osad. Süvendatud joonis saadakse väga mitmel viisil (mehaaniliselt või keemiliselt), kuid trükkimiseks tambitakse kogu plaat trükivärviga üle ja pühitakse siis uuesti puhtaks. Metallplaadi poleeritud pinnalt tuleb värv ära, aga süvendatud joontesse jääb püsima. Plaadile pannakse niiske pehme paber ja vändatakse läbi sügavtrükipressi tugeva surve all. Sügavtrüki hulka kuuluvad vasegravüür, kuivnõel, metsotinto, ofort, akvatinta, pehmelakk jt. Kuivnõela, metsotinto ja vasegravüüri korral uurendab kunstnik plaati mingi riistaga, akvatinta, ofordi ja pehmelaki puhul kasutatakse plaadi töötlemiseks hapet. Lametrükk Lametrüki puhul on trükivormi pind tasane ja värvi kinnitamiseks kasutatakse mitmeid keemilisi ja fotokeemilisi võtteid. Vanadest lametrükitehnikates on tuntuim litograafia.
Nõnda saadakse kujutise peegelpildis jäljend. Tõmmise tegemise mooduseid on kolm: kõrg-, sügav- ja lametrükk. Peamised graafilised kõrgtrükitehnikad on puulõige, puugravüür ja linoollõige, mille puhul töödeldavaks materjaliks on vastavalt laudpuu (lõigatud piki süüd), otspuu (risti süüd) ja linoleum. Sügavtrükis kasutatakse peamiselt tsink- või vaskplaate. Kuivnõela, metsotinto ja vasegravüüri korral uurendab kunstnik plaati mingi riistaga, akvatinta, ofordi ja pehmelaki puhul kasutatakse plaadi töötlemiseks hapet. Lametrükitehnika on litograafia ehk kivitrükk. Rakendusgraafikas on palju harusid, kõige rohkem viljeldakse tarbegraafikat (pakendite ja kaubamärkide loomist jms.), raamatuillustratsiooni ja plakatikunsti. Graafika suurmeistrid on saksa kunstnik A. Dürer, hollandi kunstnik Rembrandt, hispaania kunstnik F. Goya ja jaapani kunstnik K. Hokusai. Eesti kunstis asetseb graafika
Näib, nagu oleks Pariisis 1920. aastatel toimunud Wiiralti arengus tõus ülespoole, mille tipuks sai 1930. aastate alguses võimas kolmik "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito). Neid töid võiks lugeda nii sisult kui vormilt Wiiralti loomingu esimese perioodi kokkuvõtteks. 1933. aastal toimus Wiiralti loomingus pööre realismi suunas. Esiplaanile tõusid maalilisemad tehnikad pehmelakk, kuivnõel ja akvatinta. Wiiralt loobus suurlinnatemaatikast ning hakkas kujutama lapsi, maastikke, eksootilisi loomi, süvenes portreesse. ("Neegripead" 1933, kuivnõel, "Claude" 1936, puugravüür, "Lamav tiiger" 1937, pehmelakk jt). "Olen realist", tavatses Wiiralt vanemas eas vastata küsimusele oma kreedo kohta. 1938. aasta suvel võttis ta terviseparandamise eesmärgil ette reisi Marokosse, peatudes sisemaal Marrakesis. Seal valmis mahukas sari joonistusi berberitest ja araablastest, mis
Vabade kunstide mõiste all. Graafika alla paigutatakse ka söe- ja pliiatsijoonistus. Graafika. Graafika on teistest kunstidest hilisem. See on rohkem lihtrahvalik, paljud said seda endale soetada. Erinevad alaliigid: Monotüüpia- võimalik teha ainult üks trükis või tõmmis. Sügavtrükk kujutis on plaadi sisse kriibitud või söövitatud. Vaod täidetakse värviga ning siis kantakse kujutis paberile (vasegravüür, ofort, akvatinta). Kõrgtrükk- kujutis on kraabitud või kleebitud, värv kantakse peale (mitte vagudesse) ja kujutis kantakse paberile üle (puugravüür, linoollõige). Lametrükk- kasutatakse rasvast plaati või kivi, üks lihtsamaid tehnikaid (litograafia). Litograafia on ka kõige vanem lametrüki tehnika. Skulptuuri ja maalikunsti võetakse kokku kaunite kunstide mõiste all. Graafika loetakse selle vastandiks. Skulptuur e. plastika. Kujutavatest kunstidest kõige arusaadavam.
ja monotüüpias. Perioodi tööd, millal ta elas Pariisis: · ,,Põrgu" ofort, vasegravüür (1930-32) · ,,Kabaree" ofort, vasegravüür (1931) · ,,Jutlustaja" lito (1932) · ,,Neegripead" kuivnõel (1933) · ,,Claude" puugravüür (1936) · ,,Lamav tiiger" pehmelakk (1937) Sõjapäevadel sündisid: · ,,Eesti neiu" pehmelakk, värviline akvatinta (1942) · ,,Viljandi maastik" ja ,,Virve" kuivnõel (1943) · ,,Monika" metsotinto (1942) Eduard Viiralt on esinenud näitusel: Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Köningsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille´s (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 36), Krakówis (1936), Brüsselis ja Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore
ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito), realistlikumad: "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür), "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Reisil Marokosse 1938. aastal ta lõi töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust, nt "Noor araabia poiss" (1940) ja "Berberinaine kaameliga" (1940). Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tööd. Muu Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is
1925. aasta sügisel, olles saanud Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast tööd: "Põrgu" (1930 1932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito), realistlikumad: "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür), "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tööd. 5 Näitused Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935),
Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antwerpenis (1939) jne. Illustratsioonid raamatutele 1923-1928 1925 - Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastane stipendium "Põrgu" 1930-1932 vasegravüür, sürrealistlik "Kabaree" 1931 vasegravüür, sürrealism "Lamav tiiger" 1937 pehmelakk(sügavtrükk), rohkem realistlik "Eesti Neiu" 1942 pehmelakk(sügavtrükk), värviline akvatinta (sügavtrükitehnika) 20. sajandi alguses toimus... · Eesti rahvuskultuuri arengu hoogustumine · Rahvusliku kunstielu kujunemine · Eesti kunsti ülevaatenäitused · Eesti kunstielu muutumine niisama mitmekesiseks nagu kõikides arenenud rahvuskultuurides · http://www.youtube.com/watch? v=kDEJvmoGDjI Wiiralti teosed · http://www.youtube.com/watch? v=EHhcdH0-8SM Eesti modernism (1900-1930)
sajandil), sügavtrükk (värvi annavad süvendatud osad. Süvis saadakse mehhaaniliselt või keemiliselt. Mehaanilised tehnikad on vasegravüür, kivinõel (materjali kraabitakse ja kriimustatakse, võimalik on saada peeneid jooni) ning metsotita (metallipind muudetakse spetsiaalse instrumendiga (liivapaberiga) ühtlaselt karedaks, saavutatakse sügav must pind). Keemilised tehnikad on ofort (plaadi pind kaetakse happekindla lakiga, millele kraabitakse joonis ning söövitatakse) ning akvatinta (kasutatakse pulbrit. Pinnad, mis jäävad valgeks, kaetakse lakiga, pulber sulatatakse plaadile kinni)) ning lametrükk (trükkivad ja mittetrükkivad osad on ühel tasapinnal, värvi kinnistamiseks kasutatakse keemilisi võtteid. Tehnikateks on litograafia, kivitrükk). Offset truck on valgustrükk, kus kasutatakse fotograafilisi meetodeid. Monotüüpia puhul maalitakse kujutis aluspinnale (klaas või plastik), tehakse ainult 1 tõmmis. Deatüüpia puhul kaetakse aluspind
"Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Kuigi kunstnik enne II maailmasõda kordagi kodumaad ei külastanud, osales ta eesti kunsti ülevaatenäitustel Riias, Helsingis, Berliinis, Moskvas, Kaunases ja 1933. aastal Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse poolt korraldatud graafikanäitusel Prahas. 1939. aasta sügisel, II maailmasõja puhkedes, sõitis Eduard Wiiralt tagasi Eestisse, kus lõi sellised tööd nagu "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja "Kaameli pea" (1939, puulõige). Pärand Kunstniku viimasesse elupaika jäid tema vähesed isiklikud asjad ja gravüürid, joonistused, skitsid ja kavandit ning graafikaplaadid. Tartu Ülikooli endise kunstiajaloo professori ja Stockholmi Ülikooli toonase kunstiajaloo professori Sten Karlingu abil toimetati Wiiralti
freskosid ja altarimaale kirikutes, zanrimaale, portreid, maale kaasaja poliitiliste sündmuste ainetel jne. Tolleaegset Hispaaniat iseloomustab mahajäänud ühiskondlik kord, tugev kuningavõim, katoliku kiriku ja inkvisitsiooni kõikvõimsus. Goya maalis kuninga perekonda näitas ilustamata kuninglike tegelaste piiratust, rumalust, tühisust (eriti kuninganna Maria Luisa!). Goya oli ka väga hea graafik, tegi mitmeid kuulsaid seeriaid: ,,Kapriisid" 83 pilti (ofort + veidi akvatinta), mis piitsutavad kaasaja pahesid, lisaks fantastilised nägemuspildid (nt ,,Uinunud mõistus sünnitab koletisi"). ,,Sõjakoledused" 82 pilti, osalt allegoorilised, osalt realistlikud. Sisu: hispaania rahva võitlus Napoleoni vägedega 1808-1814. Arhitektuur Arhitektuuris ei räägita romantilisest stiilist. 19. sajandi teisest veerandist alates (mõnel pool kuni 20. sajandi alguseni) valitses historitsism ajalooliste stiilide jäljendamine. Et
marmor, kivi, kips, puit, klaas, portselan, jää, lumi. Oma mõõtmetelt liigitame skulptuure: 1. Monumentaal skulptuurid 2. Miniplastika Graafika Graafika on kõik see mis jätab järgi joone. Graafikas on 3 trüki tehnikat: 1. Kõrgtrükk 2. Lametrükk 3. Sügavtrükk Kunstilised tehnikad: 1. Vaselõige (terasnõelaga) 2. Puulõige 3. Metsotinto 4. Akvatinta 5. Ofort 6. Siiditrükk 7. Serigraafia Tarbekunst. Tarbekunsti objektiks on alati mingi tarbe ese millele antakse peale tema tarbimis väärtuse ka ilu väärtus. Tarbeesemed: 1. Keraamika SAVI 2. Portselan peened serviisid, portselan vaasid. See on tule kinde. Mitme materjali segu. 3. Metallehistöö raudristid, raudaiad ja väravad, hobuserauad. 4. Puitehistöö puidust lusikad, kapad
Sellest ajast pärinevad tööd "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito) ja realistlikumad "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür) ning "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Reisil Marokosse 1938. aastal lõi Wiiralt töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust, nt "Noor araabia poiss" (1940) ja "Berberinaine kaameliga" (1940).[4] Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tööd
Wiiralt kujutas palju öö- ja boheemlaselu, mida käsitles nii inimesekriitiliselt kui ka pihtimuslikult, nt sürrealismi kalduvas teoses Põrgu (1930- 1932, ofort, vasegravüür) ja teistes selle loomejärgu tippteostes (Kabaree, 1933, ofort, vasegravüür; Jutlustaja, 1932, lito; Absindijoojad, 1933, puugravüür) Ta lõi ka palju monotüüpiaid, akvarelle ja värvilisi joonistusi. 1933. aastal toimus pööre realismi suunas. Esiplaanile tõusid maalilisemad tehnikad- pehmelakk, kuivnõel, akvatinta ja itaalia pliiats. Kunstnik loobus suulinnatemaatikast ning hakkas kujutama lapsi, maastikku ja taas eksootilisi loomi ning tegema portreid. Sõjajärgseil Pariisi- aastail kujunes valdavaks ekspressiivne ja spontaanne laad, sujuvale kontuurile eelistas kunstnik rahutut joonte ja laikude mängu ning jõulist nurgelisust. Täielikem W-i teoste kogu asub EKM'is, suure osa sellest moodustab A. Rõude kollektsioon. E. Wiiralti loomingu põhiosa moodustab vabagraafika.
heideti kõrgseltskonnast välja. Elu lõpul, vaesuses ja sõpradeta, pöördub Rembrandt sageli usuliste teemade poole. Oma tuntud maali ,,Kadunud poja tagasitulekut" on ta maalinud lausa mitmes eri variandis. Tuntumad religioossed maalid on ka ,,Jaakob õnnistab Joosepi poegi", ,,Peetrus salgab Kristust", "Püha perekond". Rembrandti graafilistest lehtedest on tuntum ,,Autoportree". Kasutas graafikatehnikaid, mis võimaldasid maalilisust (ofort, metsotinto, akvatinta). 700 maali ja 300 graafilist lehte, nh. 100 autoportreed. R.-i töid hakati juba 17.saj. võltsima.
"Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito) ja realistlikumad "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür) ning "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Reisil Marokosse 1938. aastal lõi Wiiralt töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust, nt "Noor araabia poiss" (1940) ja "Berberinaine kaameliga" (1940). Sõjapäevadel sündisid "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ja "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tööd. Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932, 1939), Amsterdamis (1935, 1939),
1)Tarbegraafika 2)plakat.3)illustratsioon.4)karikatuur 36. Mis on pisigraafika ? on postmargid, kutsekaardid, ex librised. 37. Kõrgtrüki tehnikad (4) ? 1)puulõige,2) puugravüür,3) linoollõige 4) plastiklõige. 38. Sügavtrükis eristatakse tehnikaid (2) ? 1)mehhaanilisi tehnikaid.2)söövitatud tehnikaid 39. Sügavtrüki mehhaanilised tehnikad (4) ? : 1)vasegravüür, 2)külm- e kuivnõel,3) metsotinto, 4)kartongitrükk 40. Sügavtrüki söövitatud tehnikad (4) ? : 1)ofort, 2)akvatinta,3)pehmelakk, 4)reservaaz. 41. Lametrüki tehnikad (3) ? 1) litograafia e kivitrükk, 2)võrk- e siiditrükk e serigraafia,3) monotüüpia. 42. Mis on vanad paberi liigid (2) ? 1)papüürus 2)pärgament 43. Mis on pärgament ? kirjutamis- ja köitmismaterjal, mida vanasti valmistati noorloomade (vasika-, lambaIvõi kitsetalle) parkimata, kuid puhtaks kaabitud ja pimsskiviga lihvitud nahast. 44. Mis on vesimärk ? paberi valmistajat, valmistamisekohta ja aega tähistav tunnuslik
ja lametrükiks. Kõrgtrükk on trükitehnika, mille puhul trükkivad osad asetsevad trükialusel kõrgemal kui mittetrükkivad osad ja paberile jätavad jälje värviga määritud trükiplaadi kõrgemad osad. Siia alla kuuluvad puulõige, linoollõige ja tsinksöövitus. Sügavtrükk on trükitehnika, mille puhul kujutis kantakse paberile trükipressi abil. Kujutise jätab trükiplaadi uuretes olev trükivärv. Tähtsamad tehnikad on vasegravüür, kuivnõel, ofort, akvatinta, pehmelakk ja metsotinto. Pikka aega kasutati sügavtrükki raamatute illustreerimisel. Lametrükk on üldmõiste trükitehnika kohta, mille puhul trükkivad ja mittetrükkivad osad asetsevad trükiplaadil ühel ja samal tasandil, trükiplaadi pind on täiesti tasane. Trükivärvi jagunemine toimub rasva ja vee vastastikuse tõukamise printsiibil. Lametrükimenetlused on litograafia, ofsett-trükk ja valgustrükk. (Aarmaa, s.d.) Graafika alaliikideks on illustratsioon,
1925. aasta sügisel, olles saanud Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipendiumi, sõitis Wiiralt enesetäiendamiseks Pariisi. Sellest ajast teame temalt töid nagu "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür) ja "Jutlustaja" (1932, lito) ning realistlikumatest "Neegripead" (1933, kuivnõel), "Claude" (1936, puugravüür) ja "Lamav tiiger" (1937, pehmelakk). Sõjapäevadel sündisid Viiralti "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta), "Viljandi maastik" ning "Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), "Monika" (1942, metsotinto) ja teised tuntud ning vähem tuntud tööd. Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, kuid sürrealism ja teised Pariisi mõjud on tunda ta hilisemates töödes. Pariisi kirev ööelu mõjutas väga sügavalt noore kunstniku varasemaid töid, milles Viiralt lubab oma fantaasial vabalt lennelda kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene
Wiiralt autasustati kuldmedaliga ning väljapandud 21 tööst müüdi 13. • Prantsusmaal viibides töötas Wiiralt ka mitmete prantsuse ajakirjade heaks ning illustreeris kaks raamatut. • Reisil Marokosse 1938. aastal lõi Wiiralt töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust, nt LOOMING 1939. aasta sügisel, II maailmasõja puhkedes, sõitis Eduard Wiiralt tagasi Eestisse, kus lõi sellised tööd: • "Eesti neiu" (1942, pehmelakk, värviline akvatinta) • "Viljandi maastik" (1943, kuivnõel) • "Virve" (1943, kuivnõel) • "Monika" (1942, metsotinto) • "Kaameli pea" (1939, puulõige), mis kinnistus kavatsematult masside mällu tänu kujutatu välisele sarnasusele hilisema Eesti presidendi Lennart Meriga. „Kaameli pea“ MÄLESTUSE JÄÄDVUSTAMINE • Mark Soosaar on teinud Eduard Wiiraltist filmi "Maised ihad" (1973–1977) ning Rein Raamat filmi "Põrgu" (1983).
esemega, välisele toredusele ei pööratud rõhku, maastik ilma ilustamata. Zanrid: olustikumaal (kujutas jõudeelu ja lõbutsemist jõukate inimeste kodudes, hollandlaste kodusid) Steen, de Hoochi, Jan Vermeer van Delft. portreekunst (rahulolev, energiline kodanik) Hals. natüürmort (jahisaak, lillevaasid, puuviljavaagnad, veinikarikad, vaibad) Kalf, Willem Claesz Heda maastikumaal (meremaalid) Rembrandt, Potter, van Ruisdael 7. Uued graafikatehnikad- ofort, metsotinto, akvatinta 8.Prantsuse barokkarhitektuur ja barokkmaal. Prantsusmaal võeti omaks pärisbarokist sootuks erinev kunstistiil, mida vahel ka vanaklassitsismiks nimetatakse. Vanaklassitsism on rangem ja rahulikum, otseselt võeti eeskuju antiikse Kreeka ja Rooma kunstist ning ka renessansist. Määravaks on selle juures peetud "Päikesekuninga" Louis XIV kunstimaitset. Kindlasti sobis aga vanaklassitsism väljendama kindla, korrastatud riigivõimu ülevust ja suurust.
Puit-, linoleum-, metallplaadile lõigatakse (uuristatakse) joonis kõrgreljeefina ja kaetakse trükivärviga. Siis pannakse paber plaadile ja asetatakse surve alla. Kartuli-, linool- , vaselõige, puulõige 2. SÜGAVTRÜKK- Värvikandjaks on trükiplaadi süvendatud osad. Need saadakse kas mehaaniliselt või keemiliselt. Kasutatakse spets paberit, mis enne leotatakse ja sügavtrükivärvi ja pressi. Kuivnõel, ofort, vasegravüür, akvatinta, pehmelakk, metsotinto, puugravüür 3. LAMETRÜKK- Trükivormi pind on tasane ja värvi kinnistamiseks kasutatakse keemilisi ja fotokeemilisi võtteid. Litograafia, siiditrükk, arvutitrükk 4. MONOTÜÜPIA- Lametrükk, kus saadakse ainult üks tõmmis 5. DIATÜÜPIA- Klaasile või plastikplaadile kantakse trükivärvi ja paber pannakse peale, joonistades paberile tuleb värv peegelpildis paberi külge 6. GRAFIIT- joonistamise vahend
aga tehnikas teostamata. Tema esimesekss kodumaal loodud tööks oli Kristjan Raua portree (1939, kuivnõel) väärikas tunnustusavaldus vanameistrile. Enamjaolt loobki Viiralt Eestis portreid, millistes võib täheldada rahvusliku tüübi, rahvusliku karakteri otsinguid. Taastunud kontakt kodumaaga, mure tema saatuse pärast rasketel, keerulistel sõjapäevadel lõid pinnase selliste lehtede sünniks, nagu ,,Eesti neiu" (1942, pehmelakk ja värviline akvatinta), ,,Viljandi maastik" ja ,,Virve" (mõlemad 1943, kuivnõel), mille vaimsus ning tähendus eesti kunstis on võrreldavad Kristjan Raua teostega. Viiralti tolleaegsetest töödes on satiirilise värvinguga õieti vaid ,,Istuv daam" (1941, metsotinto), kelle poosis ja peenutsevas kätehoius on midagi tõusiklikku. 1930. aastail lemmiktehnikateks muutunud kuivnõela ja pehmelaki kõrval teeb Viiralt nüüd ka mõned lehed metsotintos, mille vastu hakkas huvi tundma juba Pariisis
Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega.
graafikaks. Vabagraafikas on kunstnik vaba nii tehnikates kui teemades. Rakendusgraafikas määrab tehnika ja teema teostamise koht. Vabagraafika tehnikad jagunevad: 1. Joonistus esineb ainult ainu eksemplarina. (pliiatsi-, söe- ja dussijoonistus) 2. Paljundusgraafika Kõrgtrükk: 1. Puulõige 2. Puugravüür 3. Linoollõige 4. Plastikaatlõige Mehaanilised tehnikad: 1. Vasegravüür 2. Kuivnõel 3. Metsotinto 4. Kartongtüll Söövitus tehnikad: 1. Ofort 2. Akvatinta 3. Pehmelakk Lametrükk: 1. Lito 2. Siiditrükk 3. Monotüüpia e. klaasitrükk Skulptuur on tahke materjali kolmemõõtmeline vorm. Olenevalt töötlemisviisist ja materjalist, jagatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Põhi zanriteks on portree, figuur, loomaskulptuur ja abstraktskulptuur. Skulptuuri õitseaeg oli vanas Egiptuses. Antiikaja tähtteosed kuuluvad vanasse Kreekasse. Skulptuuri uus tõus on Renessansis. 19. sajandil tekib juurde palju erinevaid stiile.
ühtlasi omistasid nad ka nimetusi nagu kuninga õukonna graveerija, Walesi printsi graveerija jt. 19. sajandi algul tekkis seisak mustvalge-kunsti arengus. Illustreeritud väljaannete osatähtsuse kasvuga rakendusid graafikud pilditahvlite ja illustratsioonide valmistamisele, mille juures ei olnud oluline kunstiline 10 väljendusjõud, vaid korrektne käsitööoskus. Vaselõige, ofort, metsotinto, akvatinta ja teised sügavtrükimenetlused taandusid litograafia ja puugravüüri eest, sest need olid odavamad kiire tööprotsessi ja suure arvu tõmmiste poolest. Uus tõus graafikas algas sajandi teisel poolel, mil traditsioonilisi paljundusvõtteid ei rakendatud enam reprodutseerimiseks, vaid originaalkunstiteoste loomiseks. Reprodutseerimisel võitis eesõiguse fotomehaaniline paljundusviis Inglismaa 19.sajandil Kuninganna Victoria valitses 1831 1901, seda ajastut nimetati ka
aastatel toimunud Wiiralti arengus tõus ülespoole, mille tipuks sai 1930. aastate alguses võimas kolmik "Põrgu" (1930-1932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito). Neid töid võiks lugeda nii sisult kui vormilt Wiiralti loomingu esimese perioodi kokkuvõtteks. 1933. aastal toimus Wiiralti loomingus pööre realismi suunas. Esiplaanile tõusid maalilisemad tehnikad pehmelakk, kuivnõel ja akvatinta. Wiiralt loobus suurlinnatemaatikast ning hakkas kujutama lapsi, maastikke, eksootilisi loomi, süvenes portreesse. ("Neegripead" 1933, kuivnõel, "Claude" 1936, puugravüür, "Lamav tiiger" 18. Kuidas nimetatakse Eesti moodsust ülistanud arhitektuuri ja mis sellest sai? Näited 1930. aastatel saabus meile funktsionalism ehk moodne arhitektuur. Funktsionalism Alvar Aalto. Eesti funktsionalism on kuidagi maalähedasem, väiksema mastaabiga, loodus- ja
Fifth level Il visitatore della sera (ritratto di G.F.) 1985 õli lõuendil 200/155 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level matemaatika 2001 mapp kuuest tööst mimmo paladino (akvatinta) 57/76 Click to edit Master text styles Second level Georg Baselitz Third level Fourth level Fifth level Die Hand Gottes 1964-1965 Oil on canvas 140 x 99 cm Click to edit Master text styles Georg Second level Third level
Värv trükitakse paberile trükiplaadi uuretest. Joonistus kraabitakse või söövitatakse metallplaadile, kantakse sellele siis värv ja pühitakse uuesti puhtaks. Trükipressi tugeva surve all pundub niiske ja pehme paber uuretesse ja võtab sinna jäänud trükivärvi kaasa. Sellise viisi suureks plussiks on väga peente ja täpsete joonte saamise võimalus. Pikka aega kasutati sügavtrükki raamatute illustreerimisel. Tähtsamad tehnikad on vasegravüür, kuivnõel, ofort, akvatinta, pehmelakk ja metsotinto. Lametrükk- sel juhul on plaadi pind täiesti tasane ja värvi kinnitamiseks kasutatakse mitmeid keemilisi ja fotokeemilisi võtteid. Vana tehnika on litograafia - kivitrükk, mille puhul kantakse kiviplaadile joonistus rasvapliiatsiga. Plaati niisutatakse veega, mille tulemusena trükivärv jääb külge ainult rasvastele kohtadele. Võimalik on ka värviline trükk. Sel puhul tuleb iga osastisvärvi jaoks valmistada omaette plaat.
o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) sügavtrükk (vasegravüür, ofort , kuivnõel, metsotinto, akvatinta, pehmelakk ) lametrükk (litograafia, monotüüpia) sõeltrükk (serigraafia) rakendusgraafika (tarbegraafika, raamatuillustratsioon, plakat, karikatuur ) graafika kujutava kunsti liik, mille peamised väljendusvahendid on jooned ja must-valged või värvilised pinnad. Graafikateose alusmaterjal on paber, seega sai graafika tekkida pärast paberi leiutamist
annaabi.ee 
