5. Freudi jaoks oli tähtis psühhoseksuaalne areng. Ta jagas needki kolmeks: · Oraalne faas esimesed 18 elukuud, seotud imemisrefleksiga. · Anaalne faas 1st kuni 3nda eluaastani, tekib enesekontroll, iseseisvus. · Falliline faas 3ndast kuni 5nda eluaastani, tekib kiindumus vastassoost vanemasse. Iga eelneva faasi edukas läbimine annab hea aluse järgmiseks faasiks/arenguetapiks. 6. Kaitsemehhanismid on alateadvuslikud meetodid ängiga toimetulekuks. Need jagunevad kolme suurde gruppi. 7. Esiteks on siis neurootilised kaitsed. Sinna alla kuuluvad repressioon (väljatõrjumine), nihe (keskendumine teise asja), vastureaktsioon (väljendatakse vastandikust mõtet), projektsioon (teiste süüdistamine), ratsionaliseerimine (tuuakse labaseid vabandusi) ja regressioon (lapsepõlve mälestusmallid). 8. Teiseks on primitiivsed kaitsed
koolkonnad. Erinevused seisnevad peaasjalikult erinevate aspektide suuremas või vähemas tähtsustamises. Psühhoanalüüsi on hiljem püütud mitmeti revideerida, näiteks Gilles Deleuze`i ja Felix Guattari poolt arendatud skisoanalüüs püüab eemaldada sellest perekonnadraama elemente, Jacques Lacani psühhoanalüüs põimib ühte keeleteaduse ja väidetavalt päris-freudiaanliku psühhoanalüüsi. Kaitsemehhanismid: Kaitsemehhanismid on alateadvuslikud meetodid ängiga toimetulekuks. Kaitsemehhanismid jagunevad kolme gruppi: · Neurootilised kaitsed · Primitiivsed kaitsed · Küpsed kaitsed Küpsed kaitsed: Kompenseerimine Kujuteldav puudujääk kompenseeritakse oskuste või eduga mõnel teisel alal. Näiteks äng lühikese kasvu pärast võidakse kompenseerida eduga äris, kunstis, poliitikas vm.
KUBISM Picasso Ta lõi kubismi ja guinessi rekord, sai Cezannelt eeskuju FUTURISM Balla ,,Koer keti otsas" Liikumistunne, kiirus Jooksval hobusel pole mitte 4 vaid 20 jalga ABSTRAKTSIONISM Pollock- viskas / tilgutas / pritsis värve Pole reaalne Mondrian Malevits DADAISM Sokeerimine, rabamine, uudsus Pissuaar, vuntsidega Mona Lisa jne SÜRREALISM Dali maalis unenägusid Freud- tema eeskujul tulid maalid alateadvuslikud, seksuaalsed ja unenägudele põhinevad jne POPKUNST Warhol : ,,Iga inimene on 15 minutit kuulus", ,,15 minutes of fame" Massikultuur, kaasaegsus, meedia jne NAIVISM Naiivsus kunstiharidust ja teooriat ei teadnud enda lõbuks maalimine OPKUNST Kõik inimesed saaad odavalt kunsti nautida KINEETILINE KUNST kunstiteos pandi liikuma tuule või magnetite vms abil KONSEPTUALISM Ideekunst HAPPENING
Kohati oli veidi raskusi sündmustest arusaamisega, sest raamat nõudis täielikku süvenemist. Muljet avaldas äkiline lõpplahendus. Siiski arvan, et teos on väärt, et teda atika tragöödiakirjanduse tippsaavutuseks peetakse. + Oidipuse kompleks on Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teoorias esinev käsitlus, mille kohaselt poistel võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt teadvustuvad allasurutud alateadvuslikud tungid, sealhulgas kompleksid, muutunud kujul: sümbolitena, piltidena, kunstiteostena, unenägudena, kõnevääratustena vms. Freud toob hulgaliselt näiteid Oidipuse kompleksi avaldumisest kultuuri ajaloos, sealhulgas tõstes esile müüdi Teeba kuningast Oidipusest, kes teadmatusest tappis oma isa ning abiellus oma emaga.Oidipuse kompleksi tähtsust on hilisemad teoreetikud vaidlustanud, ehkki Freud ise pidas seda üheks oma teooria nurgakiviks.
Yves Tanguy (1900-1955) Teostel on näha kummalisi, pisut loodusvorme meenutavaid objektide masse, mille lähtekohaks olevat olnud spontaanne joonistamine. Kasutas segatud värve. "Mama, Papa in Wounded!"; "Homme" 1938; "Minu must ja valge elu" 1944 Giorgio de Chirico (1888-1978) Veristliku sürrealismi esindaja. T aei kujuta kunagi elavat inimest. "Armastuse laul"; "Poeedi ebakindlus" René Magritte (1898-1967) Belglane. Nappide vahenditega ja jaheda meeleoluga looming. Alateadvuslikud teosed. Pornograafilise alatekstid. Väitis, et kõige puhtamad teosed tulid une seisundis tehes. Eeskujuks oli Freud. "The menaced assassison"; "Armastajad" 1928; "La Dureé poiguardéi" (rong kaminast välja); "The domain of arnhlism"; "The two mysteries" Salvador Dali (1904-1989) Hispaanlane. Tema looming on barokilikult ülepuhutud ja küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Illusionistlikult naturalistlikke üksikasju ühendab ta uskumatult mõistusvastastesse seostesse
erinevat mõju. Sellest tuletab Freud subjektiivsed tingimused nalja loomise, edasiandmise ja vastuvõtmise kohta. Inimeste eriilmelisus väljendub selles, kuidas konkreetne anekdoot neile mõju avaldab. Olulised pole mitte teatud nalja objektiivsed omadused, vaid meie teadvuse tegevus seda nalja interpreteerides. Nalja vastuvõtmine meie teadvuse poolt on omakorda nii oluline selle poolest, et anekdootides leiavad väljapääsu alateadvuslikud tõrjutud soovid. Nii on nalju peetud tsensuuri kaotajaiks, reaalses elus allasurutud soovide avalikustajaks. Need naljades tagaplaanile tõrjutud soovid mõjutavad erinevalt iga inimest ning panevad siis kelle vähem, kelle rohkem selle üle lõbu, naudingut tundma. Naer ning eufooria, mida nalja lõppedes tajutakse, tuleneb inimese vabanemisest teda kammitsenud pingetest. Takistus, mis seejuures ületatakse, võib olla nii välimine kui sisemine. Kirjeldatu kujutab
olulised ja tõlgendatavad tähendused. Tema oli esimene, kes vaatamata kaasaegsete skeptilistele suhtumistele seostas unenäod alateadvusega. Freud uskus, et ainult vabalt seoseid luues saab mõista unenägude tähendusi, sest need ei ole kunagi sellised, nagu paistavad. Ta väitis, et unes nähakse tavaliselt oma allasurutud soove ja ihasid, mille täitumise on teadvus mingil põhjusel ära keelanud. Tähelepanu ja äratundmist nõudes ilmuvad need alateadvuslikud soovid unenäos sümbolitena. (Guiley 2009: 147) 8 9 KOKKUVÕTE Unenäod on kujutluste ilmumine magava inimese teadvusesse ja need põhinevad iga inimese enda elul. Inimesel ei ole võimalik näha unes midagi, mille olemasolust tal aimu ei ole või kohata unenäos täiesti võõrast nägu. Unenägude nägemist on kogenud kõik inimesed, tänapäeval peetakse seda loomulikuks ja keegi ei otsi mingit erilist
objektiivsust taotlev irooniline kõrvaltvaataja. Kui kuuekümnendatel-seitmekümnendate alguses tegeleb ta eelkõige isikupsühholoogiaga (Võlg, Tühirand), siis seitsmekümnendate lõpus pöördub ta üldiste identiteediküsimuste ning kultuuri kriisi probleemide juurde (Sügisball). Kõrvutades teda maailmakirjanduse suurkujudega, leiame ühisjooni Remarque'i kirjutamisviisiga - meeltemuljed ning alateadvuslikud tungid on segatud labaste ning igapäevaste stseenidega. Just meeleline maailm on see, mis viib tema teoseid edasi, väline sündmustik on tihti absurdne või parodeeriv (agathachristie'lik Mõrv hotellis, thomasmann'ilik Via regia). "Via regia tervikuna on Undi isikliku afektiivse struktuuri esitus... kus erisugused tegelased esindavad "ise" eri poolusi, impulsse või võimalusi," väidab Maire Jaanus nimetatud teost analüüsides (Jaanus, 1997).
Lõpuaastad olid seotud vaimuhaiguse all kannatamisega. Järgmine koolkond: Psühhodünaamiline / psühhoanalüütiline paradigma. Inimese sisemised konfliktid ja inimese sisemised dünaamikad. Sigmund Freud (1856-1939). Sündis peres esimese lapsena. Isa oli emast poole vanem. Sigmund oli väga tubli õpilane, tegeles neuroloogiaga. Tundis huvi selle vastu kuidas kokaiin mõjub närvitegevusele. Uuris hüsteeriad ja neuroose. Võttis kasutusele alateadvuslikud meetodid, mille abil probleemi juurde pääseda. Rääkis kolmest tungist: sugutung, eluinstinkt, fanaatus ehk surmatung. Igal indiviidil on kindel hulk energiat, mis nendele tungidele jõudu annab. Struktuurne isiksuseteooria (tõlkinud ainult Jüri Allik): * ID - "tema" * EGO - "mina" * SUPEREGO - "ülimina" Superego sisaldab internaliseeritud väärtuseid, mis on kui isiku kohtumõistjad. Normid, keelud, käsud, eeskujud, väärtused, põhimõtted. Ülimina on ülimoraalne.
Neurootilised kaitsed (repression-väljatõrjumine, nihe-tugevad tundded keelatud objekti suhtets nihutatakse teisele objektile, vastureaktsioon - alateadvuslik tunne väljendatakse selle vastandina, projektsioon - probleemides süüdistatakse kedagi teist, ratsionaliseerimine - ebasobivate põhjuste asemel tuuakse sobivamad, regressioon - ilmnevad varasemate arengustaadiumite käitumismallid) Primitiivsed kaitsed (eitamine - ängi reaalseid põhjusi eiratakse, väljaelamine - tugevad alateadvuslikud ängid elatakse välja tüli norides, lõhestumine - kaksikelu elamine, autistlik fantaasia - reaalsus asendatakse kujutlusega, projektiivne identifikatsioon - kujutletakse end kellegi teisena, primitiivne idealiseerimine - olen jah paks, ja tahangi olla, omnipotentsus - hakatakse tegelema kõigega, võetakse endale ülejõukäivaid ülesandeid, alaväärtustamine - ennast alandamine) Küpsed kaitsed (kompenseerimine - puudujääk kompenseeritakse oskuste või eduga mõnel teisel alal,
saj., pöörduti aristrokraatlikust kultuurist, rahvakultuur oluline (loodusrahvaste elu ja kombed) Uus elutunnetus: emotsioonaalsus, loomulikkus, improvisatsioon. Idee: vabadus, suund kristluse vastu, paganluse idealiseerimine. Kreeka avastamine (esiplaanile seadmine võrreldes Roomaga): keel, kirjandus, kultuur. Kreeka idealiseerimine. Liikumapanev jõud protest: sotsiaalne, poliitiline, usuline, esteetiline, moraalne. Märksõnad: tundelisus, avatus, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. · Sümbolite tähtsus, anripiiride segunemine. · Mineviku poetiseerimine, huvi folkloori, müüdi olemuse vastu. Prometheus: oma aja kõige ilmekam tegelane Saksamaa romantism Johann Joachim Winckelmann Geschichte der Kunst des Altertums (1764): die edle Einfalt und stille Größe. Gotthold Ephraim Lessing (1729-81) Laocoon Fr. Schiller Ood rõõmule J. W. Goethe 1749-1832 Iphigenia Taurises (1787), luulesari Rooma eleegiad
(Jacopo Peri „Dafne“ 1597) Renessansi draama: draama taasavastamine 15.-16.sajand, püsivate teatrite ehitamine, eelkõige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca,Plautus), luuleteoreetilised käsitlusd (Aristotelese, Horatiuse „Luuulekunstist“) vähem tähtsad Terentius, Euripides, Sophokles, varaseim teadaolev rahvuskeeles: 1471 Romantism(18.saj lõpp-19.saj): uus elutunnetus, emotsionaalsus, loomulikkus, avatus, improvisatsioon, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. Sümbolite tähtsus, zanripiiride segunemine, mineviku ja müütide poetiseerimine, huvi folkloori, müüdi olemuse vastu,vabadusliikumine,rahvuskultuurid,paganluse idealiseerimine, kreeka kultuuri esiplaanile tõusmine. 4.Antiikkultuuri kajastamise viisid ja võimalikud funktsioonid filmis.Näited. Troy, Helen of Troy, 300, Meet the Spartans, Ulixes, Percy Jackson jt.
illusioonist. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Väga emotsionaalne empiiriline teadmine (kogemusel põhinev, tunnetuslik). Kui renessanss oli kujutlus inimesest kui harmoonilisest tervikust, siis baroki inimene on sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud. Romantism (18.saj lõpp 19.saj) : · uus elutunnetus, emotsionaalsus, loomulikus, avatus, improvisatsioon, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. · Sümbolite tähtsus · Zanripiiride segunemine · Mineviku ja müütide poetiseerimine · Huvi folkloori, müüdi olemuse vastu · Vabadusliikumine · Rahvuskultuurid · Paganluse idealiseerimine 1 Kreeka kultuuri esiplaanile tõusmine. 4. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis
R. draama: Draama taasavastamine 15.16. saj. P üsivate teatrite ehitamine Eelk õige Rooma draamakirjanike mõju (Seneca, Plautus) Ka luuleteoreetilised k äsitlused (Aristotelese, Horatiuse ,,Luulekunstist") V ähem tähtsad Terentius, Euripides, Sophokles (Aischylos mitte) Varaseim teadaolev rahvuskeeles: 1471 Romantism (18.saj lõpp 19.saj) : · uus elutunnetus, emotsionaalsus, loomulikus, avatus, improvisatsioon, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. · Sümbolite tähtsus · Zanripiiride segunemine · Mineviku ja müütide poetiseerimine · Huvi folkloori, müüdi olemuse vastu · Vabadusliikumine · Rahvuskultuurid 2 · Paganluse idealiseerimine · Kreeka kultuuri esiplaanile tõusmine. 4
Spinoza uskus, et eetika on konstrueeritav matemaatilistest mõistetest, sh geomeetrilistest vormidest. Seda uskus juba Platon. Atribuut ja moodus -- materiaalses maailmas on omaduste ulatuvus, millele vastandub vaimne maailm mõtlemise atribuutidega. Materiaalne maailm = loodus. Vaimne maailm = jumal. Jumal on res extensa = ulatuv asi. Asi = geomeetria. Seega jumal = geomeetriline ulatuvus. Inimest juhivad affektid = alateadvuslikud aktiivsed tunded. Mingit affekti saab välja suruda ainult sellele vastandliku affektiga, näiteks armastust vihkamisega. Eristas mõisteid natura naturata (loodud loodus) ja natura naturans (loov loodus). DAVID HUME (17111776) Empirist ja skeptik. Seniajani lähtuti kogemustest ja mõistusest, ülistati mõistust. Hume väitis, et ,,Ma ei ole muud kui üks pundar aistinguid". Põhjuslikkuse probleemis märkas ta, et inimesed on
Kuigi kõrv tassi taga, ta teab, et see seal on ja joonistab ikka. Hiljem joonistab ühest vaatenurgast. Kui kõrva pole näha, siis ei joonista ka. Kokkuvõte: Teoreetiline alus: Alateaduslikud konfliktid otsivad lahendust väljenduses ego kaitsemehhanismides ja töömudelites(vaimne töömudel tekib endast ja suhetest teistega). Alateadvuslik fantaasia mjutab käitumist. Õpisituatsioonides aspekte mõjutavad alateadvuslikud protsessid, õpilastel väljendub emotsionaalne konflikt, mis on tingitud varajastes kogemustes. 23 Isiksuse mudel: käitumist determineerivad alateadvuslikud protsessid. Käitumisel ka selline tähendus, millest õpilane pole teadlik, kuid mis suunab ja mõjutab nende eneste ja teiste ja õpiülesannete tajumist. Hinnangumeetod: vaatlus, intervjuu, projektiiv
Mithridate, Iphigénie, Phèdre. Arhitektuuris palladionism. Kujunes ühtne kunstilise väljenduse laad Euroopas. Romantism 18. saj. lõpp – 19. saj., Uus elutunnetus: emotsioonaalsus, loomulikkus, improvisatsioon. Idee: vabadus, suund kristluse vastu, paganluse idealiseerimine. Kreeka avastamine: keel, kirjandus, kultuur. Liikumapanev jõud protest: sotsiaalne, poliitiline, usuline, esteetiline, moraalne. Märksõnad: tundelisus, avatus, tungid, igatsused, fantaasiad, alateadvuslikud ja teadvustamata hingeseisundid. Sümbolite tähtsus, ˛zanripiiride segunemine. Mineviku poetiseerimine, huvi folkloori, müüdi olemuse vastu. Saksamaa renessanss Johann Joachim Winckelmann Geschichte der Kunst des Altertums (1764): die edle Einfalt und stille Größe. Gotthold Ephraim Lessing (1729-81) Laocoon Fr. Schiller Ood rõõmule J. W. Goethe 1749-1832 Iphigenia Taurises (1787), luulesari Rooma eleegiad
läbi elada tundeid, mida suhetes oma vanemaga polnud lubatud väljendada. Objektsuhte teooria: valitakse hea või halb objekt. Normaalses arengus saavad hea ja halb üheks (kujutlus heast ja halvast emast), kuid kui see ülesanne on lahendamata, valitakse vastavalt hea või halb partner (pole kaks ühes, vaid ainult hea või halb). Partneri valikus mängivad alateadvuslikud valikud väga suurt rolli. Keskne arenguülesanne sellel perioodil on omavahelise lähedussuhte kujundamine. Oma päritoluperekondadest piisava sõltumatuse saavutamine; selliste suhete loomine, mis ei sekkuks kujuneva paari omavahelistesse suhetesse ning võimaldaks paaril saada tuttavaks ja emotsionaalselt lähedaseks, et kujuneks välja uue perekonna struktuur ja protsessid (võrdlemisi keerukas, vajab aega, piisava läheduse ja reeglistiku
Rousseau kannatas vaimuhaiguse all elu lõpus ja arvas sõpradest ja mõttekaaslastest, et nad on tema vastu koostanud vandenõu. 1780 aastal suri. PSÜHHODÜNAAMILINE / PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Inimese sisemised konfliktid ja siseprotsesside dünaamika. Sigmund Freud 1856-1939 KONTEKST oluline Sündis esimese lapsena peres. (Isa oli emast poole vanem.) Tegeles neuroloogiaga. Tundis huvi kokaiini mõjule närvisüsteemi kohta. Hüsteeria neuroos. Võttis kasutusele alateadvuslikud meetodid, mille alusel ta ütles et saab leida teed probleemini. Rääkis kolmest tungist: · Seksuaaltung · Surmahimu · Eluinstinkt (eluhimu) Igal indiviidil on kindel hulk energiat, mis nendele tungidele jõudu annavad. Kõige põhjapanevam on tema isiksuseteooria. Ta jaotab isiksuse struktuurideks: · ID- tema- instinkte teeniv osa, allub mõnuprintsiibile. Inimene pole sellest teadlik (psüühika osa). Irratsionaalsete alateadvuslike
• Test – Objektiivtest (nt küsimustik, küsitlus)- on testid, mis väljastavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused. Ülesanded ei mõõda otseselt uuritava psüühilisi omadusi. – Projektiivtest- projektiivtesti idee lähtub oletusest, et katseisik projitseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadvuslikud või sissejuurdunud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla. • Juhtumianalüüs (case study) Uurimiseetika Eetikakomisjoni luba Uuritava informeerimine kõikidest võimalikest ohtudest, mis on uurimises osalemisega seotud Kirjalik informeeritud nõusolek uuritavalt Peale uuringut peab uuritav saama kogu teda huvitava info uuringu kohta Empiirilise psühholoogilise teadusartikli sisu
Brandenburgi värav, Berlin Thy hyacinth hair, thy classic face, J. W. Krause, TÜ peahoone Thy Naiad airs have brought me home ROMANTISM To the glory that was Greece, 18. saj lõpp 19. saj. And the grandeur that was Rome ... Uus elutunnetus: emotsionaalsus, loomulikkus, avatus, improvisatsioon, Romantism: Venemaa, tungid, igatsused, fantaasiad, Prantsusmaa alateadvuslikud ja teadvustamata Venemaa: Aleksandr Puskin, hingeseisundid Mihhail Sümbolite tähtsus Lermontov, Fjodor Tjuttsev Zanripiiride segunemine Prantsusmaa: François-René de Chateaubriand, Victor Hugo, ROMANTISM Alexandre Dumas, Stendhal Mineviku ja müütide poetiseerimine Eugène Delacroix, Ovidius sküütide
) ehk unenäomõtetele.Tähelepanu objektiks aga ei tohi teha aga mitte unenägu tervikuna, vaid selle sisu üksikosi.Freudi põhitees- „soovide täitumine on iga unenäo mõtteks“. OIDIPUSE KOMPLEKS Oidipuse kompleks on Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teoorias esinev käsitlus, mille kohaselt poistel võib esineda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt teadvustuvad allasurutud alateadvuslikud tungid, sealhulgas kompleksid, muutunud kujul: sümbolitena, piltidena, kunstiteostena, unenägudena, kõnevääratustena vms. Freud toob hulgaliselt näiteid Oidipuse kompleksi avaldumisest kultuuri ajaloos, sealhulgas tõstes esile müüdi Teeba kuningast Oidipusest, kes teadmatusest tappis oma isa ning abiellus oma emaga. Oidipuse kompleksi tähtsust on hilisemad teoreetikud vaidlustanud, ehkki Freud ise pidas seda üheks oma teooria nurgakiviks. KULTUURITEOORIA
Neile lisanduvad temperatuuri-, tasakaalu- ja lihasmeel. Meeleelund kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Meelesüsteem koosneb 3 osast: sensorist ehk retseptorist, aferentsetest juhteteedest ning kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Meelesüsteemi talitlemise väljundid võivad olla teadvuslikud (aistingud ja tajud) või alateadvuslikud (teatud refleksid, kus teadvus pigem kaasneb KSN teatud funktsionaalse aktiivsuse tasemega). Meele korrektse talitlemise eeltingimuseks on temasse kuuluva struktuuri kõikide lülide intaktsus. Objektiivne meelefüsioloogia tegeleb objektiivselt ja katseisiku teadvusest sõltumatute meelesüsteemis toimuvate protsesside uurimisega. Näiteks elektro-füsioloogilised meetodid. Subjektiivne meelefüsioloogia tegeleb aistingute ja tajudega.
Oluline on dünaamiline alateadvus - see osa, mida ei saa teadvustada kui ka tahaks, sest teadvustamist takistavad mingid sisemised jõud. Kaitsemehhanismid Isiksuse struktuuri osad on loomult vastandlikud, ehk teisisõnu on sisekonflikt inimesele omane. Enamasti suudavad egofunktsioonid tagada, et konflikt on talutav. Kui aga sisemistel või välistel põhjustel id'i või superego nõudmised tugevnevad, võib tasakaal häiruda. Sisemise ohu signaaliks on ärevus. Alateadvuslikud meetodid ärevusega toimetulekuks jagunevad kolme gruppi: 1) Neurootilised Repressioon (väljatõrjumine) – tugevad ärevuse tekitavad motiivid tõrjutakse sügavale alateadvusse, kus nad ei häiri teadvust. See mehhanism on üks kesksemaid psühhoanalüüsi teoorias. Väljatõrjutud motiivid võivad avalduda unenägudes, kõnevääratustes vm kujul, kuid neid pole võimalik tavalisel viisil teadvustada. püsivad alateadvuses ning võivad ootamatult esile kerkida hoopis teistel
· Opositsioon väline ja sisemine · Kohanemine e adapteerumine leiutiste näitel CARL GUSTAV JUNG (1875-1961) · Sigmund Freudi õpilane. Freud tõstis esile alateadvust ja seksuaalsust. Inimene on kogu aeg mures seksuaalsete vajaduste rahuldamisega seoses. · Teadvuse sügavam kiht kollektiivne alateadvus, mille sisu moodustuvad arhetüübid formaalsed struktuurid, millel on võime teadvusesse sattunult esile kutsuda kujutlusi. Alateadvuslikud skeemid, mis akumuleerivad eelmiste põlvkondade kogemust. Ei ole kujutlused" Arhetüübid on: · Ise kõige olulisem arhetüüp. Ise on selline arhetüüp, mille ülesandeks on tasakaalustada kõiki teisi arhetüüpe. Ise on nähtus, mis ajus küpseb alles neljakümnendates eluaastates. Siis on ise võimelisem olema tasakaalustaja (kogemused on olemas). · Anima (naine mehes) naiste ja meeste vahel on teatud sarnaseid jooni (mõttemaailmad),
tõekspidamised ja teaduslik lähenemine inimese käitumisele erines Freudi omast oluliselt. Jungi eristab Freudist 2 põhijoont: 1. Ta ei absolutiseerinud libiidot 2. Leidis, et inimese psüühikas on lisaks isiklikule alateadvusele teadvuse sügavam kiht kollektiivne alateadvus, mille moodustavad arheotüübid. Need on formaalsed struktuurid, millel on teadvusesse sattunult võime esile kutsuda kujutlusi. Teise seletuse kohaselt arheotüüpidest on need alateadvuslikud skeemid, mis akumuleerivad eelmiste põlvkondade kogemusi ja teadvusesse sattunult kutsuvad need esile kujutlusi. Arheotüübid ise pole kujutlused, nende struktuur ise on senini teadmata. Jung eristas järgmisi arheotüüpe: 1. Ise (selbst) olulisim arheotüüp. See kujutab endast inimese teatud alateadlikku tungi püüelda terviklikkuse ja stabiilsuse poole. Ise see on eesmärk, mille poole liigutakse, seetõttu ilmneb ise pigem keskealiste inimeste juures. Ise
Nii saab võimalikuks meie organismi kohandumine välismaailmaga. Närvisüsteem kujutab endast ühtset tervikut. Ta jaguneb kesknärvisüsteemiks (KNS), kuhu kuulub pea- ja seljaaju, perifeerseks närvisüsteemiks, kuhu kuuluvad kraniaal- ja spinaalnärvid ja vegetatiivseks ehk autonoomseks närvisüsteemiks, kuhu kuuluvad sümpaatikus ja parasümpaatikus. Närvisüsteemi funktsioneerimise seisukohast on olulised veel ajuvatsakeste süsteem, ajuvedelik ja aju verevarustus. Refleksid kui alateadvuslikud reaktsioonid välisärritajatele lähtuvad perifeersest närvisüsteemist. VÕTMESÕNAD ajukäärud Ajutüvi ajuvatsake ajuvedelik (liikvor) akson ekstrapüramidaalne epiduraalne süsteem ganglion hallollus Headi tsoon hüpofüüs hüpotaalamus keskaju Perifeerne subduraalne
annaabi.ee 
