"Minu Alaska" 1. Maria Kupinskaja "Minu Alaska". Ilmunud aastal 2008, kirjastus Petrone Print. 2. Raamatu tegevusaeg on 2006.-2007. aastal. Maria töötas mai 2006 kuni september 2006 Alaskal, Skagways Dyea laagris ja mai 2007 kuni juuli 2007 Alaskal, Denveri liustikul. 3. Tegevus toimub Skagways ja Denveri liustikul Alaskal, Ameerika Ühendriikide osariigis, Põhja-Ameerika mandril. 4. Kesksed tegelased on: Maria- peategelane, töötab händlerina koertekarjas Denveri liustikul ja Skagways. Andre-Maria elukaaslane ja ka reisikaaslane liustikul, töötas seal fotograafina. Liz- Dyea laagris Maria hea sõbranna ja toetaja. Robert ja Karen- Dyea laagriülemad. Peter- Denveri liustiku laagriülem. Karen- liustikul kokk ning üks oluliseim laagri kokkuliitja.
Eskimod e inuitid Nimi: Kool ja klass: Õpetaja: Kuupäev: Eskimotest üldiselt: Eskimod jagatakse kaheks: inuitid ehk idaeskimod (sealhulgas gröönlased) ja jupikid (sealhulgas Aasia eskimod). Nende põline asuala on Venemaal Tsuktsi poolsaarel ja PõhjaAmeerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ning Gröönimaal. Eskimote arv maailmas: 1991. aasta hinnangul oli eskimoid umbes 120 000, neist enamus asusid Alaskal, Kanadas, Gröönimaal ning Siberis. 2000. aasta hinnangul oli eskimoid Alaskal umbes 50 000, Kanadas 45 000, Gröönimaal 50 000 ning Venemaal 2000. Keel ja päritolu: Eskimod kõnelevad eskimoaleuudi keelte hulka kuuluvaid inuiti ja jupiki keeli. Eskimote esivanemad on tulnud Ameerikasse Beringi väina saarte kaudu
Eskimod Eskimod on lähedaste rahvaste ja hõimude rühm, kelle põline asuala on Venemaal Tsuktsi poolsaarel ja PõhjaAmeerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ning Gröönimaal. Nende asuala laiub idast läände 11 000 km ulatuses. Eskimod jagunevad kaheks liigiks: inuiti keeli kõnelevad inuitid ehk idaeskimod, ja jupiki keeli kõnelevad jupikid ehk Aasia eskimod. Nendest kahest liigitusest hoolimata kasutab eskimote rahvusvaheline organisatsioon kõigi eskimote kohta nimetust inuit. Eskimote esivanemad on tulnud Ameerikasse Beringi väina saarte kaudu Aasiast. Ameerika
Eskimod Eskimod on lähedaste rahvaste ja hõimude rühm, kelle põline asuala on Venemaal Tšuktši poolsaarel ja Põhja-Ameerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ning Gröönimaal. Nende asuala laiub idast läände 11 000 km ulatuses. Eskimod jagatakse kaheks: inuiti keeli kõnelevad inuitid ehk idaeskimod (sealhulgas gröönlased) ja jupiki keeli kõnelevad jupikid (sealhulgas Aasia eskimod). Traditsiooniline eluviis ja suhted Eskimod on elanud Arktika rannikul, püüdes mereimetajaid ning küttides maismaal. Nad elavad laialipillatult suhteliselt väikeste kogukondadena, mis on muu hulgas erinevate looduslike
Selle suurim sügavus on 5659m, loodete suurim kõrgus on 12m. Arvukad põlisrahvad asustasid Alaskat juba tuhandeid aastaid enne eurooplaste sinnajõudmist. Tänapäeva Alaska kaguosas, Yukonis ja osas nüüdsest Briti Columbiast rajasid tlingitid matriarhaalse ühiskonna. Samas piirkonnas elasid haidad, keda nüüd tuntakse nende ainulaadse kunsti poolest, ja tsimsid, kelle arvukust kahandas järsult 1860ndate rõugeepideemia. Lääne- ja Edela-Alaskal elasid jupikid, nende sugulased alutiigid aga Lõuna-Alaska keskosas. Alaska nimi pärineb juba Vene valitsusajast, mil seda kasutati üksnes poolsaare kohta. Nimi tuleneb aleuudikeelsest sõnast alaxsxaq, mis tähendab maismaad või otsetõlkes "seda, millele on mere tegevus suunatud". Alaskat on kutsutud ka samast tüvest tuleneva nimega Alyeska, mis tähendab "suur maa". Alaska osariigi pitsat. Alaska osariigi lipp.
kirjeldas Siberi rannajoont ning tegi ilmastikuvaatlusi. Oletas saare olemasolu Põhja-Jäämeres.1867 avastatud saar nimetati tema järgi Wrangeli saareks. 1825 1827 juhtis ümbermaailmareisi prikil"Krotki" ülesandega teha eeltöid Kamtsatka muutmiseks Vene kolooniaks. 1829 abiellus Wrangell Elisabeth von Rossilloniga. Neile sündis kokku kaheksa last, kellest neli surid lapseeas. Samal aastal määrati Wrangell Venemaa Põhja-Ameerika kolooniate kindralkuberneriks Alaskal, kuhu ta jäi 5 aastaks, jätkates ka loodusteaduslikke ning etnograafia-alaseid uuringuid. 1836 1849 teenis Wrangell Peterburis laevastikus. Läks erru viitseadmirali auastmes ning kolis elama Virumaale Roela mõisa, mille ta oli oma perekonnale juba varem ostnud. Pärast abikaasa surma 1854. aastal töötas ta kuni 1864. aastani Venemaa mereministeeriumis, olles aastatel 1855 1857 minister. Oma viimased eluaastad 1866 1870 veetis Wrangell Roela mõisas. Ta suri
Sõna eskimo on mitme eskimo keeli kõneleva rahva ühine nimetus. Need rahvad jagunevad kaheks peamiseks grupiks inuitid , kes elavad Põhja- Alaskas , Kanadas ja Gröönimaal ning Jupikid elavad Lääne-Alaskal ja Venemaal Kaug -Idas.Need kaks gruppi erinevad kultuuris ühiskonnakorralduses ja kombetest ja keelest kuid neil on palju ühist.Muusika inuittideli igapäevaelu osa. Saate pill on raamtrumm pilli hoitakse käepidemest ja mängitakse pulgaga. Eskimote tarbeesemed on olnud kunstiliselt kujundatud. Kõige esteetilisemad olid nahkrõivad, mis esindasid ka kohalikku identiteeti. Eskimote muusika võib jaotada üldjoontes viieks:
elavad tumeda karvaga põhjapõdrad. Tal on pikk kere ja kael ning sarved, mis on väljaarenenud nii emastel, kui ka isastel. Sarved on pikad, algul taha, siis ette koondatud. Tüvepikkus on 200-220 cm. Õlakõrgus 110-140 cm. Mass on 100-220 kg. Toitumine Põhjapõdrad on enamjaolt taimetoidulised. Suvel toitub ta rohust ,talvel aga samblikest. Elupaik Põhjapõdrad elavad karjana. Nad elavad tundras, aga samuti ka taiga aladel.Põhjapõtru leidub Põhja-Euroopas, Alaskal, Kanadas, Siberis ja ka Gröönimaal Pojad Emane toob tavaliselt ilmale 1-2 vasikat. Tiinus kestab 33-35 nädalat. Vastsündinu kaalub tavaliselt 6 kg. Põhjapõdral on suguküpsus 2-3 aastaselt. Väiksemad vasikad ühetoonilised, kas pruunid või hallikaspruunid. Huvitavat Põhjapõtru kasutatakse veoloomadena. Tema nahast valmistatakse riideid ja jalatseid.Ta elab 20-25 aastaseks. Venemaa aladel on kodustatud umbes 2
ümbermaailmareisil. 18151818 juhtis ta ümbermaailmareisi prikil "Rjurik" avastades mitusada saart Vaikses ookeanis. 1815 asus Kotzebue Krusensterni instruktsioonide järgi ekspeditsioonile ,,Rjurikul", meeskonnas 27 liiget. Eesmärkideks olid Loodeväila otsimine Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini, Alaska (Vene-Ameerika) põhjaranniku detailse kirjelduse koostamine, Kirde-Venemaa uurimuste täpsustamine, Venemaa positsiooni tugevdamine Tsuktsi poolsaarel ja Alaskal. Marsruut: Plymouth; Tenerife; Rio de Jainero; Hoorni neem; Tsiili; Lihavõttesaar; avastati Rumjantsevi , Spiridovi ja Krusensterni (tänapäeval Tikehau) korallsaared; Petropavlovsk; Beringi saar; Püha Laurentiuse (St Lawrence) saar; Beringi väin; Wales´i printsi neem; avastati Kotzebue laht, Krusensterni neem; Püha Laurentiuse (St Lawrence) laht; Unalaska; Kalifornia rannik; Havai saared. Peale talvepuhkust
2 1. ALASKA OSARIIK 1.1 Ajalugu: Alaska avastasid 1732. aastal Vene meresõitjad. Aleksei Tsirikov ja Vitus Bering purjetasid Alaska randa 1741.a. Esimene Vene asula rajati Kodiaki saarele (1784) ja viisteist aastat hiljem läks kogu piirkond Vene-Ameerika Kompanii kontrolli alla. Kaupmees Aleksandr Baranovi (1746-1819) rajatud Sitka sai kompanii peakorteri asupaigaks. 1829-1835 oli Alaskal Vene koloonia ülem ja 1840-1849 Vene-Ameerika Kompanii direktor Ferdinand von Wrangel. Alaska ehk Vene Ameerika ostsid 1867. aastal 7,2 miljoni dollari eest ameeriklased ja seda müüki on Venemaa kibedasti kahetsenud. Venelased kasutasid Alaska nime ainult Alaska poolsaare kohta, USA võttis esialgu kasutusele nime Alaska territoorium. 1880. aastal leiti Juneau' lähedalt, seejärel 1886 ka
Choris. Eesmärkideks olid Loodeväila otsimine Vaiksest ookeanist kuni Atlandi ookeanini, Alaska (Vene- Ameerika) põhjaranniku detailse kirjelduse koostamine, Kirde-Venemaa uurimuste täpsustamine, Venemaa positsiooni tugevdamine Tsuktsi poolsaarel ja Alaskal ning vaatluste tegemine Vaikse ookeani troopilistel laiuskraadidel. Peale talvepuhkust ekvatoriaallaiustel sõideti tagasi Beringi väina poole, et jätkata ekspeditsiooni. Kotzebue tervis aga ei pidanud vastu, Loodeväila otsingud tuli lõpetada
Rankine’i skaala, Réamuri skaala. Eestis on kasutusel Celsiuse skaala. Tähtsamad temperatuurid Celsiuse järgi -273.15 oC on absoluutne null 0 oC on jää sulamistemperatuur +36,6 oC (kuni +37 oC) on inimese normaalne kehatemperatuur +100 oC on vee keemistemperatuur Lisa: Päikese pinnal on 5 500 oC Päikese tuumas on 6 000 - 7 000oC Eksisteerib tähti, mille pinnatemperatuur on 20 000 oC (ülihiidud) Alaskal on tuulega -70 oC Volframist hõõgniit , mis on hõõgpirnides, on 3 422 oC Temperatuuri rekordid Eesti külmarekordiks on -43,5 kraadi, mis mõõdeti 17. jaanuaril Jõgeval aastal 1940. Eesti soojarekordiks on +35,6 kraadi, mis mõõdeti 11. augustil Võrus aastal 1992. Maailmastaabis kuulub soojarekorditiitel Al- Aziziyahile mis on linn Liibüa loodeosas, kus temepratuur ulatus +57,8 kraadini aastal 1922. Külmarekord püstitati Antarktikas, kus temperatuur
lisada veidi soola.Kullatud ehteid võib puhastada ka seguga, mis koosneb noaotsatäiest booraksist ja 60 milliliitrist veest. Kulla saamine Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes ("kullasooned"), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Kulla rakendused Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused - kuldehted. Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks (E76.2). Infrapunakiirguse peeglite kattena (E76.3) optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest (kullatud mylar-(plast-)kile)
huulhein, ahtalehine põdrakanep ja luht- kastevars. · Samblarinne - harilik karusammal, raba- karusammal, turbasammal ja harilik palusammal. AHTALEHINE PÕDRAKANEP · Pajulilleliste sugukonda pajulille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. · Ahtalehine põdrakanep on levinud peaaegu kogu Euroopas, Siberis, Kesk-, Väike- ja Ida-Aasias, Põhja- Ameerikas. · Ahtalehine põdrakanep eelistab kasvada valgusrikastes kohtades. · Tema lehtedest tehakse teed. · Alaskal valmistatakse põdrakanepist komme, siirupit, tarretist ja isegi jäätist. · Ahtalehine põdrakanep on Norra Hedmarki maakonna tunnuslill. LOOMAD · Linnud · Mudatilder · Sookurg · Rabapüü · Teder · Metsis · Rabapistrik · Punajalg-tilder · Imetajad · Põder · Valgejänes · Hunt · Rebane · Mäger TOIDUAHELAD · Tootjaks taimed. · Lagundajateks algloomad, protistid ja bakterid.
neist hukkub. Söök: Tavaliselt söövad lemmingud taimi aga kui nappus on käes siis söövad nad mürgiseid taimi ja muutuvad agressiivseteks, rünnates isegi suuremaid loomi. Meeleheitlikul toiduotsingul alustavad lemmingud massilisi rändeid. Leviala: Lemmingud on levinud kaugpõhjas Venemaalt Norrani ja Gröönimaalt Põhja- Ameerikani. Liigid: Lemminguid on kolme liiki: norra lemmingut leidub Norras ja Venemaa mõnedes piirkondades; siberi ehk pruun lemming elab Venemaal, Alaskal ja Kanadas ning kabilemmingut leidub kogu Arktikas, kaasa arvatud Gröönimaal.
Middendorff august 1815 Peterburi Kara meres 16. jaanuar 1894 Hellenu rme Ferdinand Friedrich Georg 1866 1870 Roela mõis Saar Põhja-Jäämeres, asundus, laht, Kirde-Siberi rannikuekspeditsioon; 3 Ludwig von Wrangell roela mõis mäemassiiv ja neem Alaskal Venemaa Alaska kindralkuberner Eduard von Toll 24. 03. 1858 Tallinn - Poolsaar Benneti saare idaosas Uus- Sannikovi maa otsingud (tegelikult pole olemas); Uus- 5 arvatavasti 1902 Tartu ülikool Siberi saarestikus Siberi saarestik Põhja-Jäämeri Karl Ernst von Baer 28. 02
Kas riie rikub meest Juba ammustest aegadest on inimene tundnud vajadust katta ennast riietega. Kas siis vajadusest näiteks külma vastu või lihtsalt näitamaks oma paremust teistest läbi riiete. Mida rohkem aeg on edasi läinud, seda mitmekülgsemaks on muutunud ka riietus. Vanasti olid näiteks kindlad riietusnormid, kuid tänaseks on suuremal osal paikades need palju leebemad või puuduvad ültse. Riietus oleneb suures osas kultuurist ja paokkonnast, näiteks Alaskal või kröönimaal ei läheks sa õue jalas sandaalid ja seljas T-särk, nagu samamoodi ei teeks sa vastupidist Havail või mõnel muul soojal maal. Riietumisel lähtutakse ka aastaajast. Ka traditsioonid on riiete valimisel väga tähtsad, keegi ei vaata su peale halvasti, kui käid ringi natukene paljamalt mõnes liberaalses riigis, kuid seda võidakse halvaks panna islamistlikes riikides. Mõned inimesed joonduvad selle järgi, mis on hetkel nii öelda in
kella üheni. Eestis on virmalisi 4-5 korda aastas, peamiselt märtsis ja septembris ning kui Kp tase on kõrgem kui 5. Et nautida vaatemängu selle täies uhkuses, on vaja selget taevast ja tuleks hoiduda vaatlustest täiskuu ajal ning hästivalgustatud paikades, sest muu valgus muudab elamuse märkimisväärselt kahvatumaks. Samuti ei tohiks vaatluseks valmistudes unustada soojalt rõivastumist. Kõige paremini näeb virmalisi talvel Alaskal, Kanadas ja Skandinaaviamaades. Eesti 2013. aasta, kus on nähtud virmalisi : Raplamaa, 17.01.13 Orissaare, 17.01.13 Tartumaa(Vedu) 18.01.13 Kalmer Saar, 18.01.13 Türisalu pankrannik, 01.03.13 Saaremaa Orissaare, 01.03.13
pika aja rõõmu. Talle hakkab meeldima tüdruk nimega Alaska, kellel on iga teema kohta oma väga kindel arvamus, ta on ettearvamatu ning tujukas, kuid miski temas lihtsalt paelub inimesi ligi. Koos uute sõpradega hakkab Milesi elu huvitavaks kiskuma. Ta avastab, et õppimine ja reeglistest kinni pidamine, ei olegi nii tore, kui reeglite rikkumine ja lõbutsemine. Kõik on täiesti korras, kui välja arvata üks kurb tõsiasi, tema suurel armastusel Alaskal on juba olemas oma poiss-sõber. Kui Miles ja ta sõbrad otsustasid jääda küüni ööbima, tuleb välja palju saladusi. Peale suurt vembuviskamist kooli direktorile, mängitakse joomismängu, kus tuli avaldada oma halvim päev. Alaska halvim päev oli, kui ta oli 8-aastane ja ta ema suri ta silme ees, kuid sa oli liiga šokeeritud, et kiirabi kutsuda. Selles süüdistab Alaska end siiamaani. Ööl, mil täitus Milesi unistus ja nad suudlesid Alaskaga. Jooksis Alaska aga nuttes Milesi
INUITID Inuitid ehk lääneeskimod on rühm rahvaid ja hõime, kelle põline asuala on Põhja-Ameerika põhjaosas Kanadas, Alaskal ja Gröönimaal. Inuitt tähendab grööni keeles ,,inimesed". Selle nimetuse otsustas 1977. a kasutusele võtta inuittide rahvusvaheline organisatsioon Inuit Circumpolar Conference kõigi eskimote kohta, kuid eesti keeles soovitatakse inuittideks nimetada ainult lääneeskimoid. 1991. aasta hinnangul oli inuitte Kanadas 31 000 ja Gröönimaal 47 000. 2000. aasta hinnangul oli inuitte Kanadas 45 000 ja Gröönimaal 50 000. Inuitid kõnelevad inuiti keeli
Inuitid Inuit on ametlik nimi eskimodele, kes elavad Põhja Kanadas, Venemaal, Gröönimaal ja Alaskal. "Inuit" tähendab inimest nende keeles. Mehed Inuitid käivad iga päev jahil ,või kala püüdmas. Nende tööristadeks on harpuunid ning metallriistad, mis aitavad liha lõigata, seda süüa ning puhastada. Kõik tööristad on käsitsi valmistatud. Naised valmistavad toitu ning õmblevad riideid, mis on valmistatud kokkuõmeldud looma nahkadest ning jalanõud on tehtud karibuu või hülje nahast ning riidestiilid erinevad igas piirkonnas üksteisest
Hõbe on väärismetall. Tihedus on 10,5 g/cm³. Hõbe sulab temperatuuril 960°C. Hõbedat leidub ehedalt ja ühenditena (AgCl, Ag 2S), lisanditena plii- ja vasemaakides. Hõbe valge, pehme, plastne metall, hea peegeldusvõimega, parim soojus- ja elektrijuht. Antibakteriaalse toimega. Nii hõbedat kui kulda saadakse maagist tsüaniidmeetodil. Suurimad hõbedakaevandused asuvad Mehhikos, Canningtonis (Austraalias), Dukatis (Venemaal), Peruus ja Alaskal. Kasutamine: fotograafias (AgBr), hambaravis, elektrikontaktides, hõbe-tsink akumulaatorid, peeglite valmistamine, vihma esilekutsumine (AgI), müntide metall, ehete valmistamine Lihtainete omadused Hõbe on õhus püsiv, väävliühendite juuresolekul tekib must Ag 2S Reageerib aeglaselt kuuma kontsentreeritud H2SO4-ga(väävelhape) ja lahustub nii lahjas kui kontsentreeritud HNO3-s(lämmastihape). Ei reageeri kuningveega rasklahustuva AgCl tekke tõttu. Leelistes on püsiv. Kuld
Hõbe on väärismetall. Tihedus on 10,5 g/cm³. Hõbe sulab temperatuuril 960°C. Hõbedat leidub ehedalt ja ühenditena (AgCl, Ag2S), lisanditena plii- ja vasemaakides. Hõbe valge, pehme, plastne metall, hea peegeldusvõimega, parim soojus- ja elektrijuht. Antibakteriaalse toimega. Nii hõbedat kui kulda saadakse maagist tsüaniidmeetodil. Suurimad hõbedakaevandused asuvad Mehhikos, Canningtonis (Austraalias), Dukatis (Venemaal), Peruus ja Alaskal. Kasutamine: fotograafias (AgBr), hambaravis, elektrikontaktides, hõbe-tsink akumulaatorid, peeglite valmistamine, vihma esilekutsumine (AgI), müntide metall, ehete valmistamine Lihtainete omadused Hõbe on õhus püsiv, väävliühendite juuresolekul tekib must Ag2S Reageerib aeglaselt kuuma kontsentreeritud H2SO4-ga(väävelhape) ja lahustub nii lahjas kui kontsentreeritud HNO3-s(lämmastihape). Ei reageeri kuningveega rasklahustuva AgCl tekke tõttu. Leelistes on püsiv. Kuld
1829 abiellus Wrangell Elisabeth von Rossilloniga. Neile sündis kokku kaheksa last, kellest neli surid lapseeas. Pärast abikaasa surma 1854. Aastal töötas ta kuni 1864. aastani Venemaa mereministeeriumis, olles aastatel 1855 1857 minister. Oma viimased eluaastad 1866 1870 veetis Wrangell Roela mõisas. Ta suri Tartus venna peret külastades ning on maetud Viru-Jaagupi surnuaiale. Lisaks Wrangeli saarele on Ferdinand von Wrangelli järgi nimetatud mäemassiiv, laht ja neem Alaskal. Ferdinand von Wrangelli nime kannab 1999. aastast Roela põhikool Lääne- Virumaal.. 1.2 Maamehest meresõitjaks Uus lehekülg tulevase maadeuurija elus avanes mitmete Ferdinandi tulevikku soosivate juhuste kokkulangemisel. Nimelt külastas oma Võrus elavat tädi Anna Helene von Rothi (s. von Romberg) Adam Johann von Krusensterni juhitud esimeselt vene ümbermaailmareisilt (1803-1806) saabunud noor mereväeohvitser, kaptenleitnant Wilhelm von Romberg.
Ekspeditsiooni ajal avastati ligi 400 väikest saart (peamiselt Okeaanias), tehti geograafilisi, okeanograafilisi, meteoroloogilisi, zooloogilisi ja etnograafilisi vaatlusi. Merereisi ajal esitas tema laevameeskond August Kotzebue Eesti-ainelisi näidendeid. Viimaseil eluaastail elas Kotzebue kodumõisas Triigis (Harjumaa) (Vikipeedia: “Otto von Kotzebue” 03.04.2016). Kotzebue järgi on nimetatud tema avastatud Tšuktši mere laht Alaska looderannikul ning linn sama lahe ääres Alaskal. 2.2 Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1778-1852) Fabian von Bellingshausen (1778-1852) - Sündinud Saaremaal Lahetaguse mõisas. Astus 1789. a. Kroonlinna Mereväe Kadettikorpusse. Teenis 1797-1803 mitśmanina Tallinnas. Võttis aastatel 1803-06 kartograafina osa A. J. v. Krusensterni juhitud ümbermaailmareisist, juhatas 1819-21 laevade "Minõi" (komandör M. Lazarev) ja "Vostok" ümbermaailmareisi. Sel
Richteri skaala http://www.guardian.co.uk/flash/0,5860,1121610,00.html Maavärinaga kaasnevad purustused Maavärina poolt põhjustatud purustuste hulk sõltub: maavärina toimumiskohast, maavärina intensiivsusest ning kestusest, pinnase omadustest, ehitiste ning rajatiste omadustest http://tlc.discovery.com/convergence/quakes/interactives/ makeaquake.html Tugevamad maavärinad alates 1900.a. 1.Tsiili 1960 9.5 M 2. Prints Williami saar Alaskal (1964 9.2 M) 3. Andreanofi saar Alaskal (1957 9.1 M) 4. Kamtsatka (1952 9.0 M) 5. Põhja Sumatra läänerannik 2004 9.0 M http://earthquake.usgs.gov/eqinthenews/2004/usslav/ Eri tugevusega maavärinad 1990 - 1999 toimunud maavärinad 2000 - 2004 toimunud maavärinad Maavärinad 2000 - 2004 Võimsus 2000 2001 2002 2003 2004 magnituudides 8.0 to 9
Kuld (Aurum,Au)on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis. Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Omadused Puhas kuld on eredat kollast värvi, mida on ajalooliselt peetud atraktiivseks, lisaks on ta tihe, läikiv ja kõige vormitavam ning plastilisem väärismetall.Kuld on pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Nn. nanokuld on näiteks väga efektiivne
2. Tundrade ja metsatundrad a) põhjapoolkeral, Põhja Ameerikas, Põhja-Venemaal, lähipolaarnevööde. Mullad : kivisüsi, vase-ja miklimaak, kuld, teemandid, fosforiit. Taimedest on seal puud ja põõsad, ning loomadest põdrad ning jänkud Inimtegevus on aga mitte aktiivne. Probleemid : traktorid, kalapüük kudemisajal, karusloomade jaht, roomikautod. 3. Parasvöötme metsad a) Okasmetsad Põhja-Ameerikas (Alaskal), Euraasias Norra rannikult Ohhoot mereni, parasvööde, muldadest leetmullad. Taimedest okaspuud ja samblikud, loomadest jänes, kobras, pruunkaru. Inimtegevus aktiivne, (majandus, küttimine) Probleemid : karusloomade lubadeta küttimine metsas b) Sega- ja lehtmetsad Põhja- Ameerikas, Suure Järvistu ümbrus, hõlmavad Euraasias Läänemere ning Vikse ookeani äärseid alasid, pärasvööde
Jäämeres asuva saare, millele 1867. aastal anti tema nimi. Wrangleri nimi on veel lahel, mäel ja neemel Alaska rannikul. Elu lõpul elas ta Rakvere lähistel Roela mõisas ja on maetud Viru- Jaagupi kalmistule. Peale aadlike on ka teised Eestist pärit inimesed merd sõitnud ja palju seigelnud. Väga huvitava elulooga on August Maasik (1887-1976), kes sündis Eestis, kuid elas Kanadas, sõitis laevadel merd, osales teadusreiseidel ja tegutses Alaskal ka kullaotsija ning mere-ja lennuhädaliste päästjana. Masik River- jõgi, mis voolab Banksi saarel Kanada põhjarannikul on just tema järgi nime saanud. Kokkuvõte Referaati koostades avastasin, et enamus maailmauurijad olid pärit Hispaaniast , Portugalist või kuidagi nende riikidega seotud. Üllatas mind see, et ka Eesti pinnalt on pärit mõned väga kuulsad rändurid. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
metalliks, millest on välja kujunenud sümboolse raha mõiste. Tänu kullale sai võimalikuks rahvusvaheline kaubandus sellises mõttes nagu me seda tänapäeval mõistame. Tootmine: Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes ("kullasooned"), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897 1898 Klondikes Alaskal). Alates 1880ndatest on LõunaAafrika olnud maailma tähtsaim kullatootja, umbes 50% kogu maailma kullast on kaevandatud LõunaAafrikast. Aastal 1970 toodeti seal 79 % maailma kullast, mis oli umbes 1000 tonni. Kuid aastal 2007 tootmine kahanes 272 tonnini, sest erinevad faktorid mõjutasid kullatootmist. Aastal 2007 võttis maailma juhtiva kullatootja positsiooni üle Hiina, tootes 276 tonni kulda. Teised põhilised tootjad on Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Hiina, Venemaa ja Peruu.
Maa magnetvälja skeem S Van Alleni vööd M sisemine väline Van Alleni vöö A A TE A D U S Virmalised Alaskal M A A TE A Laetud osakeste spiraalne trajektoor piki magnetvälja jõujoont D U Virmalised Antarktikas S M Päikeselt tulev elektromagnetiline kiirgus jaguneb erinevateks A kiirgusteks: A
Omadused Kollane, pehme (kõvadus 2,5), Sulab temperatuuril 1337.33 K (1064.18 °C). Hea elektrijuht Keemiliselt inertne viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega Saamine Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes ("kullasooned"), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Ajalugu Kuld on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis. Puhas kuld on eredat kollast värvi, mida on ajalooliselt peetud atraktiivseks, lisaks on ta pehme, tihe, läikiv ja kõige vormitavam ning plastilisem väärismetall. Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud tähtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglüüfid
Ei reageeri vee ega hapetega. Kullal on metallilige. Kuld on vrismetall. Normaaltingimustel on ta vrdlemisi pehme ja raske kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm. Kulla sulamistemperatuur on 1 064C. Looduses esineb kuld kamakatena kivis, nt. mineraalkvartsi pragudes (kullasooned) ja vikeste terakeste na kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Puhas kuld on eredat kollast vrvi, mida on ajalooliselt peetud atraktiivseks, lisaks on ta pehme, tihe, likiv ja kige vormitavam ning plastilisem vrismetall. Ajalugu: Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud thtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda. Kasutamine Kuld kui raha Kulda on kasutatud mntide tegemiseks erinevates riikides sajandeid. Kuna kuld
Tunda nad ära ka pildil, sh pankrannik. Vihik · Laidrannik- rtüüp, kus on madalat rannajoont liigestavad madalad väiksed saared ehk laiud esineb Eestis Väinameres ja vahemeres. · Skäärrannik- rtüüp, kus erkival laugrannikul paiknevad skäärid esineb Rootsis, Norras. · Fjordrannik-rtüüp, kus kõrget kaljust randa liigestavad pikad kitsad kaugele maismaasse ulatuvad sügavad lahed esineb Norras, Põhja-Iirimaal, Alaskal, Islandil 9. Millest toituvad Eesti jõed ja järved? Töölehed · Jõgi: sademed, põhjavesi, lumesulavesi · Järved: sademed, põhjavesi, lumesulavesi, jõgede sissevool 10. Jõe iseloomustamine: lähe, suue, langus, parempoolsed ja vasakpoolsed lisajõed, toitumine, vooluhulga iseloomustamine ja põhjendamine hüdrograafi ja atlase abil. Tööleht 11. Üleujutuste põhjused ning ärahoidmise võimalused. Tööleht
püstitanud palju tootemsambaid. Need peidavad endas legende, hõimu-ja perekondade saladusi. Põlisrahvaste austus jumalate ja maa vastu on Alaskas kõrgelt hinnatud ja seda tutvustatakse kõigile külastajatele või uutele elanikele. Greete Kereme 12B Kultuuri iseloomustus Alaskal on kollektivistlik kultuur, kus valitseb meie-identiteet. Tööga seotakse end moraalselt ja töötaja ning tööandja vaheline suhe on moraalne ,,peresuhe". Kogu vastutust jagatakse rühmaga. Juhtimine tähendab rühmade juhtimist. Siiski valitseb ajakirjandusvabadus ja seaduse ees on kõik võrdsed, mis on omane demokraatlikule riigile. Võimudistants on põimunult suure ja väikese vahel. Enamus elatise teenimiseks tehtavast
hammast ja ta kaalub 1,5 kg. Poegade eest hoolitsevad emakalaanid ja teevad seda väga hoolsalt. Eriti liigutav on näha, kuidas selili ujuv ema võtab poja käppade vahele ja hellitab seda. Pojad hakkavad ise ujuma 23 nädala vanuselt. Aastase looma mass on juba 1719 kg. Suguküpsus saabub 3. eluaastal, kuid kalaanide suremus on suur. Uurijad on täheldanud, et ka asurkondades (andmed varieeruvad 6200 ja isegi 2000 isendit näit Alaskal) elavad (peamisel isased) saarmad harrastavad territoriaalset käitumist, koos selle juurde kuuluva märgistamise, kraapimisjäljed ja harvade võitlustega. Suhtlus Samas on saarmad asurkondades väga vilkad suhtlejad. Nad teevad suhtlemisel mitmesuguseid häälitsusi. Saarmapojad niuksuvad kui neid üksi jäetakse. Saarmad vilistavad ja vinguvad kui miski neid ärritab. Sisistamise ja urisemise eesmärgiks vast on kiskjate eemale peletamine
Hõbedat võib legeerida tina ja elavhõbedaga toatemperatuuril ning saadud segu kasutada hambatäidisena. Leidumine Hõbe on looduses vähelevinud element, siiski on seda umbes 20 korda rohkem kui kulda. Hõbedat leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl). Lisandelemendina leidub hõbedat plii-, tsingi- ja vasemaagis. Suurimad hõbedakaevandused asuvad Mehhikos, Canningtonis (Austraalias), Dukatis (Venemaal), Peruus ja Alaskal. Peruu ja Mehhiko on hõbedat kaevandanud juba aastast 1546, ning on seniajani suurimad tootjad maailmas. Seda metalli saab toota ka vase elektrolüütilisel rafineerimisel. Hõbeda toodang mõnes kapitalistlikus riigid (t) Riik 1970 1974 1976 1978 1980 1982 Ameerika Ühendriigid 1400 1050 1068 1225 1006 1252 Argentina 88 96 70 64 73 84
Roodiumi leidub enamasti ühendites (koos plaattina või teiste plaattinametallidega), kuid tema vähese keemilise aktiivsuse tõttu ka lihtainena, mistõttu teda iseseisva mineraalina tuntakse Tähtsaimad roodiumiühendid on roodiumoksiid (Rh2O3), roodiumhüdroksiid (Rh(OH)3) ja roodiumkloriid (RhCl3). Inimkehas roodiumi tavaliselt ei esine ning bioloogline mõju pole teada. Roodiumi leidub muuhulgas Stillwater'i maakonnas Montanas ning Goodnews Bay'l Alaskal. Tuntakse ka roodiummineraale nagu genkiniit jt, kuid need ei mängi aine saamisel mingit rolli. Enim esineb ainet nikli-vase maagis, mida esineb Lõuna-Aafrikas, Siberis ning Sudbury's Kanadas. Selles maagis on roodium teiste seal sisalduvate ainetega seotud, mistõttu tuleb see sealt töötlemise lõpus eraldada. Metalli kasutati esimest korda aastal 1820 kirjutamissulgede otstena roodiumi-tina sulamis, kuid see vahetati varsti välja tugevama osmiumi-iriidiumi sulami vastu
Vastavas seadmes katalüüsitakse väljahingatavas õhus olev etanool. Viimase oksüdeerumisel tekkiv elektrivool ongi võrdeline alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus. Selle järgi hinnatakse alkoholi kogust kontrollitava isiku organismis. Huvitavaid fakte USA hümn '' Star Spangled Banner" oli kirjutatud joomalaulu viisile. Ameerika Ühendriikides on maailma kõrgeim minimaalne joomise vanus. Alaskal on ebaseaduslik joota põtradele alkoholi, Ohios kaladele. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/ Keemia õpik IX klassile II osa - Avita 2007; Lembi Tamm, Heiki Timotheus
kuhjepinnavormid 5. Mis on looded, miks need tekivad ( mis võiks olla nende positiivne või negatiivne mõju inimtegevusele). 6. Tea rannikute tüüpe(5), nende kujunemise põhjuseid ja too näiteid nende esinemispiirkondadest. Fjordrannik- mäed olid kunagi liustikega kaetud. Liikudes kulutasid liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati.Norras, Alaskal, P-Iirimaal jne, Skäärrannik- kerkival laugrannikul paiknevad skäärid peamiselt kristalsetest kivimitest koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud- Soome Rootsi Norra jne, Laidrannik- rannajoone lähedal madalas meres paiknevad väikesed madalad saarekesed e laiud.Eesti-väinameri, Kariibimeri,Iirimaa rannik jne. Dalmaatsia rannik- rannajoonega paralleelselt paikneb arvukalt piklikuid
4. Ranniku avatusest (lahesopp või sirge rannik) 5. Veetaseme muutusest 15.Nimetage rannikuid mõjutavaid protsesse? 1. Lainete iseloom (tormide sagedus, tugevus) 2. Hoovused 3. Merejää 4. Taimed 5. Inimtegevus 16.Selgitage joonise abil järgmisi mõisteid: rand, rannajoon, rannik, ajuvesi, paguvesi,keskmine veeseis 5p. 17. Iseloomustage kava FJORDRANNIK a) kuidas tekkis? Mäeahelike vaheliste orgude üleujutamisel mereveega. b) kus maailmas esineb? Norra, Tsiilis, Alaskal, Islandil SKÄÄRRANNIK a) kuidas tekkis? Mandriliustiku kulutusala osalisel üleujutamisel. b) kus maailmas esineb? Soome, Rootsi, Norra, Kanada DALMAATSIA RANNIK a) kuidas tekkis? Kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üleujutatud. b) kus maailmas esineb? Aadria mererannikul LAIDRANNIK a) kuidas tekkis? Maapinna tõusu ja mere tõttu. b) kus maailmas esineb? Kariibi meres, Väinameres, Vahemerel, Sotimaal, Iirimaa rannikul RIASRANNIK a) kuidas tekkis
• Ema kõrval veedavad 2-3 aastat • Suguküpsed 3-5 aastaselt HUNT Liigikirjeldus • Eesti metsade kardetuim kiskja • Keskmine kaal 30-50 kg • Eesti rekord 82 kg • Tüvepikkus -160 cm, õlakõrgus kuni 85 cm • Eluiga kuni 30 aastat • Koeraga võrreldes massiivsem rind ja kael, tugevamad jalad, keha ja jalgade hoiak teine Levik • Levinud peaaegu kõikjal põhjapoolkeral • Põhja-Ameerikas- peamiselt Kanadas, Alaskal • Aasia- suurim asukornd Mongoolias. Samuti esineb Hiinas, Koeras, Iraagis jne Arvukus • Leviala viimasel paaril aastal laienenud • Arvukuse kõrgaeg oli 1995 (umbes) • 2008 loendati 135 isendit • Enim Pärnu-, Jõgeva, ja Ida-Virumaal • 2007 kütiti 40 hunti Elupaik • Suured metsamassiivid, suuremad metsade-rabade alad • Mujal jõgede orud ja lagendikega vahelduvad metsaalad, tundrad, stepid, poolkõrbed. Toitumine • Kiskja- karnivoor
täisteraviljatooted, kookospähklid, melonid, kakaopulber, tumerohelised aedviljad (näiteks lehtsalat, spinat, mitmed kapsa teisendid). Aedviljade ja piima molübdeenisisaldus oleneb selle elemendi rohkusest pinnases. Aine levik maal (2) • Kõige sagedamini võib leida molübdeeni molübdeniidist, wulfeniidist, ja CaMoO4 (Powellite). • Molübdeen Aine levik maal (3) • Wulfeniit • CaMoO4 (Powellite) Aine levik maal (4) • Mineraali hoiused asuvad Alaskal, Californias, Colorados, Oregonis, Utah`s, Washingtonis, Lõuna Ameerikas, Hiinas ja veel mõningas kohas. • Kõige suuremad molübdeeni tootjad on Ameerika Ühendriigid, Hiina, Tšiili, Peruu ja Kanada. • Alates augustist 2009 on tonni molübdeeni väärtus 30.000 eurot Aine levik maal (5) Maailma molübdeeni varude jaotus. Aine levik maal (6) • Hiinas, Tšiilis ja Ameerika Ühendriigis asub 84,5% maailma Molübdeeni varudest. Aine levik maal (7) Ameerika
Keemiliselt inertne viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Nn. nanokuld on näiteks väga efektiivne vingugaasi (toatemperatuurse) osüdatsiooni katalüsaator. Saamine Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes ("kullasooned"), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Rakendused Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused - kuldehted. Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks. Infrapunakiirguse peeglite kattena optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest (kullatud mylar- (plast-)kile). Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks
Kulla järjekorranumber on 79 ning selle aatommass on 197. Kuld on kollase tooniga, pehme ja raske metall (tihedusega 19 300 kg/m3). Sulab temperatuuril (1064.18 °C). Kuld on ka hea elektrijuht. [2] Kulda leitakse looduses ehedana, nt. mineraal kvartsi pragudes, terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivasm, mida leidub enamjaolt jõgedes või teistes veekogudes. Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Alaskal). [2] Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis. Kuld on kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. [1] Kuld on plastiline, see tähendab, et see on kergesti töödeldav, nagu näiteks ka tina, hõbe ja vask. Ehetes kasutatav kollane kuld sulatatakse tavaliselt kokku hõbeda või vasega. Praegu on väga populaarne ka valge kuld
Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis. Esineb kvartsisoontes ja murendsetetes. Maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Saamine Kulda leitakse looduses ehedana, nt mineraal kvartsipragudes ("kullasooned"), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud kvartsliivas (nn kullaliiv) ja polümetallilistes maakides. Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897-1898 Klondikes Alaskal). Tootmine Kulda toodetakse mehhaaniliselt sõeludes või pestes, samuti ka keemiliste meetoditega (tsüaanides või amalgaamides) ning puhastatakse harilikult elektrolüütiliselt või kuuma väävelhappe abil. On arvatud, et inimkonna olemasolu vältel on toodetud u. 100 000 tonni kulda. Umbes 36 000 tonni sellest kuulub riikide kullavarudesse ning säilib pankades, ülejäänud osa on kas eravaldus,
Seevastu päevased on hallid ja nõrgad ning katavad kogu taeva. Päevaseid virmalisi võib näha kesktalvel suurtel laiuskraadidel kohalikul keskpäeval.(2, 4) Kuna virmalised sõltuvad lämmastiku ja hapniku aatomite tihedusest, ei ole virmalised peaaegu kunagi madalamal kui 50 km maapinnast. Punast, rohelist ja lillat värvi virmalised tekivad üle 90 km kõrgusel. See seletab ka selle, miks virmalised on nii värviküllased.(2, 4) Kõige paremini näeb virmalisi talvel Alaskal, Kandas ja Skandinaaviamaades.(4) 4. Kasutatud kirjandus 1. Vikipeedia: http://et.wikipedia.org/wiki/Virmalised 2. Wikipedia: http://en.wikipedia.org/wiki/Aurora_(astronomy) 3. http://www.norra.ee/Travel/Virmaliste-valgus/ 4. http://image.gsfc.nasa.gov/poetry/educator/Aurora79.html 5. http://astro.uchicago.edu/yerkes/ 5.Lisad 1. 25. oktoobril taevast kaunistanud virmalised Eestis (2011) 2. 6. augusti varahommikused virmalised Eestis (2011)
Liiga tugev ultraviolettkiirgus võib aga põhjustada nahavähki. Autod ja tehased paiskavad õhku heitgaase. Need gaasid võivad pilvedega segunedes põhjustada happevihmasid, mis hävitavad taimkatte. Maailma suurimates linnades, nagu näiteks Los Angeles Californias, on õhk nii saastunud, et nende kohal hõljub nn Sudupilv. Sudu põhjustab inimestel raskeid hingamishäireid ja enneaegse surma. · Ööl vastu 24. märtsi 1989 aastal jooksis 300-meetrine tanker Exxon Valdez Alaskal Prints Williami lahes karile. Järgmise kahe päeva jooksul voolas laevast merre üle 35 000 tonni mürgist toornaftat, tekitades Ameerika kõigi aegade suurima naftakatastroofi, mis tegi palju kahju loomariigile ja põhjustas suure puhastusoperatsiooni. · Kuveidist 1991. aastal taganedes süütasid Iraagi väed sadu sealseid naftaleiukohti, põhjustades kõrbe täieliku reostumise. Et kustutada kõik tulekahjud, kulus terve aasta.
Fjordrannik • Rannikutüüp, kus kõrget kaljust randa liigestavad pikad kitsad kaugele maismaasse ulatuvad sügavad lahed ehk fjordid. • Iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud. Liikudes kulutasid liustikud pikad kitsad orud laiemaks, mis hiljem jää sulades mereveega üle ujutati. • Fjordrannikud on Norras, Lääne-Šotimaal, Põhja-Iirimaal, Tšiilis, Alaskal, Islandil, Gröönimaal, Uus-Meremaal (Lõunasaar) ja Kanadas (Labradori poolsaar). Dalmaatsia rannik • Rannikutüüp, kus rannajoonega paralleelselt paikneb arvukalt piklikuid saari. Kunagised mäeahelike vahelised orud on mereveega üle ujutatud. • Esineb Aadria mere rannikul. Riasrannik • Rannikutüüp, kus rannajoonega ristuvad paljud väikesed lehtri-kujulised lahed.
Veosport (koerterakenditega) Esimeseks kelgukoerte spordivõistluseks võib tõenäoliselt pidada 1908.a Alaskal NomeKennel Club'i poolt korraldatud All Alaska Sweepstakes nime kandvat võistlust. Distantsi pikkuseks oli408 miili ehk ligi 660 km. Aasta hiljem osalesid All Alaska Sweepstakes võistlusel William Goosak'I poolt Siberist toodud esimesed siberi huskyd. Goosak'i huskyrakend oli edukas, ning saavutas kolmanda koha.Kui algusaegadel harrastati kelgukoertega vaid kelguvedu, siis tänapäeval on kelgukoertegaharrastatavaid spordialasid hoopis rohkem.
annaabi.ee 
