärtuseks kas true(jah, tõde) või false(ei, vale), muid variante pole. d) kommentaari ette paneme alati kaks kaldkriipsu, seda lauset programm ei loe. DEKLARATSIOON: String tekst = "Tere hommikust

Informaatika → Programmeerimine

259 allalaadimist

8

pdf

Tulistamismeetod

dr lähteseisundile. Üks meetod on kasutada saadud andmete lineaarset vahelelükkamist kahe eeldatud du (5) väärtuse jaoks. dr Kui du (5) -0.00026540 saame u (8) 0.0036974' ' ja dr kui du (5) -0.00053080 saame u (8) 0.0029664' ' dr siis du (5) parem algväärtus, teades tegelikku väärtust punktis, saame dr du (5) - 0.00053080 - (- 0.00026540) (0.0030769 - 0.0036974) + (- 0.00026340) = -0.00048614 dr 0.0029644 - 0.0036974 Kus 0.0036974'' on mõõdetud nihke väärtus välimisel raadiusel. Kasutades järjekordselt tulistamise meetodit sammuga h = 0.75 koos Euleri meetodiga algväärtusel du (5) = -0.00048614 saame nihkeks dr u 4 = u (8) 0.0030769' '

Füüsika → Kompuuterfüüsika

13 allalaadimist

10

doc

Skriptikeeled

TINGIMUSLAUSE. IF-lause. Tingimuslik valik. - if-tingimuslauset kasutame siis, kui soovime, et kood käivitub ainult siis kui tingimus on täidetud. · IF-lause if (tingimus) { lause; } else { lause; } · Tingimuslik valik (tingimus)? tõene_väärtus : väär_vastus TSÜKLID. FOR-tsükkel. WHILE-tsükkel. FOR...IN lause. BREAK, CONTINUE ­ käsud. - while tsükkel käivitab koodi ning jätkab seda seni kuni määratud tingimus on õige. · FOR-tsükkel for (algväärtus; lõpu_tingimus; samm) { lause; } · WHILE-tsükkel while (tingimus) { lause; } i = 0; while (i < 10) { document.write("rida ", i, "n"); i++; } · FOR ... IN lause for (muutuja in array_name) { lause; } for (i in counters) { document.write(counters[i], "n"); } · BREAK, CONTINUE käsud while (i < 0) { if (i == 2) continue; if (i == 7) break; i++; } FUNKTSIOONID. Deklareerimine

Informaatika → Javascript

62 allalaadimist

8

doc

Scriptikeeled

// chECK THE ANSWER var output = (response == answer) ? correct : incorrect; // STOP HIDING FROM OTHER BROWSERS --> TINGIMUSLAUSE IF-lause if (tingimus) { lause; } else { lause; } · Tingimuslik valik (tingimus)? tõene_väärtus : väär_vastus TSÜKLID FOR-tsükkel for (algväärtus; lõpu_tingimus; samm) lause; } for (i = 0; i < 10; i++) { Meelis Jander A-08 document.write("rida ", i, "n"); } WHILE-tsükkel while (tingimus) { lause; } i = 0; while (i < 10) { document.write("rida ", i, "n"); i++; } FOR ... IN lause for (muutuja in array_name) { lause; } for (i in counters) { document.write(counters[i], "n"); } BREAK, CONTINUE käsud while (i < 0) { if (i == 2) continue; if (i == 7) break; i++; } FUNKTSIOONID Deklareerimine

Informaatika → Arvutiõpetus

45 allalaadimist

2

pdf

VBA laused

lause(d) ] - 0 või 1 End Select End If Kordused Do ... Loop For ... Next Do Kordus järelkontrolliga Juhtmuutujuga kordus a1, a2, a3 ­ avaldised: lause(d) (laused täidetakse vähemalt üks kord) a1 - algväärtus, a2 - lõpp, a3 - samm Loop Until tingimus For v = a1 To a2 [Step a3] (vaikimisi 1) lause(d)

Informaatika → Andmetöötlus

18 allalaadimist

11

docx

Tunnitööde aruanne

väärtus erineb nullist) vaid vastava juhtsignaali (nii loogiline kui ka arvuline väärtus ,,1") olemasolul, vastasel juhul (,,0") väljund puudub (on võrdne nulliga). Juhtsignaali moodustamiseks kasutatakse kirjeldatust eraldiseisvat osasüsteemi ,,A", seejuures muutub juhtsignaali väärtus ,,0" ,,1", kui xA(t) kasvades saavutab vähemalt 90% lõppväärtusest ning ,,1" ,,0", kui xA(t) langeb alla 0,15. Süsteemi ,,A" põhiosaks on ühikhüppele (algväärtus ,,0", lõppväärtus ,,1") reageeriv aperioodiline lüli (k = 1, = 1), kusjuures tuleb jälgida, et xA(t) siirdekiirus on piiratud (eksponendi puutuja väärtus ordinaatteljel ei muutu rohkem kui 0,5 ühikut ajaühiku kohta). Tabel 1. Siinusgeneraatori parameetrid Siinussignaali plokk Amplituud Alaliskomponent Sagedus, rad/s 1

Masinaehitus → Automaatjuhtimine

150 allalaadimist

19

xlsx

Goal Seek

33 77,92 911,26 34 58,44 891,77 35 38,96 872,29 36 19,48 852,81 kuud % aastas taotlevast summast 1 2 Korraldus Goal Seek ... Data/What-If-Analysis/Goal Seek annab võimaluse leida algväärtus, mis tagab soovitud tulemust. Korralduse käivitamisel avaneb aken: Set cell: tulemuslahtri absoluutaadress (valem To value: soovitav väärtus By changing cell: algandmelahter Näide Soovitakse teada maksimaalse laenu suurus, kui aasta protsent on 6,5% ja kuus on võimalik tagas Laen 50 000,00

Informaatika → Informaatika

19 allalaadimist

16

rtf

Jagamine jäägi taastamisega

III KODUTÖÖ Jagamine jäägi taastamisega. Tallinn 2010 y1 – jagatava märgi salvestamine lipuna SRg1 (Sign of Rg1) y2 – jagaja märgi salvestamine lipuna SRg2 y3 – registri Rg3 nullimine jagatise tarbeks y4 – loenduri algväärtus x1 – nulliga jagamise kontrollimine y5 – lipu DBZ (Division By Zero) tõstmine y6 – lipu DBZ (Division By Zero) langetamine x2 – registri Rg1 märgi kontrollimine y7 – registri Rg1 vastandarvu salvestamine registrisse Rg1 y8 – lipu SRg1 langetamine - arv on positiivne x3 – registri Rg2 märgi kontrollimine y9 – registri Rg2 vastandarvu salvestamine registrisse Rg2 y10 – lipu SRg2 langetamine - arv on positiivne x4 –

Tehnoloogia → Tehnoloogia

21 allalaadimist

17

doc

Relatsioonid ja funktsioonid

S elleks tähis tame es ialgs es s eos es f(x)= y j a lahenda me s elle x s uhtes ..................................... 8. Rekursioon R ekurentne relats ioon järj es tus ele a1 , a2 ,..., an on s elline, mis defineerib liikme an eel mis t e liik met e a1 , a2 ,..., an-1 kaudu. V ale mit mis liiget an eelnevatega s eob nimeta taks e genereeri mis e reegliks (generating rule) Teatud liik me tele( es imes t ele tavalis e lt) väärtus te omis tamis t nime tat aks e inits ialis e erimis eks (algväärtus ta mi s eks ). N 1: F ibonacci j ärj es tus 1,1,2,3,5,.... A lgväärtus ta me 2 es imes t liiget a0 = a1 =1 J a arvuta me ülej äänud genereeri mis re egli kohas elt an = an-1 + an -2 (n> = 2). Ü les anne1: Leida lahendus rekurs ioonile:  a0 = 1 an = an-1 + 2 n 1 a1= a0+ 2= 1+ 2= 3 a2= a1+ 2= 3+ 2= 5 a3= 7 a4= 9 a5= 11 Lahend on: an= 2*n+ 1 (eel mis te põhj al kirj a pandud) Tões tus (indukts iooni abil) a) n =0 s iis a0 = 2*0+ 1= 1 O K .

Matemaatika → Matemaatika ja statistika

55 allalaadimist

17

doc

Relatsioonid ja funktsioonid

S elleks tähis tame es ialgs es s eos es f(x)= y j a lahenda me s elle x s uhtes ..................................... 8. Rekursioon R ekurentne relats ioon järj es tus ele a1 , a2 ,..., an on s elline, mis defineerib liikme an eel mis t e liik met e a1 , a2 ,..., an-1 kaudu. V ale mit mis liiget an eelnevatega s eob nimeta taks e genereeri mis e reegliks (generating rule) Teatud liik me tele( es imes t ele tavalis e lt) väärtus te omis tamis t nime tat aks e inits ialis e erimis eks (algväärtus ta mi s eks ). N 1: F ibonacci j ärj es tus 1,1,2,3,5,.... A lgväärtus ta me 2 es imes t liiget a0 = a1 =1 J a arvuta me ülej äänud genereeri mis re egli kohas elt an = an-1 + an -2 (n> = 2). Ü les anne1: Leida lahendus rekurs ioonile: a0 = 1 an = an-1 + 2 n 1 a1= a0+ 2= 1+ 2= 3 a2= a1+ 2= 3+ 2= 5 a3= 7 a4= 9 a5= 11 Lahend on: an= 2*n+ 1 (eel mis te põhj al kirj a pandud) Tões tus (indukts iooni abil) a) n =0 s iis a0 = 2*0+ 1= 1 O K .

Matemaatika → Matemaatika

6 allalaadimist

12

pdf

Konspekt

.. End If Select Case avaldis Case väärtus1 tegevus(ed)1 Case väärtus2 ... End Select Kordused Do While tingimus Do korduv tegevus korduv tegevus Loop Loop While tingimus Do Until tingimus Do korduv tegevus korduv tegevus Loop Loop Until tingimus For muutuja=algväärtus To lõppväärtus Step samm korduv tegevus Next muutuja For Each muutuja In hulk/massiiv Väljumine Exit : Exit For, Exit Do, Exit Sub, Exit Function Suunamine - GoTo Mooduli lõpp ­ End Objektid Objekti nimi [nurksulgudes] Objekti omadus - objekt.omadus Vaikimisi omadus kombovalikul, valikuloendil - Text Lülitil - Value Faili loendil - FileName jne Teise vormi objekt - vorm!objekt.omadus

Informaatika → Visuaalprogrammeerimine

96 allalaadimist

34

xls

VBA (sisse lahendatud algus)

1 Call Hüppa (pall, 2, 10, 0.1) või Hüppa pall, 2, 10, 0.1 NB! Kui kasutatakse võtmesõna Call, peavad argumendid sulgudes Kui ei kasutata, sulge ei tohi olla! id sulgudes! Juhtmuutujaga kordus. For-lause m > av2 For m = av1 To av2 [ Step av3 ] * m = av1..av2, av3 laused laused Next m m -juhtmuutuja (loendur) av1 - algväärtus av2 - lõppväärtus av3 - muutumise samm vaikimisi 1 Sub Hüppa(kuju As Shape, Optional n = 3, _ Võtmesõna Optional näitab, Optional h = 15, Optional p = 0.1) et parameetrile vastava argumendi või ' n - korduste arv (vaikimisi 3), Argumendi puudumisel võetakse param ' h - hüppe kõrgus (vaikimisi 15)

Informaatika → Informaatika

111 allalaadimist

9

docx

Insenerimehaanika eksami küsimuste vastused

liikumishulkade vektorsummaga (liikumishulkade peavektoriga): ~K=mi*~vi. ~K=m*~vC Lemma: massipunktide süsteemi liikumishulk võrdub süsteemi kogumassi ja massikeskme kiiruse korrutisega. *massipunktide liikuvuse jäävuse seadus - a)Kui süsteemile mõjuvate kõikide välisjõudude peavektor võrdub nulliga, siis masspunktide süsteemi liikumishulk jääb suuruse ja suuna pooles konstantseks. ~K=~K0=const, kus ~K0 on vektori ~K algväärtus. b) Kui süsteemile rakendatud kõikide välisjõudude peavektori projektsioon mingil kinnisteljel võrdub nulliga, siis masspunktide süsteemi liikumishulga projektsioon sellel teljel jääb konstantseks. Kx=K0x=const, kus K0x on projektsiooni Kx algväärtus. 35. Jõuimpulss. Massikeskme liikumise teoreem (Teoreem: Masspunktide süsteemi massikese liigub nagu masspunkt, kuhu on koondatud kogu süsteemi mass ja millele on rakendatud kõik sellele süsteemile mõjuvad välisjõud.)

Mehaanika → Insenerimehaanika

134 allalaadimist

19

doc

IVC-raamat

- Laost väljaläinud materjalide kirje - Laoseisu muutus - Sissekanne ostjate andmebaasi - Raamatupidamise lausendid Põhivara Sisetulek Sissetuleku vormistamine põhivarasse: Kuupäev ­ sissetuleku sisestamise kuupäev Arve/Saateleht ­ hankija arveldus arve Kreedit ­ bilansi konto, automaatselt sisestatakse Võlad hankijatele Hankija Maksetingimus ­ arve maksmise kuupäev Käibemaks Grupp ­ põhivara grupp Inventar.nr ­ inventarisatsiooni number Algväärtus , Amort.norm.(%)- amortisatsiooni protsent Osakond ­ ettevõte osakond, kellele kuulub põhivara Vastutav isik ­ ettevõte töötaja Kulu konto Sissetul.kuup.- sissetuleku kuupäev Amort.algkuup. ­ amortisatsiooni algkuupäev Tootmise.kuup.- tootmise kuupäev Märkus Deebet ­ bilansi konto Garantii kuup. ­ garantii algkuupäev Garantii nr. ­ garantii number Garantii lõpp ­ garantii kuupäev Müük Kuupäev ­ müügi kuupäev Dok.nr ­ dokumendi number Hankija Realisats

Informaatika → Arvutiteenindus

74 allalaadimist

46

docx

Harjutusülesannete aruanne õppeaines Automaatjuhtimise alused

ka arvuline väärtus „1”) olemasolul, vastasel juhul („0”) väljund puudub (on võrdne nulliga). Juhtsignaali moodustamiseks kasutatakse kirjeldatust eraldiseisvat osasüsteemi „A”, seejuures muutub juhtsignaali väärtus „0” → „1”, kui xA(t) kasvades saavutab vähemalt 85% lõppväärtusest ning „1” → „0”, kui xA(t) langeb alla 0,2. Süsteemi „A” põhiosaks on ühikhüppele (algväärtus „0”, lõppväärtus „1”) reageeriv aperioodiline lüli (k = 1, τ = 1), kusjuures tuleb jälgida, et xA(t) siirdekiirus on piiratud (eksponendi puutuja väärtus ordinaatteljel ei muutu rohkem kui 0,5 ühikut ajaühiku kohta). Süsteem "A" sisendsignaal lülitatakse algväärtuselt lõppväärtusele ajahetkel 1 sekund ning tagasi algväärtusele ajahetkel 9 sekundit. Tabel 1. Siinusgeneraatorite parameetrid

Energeetika → Automaatjuhtimise alused

18 allalaadimist

14

doc

Ülevaade Eesti olulisematest kaartidest

Kui võtta aga kaalutud keskmine, kus kaaluks on territooriumi pindala jaotus põhjast lõunasse, nihkub keskparalleel veidi põhja poole. Eeltoodust lähtuvalt on valitud koonuse lõikeparalleelid laiustega B1= 58°00' ja B2= 59°20'. Lamberti projektsiooni koordinaatide alguspunkt on valitud Eesti lõunapiirist natuke lõuna poole. Sellega on negatiivsed x-koordinaadid välistatud ka juhul kui neist maha lahutada x o väärtus (x koordinaadi algväärtus koordinaatide alguspunktis) (Jürgenson, 1995). 3 Baaskaart Eesti baaskaardi moodustavad nii paberkaart kui arvutiandmebaas. Eesti baaskaardi aluseks on nn. ortofotokaardi idee, kus kaardi taustaks on kasutatavasse projektsiooni ja mõõtkavasse teisendatud satelliitpilt. Viimasele kantakse topograafiline situatsioon: hüdrograafia, infrastruktuur, reljeef jmt

Geograafia → Geoinformaatika

77 allalaadimist

50

xls

EKodutöö-Tabelitöötlus. KT

sõnast, nende vahel on üks tühik. a b n samm �={█(3cos^2 2�−2sin (��+1)/3, |�|<1@2sin 2��/5+2cos(� -5 4.5 20 0.5 x y z -5 1.979985 -2.008401 �=ln(�^2+3)∙(2 sin(��+1))/√(�^2+�+3)+co -4.5 1.457811 -1.696306 -4 -0.077872 1.133958 -3.5 1.619873 1.612812 -3 3.155555 -0.433814 Antud argumedi x algväärtus, argumendi suurendamise samm -2.5 0.28224 -0.641614 ning tabeli punktide arv. -2 -3.155555 0.810916 Kirjutada valem argumendi lõppväärtuse (b) arvutamiseks. -1.5 -2.184353 -0.064665 Kirjutada valemid argumendi ja funktsioonide väärtuste arvutamiseks. -1 0.077872 -1.763136 Kopeerida nii, et tabelis oleks n rida. -0.5 1.254019 -0

Informaatika → Informaatika ll

35 allalaadimist

15

pdf

Elektrimasinad

P1 elektriline võimsus vattides (W) U liinipinge voltides (V) I liinivool amprites (A) cos võimsustegur Võimsus mootori võllil P = 3 U I cos P = mootori kasutegur. P1 Lisaks pöörlemiskiirusele n ja voolule I sõltuvad koormusest ka kasutegur ja võimsustegur cos. Seda iseloomustavad tüüpilised tunnusjooned on näha joonisel. Asünkroonmootori lülitamisel võrgupingele (kiirus on siis null) tekib suur käivitusvool, mille algväärtus on tavaliselt 5...7 korda nimivoolust suurem, ja mis kiiruse kasvades väheneb esialgu üsna aeglaselt. Samal ajal käivituse algmoment TA on enamasti vaid veidi suurem nimimomendist TN ning algul enamasti langeb sadulväärtuseni TS, siis kasvab vääratusmomendini TK, misjärel saab väärtuse, mis sõltub koormusest mootori võllil. 118 Vääratusmoment ehk kriitiline moment TK on

Tehnika → Elektrotehnika

222 allalaadimist

15

pdf

Elektrimasinad

P1 elektriline võimsus vattides (W) U liinipinge voltides (V) I liinivool amprites (A) cos võimsustegur Võimsus mootori võllil P = 3 U I cos P = mootori kasutegur. P1 Lisaks pöörlemiskiirusele n ja voolule I sõltuvad koormusest ka kasutegur ja võimsustegur cos. Seda iseloomustavad tüüpilised tunnusjooned on näha joonisel. Asünkroonmootori lülitamisel võrgupingele (kiirus on siis null) tekib suur käivitusvool, mille algväärtus on tavaliselt 5...7 korda nimivoolust suurem, ja mis kiiruse kasvades väheneb esialgu üsna aeglaselt. Samal ajal käivituse algmoment TA on enamasti vaid veidi suurem nimimomendist TN ning algul enamasti langeb sadulväärtuseni TS, siis kasvab vääratusmomendini TK, misjärel saab väärtuse, mis sõltub koormusest mootori võllil. 118 Vääratusmoment ehk kriitiline moment TK on

Masinaehitus → Masinatehnika

39 allalaadimist

4

pdf

Masinaehitustehnoloogia eksamiküsimused 2012 ja vastused

töödeldavate detailide tegelikud mõõtmed ettenähtud piires võimalikult pika töö kestvusega kuni järelhäälestamiseni (joon. 2.31).  Joonis 2.31. Täpsusdiagrammi asendi skeem detaili tolerantsitsoon: T ­ detaili tolerantstsoon; L hm ­ häälestamismõõde; Lmin - detaili vähim piirmõõde; Lmax - detaili suurim piirmõõde. 20. Mis on häälestusmõõde? Häälestusmõõde ­ selline keskmise jooksva mõõtme algväärtus töötlemise täpsuse diagrammil, mille korral välistatakse töödeldavate detailide tegelike mõõtmete oht juhuslikult ületada detaili tolerantsitsooni piiri, ja saavutatakse suurim võimalik töö kestvus kuni järelhääletamiseni. 21. Mis on järelhäälestamine? Järelhääletamiseks nimetatakse tehnoloogilise seadmestiku ja (või) tehnoloogilise rakistuse täiendavat reguleerimist tehnoloogilise operatsiooni teostamisel selleks, et

Tehnika → Masinaehitustehnoloogia

15 allalaadimist

23

doc

Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast

J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 19 4. Näiteülesanded. Näide 4.1 Masspunkt massiga 2 kg liigub sirgjooneliselt jõu F mõjul, mille algväärtus on 8 N ja mis kasvab igas sekundis 2 N võrra. Leida punkti liikumise seadus kui v0 = 0 . Lahendus Suuname x-telje piki punkti liikumissirget. Kuna siin on tegemist ühedimen- N sionaalse juhtumiga, siis kasutame diferentsiaalvõrrandi üldkuju (4.7), kus Fkx k =1 on kõigi mõjuvate jõudude projektsioonide summa x-teljele, s.t

Mehaanika → Insenerimehaanika

87 allalaadimist