vähemalt 40 tuhat krooni, sealhulgas väikseim osa 100 kr. Aktsiaseltsikapitali minimaalseks suuruseks on 400 000 kr, väikseim aktsia 10 kr. 2) Osaühing ei pea oma osanikele välja andma kirjaliku väärtpaberit. Aktsiaseltsi omanikuõiguse tunnuseks on aktsiatäht. Omanikuõiguse tunnuseks on aktsiatäht, millel on 3 alaliiki: 1) hääleõigusega nimeline aktsia, millest tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionäärina kantud aktsiaraamatusse. 2) Hääleõigusega esitaja aktsiad, sellest tulenevad üigused loetakse kuuluvaks isikule, kelle valduses on aktsiatäht 3) Hääleõiguseta eelisaktsia, mis annab eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjääva vara jaotamisel. Dividendideks nim. seda osa etevõttekasumist, mis pärast maksude ja jaotamata kasumi mahaarvestamist jagatakse aktsionääride vahel vastavalt aktsiate arvule. Äriühingu nimi
peab tõestama notar. Aktsiaselts (AS) Nagu osaühing, nii ka aktsiaselts, on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse. Esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellel, kelle valduses on aktsia. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu juriidilist või füüsilist isikut.Aktsionär ei vastuta oma isikliku varaga aktsiaseltsi kohustuste eest.Minimaalne aktsiakapital on aktsiaseltsi asutamisel 400 000 krooni Kapitali sissemakse võib olla rahaline või mitterahaline, kusjuures mitterahaliseks sissemakseks ei või olla aktsiaseltsile osutatav teenus või tehtav töö
füüsilisest isikust ettevõtja. AKTSIASELTS Nagu osaühing on ka aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse., esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellele, kelle valduses on aktsia. Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja enne dividendide maksmist
kirjutavad alla kõik asutajad. Aktsiaselts (AS) Nagu osaühing, nii ka aktsiaselts, on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse. Esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellel, kelle valduses on aktsia. Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja
dividendid (tagatis on, kuid mitte 100%). Kui nt kahe aasta jooksul täies ulatuses dividende pole saadud, saadakse hääled, hääled on niikaua kui dividendide võlg on kustutatud, hääled kaotatakse jooksva majandusaasta lõpul. Eelisaktsiate koguväärtus võib olla kuni 1/3 põhikapitalist. Majandusaasta koosneb 4 kvartalist. 366/365 päeva pikk. Enamasti (90%) on majandusaasta 1. jaanuarist 31. detsembrini. Eelisaktsia ja lihtaktsia on nimelised, mis kantakse aktsiaraamatusse. Sealt saab näha kui palju on keegi paigutanud kapitali ning kui palju on kellelgi hääli. Kui on mitme aktsia seeriad, siis iga seeria jaoks võib olla eraldi aktsiaraamat. Esitajaaktsia ei ole nimeline (ei kuulu aktsiaraamatusse kandmisele). Esitajaaktsia nominaalväärtus on suhteliselt väga suur. Eestis, Lätis, Soomes, Norras, Rootsis, Saksamaal esitajaaktsiaid pole. Neid võiks välja anda USA ja Hiina
peale lepingu sõlmimist (VÕS § 249 lg 1); aktsiaseltsi juhatus teatab võõrandamislepingust viivitamatult teistele aktsionäridele (ÄS § 229 lg 2); ostueesõiguse teostamiseks esitab aktsionär (või esitavad aktsionärid ühiselt) vastava avalduse aktsiate võõrandajale max. 2. Kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest (ÄS § 229 lg 2). Omandajal on õigus nõuda enda kandmist aktsionärina aktsiaraamatusse. Aktsiaseltsi suhtes loetakse aktsia üleläinuks omandaja kandmisest aktsiaraamatusse. (p. 229 lg 4) 57. Mis on ostueesõigus? Ostueesõigus (ÄS § 229 lg 2) on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis (VÕS § 244 lg 1). VÕS § 244 lg 3 kohaselt võib asja suhtes ostueesõigust omav isik ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu. 58. Kirjelda osa ja aktsia pärimisega seonduvaid sarnasusi ja erisusi. Osa pärimine (p
tuhat krooni sealhulgas väiksem osa 100 krooni.Aktsiaseltsi,aktsiakapitali minimaalseks suuruseks on 400 tuhat krooni, väiksem aktsia 10 krooni.Osaühing ei pea oma osanikele väljamaksma kirjalikku väärtpaberit.Aktsiaseltsi omanikuõiguse tunnuseks on aga kirjalik aktsiatäht. Omanikuõiguse tunnistuseks on aktsiatäht millel on 3 alaliiki: 1)hääleõigusega nimeline aktsia, millest tulenevad õigused kuuluvad isikule kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse.2) Hääleõigusega esitajaaktsia , sellest tulenavd õigused loetakse kuuluvaks isikule,kelle valduses on aktsitäht.3)Hääleõiguseta eelisaktsia,mis annab eelisõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel allesjääva vara jaotamisel. Dididendideks nimetatakse seda osa ettevõtte kasumist,mis pärast maksude ja jaotamatta kasumi mahaarvestamist jagatakse aktsionäride vahel vastavalt aktsiate arvule. Äriühingu ärinimi
Asutamislepingu sõlmimisest kuni avalduse esitamiseni äriregistrile on aega 6 kuud. Pärast registreerimist hakkab oü tegutsema vastavalt põhikirjale. Aktsiaselts On piiratud vastutusega äriühing. Algkapital 100000 (1. Sept. 1999 400000). As. Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks, min. nimiväärtus on 10 eequ või selle kordne. Tavaliselt tulevad ringlusse 2 aktsiate liiki - nimelised ja esitaja aktsiad. Nimelisest aktsiatest tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse. Üldreeglina on nimeliste aktsiate müük vaba, põhikirjas võib olla kehtestatud ka teisiti. 1 Eelisaktsiate omanikule garanteeritakse dividente. Eelisaktsiaid võib-olla kuni 1/3 aktsiatest. Asutamine a) asutamine aktsiate märkimisega b) asutamine aksiate märkimiseta Asutamine märkimisega langeb enamvähem kokku oü asutamisega. Juhatusele ja nõukogule
Eelisaktsia väljalaskmiseks peab see olema reguleeritud põhikirjas. Eelisaktsiate tühistamiseks või õiguste muutmiseks on vajalik nende omanike nõusolek (ÄS § 237 lg 4). 4.3.4. Ühine aktsia (§ 286 lg 1) Vastavalt ÄS-i §-le 286 võib aktsia kuuluda ühiselt mitmele isikule. Kuna aktsiaraamatu kannetel puudub aktsia kuuluvuse seisukohalt õiguslik tähendus, siis ei pruugi aktsia kuulumine mitmele isikule olla aktsiaraamatusse kantud ning sellisel juhul ei kehti aktsiate kuuluvus mitmele isikule aktsiaseltsi suhtes (nt üldkoosoleku teate saatmisel võetakse aluseks aktsiaraamatu andmed). Küll on aktsia ühisel omanikul õigus nõuda enda kandmist aktsiaraamatusse. Ühisel kuuluvusel on AS jaoks tähendus vaid siis, kui sellest on AS-le teatatud. Õigusi ühisest aktsiast saab teostada vaid ühiselt, kui pole määratud ühist esinadajat. AS võib oma kohustused (nt. Dividendi väljamakse)
neid ei tule AS-il kunagi tagasi osta v.a. AS-i likvideerimisel või pankroti korral. Aktsia on kõige riskantsem väärtpaber. Riskikapital ehk aktsiakapital. Samas võib aktsia anda kõige suurema teenimise võimaluse. Akltsiaid on erinevaid ja neid liigitatakse. Liigitatakse vastavalt nende vormile ehk formaalsetele tingimustele ja niimoodi võime aktsiad liigitada nimelised ja esitaja aktsiad. Ühel nimi peale kirjutatud ja teisel puudub. Nimelise aktsia omaniku nimi kantakse aktsiaraamatusse ja seal tuleb teha muutusi kui vajadus, sellega on aktsiate tehingud tuvastatavad. Aktsia omaniku õigused selle alusel jaotatakse aktsiad lihtaksiateks ja eelisaktsiateks. Lihtaktsia on riskantsem.Lihtaksionäride nõuded realiseeritakse viimases järjekorras peale eelisaktsionäride ja ka nõuete rahuldamist. Kõige pealt rahuldatakse kreeditoride, siis eelisaksionäride ja siis lihtaksionäride nõuded.
Reservkapitali moodustamine on kohustlik ja vajalik selleks, et ettevõttel oleks lisakapital ja seda võib kasutada ainul kahel eesmärgil- kahjumi katmiseks või aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapital moodustatakse iga-aastasest puhaskasumist(eeraldatakse 1/20 seni, kuni reservkapital suuruseks on kujunenud 1/10 aktsiakapitalist). 10. Muud seaduses sätestatud kohustlikud tingimused. 34. Nimelise aktsia omanikuks on isik, kes on aktsionärina kantud ettevõttes peetavasse aktsiaraamatusse, seega ei ole aktsiatähe andmine isikule kohustlik. Nimelist aktsiat võib reeglina vabalt võõrandada, kuid aktsia võõrandamisel kolmandatele isikutele, on eelisostu õigus teistel aktsionäridel. 35. Esitajaaktsia omanikuks on isik, kelle valduses on aktsiatäht. Nimetatud isik ei ole ettevõttees peetavas aktsiaraamatus registreeritud. Esitajaaktsia on vabalt võõrandatav, võõrandamiseks piisab aktsiatähe üleandmist
olla väiksem nim väärtusest: Tühine aktsia väiksema kui 10s. A ülekurs- kui aktsia väljalaskehind on suurem nimiväärtusest. Ülekurssi võib kasut: kahjumi katmiseks. Aktsia annab aktsionärile õiguse: osaleda aktsionäride üldkoos, kasumi jaotamisel, AS lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. Aktsia märkim saab märkija õiguse saada aktsia ja kohustustub selle eest tasuma. 32. Nimelised aktsiad. Nimelise aktsia õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud ASi aktsiaraamatusse. Nimelised aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiaseltsi asutamisel tuleb äriregistri pidajale esitatavale avaldusele lisada Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis aktsiate registreerimise kohta. 33. Esitajaaktsiad. Vabalt võõrandatav aktsia, mis ei ole kinnistatud omaniku nimele. Aktsia, millest tulenevad õigused loetakse kuuluvaks isikule, kelle valduses on aktsiatäht. Esitajaaktsiad eksisteerivad materiaalsel s.o
Aktsiaseltsi puhul on üheks peamiseks eripäraks nõue märkida aktsiad väärtpaberite keskregistris. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus on 10 senti. Kui aktsia nimiväärtus on suurem kui 10 senti, peab see olema 10 sendi täiskordne. Aktsiad võivad olla nimelised või eelisaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse, eelisaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellele, kelle valduses on aktsia. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja enne dividendide maksmist teistele aktsionäridele. Võrdse nimiväärtusega aktsiad annavad aktsionäridele võrdse arvu hääli
piiramatud suurusega intressi. Aktsionärid ei osale igapäevases ettevõtte juhtimises, erandiks on juhud, kus aktsionär kuulub ühtlasi ettevõtte juhtkohta. Aktsionärid osalevad ettevõtte juhtimises üldkoosoleku kaugu, mille pädevuses on ettevõtte nõukogu valimine, kasumi jaotamine, ühinemise või jagunemise otsustamine ja mõned muud olulised küsimused. (14 lk 13) Aktsiad saavad olla nimelised aktsiad, mille omaniku nimi on kantud aktsiaraamatusse, ning esitajaaktsiad, mille puhul omandit tõendab paberil aktsiasertifikaat. Eestis on alates 2002. aastast lubatud vaid nimelised aktsiad, mis registreeritud eesti väärtpaberite keskregistris. (14 lk 14) Aktsiaseltsi asutajateks võivad olla nii füüsilised isikud kui ka juriidilised isikud. Üks küsimus, millele Eesti seadusest (eelkõige äriseadustikust) vastust ei leia, on: Mis on aktsia? Mõned
Eesti Väärtpaberite keskregistrisse. Aktsiate pärimine ÄS § 231 kohaselt läheb aktsionäri surma korral aktsia üle tema pärijale. Reeglina annab notar pärijale välja pärimisõiguse tunnistuse. Pärandvara jagavad pärijad omavahelisel kokkuleppel. Pärimisseadus ei näe üldjuhul pärandvara jagamise kokkuleppele ette vorminõuet. Pärija saab kasutada aktsionäri õigusi pärast enda kandmist aktsionärina aktsiaraamatusse, millise kande tegemiseks tuleb praktikas reeglina esitada pärimisõiguse tunnistus. Aktsiaraamat ÄS § 233 lg 2 kohaselt peab aktsiaraamatut tehniliselt Eesti Väärtpaberikeskus, kuid juhatus on kohustatud tagama Väärtpaberikeskusele seadusega sätestatud ja õigete andmete õigeaegse esitamise. Vastavalt EVKS §- le 19 on Eesti Väärtpaberikeskus kohustatud väljastama aktsiaseltsile väljavõtte aktsiaraamatust aktsiaseltsi sellekohase taotluse alusel.
Iga ettevõtte peamine ülesanne on toota kasumit, mis on aga lühiajaline eesmärk, sest iga majandusaasta lõppeb 31.12. Põhieesmärk väljendub ka selles, et ettevõtte peab tagama omanikele võimalikult maksimaalse kasumi, mis on pikaajaline eesmärk. AKTSIA minimaalne suurus võib olla 10 või 10-täiskordne suurus (20, 30, 70, 100 jne). 1. Aktsiad liigitatakse nimelisteks aktsiateks ja esitaja aktsiateks. Nimelisele aktsiale kantakse omaniku nimi (või tema nimi kantakse aktsiaraamatusse). Esitaja aktsiaga kaasnevad õigused on selle omaniku käes see on vähem turvaline. Eestis on lubatud ainult nimelised aktsiad. Ettevõtte rahandus 1 RP089 2. Aktsiad liigitakse ka lihtaktsiateks ja eelisaktsiateks. Eelisaktsiaid võib olla ainult kuni 1 /3 ettevõtte kogu aktsiakapitalist muidu ettevõtte oleks juhtimatu (selliste aktsiate
tulundusühistu või olla füüsilisest isikust ettevõtja. AKTSIASELTS Nagu osaühing on ka aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, kus aktsionärid ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiakapital jaotatakse aktsiateks, mille väikseim nimiväärtus võib olla 10 krooni. Aktsiad võivad olla nimelised või esitajaaktsiad. Erinevus nende vahel seisneb vaid selles, et nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse., esitajaaktsiast tulenevad õigused kuuluvad aga sellele, kelle valduses on aktsia. Vastavalt Äriseadustikule võivad aktsiad olla ka erinevat liiki: eelisaktsiad või lihtaktsiad. Eelisaktsiad on tavaliselt hääleõiguseta (või piiratud hääleõigusega) aktsiad, mis annavad aga nende omanikule eelisõiguse dividendide saamisel. Eelisaktsia omanikele makstava dividendi suurus on põhikirjas protsendina aktsia nimiväärtusest ja need dividendid makstakse välja
dubleerida (kõigile aktionäridele eraldi kutse, nt Eesti Telefon). Tuleb avalikustada kõigepealt börsi kaudu, kui on börsifirma see avaldatakse internetis. Omx. ÄS § 294 vorm tähitud kirjal kiri registreeritakse, et mingil aadressil on kiri saadetud. See kaitseb saatjat. Võib saata ka lihtkirjana või fakti teel. § 294. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade (1) Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate kõikidele aktsionäridele. Teade saadetakse tähitud kirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil. Kui aktsiaseltsil on üle 50 aktsionäri, ei pea aktsionäridele teateid saatma, kuid üldkoosoleku toimumise teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate võib edastada ka lihtkirjana või faksi teel, kui kirjale või faksile on lisatud teatis dokumendi kättesaamise kinnituse viivitamatu tagastamise kohustuse kohta. Teade loetakse lihtkirja või faksi teel või elektrooniliselt kätte
sellest kuidas aasta lõpeb. Dividendi suurus on ära määratud põhikirjas. Neid tohib olla kuni 1/3 aktsiakapitalist. Hääle nad saavad siis kui kahel aastal nad pole saanud dividende. Eelisaktsionäride nõudeid rahuldadakse enne kui lihtaktsionärid). Teine aktsiate liigitus on esitaja aktsiad ja nimeline aktsia. Selle liigituse aluseks on kaasnevad õigused. Nimeline aktsia annab õiguse ainult sellele inimesele kes on kantud aktsiaraamatusse. Esitaja aktsia puhul kuuluvad aktsaiaga kaasnevad õigused kelle valduses aktsia on. Vähem turvaline. Eestis ei ole esitaja aktsiad lubatud. Aktsiakapitali saab vähendada osaaktsiate tühistamisega, teine võimalus on vähendada aktisanimiväärtust kui see on võimalik. Aktsiat võib splittida. Splittimise puhul vähendatakse aktsiate nimiväätust kuid ilma et aktsikapitl väheneks. Põhjuseks on see et kui aktsia
Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab kohustuste täitmise eest oma varaga. Aktsiad on nimelised. Aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiaseltsi asutamisel tuleb äriregistri pidajale esitatavale avaldusele lisada Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis aktsiate registreerimise kohta. Nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse. Aktsiaseltsi juhtimisorganiteks on: aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan on aktsionäride üldkoosolek. Aktsiaselts on kõrgeima kapitalinõudega (vähemalt 25 000 eurot) ettevõtlusvorm, mis peab omama mitmetasandilist juhtimisstruktuuri. Aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut. OÜ ja AS asutamine Asutamislepingus märgitakse: 1) asutatava osaühingu ärinimi, asukoht ja aadress;
· tegu, on nimelised aktsiad. Teade saadetakse tähitud kirjaga 2 Page 3 of 24 aktsiaraamatusse kantud aadressil. Kui aktsiaseltsil on üle 100 üldpõhimõtteid. Need põhimõtted on tuletatud arenenud õiguskultuuriga liikmesriikide aktsionäri, ei pea aktsionäridele kutseid saatma, kuid üldkoosoleku õiguse üldpõhimõtetest." toimumise teade tuleb avaldada vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. 2.1.2. Printsiipide arv ja nende tähtsuse järjekord
Üldkoosoleku kokkukutsumise teade (1) Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate aktsionäridele, kellel Siin on kirjas: on nimelised aktsiad. Teade saadetakse tähitud kirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil. Kui aktsiaseltsil on üle 100 tegu, aktsionäri, ei pea aktsionäridele kutseid saatma, kuid üldkoosoleku objekt, 2 Page 3 of 24
RP089 (2009/2010) § 228. Nimelised aktsiad (1) Aktsiad on nimelised. Aktsiad peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiaseltsi asutamisel tuleb äriregistri pidajale esitatavale avaldusele lisada Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja teatis aktsiate registreerimise kohta. (2) Nimelisest aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse. § 237. Eelisaktsia (1) Aktsiaselts võib välja lasta hääleõiguseta aktsiaid, mis annavad eesõiguse dividendi saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel (eelisaktsia). Eelisaktsia omanikul on peale hääleõiguse kõik muud aktsionäri õigused. (2) Eelisaktsiate nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/3 aktsiakapitalist. (3) Põhikirjaga võib ette näha, et eelisaktsia annab hääleõiguse teatud otsuste vastuvõtmisel (piiratud hääleõigus).
puudutav regulatsioon küllaltki detailne ning range. Korraline aktsionäride üldkoosolek toimub üks kord aastas ning selle kutsub kokku juhatus (ÄS § 291), kes saadab üldkoosoleku kokkukutsumise teate kõigile aktsionäridele. Aktsiaselts, millel on üle 50 aktsionäri, võib kõikidele aktsionäridele teate saatmise asemel avaldada teate üleriigilise levikuga päevalehes (ÄS § 294 lg 1). Üldkoosolekul osalevad need aktsionärid (või nende esindajad), kes on aktsionäridena kantud aktsiaraamatusse ning õigustatud aktsionäride ring määratakse seisuga 10 päeva enne üldkoosoleku toimumist, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti (§ 297 lg 5). Üldkoosolekul võetakse otsuseid vastu lihthäälteenamusega, välja arvatud kui seadus või põhikiri näeb teatud otsuste vastuvõtmiseks ette suurema häälteenamuse nõude (ÄS § 299 lg 1). Aktsiaseltsi juhatus on aktsiaseltsi juhtimisorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi ning korraldab aktsiaseltsi
Üldkoosolek saab vastu võtta otsuseid ainult seadusega tema pädevusse antud küsimustes. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Korraline koosolek toimub üks kord aastas. Erakorralise üldkoosoleku kutsub juhatus kokku nõukogu või aktsionäride, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Juhatus peab saatma üldkoosoleku kokkukutsumise teate kõikidele aktsionäridele tähitud kirjaga aktsiaraamatusse kantud aadressil. Kui AS-is on üle 50 aktsionäri tuleb teade avaldada vähemalt ühes üleriigilises levikuga päevalehes. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui kohal on üle poole aktsiatega esindatud häältest. Vajaliku esinduse puudumisel kutsutakse uus koosolek kokku, kuid mitte varem kui seitse päeva. AS põhikiri loetakse vastuvõetuks kui selle poolt on vähemalt 2/3 häältest, kui pole kokkulepitud teisiti. Üldkoosoleku kehtetuks tunnistamist võib taotleda
annaabi.ee 
