Hellenismiperiood Aleksander Suure vallutusretked Makedoonlased ja kreeklased vallutasid Pärsia impeeriumi (kõik maad Egiptusest Iraani ja Kesk-Aasiani) Aleksander Suure maailmariik lagunes, sest väepealikud hakkasid omavahel sõdima. Kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Vahemere idarannikul tekkisid uued linnad Hellenismi periood- periood Aleksander Suure vallutustest kuni Rooma võimu kehtestamiseni Hellenistlikud suurrigid Egiptus Seleukiidide riik ( ) Makedoonia Kreeklased asusid vanadesse linnadesse ning rajasid uusi asulaid. Uutest linnadest tähtsaimad olid: Aleksandria, Antiookia( ), Pergamon(). Kultuur Valitsejad soosisid kultuuri. Aleksandriast sai kultuurikeskus. Aleksandriasse oli raja...
Kose Gümnaasium REFERAAT ALEKSANDER SUUR MAADEAVASTAJANA Katrin Taniste 8.a Kose 2009 Sissejuhatus Maailmaajaloost on raske leida mõnda teist Aleksander Suurele võrdset väejuhti. On teada, et austusega suhtusid temasse ka sellised maailma vapustanud vallutajad nagu Tsingis-khaan ja Napoleon I Bonaparte. Tõepoolest, selle Kreeka kõige põhjapoolsemas osas paikneva väikese Makedoonia riigi valitseja vallutusretked mõjutasid suuresti ka kõiki järgnevaid põlvkondi. Aleksander Suure väejuhioskused on aga sõjandusele pühendunud inimeste jaoks klassika. Makedoonia kuningas on kõigi aegade ja rahvaste kuulsaim väejuht, ...
Hellenismiperiood Hellenismiperioodil toimusid Kreekas suured muudatused. See periood sai alguse 338 a. eKr ja lõppes 1. sajandil eKr. Sellel perioodil oli silmnähtavalt tähtsaim tegelane Aleksander Suur ja tema väed. Just tema juhtimisel allutati Pärsia impeerium. Aleksander Suure vallutusretked toimusid aastatel 336- 323 eKr. Sel ajavahemikul vallutati Pärsia ja selle piirkonnad. Peale Aleksander Suure surma lagunes aga hiigelriik kolmeks väiksemaks riigiks: Egiptuseks, Süüriaks ja Makedooniaks. Selle lagunemise tulemusena tekkisidki hellenistlikud riigid. Aleksander Suure vallutustega kaasnes kreeklaste väljaränne idamaadesse. Asuti elama vanadesse linnadesse, samas rajati ka uusi linnu. Paljud sellised linnad asusidki Vahemere idaosas. Kuulsamateks linnadeks oli Aleksandria, Antiookia ja Pergamon. Nende linnade lähisümbrused muutusid kreekalikuks kreeklaste sisserände pärast...
Hellenismiperiood 4 - 1 saj eKr Hellenism idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levik tolleaegses maailmas. Aleksander Suure vallutusretked 336 323 eKr · Gordioni sõlm needus, raiu sõlm lahti, julgus. · Diadohhide (väepealike) sõjad, pärast Aleksander Suure surma. · Impeerium jaguneb kolmeks: Egiptus ptolemaiosed Babüloonia, Süüria, Pärsia seleukiidid Makedoonia + Kreeka antigoniidid · Hellenistlik riik ja selle ühiskonna korraldus (ennem linnriigid e polised) Piiramatu võimuga monarh Jumalikustamine Talupojal allutatud seisund praktiliselt ori Linnad k...
Hellenism on ajaloo ja kultuuriperiood, mil pärast Aleksander Suure vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146 eKr.) ehk periood, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Nimetuse hellenism tõi teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hellenismi iseloomustab kreekaliku ja idamaise vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses, ühiskonnakorras ja kultuuris. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides( Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid, sisserännanud kreeklased ja makedoonlased ühes kohalike helle...
Aleksander Suur Aleksander Suur ehk Makedoonia Aleksander on kõigi aegade ja rahvaste kuulsaim väejuht, kes suutis relva jõul luua antiikaja suurima impeeriumi. Veel tänapäevalgi peetakse teda parimaks väejuhiks, kes kunagi elanud on. Sünd ja lapsepõlv Aleksandril olid väga kõrgest soost ja haritud vanemad, tema isa oli Makedoonia kuningas Philippos II ja ema kuninganna Olympos. Mõlemad vanemad pöörasid väga suurt rõhku haridusele nii füüsilisele kui ka vaimsele. Juba noorest east harjutas Aleksander ühe oma isa sõjaväe rangema väejuhi käe all sõjaväekunsti, osavust ja vastupidavust. Õhtuti aga sukeldus poiss filosoof Aristotelese tähelepaneliku juhtimisel teadus- ja luuleraamatutesse. Tema õpetajad olid oma aja tippspetsialistid. Aleksander oli väga huvitatud poliitikast, temale meeldis vestelda saadikutega, ja need, kes ootasid temalt lihtsaid lapsikke küsimusi, pidid hoopis rääkima oma maa teede, rikkuste, jõgede ja mägede kohta, ...
Aleksander Suur Sissejuhatus Maailmaajaloost on raske leida mõnda teist Aleksander Suurele võrdset väejuhti. Aleksander Suur sündis 356 a. eKr Makedoonia kuninga Philippos II ja kuninganna Olympiase esimese pojana. Tema sündimise ööl põles Väike-Aasias Efesose linnas maha jumalanna Artemise tempel. Selle järgi ennustati, et Aasiale on saabumas rasked ajad. Tema ema oli väidetavalt Achilleuse ja isa Heraklese järeltulija. Aleksandrit õpetas karmi käega Leonidas, kes kehtestas talle samasugused normid, nagu oli teistel poistel sõjaväes. Teda õpetas ka kuulus filosoof Aristoteles. Aleksander paistis silma erakordse otsusekindluse ja vaprusega...
Hellenism (4.-1. saj eKr, 338-30 eKr) 1. Aleksander Suure vallutusretked (336-325 eKr), vt atlas lk. 33 vallutas Päsia ja jõudis Indiani. Kogu Ees-Aasia, Egiptus ja Iraan langesid makedoonlaste ja kreeklaste ülemvõimu alla 1) tähtsus · Aleksandri vallutusretke ja järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline ümberasumine Euroopast Lähis-Ida maadesse. Esmalt tulid nad palgasõduritena, kuid ajapikku hakkas üha enam ümber asuma ka muude ametite esindajaid · Erinevused kreeklaste ja makedoonlaste endi vahel kadusid võõrsil peagi ja nad sulasid ühtseks kreeka keelt kõnelevaks elnikkonnaks · Ajavahemikku Aleksander Suure vallutusest 4. sajandil eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 1. sajandil eKr nimetatakse ajaloos hellenismiperioodiks · Panid aluse idamaiste mõjutustega kreeka kultuuri levikule kogu tolleaegses maai...
Kadri Kivirand EKL-4kõ Vaaraod Vaaraod Valitsesid 2920 - 332 aastat eKr Vana-Egiptuse kuningas Erakordselt suur võim Talle kuulus Egiptuses kogu maa Kõik täitsid tema käske Peeti jumala asemikuks maa peal Peeti päikesejumala Ra pojaks Vaaraode võim Muutsid egiptlased rikkaks ja võimsaks rahvaks, keda imetleti kõikjal vanas maailmas Vaarao võim oli piiramatu Käskisid ehitada jumalate auks suured templid ja enestele hauakambrid Pojad pärisid isadelt võimud Vaaraode naised olid olulisel kohal, kuid valitsesid harva riiki Protsessioonid, vastuvõtud väliskülalistele ja templite külastamised võimu näitamiseks Arhailine periood 2920eKr-2575eKr Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamine Suured ehitised rajati Sakkarasse ja Abydossi Vana riik 2575eKr-2134eKr Püramiidide ajastu Arhitektuuri ja kunsti areng Hieroglüüfid Äge põud Esimene vaheperiood 2134eKr-2040eKr Nõrgad valitsejad Nomarhid võitlesid suurema võimu eest Üleujutused Keskmine riik 2040e...
VENEMAA ENNE 1917. AASTAT Riigi teke Venelaste esivanemad olid idaslaavi hõimud, mille algkoduks peetakse tänast Lõuna- Valgevenet ja Põhja-Ukrainat. Sealt rändasid nad aja jooksul tänapäeva Suzdali, Vladimiri ja Novgrorodi aladele, segunedes kohalike soome-ugri hõimudega, kes võtsid aja jooksul üle vene keele ja kultuuri. 9. sajandil tekkisid esimesed teadaolevad riigid Lääne-Venemaad ja Ukrainat läbivate jõgede ja kaubateede äärde, kui elavnes kaubavahetus Skandinaavia varjaagide ja Bütsantsi vahel. Skandinaavlased olid pärimuse järgi ka esimesed valitsejad Venemaal (tuntuim neist oli Novgorodi vürstiks saanud Rjurik või skandinaavlaste Rørikr, keda hiljem peeti Kiievi suurvürstide dünastia rajajaks). Vürst Oleg (skandinaavia Helgi) vallutas u. 882 Kiievi (kus valitsesid samuti varjaagidest vürstid) ja tegi selle oma pealinnaks. Olegi järglane vürst Igor (skandinaavia Ingvar) piiras 941 ja 944 juba Konstantinoopolit. Igori poeg vürst...
Vana-Kreeka ehk Hellas 1. Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele a. Asukoht: · Balkani ps lõunaosa · Egeuse mere saared b. Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: · Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) · Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. · Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. c. Peamine ühendustee MERI. d. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. e. Hellas kui kultuurivahendaja: · Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. · Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. 2. Kreeka ajaloo põhiperioodid a. Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) · M...
§13 Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeka varaseim periood 2. at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri üle, muutes selle kohaseks söjakale kultuurile ja meelelaadile. Kreeta-Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. Teadmata asjaoludel see kultuur hävis. §14 Tume ajajärk (1100-800 eKr). Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted. Sellest perioodist on väga vähe teada, mistöttu s...
Suur Prantsuse Revolutsioon Inglismaa toetas ka rahaliselt. 22 september 1792 kuulutati välja Prantsusmaa vabariik.Kungingas kaotas kuningatiitli,temast sai tavaline kodanik.Sai nimeks Louis Capet. Algas suur kuninga üle kohtupidamine, türannlus ,lliga kõrged maksud, head suhted Austriaga.Arvamused jagunesid kaheks,suur osa hääletas selle poolt,et kuningas on süüdi. Hakati välja mõtlema karistust. Kuningas mõisteti ühe poolthäälega 21. Jaanuar 1793 surma. Suvel algas Prantsusmaa sõjaline ebaedu, algas zirondiinide langus, süüdistati neid sellest,et ei suuda prantsusmaad võidule viia. Seda kasutasid ära jakobiinid. Robespierre, Marat, Danton tõusid esile jakobiinide seast. Kõige olulisemaks tõusis Robespierre, kes nõudis revolutsiooni jätkamist. Jakobiinide populaarsus aina tõusis. 1793 haarasid jakobiinid võimu 31. Mai 2. Juuni , toimus riigipööre. Nn. ,,Jakobiinide terror", tapeti valikuta kõiki. Jakobiinid...
EGIPTUS Sõjaväe ülemjuhataja Looduslikud olud: Kõrgeim preester · Asub Vahemere ääres Vaarao määras ametisse riigi ülemvalitseja, maakondade asevalitsejad, · Ümbritsetud Liibüa, Nuubia ja Araabia kõrbetega kõrgemad preestrid ja väepealikud. Osales rituaalides ja pidustustes. · Vihma ei saja, mistõttu põlluharimine toimis Niiluse üleujutuste abil Ülemkiht (tõi viljaka mudakihi kallastele). · Ülemkihi moodustasid vaaraoga sugulussidemetes olevad ülikud. · Rajati niisutussüsteeme. · Maakondade/nomoste valitsejad viisid elllu vaarao korraldusi, kogusid · Võõrmõjud ja välisvaenlaseid ei kibutanud eraldatu...
EUROOPA Suur Prantsuse revolutsioon 18 saj lõpp. Oluline mõju 19. sajandile Põhjused, eeldused prantsuse revolutsioonile oli absolutismi aeg. Pratsusmaal suur raha kulutamine absolutismile ja Louis XIV ja XV kulutasid riigi riigi raha. Louis XVI oli suurtes raskustes , kuna merkantelism oli toonud neg tulemusi. Riigis oli suur inflatsioon ja lõputud sõjad, ülal tuli pidada ka kuninga õukonda (nõudis meeletult raha) Louis XVI-l oli ka kuulus abikaasa Marie Antoniette ( Maria Theresia tütar, ehk Austria printsess).Kuulsaks saanud oma naiivse ja rumala mõttemaailma pärast. Nõudis palju raha oma kleitidele jne. Kuningapere rikkusele vastandus ÜLIM vaesus Prantsusmaa rahva seas. Pärisorjus oli mõnel pool olemas ja seega halvenes olukord. Tekkisid rahutused, mis suudeti küll maha suruda, kuid ei toonud mingit lahendust probleemidele. Viimane piis...
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik. T...
1. Keskaeg (§1): mida pidada keskaja alguseks ja keskaja lõpuks (milliseid piire pooldaksid Sina), millal see mõiste kasutusele võeti, miks just selline nimetus, keskaja perioodid. - Keskaja alguseks võib pidada erinevaid sündmusi. Klassikaliselt loetakse keskaja alguseks aastat 476, mil langes Lääne-Rooma. Tegelikult võib lugeda keskaja alguseks ka varasemaid aastaid, näiteks 180 p.Kr. kui suri keiser MARCUS AURELIUS (sellest ajast alates hakaks lagunema Rooma rahu) või 330, kui Rooma riigi pealinnaks sai KONSTANTINOOPOL jms. - Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse BÜTSANTS. Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse ja toimub rekonkista. - Mõiste võeti kasutusele Giovanni ANDREA poolt, kes oli Itaalia humanist. Humanistide tõlgenduse kohaselt oli keskaeg paus, mis eraldas kahte ajastut. (Antiiki ja renessanssi) - Keskaega jaotatakse nii: 1)Varakeskaeg 5.-11. saj ...
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR MIHKEL HEINMAA | RÜG | MAI 2009 V A N A - K R E E K A . H E L L E N I S M KREETA-MÜKEENE KULTUUR Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Kreeka on mägine ja väga liigendatud, väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud, või sügavale mandrisse tungivad merelahed. Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni, mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule. Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivil...
EGIPTUSE KUNST Inimesed asusid elama Niiluse jõe kallastele tuhandeid aastaid tagasi. Jõgi voolas läbi kõrbe ja andis inimestele vett. Ülem-Egiptuse org moodustas pika kitsa ala, selle lähim ümbruskond oli rikas ehitusmaterjali ja teiste loodusvarade poolest. Seal leidus rohkesti liivakivi, lubjakivi, alabastrit, roosat graniiti, mitmeid basaldi ja tulekivi liike. Alam- Egiptuse delta laius jõesuudme ümber. Tänapäeva inimesed seostavad Vana-Egiptust lootosetaimega. Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m....
Ajaloo arvestuse kordamisküsimuste vastused 1. VANAAEG 1.1. Vana-Kreeka polis Kreeka linnriik demokraatia riigikord, kus võim on kodanik riigi täieõiguslik elanik, kes koondunud rahva kätte. (Ateena) sai faalanks lahingurivi, kus inimesed osaleda riigi valitsemises ja riigikaitses. (15- seisavad üksteise taga, neil on kilbid ja odad 20% linna rahvast) kaitseks ees. agoraa linna keskväljak, mida kasutati nii hellen kõigi kreeklaste üldnimetus, kes kogunemispaigana kui turuplatsina. elasid emamaal ja kolooniates akropol kindlus kõrgemal künkal (hästi barbar mittekreeklased (võõraste ja säilinud Ateenas) ...
G1 klassi üleminekueksam ajaloost Suulise eksami teemad PILET 1 1.Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega VAARAOD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur jaguneb nelja ajajärku: Vanem kiviaeg kuni 10 000 aastat eKr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid soos. Noorem kiviaeg algas umbes 5000 aastat eKr. Sel perioodil avastasid inimesed tule söögitegemiseks. Õppisid loomi karjatama ja vilja kasvatama. Kahe kuningriigi maa sai alguse umbes 3000 aastat eKr, kui Menes ühendas Ülem- ja Alam-Egiptuse. Kaevati kraave, et kuivendada pinnast. Tekkisid kindlad külad. Vaaraode valitsemi...
PILET 1 Üldajaloo periodiseering ja selle allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. Ajalugu- teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Muinasaeg e. Esiaeg- ajaloo vanim ja pikim ajajärk, mil toimus inimese väljaarenemine. Kirjalikud allikad puuduvad, uuritakse esemeliste allikate põhjal. Ajalooline aeg- ajaloo hiliseim ja lühim ajajärk, mida uuritakse eelkõige kirjalike allikate põhjal. Ajalooallikate liigid- suulised, kirjalikud, esemelised Arheoloogia- teadusharu, mis uurib inimkonna ajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi. Etnoloogia- teadusharu mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii tänapäeval, kui ka minevikus. Rooma religioon Rooma panteon. Riik ja religioon. Ristiusu sünd, levik ja tõus riigiusuks: Jeesus, Peetrus, Constantinus Suur, Theodosius Suur. Rooma panteon- Panteon ehk jumalko...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 1. Keskaja kultuuriline olustik · Pmst Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5 saj) kuni renessansi alguseni (15. saj) · Keskaeg valmistas ette uusaegsete kultuuri ja identiteedi sündi. · Uute religioonide tormiline levik: kristlus, islam, budism. · Vanade rahvaste ulatuslik ümberpaiknemine, kokkupõrked, võitlused eluruumi tõttu. · Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne poole (senistele Rooma riigi aladele) ja võtsid omaks ristiusu, mida innukalt paganate seas levitama hakkasid. · Roomast sai paavstivõimu keskus · Kultuur arenes vastavalt ühiskondlikele muutustele: 2 etappi: üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele (kuni 10 saj) ja väljakujunenud feodaalriikide ajastu. (11-13 saj) ·...
IIDSED SUHTED Varajased tsivilisatsioonid, näiteks Sumerid Mesopotaamia Mesopotaamia tähendab kreeka keeles jõgedevaheline maa. Ta asus Eufrati ja Tigrise vahel. Loodusvaradelt on maa vaene. Leidus vaid savi ja pilliroogu. Mesopotaamia oli välismaailmale avatud. Sumerid Nende keeleline kuuluvus ja päritolu on teadmata. Nad rajasid suuri asulaid ja asutasid piltkirja. Nad võtsid kasutusele ratta. Tsivilisatsioonini jõuti 4 aastatuhande lõpus e.Kr. Nad võtsid kasutusele kiilkirja. Iga tähtsam linn moodustas omaette sõltumatu linnriigi. Igal riigil oli oma kaitsejumal, kellele pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat asus linna keskel. Templitele ja preestritele kuulusid suured maavaldused, kus töötasid teenrid ja orjad. Osa maast renditi talupoegadele. Kuningas oli sõjapealik ja kõrgeim kohtumõistja. Vabad kodanikud moodustasid sõjaväe ja neil oli õigus rahva koosolekul riigivalitsemist puudutavates küsimustes kaasa rääkida. Semiidid ja...
1) Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Keskaja mõiste pole kultuuriteaduses ühene. Osa õpetlasi arvab, et Ida rahvaste ajaloole on jagunemine kesk- ja uusajaks võõras. Euroopa kohta valitseb seisukoht, et keskaeg kestis Lä-Rooma keisririigi lagunemisest (5.saj) renessansini (15.saj). Keskaeg valmistas ette uusaegsete rahvuste ja kultuuride sündi. 1000a väldanud ajastu tähtsad tunnused olid uute religioonide levik (kristlus, islam, budism) ja vanade rahvaste ulatuslikud ümberpaiknemised, kokkupõrked ja võitlused eluruumi pärast, ühtede rahvaste hävinemine, teiste esiletõus. Suure rahvasterände (4.6.saj) käigus põhja- ja idapoolsest Euroopast lõunasse ja läände senistele Rooma riigi aladele tunginud germaani hõimud (frangid, lääne- ja idagoodid, anglid, saksid) võtsid 5.6.saj ristiusu omaks, mida hakkasid paganatele levitama. 4.saj keiser Constantinuse ajal oli kristlus ametlikult tunnustatud ...
Antropogenees Inimese kujunemislugu. Käsitletakse erinevalt: teoloogiline e. usuline (inimene on loodud jumala poolt), evolutsiooniline. Uurivad: 1) Arheoloogia 2) Paleoantropoloogia (inimese kui ka inimese eellase luustikke) 3) Geneetika Australapithecus africanus (lad. k.) lõunaahvlane. 5-4,4 mln aastat tagasi. Kõndis kahel jalal, sest toimus kliimamuutus. Luid on leitud ainult Aafrikast. Homo habilis e. osav inimene. 2,5 mln aastat tagasi. Veeristööriistad terava otsaga kivi. Toitumine: korilus ja surnud loomad (toorelt). Ainult Aafrikas. Homo erectus e. sirge inimene. 2-1,8 mln aastat tagasi. Pihukirved. Luid on leitud lisaks Aafrikale ka Aasiast ja Euroopast. Toimus väljaränne (kümnete põlvkondade jooksul). Olid olemas rõivad (loomanahk). Koopaid ja hütte/onne kasutati elamutena. Tuli. Kujunesid välja erinevad inimese alaliigid (nt Euroopa homo erectus oli Heidelbergi inimene). H...
annaabi.ee 
