ANATOOMIA 20 LOENG 26.10.11 Maonõre koostis ja omadused HCl seda produtseerivad mao limaskesta parietaalrakud. Maohappe ülesanded: 1) Loob maos happelise keskkonna, mis on vajalik valke lõhustavate ensüümide pepsinogeenide aktivatsiooniks. 2) Omab bakteritsiidset toimet, kaitsefunktsioon 3) HCl mõjul paisuvad, punduvad toiduga makku sattunud osakesed ja muutuvad ensüümidele paremini kättesaadavaks. 4) Peensoolde jõudnud hape stimuleerib peensoole limaskestast hormooni sekretiin vabanemist. Sekretiin läheb verre ja tema mõjul omakorda hakkab pidurduma HCl-i edasine sekretsioon. Sekretiinnäärmetele tagasi. Sekretiin stimuleerib kõhunäärme
egg-white lysozyme + anti-HEL MKA ) seostumine toimub suuremal pinnal - 15-22 AH-d on kontaktis antikehaga, seostumine komplementaarne. T raku epitoobid muutuvad immuunsüsteemile kättesaadavaks antigeeni protsessingu käigus (endo-ja eksogeenne), mil toimub valgu fragmenteerimine väikesteks peptiidideks. Need peptiidid ühinevad raku sees MHC I või MHC II molekulidega; saadud kompleks eksponeeritakse raku membraani pinnale (self- cells or APC), kus nad tuntakse ära. T rakkude aktivatsiooniks on vajalik kolmikkompleks : Peptiid (9 aa) + MHC I või peptiid (12-25 aa) + MHC II kompleksi iseloomustab tugev interaktsioon. MHC molekulid määravad, millised T-raku epitoobid antud antigeeni puhul, antud indiviidi puhul on immunodominantsed ja millistele T rakk peab vastama. 12. Antikehade struktuur ja funktsioneerimine (IgG näitel). Antikehad on seotud B-raku membraanile või sekreeteritud vormina koevedelikes. Membraan-seotud AK
Siis selles piirkonnas koos vitamin B12-ga saab ühilduda. Mõlemad vajalikud, aga välist ei saa ilma sisemiseta kätte. (Kui mao limaskest on kahjustunud, siis tekib ka kehvveresus – sel juhul oeab vitamin B12 süstima. Kehvveresus tekib ka paelussi korral) HCl ehk vesinikkloriidi ehk soolhappe funktsioon: Soolhape tekitab maos happelise keskkonna, mis on vajalik mao valke lõhustavate ensüümide pepsinogeenide aktivatsiooniks. HCl tekitab happelise keskkonna – pepsinogeenidest saavad pepsiinid. Valgud punduvad (paisuvad) ja muutuvad paremini kättesaadavaks ensüümide toimele. HCl-l on bakteritsiitne toime (baktereid hävitav toime). Makku sattunud baktereid hakatakse mahappega hävitama või vähem mürgiseks muutma, nende mürgisust nõrgestama. HCl-l oma ülesanne ka sooles – läheb mööda peensoolt edasi, tekitab seal happelise keskkonna ja happelises
lookuste alleelid, st. mõlemilt vanemalt. Iga alleelide set'i nim. haplotüübiks. Indiviid pärib ühe haplotüübi emalt, teise isalt. Päritud alleelid ekspresseeritakse kodominantselt st mõlemalt vanemalt päritud geeniproduktid ekspresseeritakse üheaegselt samal rakul. Kui B-RAKK AKTIVEERITAKSE antigeeniga, siis rakk alustab prolifereerumist ja differentseerumist, et toota populatsiooni, milles on antikehi sekreteerivad plasmarakud ja mälu-B-rakud. Naive- B rakk aktivatsiooniks on kaks teed, T-rakkust sõltuv ja mittseõltuv tee. TD-rakkude aktivatsiooniks vaja: 1) AG; 2) kontakt T-rakuga; 3) tsütokiinid. TI- võivad B-rakke aktiveerida ja AK-de sekretsiooni indutseerida ka ilma T-rakkudeta. Samuti on vaja B raku aktivatsiooniks kahte signaali. TI annab antigeeni seondumine mõlemad signaalid, TD annab antigeeniga seondumine ainult 1 signaali ja teise signaali jaoks on vaja T-rakku. Esimeseks signaaliks on seondumine B raku retseptoriga BCRga
omandatud (=adaptiivne) immuunsus. Innate immuunsus: mitte spetsiifiline, kiire (minutid, tunnid), mälu ei teki. Ta on alati olemas ja kohe valmis atakeerima. Näiteks fagotsütoos, komplement, interferooni süntees. Adaptiivne immunsus: väga spetsiifiline, aeglane (päevad) ja ei ole valmis kohe atakeerima. Adaptiivne immuunsus stimuleeritakse innate immuunsuse poolt patogeeni sisenemisel, oma magnituudilt on ta võimsam kui innate, kuid vajab aega aktivatsiooniks. Näiteks T- ja B- rakud. Innate immuunsuse puhul tekib ühetaoline kaitsereaktsioon samatüübiliste mikroobide vastu, eristamata eri liike kuid eristades gruppe (bakterite vastu tekivad üht liiki kaitsereaktsioonid ja viiruste vastu teist tüüpi). Adaptiivse immuunsuse puhul tekib mikroobi tüve spetsiifiline immuunvastus ca 5-7 päevaga. Adaptiivne immuunvastus tekib kiiremini, kui täpselt sama mikroob teist korda siseneb.
Hapniku puudusel, näiteks lihastes intensiivse füüsilise koormuse korral, konverteeritakse tekkinud püruvaat laktaadiks ja summaarselt nimetatakse seda protsessi ka anaeroobseks glükolüüsiks. Aeroobsetes tingimustes laktaati kudedes ei moodustu, sest püruvaadist tekib atsetüül-CoA ja NADH regenereerimiseks kasutatakse hingamisahelat. Glükoosi oksüdatsioonil vabanev energia. Aeroobse glükolüüsi protsessis esmalt tarbitakse 2 ATPd glükoosi aktivatsiooniks, hilisemates staadiumites produtseeritakse 4 ATPd ja 2 NADHd. Summaarselt tekib seega 1 mooli glükoosi konverteerimisel 2 mooliks püruvaadiks 2 mooli ATPd ja 2 mooli NADH. Glc + 2ADP + 2NAD+ + 2Pi => 2Püruvaat + 2ATP + 2NADH + 2H+ (Glükolüüsis moodustunud NADH kasutatakse aeroobsete tingimuste korral mitokondris ATP sünteesiks, rakendades oksüdatiivse fosforüülimise protsessi. Olenevalt sellest, kuidas glükolüüsis redutseeritud NADH elektronid sisenevad
28. Miks on CDK-1, CDK-2, CDK-4 ja -6 olulised? Tagavad erinevate rakutsükli faaside läbiviimise: · CDK-1 G2-st M-i · CDK-2 S-st G2-e · CDK-4 ja -6 G1-st S-i 29. Kuidas klassifitseeritakse tsükliine ja milleks on need vajalikud? · Mitootilised vajalikud G2 -> M üleminekul, seostuvad CDK-dega G2 faasis · G1 tsükliinid G1->S, seostuvad CDK-dega G1 faasis Vajalikud CDK-de aktivatsiooniks, annavad CDK-tsükliin kompleksile spetsiifilisuse substraadi suhtes 30. Mida tehakse preRNAga? Modifikatsioon, intronite väljalõikamine 31. Kuidas toimub kontroll G2 faasist mitoosifaasi minekul? Tsükliinist sõltuva kinassi aktiveerimisel reguleeritud fosforüülumise vahendusel (aktiivne ensüüm paneb valgule fosforhappejäägi juurde kompleks siis inaktiivne) 32. Mis määrab ära rakkude suuruse rakutsükli tasandil?
3.1 PCR tsükli reaktsioonid PCR tsükkel on 13-astmeline karboksüleerimisprotsess (vt joonist 1), millest võtab osa 11 ensüümi. PCR tsükli alguseks loetakse primaarset süsiniku ja ribuloos-1,5-bisfosfaadi (RuBP) sidumise reaktsiooni, mida katalüüsib RuBP karboksülaas-oksügenaas (Rubisco): RuBP + CO2 → 2 3-PGA Tavaolekus on Rubisco inaktiivne ning aktiivtsentrisse on tugevalt seondunud RuBP molekul, mis takistab aktivatsiooniks vajalikku CO2 seondumist. Reaktsiooni käivitamiseks on vaja Rubisco aktivaasi, mis eemaldab dekarbamüleeritud (inaktiivsest) aktiivtsentrist RuBP ning võimaldab karbamüleerimist ning Mg2+ liitumist aktiivtsentrisse. Seeläbi formeerub katalüütiliselt aktiivne tsenter, kuhu liitub uuesti RuBP. Reaktsiooni käigus reageerib CO 2 otseselt ning elektrofiilselt RuBP tautomeerse kompleksi C2-ga, moodustades 6-süsinikulise vaheühendi 2-karboksü-3-ketoarabinitool-1,5-bisfosfaadi
..3,2). Maos sünteesitakse ka lipaasi pH optimumiga 7,0...8,8, mis lõhustab imikul piimarasvu (täiskasvanul vähetähtis). Peensooles, enterotsüüdi membraanil tekib tärklise, glükogeeni ja maltoosi lõhustamiseks vajalik - amülaas, pH optimum ~6,8...7,2. Samas tekivad ka süsivesikuid lõhustavad isomaltaas, maltaas (pH optimum 5,5...6,5), sahharaas (pH optimum 5,5...6,0), laktaas (pH optimum 5,0...5,5). Peensoole limaskestas tekib ka enteropeptidaas (vajalik trüpsiini aktivatsiooniks, pH optimum 6...9), tripeptidaas, dipeptidaas ja endopeptidaas (lõhustavad peptiidsidemeid). Peensooles ja kõhunäärme aatsinusrakkudes tekib ka fosfolipaase ja aminopeptidaase. Pankrease eksokriinses osas tekib trüpsiin (pH optimum 7,5...8,5, toimib peptiidsidemesse Lys ja Arg vahel), kümotrüpsiin (pH optimum 7,5...8,5) ja pankreatopeptidaas E ehk elastaas, mis hüdrolüüsivad valgumolekuli ahelasiseseid peptiidsidemeid ning ahela otsmisi sidemeid hüdrolüüsivad
1. Refleksikaar on tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini kulgeb. 2. Refleksiaeg on aeg, mille kestel saame ärritusele vastuse. Selle aja moodustavad: 1) Ärrituse retseptoris levivaks erutuseks muutmise aeg 2) Erutuse juhtimise aeg refleksikaare aferentses osas 3) Erutuse ülekandeaeg tsentraalsetes neuronites refleksikeskuses 4) Närviimpulsi leviku aeg eferentset teed pidi 5) Ülekandeaeg eferentselt teelt efektorile 6) Aeg, mis kulub efektori aktivatsiooniks 3. Närvisüsteemi jaotus 1) Tsentraalne e. kesknärvisüsteem 2) Perifeerne e. piirdenärvisüsteem Toime järgi: Somaatiline NS (see, mida kontrollid), Vegetatiivne NS (ei ole kontrolli all ja toimib automaatselt) 4. Sünapsi ehitus Presünaptiline osa mitokondrites ja põiekestes asetseb eriline aine, mida nimetatakse ülekandeaine e. mediaator. Seda ainet toodetakse närviraku mitokondrites. Presünaptiline osa lõpeb presünaptilise membraaniga. 5
keskkonnas seega). Pepsinogeenid VI-VII on kõige aktiivsemad pH2,5-3,5 juures. Pepsinogeenid muutuvad happelises keskkonnas aktiivseks pepsiinid, mis alustavad valkude lõhustamist (nad ei lõhusta aminohapeteni). 2 Vesinikkloriid ehk soolhape ehk maohape seda produtseerivad põhimiku parietaalrakud. Soolhape tekitab maos happelise keskkonna, mis on vajalik mao valke lõhustavate ensüümide pepsinogeenide aktivatsiooniks. Nad produtseerivad veel ka sisemist vereloome faktorit ehk castle'i faktorit. See on vajalik punaste vereliblede tekkeks. Erütrotsüütide. Väline vereloome faktor on vitamiin B12. Eriti palju on teda lihas. Ensüümid. Need on pepsinogeenid, mis mao limaskestade .. neid produtseerivad pearakud. Valkude lõhustamine. Mao lipaas toimib ainult emulgeeritud lipiidide toimel, piimas on neid. Seega toimib maolipaas ema ja lehmapiimale. Teised lipiidid, mis ei ole
päevaga ja seal: * saab liikumisvõime imendub üleliigne vedelik * edastatakse toitained ebaküpsetele spermidele * säilitatakse sperme * lihaskontraktsioonide abil liiguvad spermid alaneva seemnejuha suunas. Kopulatsiooni ajal liiguvad spermid kusitisse, kus nad segunevad lisasugunäärmete nõredega – moodustub sperma. Lisasugunäärmed: * põisiknääre – fruktoos, sorbitool, askorb. hape, prostaglandiinid (kassidel puudub see nääre) * eesnääre – ensüümid spermide aktivatsiooniks (koertel on ainult see nääre) * kusitisibulanäärmed – libestavad ja loputavad emassuguteid. Hobustel, veistel on kõik näärmed olemas. Kui looma kastreerida, siis näärmete suurus väheneb (testosterooni mõju kaob). Hormoonid LH mõjutab Leydigi rakke testosterooni tootma. Testosteroon stim. Sertoli rakke ja spermatogeneesi. Testosteroon läheb verre, kui seda on liiga palju, siis inhibeerb LH ja hüpotalamuse. FSH mõjutab Sertoli rakke. Sertoli rakud stim
– B-lümfotsüütidele Millest sõltub, mis klassi antikehi B-lümfotsüüt tootma hakkab? - tsütokiinidest Kirjelda T-lümfotsüütide aktivatsiooni protsessi. – protsesside kompleks – TCR+MCH+AG seostumise tulemusena algab lümfokiinide tootmine ja rakkude paljunemine, lisaks tsütotoksilistel rakkudel vallandatakse tsütolüütilised mehhanismid Kirjelda B-lümfotsüütide aktivatsiooni protsessi: mis juhtub B-lümfotsüüdiga peale aktivatsiooni, mida on aktivatsiooniks vaja? – peab seostuma AK-ga ning seejärel osad rakud muutuvad mälurakkudeks ning teised plasmarakkudeks ning hakkavad tootma AK. B-lümfotsüüdid ei lahku peale aktivatsiooni organismist, nad lahkuvad peale küpsemist oma tekkeorganist ehk luuüdist Millal inimese arengu käigus algab eri tüüpi antikehade süntees? Millal on lapse immuunsüsteem eriti nõrk? – sünniga algab IgA süntees ja IgG süntees. Lapse humoraalne immuunsus on eriti nõrk 3. kuust kuni 1. aastani
(rakud, millesse on sisenenud inserti sisaldav plasmiid) ning neid paljundada. d) Sulatasime mikrolaineahjus 200ml LB+Agar söödet kuni agari täieliku sulamiseni. Täielikult üles sulatatud söötme jahutasime ~50°C juurde (kõrgemal temperatuuril võib antibiootikum hävida) ning lisasime 200 l X-gal (lõppkonts. 20g/ml) vajalik sööde sini-valge selektsiooni läbiviimiseks, 25 l IPTG-d (lõppkonts. 0,1mM) vajalik lacZ promootori aktivatsiooniks, 200 l ampitsilliini (lõppkonts. 100 g/ml) vajalik selleks, et plasmiidi mittesisaldavad rakud ei saaks plaadil kasvama hakata, ja loksutasime segamini. Saadud sooja homogeense söötme valasime õhukese kihina Petri tassidele ning jätsime tarduma. Antibiootikumina kasutasime ampitsilliini, kuna transformeeritavas plasmiidis on ampitsilliini resistentsusgeen, mis võimaldab rakkudel, milles transformeerimine on õnnestunud, kasvama ja paljunema hakata
Refleksiaeg on aeg, mille kestel saame ärritusele vastuse /s.o. aeg ärrituse andmise momendist vastusreaktsiooni tekkeni. Selle aja moodustavad: Ärrituse retseptoris levivaks erutuseks muutmise aeg Erutuse juhtimise aeg refleksikaare aferentses osas Erutuse ülekandeaeg tsentraalsetes neuronites refleksikeskuses Närviimpulsi leviku aeg eferentset teed pidi Ülekandeaeg eferentselt teelt efektorile, aeg, mis kulub efektori aktivatsiooniks Närvisüsteemi jaotus I Tsentraalne e. kesknärvisüsteem Peaaju Seljaaju (5 osa) (segmentidena) 1 II Perifeerne e. piirdenärvisüsteem Somaatiline e. kehanärvisüsteem Vegetatiivne närvisüsteem
o. aeg ärrituse andmise momendist vastusreaktsiooni tekkeni. Selle aja moodustavad: Ärrituse retseptoris levivaks erutuseks muutmise aeg Erutuse juhtimise aeg refleksikaare aferentses osas Erutuse ülekandeaeg tsentraalsetes neuronites refleksikeskuses Närviimpulsi leviku aeg eferentset teed pidi 9 Ülekandeaeg eferentselt teelt efektorile, aeg, mis kulub efektori aktivatsiooniks Närvisüsteemi jaotus - I Tsentraalne e. kesknärvisüsteem Peaaju Seljaaju (5 osa) (segmentidena) II Perifeerne e. piirdenärvisüsteem Somaatiline e. kehanärvisüsteem Vegetatiivne närvisüsteem Kraniaalnärvid Spinaalnärvid Sümpaatiline Parasümpaatiline (12 paari) (31 paari) närvisüsteem(pidurdus) närvisüsteem (erutus)
"oma" ja "võõra" eristamine (mitteohtliku/ohtliku eristamine) - [tegelikult teeb seda suures osas juba loomuliku immuunsuse alla liigitatav APC rakk] kõrge (kitsas) spetsiifilisus - [pole absoluutne] "mälu" - [antigeeni püsimine või pikaealiste mälurakkude teke] Autoreaktiivsete T-lümfotsüütide deletsioon toimub põhiliselt juba tüümuses. Klooni anergia - lümfotsüütide klooni olek inaktiivses seisundis; aktivatsiooniks vajalik lisasignaal. Esmaseks aktiveeruvaks rakuks on peamiselt T-lümfotsüüt (aktiveerijaks valgulise antigeeni epitoop APC pinnal), harva B-lümfotsüüt (siis vahetuks aktiveerijaks polüepitoopsed antigeenid - näiteks endotoksiinid). Lümfotsüütide pidev tsirkulatsioon versus "homing". Lümfotsüütidel "homing" ("pesastumis") retseptorid. Endoteliaalsetes veenulites vaskulaarsed adressiinid. Immuunvastuse etapid:
REFLEKSIAEG ● aeg, mille kestel saame ärritusele vastuse/ aeg ärrituse andmise momendist vastusreaktsiooni tekkeni ● refleksiaja moodustavad: - ärrituse retseptoris levivaks erutuseks muutmise aeg - erutuse juhtimise aeg refleksikaare aferentses osas - erutuse ülekandeaeg tsentraalsetes neuronites refleksikeskuses - närviimpulsi leviku aeg eferentset teed pidi - ülekandeaeg eferentselt teelt efektorile - aeg, mis kulub efektori aktivatsiooniks aferentsed refleksi- eferentsed e töö- ärritus retseptor (sensoorsed/ keskus täidesaatvad elund tunde) närvikiud närvikiud R K E - motoorsed - sekretoorsed
selline kompleks seondub DNA-ga. Hapniku toimel moodustuv [2Fe-2S]2+ klaster muudab Fnr-i konformatsiooni nii et see ei ole enam võimeline dimeriseeruma. Fnr-i monomeerid DNA-ga ei seondu Dimeriseerub ja seondub DNAle- (vähem O2te,) kui rohkem O2.te siis monomeer ja ei seondu Anaeroobse hingamise kontroll kahe-komponendiliste süsteemide abil vastusena nitraadile ja nitritile Enamus geene, mis on seotud anaeroobse hingamisega, vajavad aktivatsiooniks Fnr valku. Juhul, kui elektronide aktseptoriteks on nitraat või nitrit, osalevad regulatsioonis Nar (nitrate reduction) transkriptsiooni regulaatorid. Nar valgud toimivad kahes signaaliülekande rajas: 1. NarX membraanne sensor NarL tsütoplasmaatiline regulaator 2. NarQ membraanne sensor NarP tsütoplasmaatiline regulaator. Nitraat stimuleerib mõlema sensori autofosforüleerumist. Fosforüleeritud sensorvalgud toimivad kinaasidena NarL-le ja NarP-le
või 2´-OH külge. Üldjuhul toimub ah liitmine tRNA molekulile kaheastmelise reaktsioonina. (1) aaRS + ATP:Mg2+ + aa = aaRS:aa:AMP + PPi:Mg2+. Seda esimeset etappi nimetatakse ka ah aktiveerimiseks. Süntetaas omab kolme seostumissaiti – tRNA, ah, ja energiaallika ATP jaoks. Enamasti senduvad vesiniksideme abil ensüümiga esmalt ah ja ATP. Mõned klass I süntetaasid vajavad ah aktivatsiooniks tRNA juuresolekut, mis muudab ensüümi konformatsiooni nii, et suureneb süntetaasi afiinsus ah suhtes. Ah karboksüülrühma hapnik reageerib ATP alfa-fosfaadiga. Mg on aaRS-dele kofaktoriks, aidates muuhulgas stabiliseerida ATP konformatsiooni. Süntetaasi pinnal moodustub aminoatsüüladenülaat, mis kujutab endast aminohappest ja ATP-st koosnevat aktiveeritud intermediaati. Reaktsiooni käigus vabaneb
Ilmselt toimub ka vastavate mRNAde stabiliseerimine. Mehhanism pole päris selge. Erinevused ning sarnasused T ja B rakkude aktiveerimisel Mõlemal juhul vajalik: 1. antigeeni äratundmine 2. tsütokiinide osalemine 3. kontakt teise, eelnevalt aktiveeritud, immuunsüsteemi rakuga. T rakkude puhul 1. ja 3. tingimus täidetakse koos lähtuvalt TCR omadusest tunda ära peptiid-MHC kompleks. Autokriinset kasvufaktorit IL2 ning teisi vajalikke tsütokiine toodavad ise. B-rakkude korral aktivatsiooniks vajalikud signaalid on füüsiliselt lahutatud. BCR abil toimub antigeeni äratundmine, MHC kaudu kontakt TH rakkudega. Vajalikke tsütokiine produtseerivad TH rakud. 7. loeng Ülitundlikkus Igasugune ülitundlikkus ei ole allergia. Eristatakse nelaj ülitundlikkusreakstsioono ja nüüd ka viies on välja toodud: 1. IgE seotud ülitundlikkus – allergiaga seotud 2. IgG seotud ülitundlikkus 3. Immuunkompleksidega sotud ülitundlikkus - 4
Aktivaator aktiveerib transkriptsiooni 54-sõltuvalt promootorilt. Kahekomponentsed transkriptsiooni regulatsiooni süsteemid. Induktsioon geenide ekspressiooni suurenemine vastuseks metaboliidi kontsentratsiooni tõusule ja repressioon geenide ekspressiooni vähenemine vastuseks metaboliidi kontsentratsiooni tõusule. 2. Mis on sigma faktori funktsioon? Tunneb ära DNA promootorjärjestused, on vajalik regulatoorsete valkude sidumiseks ja RNA polümeraasi aktivatsiooniks. Mis juhtub sigma faktoriga initsiatsiooni lõppedes? Dissotsieerub RNA polümeraasilt. 3. Eukarüootne geeni regulatsioon. Eukarüootse geeni struktuur. Sisaldab introneid ja eksoneid ning enhancer'eid ja funktsionaalselt olulisi mittekodeerivaid alasid, mis määravad ära 3' lõikamise ja polüadenülatsiooni toimumise koha. RNA polümeraasid I sünteesib ainult pre-rRNAd, II sünteesib mRNAsid ja mõnesid väikseid tuuma RNAsid, mis osalevad mRNA
RNAP transkribeerib korraga, nimetatakse operoniks ning sellist RNA-d, mis sisaldab mitme geeni RNA-d, nimetatakse polütsistroonseks RNA-ks. Tavaliselt on ühes operonis sellised geenid, mis on seotud sama funktsiooni või mehhanismiga. Näiteks tihti on sekundaarsete C-allikate katabolismi geenid ühes operonis. Geene, mis vastutavad sama C-allika metabolismi eest on efektiivne transkribeerida korraga ühe promootori alt, sest sellisel juhul aktiveeritakse kogu metabolismirada korraga ning aktivatsiooniks on vaja geenide transkriptsiooni reguleerida ainult ühe promootori kaudu, mis on energeetiliselt efektiivne. Reguloniks nimetatakse neid operone ja geene, mida reguleerib üks regulaatorvalk, näiteks arginiini regulon. Moduloniks nimetatakse regulone, operone ja geene, mida reguleerib globaalne regulaatorvalk nagu näiteks Crp. Erinevus regulonidest on signaali ulatus. Moduloni korral on muudetavate geenide avaldumise arv suurem ning vastus üldisem kui regulonide puhul.
Selleks on erinevaid võimalusi: 1) Aktivaatori fosforüleerimine. Näiteks NtrC puhul toimib NtrB-vahendatud fosforüleerimise kaskaad, fosforüleeritud NtrC-l suureneb afiinsus TE suhtes ja toimub valgu oligomeriseerumine; 2) Seondumine efektormolekuliga. E. coli rakus on 600-700 70 ja 100 54 molekuli. Samas on E. coli genoomis ainult 20 54sõltuvat promootorit. Seega on isegi madalama afiinsusega promootorid 54-holoensüümi poolt okupeeritud ja valmis aktivatsiooniks. Miks on nii vähe 54-sõltuvaid promootoreid? Arvatakse, põhjus on selles, et bakterigenoomis on geenidevahelised alad liiga lühikesed, et EBP-d saaksid seonduda reguleeritavast promootorist sobivale kaugusele, ilma et see häiriks teiste geenide tööd. Nii see, et transkriptsiooni aktivatsioon 54 tüüpi promootorilt saab toimuda ainult transkriptsiooni aktivaatori juuresolekul kui ka see, et aktivaator toimib distantsi kaudu, võimaldab tuua paralleele RNA
PCR. • Seroloogia. Primaarse infektsiooni korral. Kongenitaalse vormi korral! Lapsel ei tohiks antikehi olla, kui lapsel ja emal IgM, siis CMV. • Eestis kasutatakse PCRi Ravi ja profülaktika. Gantsükloviir, valgantsükloviir, tsidofoviir, foscarnet immuunsupresseeritutel. Gantsükloviir inhibeerib viiruse DNA polümeraasi, on toksilisem kui ACV. Valgantsükloviir on sama asja prekursor, suukaudselt manustatav, parema biosaadavusega. Tsidofoviir tsütidiini nukleosiidianaloog, ei vaja aktivatsiooniks viirusensüümi. Foscarnet inhibeerib viiruse DNA polümeraasi, mimikeerides nukleotiidtrifosfaatide pürofosfaatset osa. Kaasasündinud: ravi puudub, võib infektsiooni maha suruda, aga pärast ravi lõppu tekib taas. Perinataalsel, postnataalsel samuti ravi puudub. Immuunkompetentsed ravi ei vaja. Levik peamiselt suguline, koe transplantatsioon, vereülekanded – saab vältida. Kondoomid/abstinents. Vere skriinimine. CMV Ig
annaabi.ee 
